2-21-6897/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht 9. veebruar 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-6897

Kohtuasi

OON Logistics OÜ (pankrotis) hagi aktsiaselts

Holostovi Kinnisvarahaldus vastu tingimusliku nõude

summas 1 307 615,10 eurot tunnustamiseks Aktsiaselts

Sarbuss (pankrotis) pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 22. novembri 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OON Logistics OÜ (pankrotis) apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja OON Logistics OÜ (pankrotis, registrikood

12367585), seaduslik esindaja pankrotihaldur Kalev Mägi,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalju Hanni

Kostja

aktsiaselts

Holostovi

Kinnisvarahaldus

(registrikood 10131720), lepinguline esindaja Allan

Viirma

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OON Logistics OÜ (pankrotis) 29. detsembri 2021 apellatsioonkaebus Pärnu

Maakohtu 22. novembri 2021 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-21-6897 Tallinna

Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud OON Logistics OÜ (pankrotis) kanda.

Aktsiaseltsil Holostovi Kinnisvarahaldus ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud

hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

2-21-6897

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OON Logistics OÜ (pankrotis) (hageja) esitas 30. aprillil 2021 Pärnu Maakohtule aktsiaselts

Holostovi Kinnisvarahaldus (kostja) vastu hagi, milles palus tunnustada hageja nõuet AS

Sarbuss (pankrotis) (võlgnik) pankrotimenetluses tingimusliku nõudena summas 1 307 615,10

eurot.

2. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse, milles

taotles nõude summas 538 522,72 eurot ja tingimusliku nõude summas 1 307 615,10

tunnustamist. Hageja on andnud garantiid võlgniku kohustuste katteks Aktsiaseltsile SEB

Liising kokku summas 1 307 615,10 eurot. Aktsiaselts SEB Liising on esitanud

garantiilepingutest tuleneva nõude hageja pankrotimenetluses summas 1 307 615,10 eurot,

milline nõue on tunnustatud. Võimalike väljamaksete korral hageja pankrotivarast

Aktsiaseltsile SEB Liising oleks hagejal regressi korras õigus nõuda väljamakstud summat

võlgnikult, mistõttu esitati tingimuslik nõue. 31. märtsil 2021 toimus võlgniku

pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek, kus kostja esitas vastuväite tingimuslikule

nõudele summas 1 307 615,10 eurot.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle jätta rahuldamata.

4. Kostja väitel ei ole hageja ja võlgnik seoses väidetava garantii alusel Aktsiaseltsile SEB

Liising tasutavate summadega teinud mingit tehingut, sh mitte ühtegi tingimuslikku tehingut.

Hageja väidetav nõue ei ole ega saa olla tingimuslik nõue.

5. Garantii andjal on tagasinõudeõigus võlgniku vastu üksnes siis, kui nad on selles kokku

leppinud. Käesoleval juhul hageja ja võlgnik vastavasisulist kokkulepet sõlminud ei ole. Seega

puudub hageja ja võlgniku vahel hageja väidetav võlasuhe. Tagasinõudeõigus ei saa tekkida

seaduse alusel. Garantii on iseseisev kohustus ja ei sõltu selle väljastamise aluseks võimalikult

eksisteeriva käsunduslepingu või muu sisesuhte olemasolust või puudumisest. Kuidas, kas ja

millistel tingimustel üks isik teise kasuks garantii väljastab ja kas nad soovivad (garantii

väljastamisega seotud) tagasinõudeõiguses, käsundi täitmiseks makstavates tasudes, tegevustes

ja muus sellises kokku leppida, on poolte kujundusõigus.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Pärnu Maakohus jättis 22. novembri 2021 otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis

maakohus hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 924 eurot

kohustusega tasuda sellelt seadusjärgses määras viivist.

7. Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et hageja pankrot on välja kuulutatud

10. jaanuaril 2020 tsiviilasjas nr 2-19-12542. Pooled ei vaidle, et võlgniku pankrotimenetluses

on hageja nõudele esitanud vastuväite kostja 1 307 615,10 euro ulatuses (tl 5-6, 8 pöördel,

11-12).

2-21-6897

8. Maakohus leidis, et nõude tunnustamisele tuleb kohaldada pankrotiseaduse (PankrS)

5. peatüki 2. jao sätteid, mis kehtisid kuni 31. jaanuarini 2021 (PankrS § 193 lg 5). Hageja

nõude aluseks on PankrS § 106 lg 1 (kuni 31. jaanuar 2021 kehtinud redaktsioonis), mille

kohaselt otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus, kui

nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei

tunnustatud. PankrS § 106 lg 1 (kuni 31. jaanuarini 2021 kehtinud redaktsiooni) järgi on hagi

nõude tunnustamiseks esitatud õigesti ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis

nõude tunnustamata.

9. Pooled ei vaidle, et 25. mai 2018 lepingu kohaselt andis hageja garantii Aktsiaseltsi SEB

Liising kasuks summas 559 592 eurot tagades võlgniku kõigi kohustuste täitmist Aktsiaseltsile

SEB Liising, mis tulevad võlgniku ja Aktsiaseltsi SEB Liising vahel sõlmitud

liisingulepingutest nr L17105468, L16109531, L16109527, L16109525, L16109523,

L16109521, L16107481, L16102336, L16102335, L16102333, L15109376, L15109038,

L15109034, L15109033, L15107695, L15104261, L15104260, L15104256, L15103571 ja

L1510337 (tl 95-96). Vaidlust ei ole, et 12. juunil 2018 sõlmitud lepingute kohaselt andis hageja

garantiid Aktsiaseltsi SEB Liising kasuks summas 236 466,10 eurot, tagades võlgniku kõigi

kohustuste täitmist Aktsiaseltsile SEB Liising, mis tulevad võlgniku ja Aktsiseltsi SEB Liising

vahel sõlmitud faktooringulepingust nr 2628F (tl 97-98) ja summas 511 557 eurot, tagades

võlgniku kõigi kohustuste täitmist Aktsiaseltsile SEB Liising, mis tulevad võlgniku ja

Aktsiaseltsi SEB Liising vahel sõlmitud faktooringulepingust nr 2323F. Antud garantiide alusel

on hageja taganud võlgniku nõudeid Aktsiaseltsi SEB Liising ees kokku 1 307 615,10 euro

ulatuses. Asjas puudub vaidlus, et Aktsiaselts SEB Liising on nimetatud nõude hageja

pankrotimenetluses esitanud ning seda nõuet on tunnustatud (tl 16-18, 101-102).

10. Hageja on seisukohal, et kui hageja pankrotimenetluses teostatakse väljamakse

Aktsiaseltsile SEB Liising garantiist tulenevate nõuete katteks, tekib hagejal regressi korras

nõue võlgniku vastu.

11. VÕS § 155 lg 5 sätestab, et kui garantii andja on garantiist tuleneva kohustuse täitnud, on

tal tagasinõudeõigus võlgniku vastu üksnes juhul, kui see tuleb nendevahelisest suhtest ehk

sisesuhtest. Selline sisesuhe vastab käsunduslepingu tüüpi lepingu tunnustele. Lepingu alusel

võtab garant endale kohustuse garantiilepingu sõlmimiseks ja garantiist tulenevate kohustuste

kandmiseks (garandi teenus). Garandi ja võlgniku vaheline sisesuhe tekib tavaliselt võlgniku

initsiatiivil, kes taotleb garandilt garantii andmist võlausaldajale teatavate võlgniku kohustuste

täitmise tagamiseks. Garandi regressinõuete ulatus ja eeldused on üldjuhul eraldi reguleeritud

vastavas lepingus või selle suhtes kohaldatavates garandi tüüptingimustes (Tallinna

Ringkonnakohtu 29. mai 2019 otsus asjas nr 2-18-4615, p 63).

12. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud tema ja võlgniku vahelise kokkuleppe

olemasolu, millest nähtuks, et hagejal on tagasinõudeõigus võlgniku vastu. Kuivõrd tõendamata

on hageja ja võlgniku vaheline kokkulepe tagasinõudeõiguse olemasolu kohta VÕS § 155 lg 5

järgi, puudub hagejal regressinõue võlgniku vastu. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et

tagsinõudeõigus võis tekkida VÕS § 628 lg 2 alusel. Seega puudub alus hageja esitatud nõude

summas 1 307 615,10 euro tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses ja ei ole vajadust võtta

seisukohta selles, kas hageja esitatud nõue on tingimuslik nõue PankrS § 98 mõttes.

Apellatsioonkaebus

13. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus,

millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.

2-21-6897

14. Maakohus on rikkunud otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet. Juhul, kui hageja nõuet

ei ole võimalik rahuldada lepingulistel alustel, oleks kohus pidanud hindama ka lepinguväliste

aluste olemasolu.

15. Apellatsioonkaebuse kohaselt oli hageja ja võlgniku juhatuse liikmeks Aktsiaseltsile SEB

Liising garantii andmise ajal üks ja sama isik X. Garanteerides hageja poolt oma juhtimisel

oleva võlgniku kohustuste täitmist, võttis võlgnik eelduslikult ka kohustuse garantiilepingust

tulenevate nõuete tagastamiseks. Lepingut, millega hageja kohustuks võlgniku kohustusi

garanteerima ja võlgnik omakorda garantiilepingust tulenevaid kohustused täitma, ei ole hageja

juhatuse liige pankrotihaldurile esitanud. See aga ei tähenda, et selline leping puudub.

Hoolsuskohustuse täitmist eeldades tuleb sellist kokkulepet jaatada. Olukord, kus üks äriühing

täidab teise kohustusi vastusooritust saamata oleks eluliselt ebausutava ning vastuolus

äriühingu eesmärgiga.

16. Garantiisumma võlausaldajale välja maksnud garandi regressinõuded põhivõlgniku vastu

saavad VÕS § 155 lg 5 alusel tuleneda garandi ja põhivõlgniku vahelisest sisesuhtest. Selline

sisesuhe vastab praktiliselt alati käsunduslepingu tüüpi lepingu tunnustele ja kohaldamisele

kuuluvad käsunduslepingu sätted. Hageja on garanteerinud võlgniku kohustuste täitmise

summas 1 307 615,10 eurot. Erikokkuleppe puudumisel peab VÕS § 628 lg 2 ja 3 järgi võlgnik

need kulutused hagejale hüvitama.

17. Juhul, kui asuda seisukohale, et hageja ja võlgniku vahel puudus garantiikohustuste

võtmiseks igasugune kokkulepe, oleks kohus pidanud hindama nõude rahuldamist

lepinguväliste võlasuhete alusel. Hageja garantii tulemusel on võlgnik 1 307 615,10 euro

ulatuses alusetult rikastunud. Sellisel juhul tuleks hageja nõuet tunnustada kas käsundita

asjaajamise või alusetu rikastumise sätetel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata.

19. Kolleegium

märgib,

et

ringkonnakohus

ei

võta

TsMS § 637 lg 1 p 6

järgi

apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei

saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik

perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata juhul, kui faktilised

asjaolud, millele apellatsioonkaebusest tuginetakse osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu määrus

6. mai 2021 määrus tsiviilasjas 2-18-18193, p 10). Seega hindab ringkonnakohus praeguses

menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud

tõendeid.

20. Praeguses asjas vaidlustas hageja apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse seetõttu, kuivõrd

hagi tulnuks rahuldada, sest garantiist tuleneva kohustuse täitmisel on hagejal tagasinõudeõigus

võlgniku vastu.

21. Kolleegiumi hinnangul ei saaks ringkonnakohus maakohtu otsust tühistada hageja

apellatsioonkaebuse väidete alusel, mis puudutavad hageja ja võlgniku kokkuleppeid tagastada

võlgnikule garantii alusel tasutud summa. Kolleegium on seisukohal, et hageja ei ole esile

toonud asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et hageja ja võlgnik on sõlminud kokkuleppe

garantii alusel tasutava summa tagastamiseks. VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või

enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled

2-21-6897

kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping sõlmitakse VÕS § 9 lg 1 järgi

pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe. Asjaolust, et hageja ja võlgniku juhatuse liikmeks on olnud garantii andmisel üks

ja sama isik X, kes pidi juhatuse liikme kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega ja

seetõttu on võlgnik võtnud endale eelduslikult garantiilepingust tulenevate nõuete tagamise

kohustuse, ei ole võimalik järeldada, et hageja ja võlgnik oleksid tegelikkuses kokku leppinud

garantiist tuleneva kohustuse täitmisel selle tagasi nõudmiseks võlgnikult. Eeldusest, et

juhatuse liige oleks oma hoolsuskohustust täites pidanud sellise lepingu sõlmima, ei ole mingil

juhul võimalik järeldada, et selline kokkulepe sõlmiti. Pelgalt hageja arvamusele tuginedes, et

kui hageja pankrotihaldurile pole sellist lepingut garantiilepingust tulenevate nõuete

tagastamise kohta esitatud, siis ei tähenda see, et selline leping puuduks, ei ole kolleegiumi

hinnangul samuti võimalik iseenesest järeldada, et niisugune kokkulepe on sõlmitud. Hageja

väide, et ka eluliselt oleks ebausutav olukord, kus üks äriühing täidab teise kohustusi

vastusooritust saamata ning vastuolus äriühingu eesmärgiga, ei luba järeldada asjaolusid

konkreetse kokkuleppe sõlmimise tuvastamiseks.

22. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust järeldada, et pooled on garantii kohustuse

täitmise korral kokku leppinud selle tagasinõudeõiguses võlgnikult, siis ei ole tähtsust ka

apellatsioonkaebuse väidetel, et sellisele lepingule kohalduksid käsunduslepingu sätted.

23. Hageja etteheited, et maakohus on jätnud hindamata hageja nõude lepinguväliste võlasuhete

alusel, ei luba samuti arvata, et maakohtu otsus tuleks tühistada. Hageja on iseenesest õigesti

märkinud, et kohus ei ole seotud poolte õigusliku hinnanguga, kuid ekslik on hageja arusaam,

et tema esitatud asjaolude kogumile oleks maakohus saanud anda hinnangu lepinguväliste

kohustuste sätetele tuginedes. TsMS § 5 lg-le 2 kohaselt määrab pool ise, millised asjaolud ta

oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega ta neid asjaolusid tõendab. Hageja ei

ole hagiavalduses esitanud mitte ühtegi väidet ega toonud esile asjaolusid, mille õigsust

eeldades oleks võimalik hageja hagi mõnel lepinguvälisele kohustusele kohalduva normi alusel

rahuldada. Iseenesest välistab lepingu olemasolu soorituse tegija ja muu isiku vahel nõuded

soodustatu vastu nii käsundita asjaajamise õiguse (VÕS §-d 1018-1026) kui ka alusetu

rikastumise õiguse (VÕS §-d 1027-1042) alusel, sest soorituseks on sellisel juhul olemas

lepinguline alus ning soorituse tegijal võib olla lepingust tulenev nõue isiku vastu, kes on

lepingu teiseks pooleks (vt Riigikohtu 4. mai 2016 otsus tsiviilasjas 3-2-1-23-16, p 11). Hageja

väitest apellatsioonkaebuses, et hageja on garantii tulemusel võlgnikku 1 307 615,10 euro

ulatuses alusetult rikastunud, ei ole samuti võimalik järeldada, et võlgnik on hagejalt saanud

ilma õigusliku aluseta 1 307 615,10 eurot, mistõttu peab selle tagastama (VÕS § 1027 jj) või

on hageja teinud midagi võlgniku kasuks 1 307 615,10 euro ulatuses, ilma et võlgnik oleks

hagejale andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema ja asjaajamisele asumine

vastab võlgniku huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele (VÕS § 1018 lg 1 p 2, § 1023 lg 1).

See tähendab, et ka apellatsioonkaebuse aluseks olev hageja ainsa väite alusel, et hageja on

garantii tulemusel võlgnikku alusetult rikastunud 1 307 615,10 euro ulatuses, kus garantii

sõlmitakse lepingu alusel, ei ole võimalik hageja nõude rahuldamine mõne õigusnormi alusel,

kui hageja väide osutuks tõendatuks.

24. Kuna ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu otsust tühistada, siis ei ole põhjust ka tühistada

maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas.

25. Ülal märgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud

väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmata. TsMS § 637 lg 1 p 6 säte kaitseb nii vastustajat kui ka apellanti, et mitte

2-21-6897

põhjustada kulusid, mis tuleb kaebuse rahuldamata jätmise korral lõppkokkuvõttes kanda

apellandil.

26. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kostjal ei ole

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid

tekkinud, ei tule hagejal kostjale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

27. Lisaks on hagejal apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda

määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõiv.

28. Kui

ringkonnakohus

keeldub

apellatsioonkaebust

menetlemast,

ei

toimeta

ta

TsMS § 638 lg 4

teise

lause

järgi

apellatsioonkaebust

vastustajale

kätte

ning

apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise

määrusega

tagastada.

Elektrooniliselt

esitatud

menetlusdokumente

ringkonnakohus

elektrooniliselt

ega

paberkandjal

ei

tagasta.

Ringkonnakohus

toimetab

määruse

TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10

järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)