2-20-146275/36 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roman Levin

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.02.2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-146275

Tsiviilasi

ENveron

OÜ

hagi

L.

L. vastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: ENveron OÜ, registrikood 11340727

Hageja esindaja: juhatuse liige E. N.

Kostja: L. L. , isikukood XXX

Kostja esindaja: advokaat J. K.

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 31.08.2021, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu osaline hagist loobumine ning lõpetada menetlus 697,69 euro põhivõla

ning 16,11 euro viivise nõudes.

2. Rahuldada hagi osaliselt.

3. Mõista L. L. ilt ENveron OÜ kasuks välja kokku 4824,88 eurot.

4. Mitte võtta tõendina vastu hageja 03.02.2022 esitatud menetlusdokumendi lisasid

1,2,4,5 ja 6.

5. Jätta tähelepanuta kostja 24.01.2022 menetlusdokumendis esitatud vastuväide

seonduvalt üürileandja pandiõiguse teostamisega.

6. Jätta menetluskulud 89 % ulatuses kostja kanda ning 11% ulatuses hageja kanda.

7. Määrata hageja menetluskuludena kindlaks hageja tasutud riigilõiv 450 eurot.

8. Määrata kostja menetluskuludena kindlaks õigusabikulud 1165,99 eurot.

9. Mõista L. L. ilt ENveron OÜ kasuks välja hageja menetluskulud summas 400,50

eurot.

10. Mõista ENveron OÜ-lt L. L. i kasuks välja kostja menetluskulud summas 128,25

eurot.

2(11)

11. Pooled peavad hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil,

võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõuded ja põhjendused

1. Hageja esitas 08.02.2021 Tartu Maakohtule hagi, mille kohaselt OÜ Enliven ja kostja

vahel sõlmiti 15.09.2005 üürileping, mille kohaselt andis OÜ Enliven kostja tasulisse

kasutusse mitteeluruumid üldpinnaga 123 m2 büroohoones asukohaga Tõrva linn, Valga

mnt 4. Üürileping sõlmiti tähtajaga kuni 14.09.2010, hiljem poolte kokkuleppel lepingu

tähtaega pikendati. OÜ Enliven lõpetas tegevuse 2015. a., kuid kostja jätkas ruumide

kasutamist kokkuleppel büroohoone haldaja Markaner OÜ-ga. Markaner OÜ jätkas OÜ

Enliven asemel kostjale arvete esitamist üüri ja kommunaalteenuste eest, mida kostja

osaliselt tasus. 2017.a. sai büroohoone haldajaks hageja, kes jätkas kostjale üüri ja

kommunaalteenuste arvete esitamist, mida kostja on osaliselt tasunud. Arvete osalise

tasumisega on kostja tunnistanud üürisuhte olemasolu hageja ja kostja vahel.

Üürileping oli sõlmitud kahe üürnikuga, sh kostjaga. Kostja pidas üüripinnal kohvikut,

teine üürnik töötas sealsamas pagarina. Alates 2010. aastast esitas üürileandja üürnike

soovil üüri ja kommunaalteenuste arved eraldi. Tegemist ei ole solidaarvõlgnikega.

Hageja peab ennast üürileandjaks VÕS § 271 tähenduses. Peale üürilepingu tähtaja

möödumist jätkasid üürnikud (sh kostja) üüripinna kasutamist, üürileandja ei nõudnud

üürnikelt üüripinna vabastamist. Üürileping muutus tähtajatuks VÕS § 310 lg 1

kohaselt. Üürileping on olnud jätkuvalt kehtiv alates 15.09.2005 kuni 26.09.2020, mil

hageja ütles üürilepingu üles üürnike järjest suureneva üürivõla tõttu.

Üürileping on üle läinud Enliven OÜ-lt Markaner OÜ-le 15.10.2015 ning Markaner

OÜ-lt ENveron OÜ-le (endise ärinimega osaühing Home-ID) 01.10.2017.

Vaatamata kostja poolsele väidetavale üürilepingu ülesütlemisele 30.01.2017 ei olnud

üürileping lõppenud 01.10.2017, kui Markaner OÜ ja hageja sõlmisid lepingu

üürilepingu ülevõtmiseks, kuivõrd peale ülesütlemisavalduse esitamist jätkas kostja

üüritud ruumide kasutamist. Seega ei realiseerunud üürilepingu ülesütlemine kostjast

endast tulenevatel asjaoludel. Kostja ülesütlemisavaldus oli tühine, kuna see oli esitatud

3(11)

ilma soovita tuua kaasa õiguslikke tagajärgi. OÜ Markaner ja hageja vahel üürilepingu

ülevõtmise lepingu sõlmimise ajal 01.10.2017 oli kõnealune üürileping kehtiv.

Peale hageja ärinime muutmist väljastab raamatupidamisprogramm arvete väljatrükke,

millele on kantud hageja praegune ärinimi ENveron OÜ.

Hageja on esitanud kostjale arveid regulaarselt arvetel märgitud kuupäevadel, seetõttu

on neilt võimalik ja põhjendatud arvestada viivist. Kostjalt ebaregulaarselt laekunud

maksed arvestas hageja esmalt sissenõutavaks muutnud viivitusintressi katteks ja

seejärel põhivõla katteks.

Hagi kohaselt on kostja on jätnud hagejale täielikult või osaliselt tasumata arved

summas 5979,95 eurot (põhivõlg). Lisaks on hagejal kostja vastu seadusjärgse viivise

nõue VÕS § 113 lg 1 alusel summas 147,37 eurot. Kokku on hageja nõue 6127,32 eurot.

18.10.2021 menetlusdokumendis vähendas hageja põhivõla nõuet 697,69 euro võrra ja

viivise nõuet 16,11 euro võrra. Hageja palub kostjalt välja mõista 5282,26 eurot

põhivõlga ja 131,26 eurot viiviseid, kokku 5413,51 eurot.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Kostjal puudub nii kirjalik kui suuline

kokkulepe hagejaga. 15.09.2005 sõlmitud üürilepingu kehtivus on lõppenud

14.09.2010.

Hageja ei ole selgitanud, millest tuleneb tema õigus ennast üürileandjaks pidada. Valga

mnt 4, Tõrva kinnistu kuulub kinnistusraamatu andmetel alates 07.09.2012 OÜ-le

Breting. Üürilepingu üleminek OÜ-lt Markaner OÜ-le Home – ID on võimatu ainuüksi

seetõttu, et üürileping oli juba 30.01.2017 üles öeldud. Lõppenud lepingut ei saa enam

üle anda.

Hageja nõue on vastuoluline. Hageja nõuab, et kostja tasuks arve, mille 100%-lise

tasumise kohta hageja ise tõendi on esitanud.

Hageja ei esitanud kostjale arveid regulaarselt. See nähtub hageja enda esitatud

pangakonto väljavõtetest, kust on näha, et kostja on teinud makseid ilma konkreetsele

arvele viitamata. Hageja ei ole esitanud andmeid arvete esitamise aja kohta. Seetõttu on

küsitav isegi see, kas kõik arved on sissenõutavaks muutunud. Arveid ei ole esitatud

arvetel märgitud kuupäevadel. Arvete sissenõutavuse küsimuse juures tuleb lähtuda

sellest, et arved, millele kostja oma maksetes otseselt viidanud ei ole, on esitatud alles

koos hagiavaldusega.

Kostja vaidleb 18.10.2021 hageja arvestustele vastu. Hageja ei ole varasemalt mingeid

viiviseid nõudnud ega arvestanud. Samuti on hageja ise soovinud raha maksmist igal

nädalal olenemata arvete esitamisest või mitteesitamisest. Pooled ei ole viivistes kokku

leppinud. Kostja pidi arveid ise hagejalt küsima. Arved esitati sisuliselt alati

tagasiulatuvalt ja juba tasutud summade kohta.

Hageja oleks pidanud 15.09.2005 üürilepingu punkti 3.3. kohaselt esitama kostjale

arved üüri kohta hiljemalt arvestuskuu esimeseks kuupäevaks. Lepingu punkti 3.4.

kohaselt pidanuks hageja esitama arve ka kommunaalteenuste osas. Hageja arveid

vastavalt lepingule ei esitanud.

Kui asuda seisukohale, et poolte vahel kehtis 15.09.2005 üürileping, on hageja jätnud

oma kohustused täitmata ja mingil juhul ei ole võimalik viiviste nõudmine. Kuna kostja

pidanuks tasuma arve alusel nii üüri kui ka igakuiselt muutuvad kommunaalmaksed, ei

4(11)

olnud ilma arveta võimalik summasid tasuda. Riigikohtu seisukoha kohaselt tsiviilasjas

nr 3-2-1-110-05 ei ole võimalik viivist nõuda tasumata summalt juhul, kui arve on

esitamata.

Kostja vaidleb vastu sellele, et hageja on arvestanud makstud summasid viiviste katteks.

Arvete tasumise hetkel ei olnud viiviste nõuet olemas. Hageja ei ole kunagi enne hagi

esitamist kostjalt viiviseid nõudnud. Ei saanud olemas olla mingeid sissenõutavaid

viiviseid, kuna isegi hageja ise pole väitnud, et ta oleks kunagi kostjalt viiviseid

nõudnud. Kostjal sai olla olemas vaid kohustus tasuda üür ja kommunaalkulud.

Viiviseid ei saa tekitada raamatupidamist muutes tagasiulatuvalt ja seejärel asuda

tasutud summasid olematu viivise katteks määrama. Kui hageja oleks kordagi viiviseid

nõudnud või teatanud, et ta määrab mingid summad viiviste täitmiseks, oleks kostja

igal juhul sellele VÕS § 88 lg 5 tähenduses vastu vaielnud.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt

on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

4. Vaidlust ei ole järgnevates asjaoludes:

-

Enliven OÜ üürileandjana ning R. L. ja L. L.(kostja, praegu L. L. ) üürnikena

sõlmisid 15.09.2005 üürilepingu XXX üüripinna kasutamiseks, mille alusel

kohustus kostja tasuma üüri- ja kommunaalteenuste arveid;

-

Üürileping oli sõlmitud tähtajaga kuni 14.09.2010;

-

Kostja kasutas üüritud ruume kuni 26.09.2020.

5. Vaidlus on: 1) kas ENveron OÜ on õige hageja, sh kas hageja ja kostja vahel oli

võlgnevuse tekkimise ajal üürisuhe; 2) võlgnevuse suuruses; 3) viivisenõude

põhjendatuses ja suuruses.

6. Hagi osalise rahuldamise aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 271, § 76 lg 1, § 100, §

101 lg 1 p 1 ja p 6, § 108 lg 1 ning § 113 lg 1.

7. Kohus käsitab järgnevalt osalist hagist loobumist (I), hilinenult esitatud tõendeid ja

vastuväidet (II), seejärel analüüsib üürilepingu kehtivust (III), hageja põhi- ja

viivisenõuet (IV) ning lõpuks jagab menetluskulud ja määrab kindlaks nende rahalise

suuruse (V).

I

Hagist osaline loobumine

8. Hageja esitas 18.10.2021 menetlusdokumendis nõude täpsustatud arvestuse ning

vähendas põhivõla nõuet 697,69 euro võrra ja viivise nõuet 16,11 euro võrra.

5(11)

9. Riigikohus on selgitanud, et haginõude vähendamist ei peeta TsMS § 376 lg 4 p 2 järgi

küll hagi muutmiseks, kuid sellest tuleneb vaid see, et vähendamisele ei kehti TsMS §

376 lg 1 järgsed piirangud hagi muutmiseks, eelkõige, et muutmiseks on vajalik kostja

või kohtu nõusolek. Menetluslikult saab olla tegu haginõude osalise tagasivõtmise või

hagist osalise loobumisega, mis tuleb kohtumäärusega vastu võtta ja vastavalt kas jätta

hagi osaliselt läbi vaatamata või menetlus lõpetada.

Kuivõrd hageja on nõudest kohtu hinnangul osaliselt loobunud, võtab kohus loobumise

vastu ning lõpetab selle summa ulatuses TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel menetluse.

II

Tõendite ja vastuväidete osaline vastu võtmata jätmine

10. 31.08.2021 eelistungil andis kohus pooltele tähtaja kompromissiläbirääkimisteks ja

kompromisslepingu esitamiseks kohtule kuni 20.09.2021. Juhul, kui kompromissi ei

sõlmita, tuli hagejal samaks tähtajaks esitada täiendavad tõendid. Kohus pikendas

vastavalt taotlustele tähtaega kuni 18.10.2021. Hageja esitas 18.10.2021 kohtule

seisukoha, täiendava tõendi ning uue võlgnevuse arvestuse. Kohus andis 20.12.2021

kirjaga kostjale tähtaja esitada kostja seisukoht ning võimalikud kostja tõendid 21 päeva

jooksul. Kostja esitas 10.01.2022 seisukoha ning täiendavad tõendid.

14.01.2022 määrusega luges kohus asjas eelmenetluse lõppenuks ning andis pooltele

tähtaja lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks.

Seega oli tõendite esitamise tähtaeg hagejale 18.10.2021 ning kostjale 10.01.2022.

11. TsMS § 330 lg 1 sätestab, et avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada

enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja

möödumist. TsMS § 330 lg 3 sätestab, et pärast eelmenetluse lõppemist või kirjalikus

menetluses pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist esitatud uusi asjaolusid või

taotlusi sisaldavat avaldust, samuti tõendeid menetletakse käesoleva seadustiku §-s 331

sätestatud juhul ja korras. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast

selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330

sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda

üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise

viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

12. Hageja esitas 03.02.2022 menetlusdokumendi lisadena täiendavad tõendid. Hageja ei

ole põhistanud, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kuivõrd tõendid esitati vähem kui

nädal enne kohtu määratud kohtuotsuse teatavakstegemise kuupäeva, põhjustaks

esitatud tõendite menetlusse võtmine kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist.

Kohus ei võta asja juurde 03.02.2022 esitatud menetlusdokumendi lisasid 1,2,4,5 ja 6.

13. Kostja esitas 24.01.2022 menetlusdokumendis vastuväite, et hageja on võtnud kostjalt

väidetavate võlgnevuste katteks ära vara, millega on teostanud üürileandja pandiõigus.

Kohus märgib, et tegemist on käesolevas menetluses uute vastuväidetega. Kostja ei ole

põhistanud, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohtu arvates põhjustaks vastuväite

menetlemine asja lahendamise viibimist. Kohus jätab kostja vastuväite tähelepanuta.

III

15.09.2005 sõlmitud üürileping

14. Üürileping lõppes selle tähtaja möödumisel 14.09.2010 tulenevalt lepingu p 10.3.

Hageja väitel jätkas kostja pärast lepingu tähtaja möödumist üüritud ruumide kasutamist

ning üürileandja aktsepteeris seda.

6(11)

15. Kostja on 31.08.2021 kohtuistungil kinnitanud, et kasutas XXX üldruumidest poolt

ruumi kohviku pidamiseks ning tegutses ruumides kuni 26.09.2020. 15.09.2005

sõlmitud üürileping sai läbi 2010, uut lepingut ei tehtud, arveid hakkas esitama Home-

ID OÜ. Ühtegi lepingu muudatust ei ole olnud, samuti pole sõlmitud uut üürilepingut.

Arveid ruumi üürimise eest maksis erinevatele ettevõtetele – Home ID OÜ, ENveron

OÜ, Markaner OÜ, OÜ Spektro Arendus.

16. Seega kattuvad poolte väited osas, mis puudutab üüritud ruumide kasutamise jätkumist

ka pärast üürilepingu tähtaja möödumist. Kohtu hinnangul muutus 15.09.2005

üürileping tähtajatuks üürilepinguks vastavalt VÕS § 310 lg 1 regulatsioonile. Pooled

jätkasid lepingutingimuste täitmist vastavalt 15.09.2005 lepingus kokkulepitule.

Uusi/teistsuguseid lepingutingimusi poolte vahel kohus asjas tuvastanud ei ole.

17. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt sõlmisid Enliven OÜ ja Markaner OÜ 15.10.2015

lepingu, millega Markaner OÜ võttis 15.09.2005 sõlmitud üürilepingu üürileandjana

üle.

01.10.2017 sõlmitud lepinguga võttis Osaühing Home-ID (alates 27.02.2018 uus

ärinimi ENveron OÜ) 15.09.2015 üürilepingu üle Markaner OÜ-lt.

Üürileping on hageja väitel öeldud hageja poolt üles 26.09.2020 üürnike suureneva

üürivõla tõttu. Tõendeid ei ole hageja ülesütlemise kohta esitanud, samas kattub

nimetatud kuupäev kostja poolt istungil avaldatud kuupäevaga, mil ta üüritud ruumides

tegutsemise lõpetas. Kohus loeb esitatud andmetel usutavaks, et üürileping lõppes

26.09.2020.

Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et 15.09.2005 Enliven OÜ ja üürnike, sh kostja

vahel sõlmitud üürilepingu pooleks on alates 01.10.2017 Osaühing Home-ID, praeguse

ärinimega ENveron OÜ.

Kohus ei pea asjakohasteks kostja vastuväiteid seoses XXX asuva kinnistu kuulumisega

OÜ-le Breting. Hageja on esitanud OÜ Breting juhatuse liikme 18.10.2021

allkirjastatud kinnituse, millega kinnitatakse, et alates 01.10.2017 on nimetatud kinnistu

haldamise õigused ja kohustused OÜ-l Home-ID.

18. Kostja leiab, et kostja avaldused seoses üürilepingu väidetava ülesütlemisega kostja

poolt 30.01.2017 on vastuolulised. 31.08.2021 kohtuistungil kostja üürilepingu

ülesütlemise kohta kohtule mingit infot ei andnud, kinnitades kohtu küsimustele

vastates, et tegutses üüritud ruumides edasi ka pärast 2010. aastal lepingu tähtaja

möödumist kuni 2020. aasta septembrini. Ühtegi lepingu muudatust ei tehtud.

Kostja 30.08.2021 esitatud dokumentidest nähtub 30.01.2017 dateeritud äriruumi

üürilepingu ülesütlemise avaldus, milles kostja ütleb üles FIE L. L. ja E. N. (OÜ

Enliven) vahel 12.11.2005 sõlmitud äriruumi üürilepingu alates 30.01.2017. Kohus

märgib siin, et selles avalduses esitatud andmed ei kattu hageja esitatud lepingu

andmetega, mille kohaselt on leping sõlmitud 15.09.2005 ning täiendavalt on pooleks

ka R. L..

Kohus leiab, et menetluses kostja enda poolt antud selgitustest nähtuvalt tegelikkuses

kostja ise ei pidanud üürisuhet üüritud pinna kasutamiseks lõppenuks, vaid jätkas

ruumide kasutamist ka pärast 30.01.2017. Seega ka juhul, kui kostja 30.01.2017

tahteavalduse tegi, puudus tal tegelik tahe üürilepingu lõpetamiseks.

19. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et 15.09.2005 üürileping muutus pärast 14.09.2010

tähtajatuks üürilepinguks. Kohus leiab ka, et hageja ENveron OÜ-le läksid alates

01.10.2017 nimetatud üürilepinguga seonduvalt üle üürileandja õigused ja kohustused.

7(11)

IV

Kostjal tekkinud üürivõlgnevus

20. 31.08.2021 kohtuistungil avaldas kostja, et on nõus, et kuivõrd kasutas kellegi ruume

enda tegevuseks, tuleb selle eest maksta üüri. 2020. aasta eest on ta maksnud jaanuari

ja veebruari, tasumata on märts kuni august 2020. Üüri suurus oli kokku lepitud aastast

2005, algselt 60 krooni m2, alates euro tulekust ca 4 eurot m2, lisandus käibemaks.

Ruutmeetri eest tasu vahepeal ei muutunud.

21. Hagi kohaselt on võlgnevus tekkinud täielikult või osaliselt tasumata arvetest

ajavahemikul jaanuar 2018-september 2020.

Hageja on esitanud ENveron OÜ ning OÜ Spektro Arendus konto väljavõtted, millest

nähtub kostja poolt arvete tasumine ajavahemikul 01.01.2018-31.12.2020. Kohus loeb

ka OÜ-le Spektro Arendus ülekantud maksed hagis nõutud arvete tasumiseks.

Kokku on hageja esitatud tõenditest nähtuvalt kostja tasunud ajavahemikul 2018-2020

hagejale üüri ja kommunaalteenuste arveid summas 9768,54 eurot.

Kohus tuvastas hageja esitatud arvete ning pangakontode väljavõtete alusel järgmist,

esitatud järgnevalt kokkuvõtliku tabelina:

Arve

nr

Arve

kuupäev

Makse-

tähtpäev

Arve

kokku

Kostja

on tasunud

Kostjal

on tasu-

mata

Hageja

nõuab

hagis

171005

31.12.2017

07.01.2018 410,72 €

180,72 €

77,85 €

171108

31.12.2017

07.01.2018 408,06 €

178,06 €

230,00 €

234,66 €

171205

31.12.2017

07.01.2018 430,41 €

430,41 €

0,00 €

2,85 €

1023

07.02.2018

14.02.2018 420,43 €

145,43 €

149,60 €

180204

05.03.2018

12.03.2018 460,24 €

460,24 €

0,00 €

8,35 €

180306

31.03.2018

20.04.2018 421,64 €

421,64 €

0,00 €

9,33 €

1057

30.04.2018

14.05.2018 404,25 €

524,25 €

-120,00 € 0,00 €

180503

31.05.2018

07.06.2018 397,06 €

Puudub

maksekorraldus

397,06 €

397,06 €

1069

10.07.2018

17.07.2018 406,61 €

406,61 €

0,00 €

10,37 €

1086

07.08.2018

14.08.2018 408,96 €

408,96 €

0,00 €

7,76 €

1096

07.09.2018

14.09.2018 428,01 €

428,01 €

0,00 €

7,07 €

1105

13.10.2018

20.10.2018 411,64 €

211,64 €

200,00 €

202,89 €

1108

06.11.2018

13.11.2018 411,58 €

411,58 €

0,00 €

19,07 €

8(11)

1115

10.12.2018

17.12.2018 430,15 €

Puudub

maksekorraldus

430,15 €

430,15 €

1119

10.01.2019

17.01.2019 435,01 €

435,01 €

0,00 €

16,48 €

1126

13.02.2019

20.02.2019 459,94 €

459,94 €

0,00 €

13,86 €

1133

10.03.2019

17.03.2019 459,11 €

459,11 €

0,00 €

22,95 €

1135

08.04.2019

15.04.2019 430,68 €

Puudub

maksekorraldus

430,68 €

430,68 €

1140

07.05.2019

14.05.2019 396,29 €

396,29 €

0,00 €

14,81 €

1142

05.06.2019

12.06.2019 410,67 €

410,67 €

0,00 €

15,84 €

1147

05.07.2019

12.07.2019 419,45 €

419,45 €

0,00 €

18,81 €

1150

14.08.2019

21.08.2019 410,08 €

410,08 €

0,00 €

19,74 €

1154

09.09.2019

16.09.2019 413,49 €

413,49 €

0,00 €

19,42 €

1157

08.10.2019

15.10.2019 402,19 €

302,19 €

100,00 €

149,53 €

1160

05.11.2019

12.11.2019 403,39 €

418,39 €

-15,00 €

12,36 €

1165

10.12.2019

17.12.2019 421,09 €

421,09 €

0,00 €

79,27 €

1167

31.12.2019

07.01.2020 444,25 €

Puudub

maksekorraldus

444,25 €

444,25 €

1172

31.01.2020

07.02.2020 426,40 €

426,40 €

0,00 €

41,89 €

1178

28.02.2020

06.03.2020 410,03 €

410,03 €

0,00 €

23,77 €

1194

28.08.2020

04.09.2020 387,64 €

Puudub

maksekorraldus

387,64 €

387,64 €

1196

28.08.2020

04.09.2020 402,74 €

Puudub

maksekorraldus

402,74 €

402,74 €

1198

28.08.2020

04.09.2020 394,05 €

Puudub

maksekorraldus

394,05 €

394,05 €

1200

28.08.2020

04.09.2020 365,01 €

Puudub

maksekorraldus

365,01 €

365,01 €

1202

28.08.2020

04.09.2020 430,54 €

Puudub

maksekorraldus

430,54 €

430,54 €

9(11)

1203

06.09.2020

13.09.2020 421,61 €

Puudub

maksekorraldus

421,61 €

421,61 €

KOK-

KU

14 593,42

€

9768,54

4 824,88

€

5 282,26

€

22. Kohus tuvastas esitatud tõendite alusel, et hageja on esitanud ajavahemikul 2018-2020

üürilepingust tulenevaid arveid kokku summas 14 593,42 eurot, millest kostja on

tasunud kokku 9768,54 eurot. Seega on tasumata arveid summas 4824,88 eurot

ajavahemiku eest, mil kostja enda kinnitusel üüritud ruume tegelikkuses kasutas ning

üürileping kohtu hinnangul kehtis.

23. Kostja esitatud vastuväited on vastuolulised. Ühest küljest kostja ei vaidle vastu, et on

üüritud ruume kasutanud, teisalt ei soovi kasutamise eest tasuda. Kohus leiab, et

sõltumata ruumide kasutamise õiguslikust alusest on kostjal tekkinud kohustus hagejale

ruumide kasutamise eest tasuda. Kostja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks olnud

ruumide tasuta kasutamise kokkulepe vmt. Küll on hageja tõendanud kehtiva

üürilepingu olemasolu.

Kostja vastuväidetest ei nähtu ka, millistele konkreetsetele hageja 18.10.2021 esitatud

arvetele ja arvestustele kostja vastu vaidleb ning millisel alusel. Kostja on küll

avaldanud, et on nõus kompromissina nõus tasuma 2400 eurot, kuid ei ole selgitanud,

milliseid hageja arveid ta sellisel juhul õigustatuks ja tõendatuks peab ning miks ta ei

ole tasunud üüriarveid vähemalt tema poolt õigeks peetavas summas.

24. Kohus leiab, et kostjalt tuleb tasumata jäänud arvetest tuleneva põhivõlgnevusena

mõista välja 4824,88 eurot, s.o arvete tasumata osa. Hageja nõuet summas 5282,26 eurot

ei pea kohus põhjendatuks. Hageja ei ole tõendanud, millal on arved kostjale esitanud.

Kohus leiab, et hageja pole suutnud ka tõendada, millal on arved sissenõutavaks

muutunud. Sellises olukorras ei pea kohus põhjendatuks hageja poolt VÕS § 88 lg 8

alusel kostja tehtud maksete arvestamist esmalt muutunud viivise ning seejärel põhivõla

katteks. Kohus peab võimalikuks mõista välja tasumata arved ulatuses, mis on jäänud

tõendatult kostja poolt tasumata.

25. Viivisenõude eelduseks on rahalise kohustuse täitmisega viivitamine võlausaldaja poolt.

Kuivõrd hageja ei ole tõendanud arvete saatmise aega, puudub kohtu hinnangul alus ka

viivise väljamõistmiseks. Kohus jätab viivisenõude täies ulatuses rahuldamata.

V

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

26. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg

4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg

1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning

10(11)

asja läbivaatamise kulud. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt

poolte endi kanda.

27. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hageja nõudeks pärast osalist loobumist on 5413,51 eurot, millest kohus rahuldab

4824,88 eurot. Seega moodustab rahuldatud osa 89 % nõudest. Kohus jätab selles

ulatuses menetluskulud kostja kanda ning 11% ulatuses hageja kanda.

28. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskulud

kokku 2145 eurot. Sellest summast moodustab riigilõiv 450 eurot, õigusabikulud 1584

eurot ja sõidukulud kohtuistungile 31.08.2021 Tallinn-Tartu-Tallinn 370 km kokku 111

eurot. Hageja taotleb määrata, et tähtaegselt tasumata menetluskuludelt tuleb alates

kohtumääruse jõustumisest tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

03.02.2021 esitas hageja kohtule EN Investeeringud 24.01.2022 arve, saaja ENveron

OÜ, summas 1584 eurot. Arve sisuks on õigusabikulud tsiviilasjas 2-20-146275.

29. Kostja esitas hageja menetluskuludele vastuväite, mille kohaselt menetluses ei ole

hagejat esindanud lepinguline esindaja, mistõttu ei ole hagejal TsMS § 175 lg 1 alusel

võimalik nõuda lepingulise esindaja kulude hüvitamist. Hageja menetlusdokumendid

on allkirjastanud E. N., kes on oma nime ja allkirja juurde lisanud, et allkiri on antud

hageja juhatuse liikmena. Seega ei ole tegemist lepingulise esindaja kuludega ja nende

hüvitamist ei saa nõuda. Kuna hageja asukohaks on Värska alevik, ei saa põhjendatud

olla sõidukulu Tallinnast Tartusse ja tagasi. Kui kohus leiab, et õigusabi- ja sõidukulud

võivad olla väljamõistetavad, palub kostja nõuda TsMS § 176 lg 6 alusel hagejalt

menetluskulusid ja nende kandmist tõendavad dokumendid. Hageja esitatud

menetluskulude nimekirjas hageja küll kinnitab kulude kandmist, kuid jääb

arusaamatuks, kellele need väidetavad kulud makstud on.

30. Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskuludeks

asjas õigusabikulud summas 971,66 eurot + km, kokku 1165,99 eurot.

Kostja esindaja on oma kliendi eest teinud tööd tunnitasuga 110 eurot + km järgmiselt:

23.08.2021 asja materjalidega tutvumine ja küsimused kliendile 40 min 73,33eurot;

30.08.2021 kohtule seisukoha koostamine 1 h ja 10 min 128,33 eurot; 31.08.2021

kliendiga nõupidamine 30 min 55 eurot; 31.08.2021 kohtuistungil osalemine 40 min

73,33 eurot; 09.09.2021 seisukoha koostamine 2 h ja 05 min 229,17 eurot; 10.01.2022

seisukoha koostamine 1 h ja 30 min 165 eurot; 24.01.2022 lõplike seisukohtade

koostamine 2 h 220 eurot; 24.01.2022 menetluskulude nimekirja koostamine 15 min

27,50 eurot. Kokku 8 h 50 min ja 971,66 eurot.

Kostja palub kohtul määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal

tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

31. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

11(11)

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus.

32. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (3-2-1-

161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7

kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse

tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS

§ 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga

asjaoludele (3-2-1-65-13 p 14). Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks

ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.

33. Hagejat esindas menetluses juhatuse liige E. N., kes on alla kirjutanud kõigile kohtule

esitatud menetlusdokumentidele ning esindanud hagejat istungil. Hageja on küll

esitanud õigusabikulude arve, kuid see ei tõenda, et hagejal oleksid tekkinud asjas

õigusabikulud. Sõidukuludega seonduvalt märgib kohus, et hageja asukohaks on

äriregistri kohaselt XXX. Seega pole põhjendatud sõidukulud marsruudil Tallinn-Tartu.

Kuivõrd hagejal puudus menetluses lepinguline esindaja, pole põhjendatud ei

õigusabikulude ega sõidukulude menetluskuludena kindlaksmääramine.

Hageja põhjendatud menetluskuluks loeb kohus riigilõivu 450 eurot.

34. Kostjat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p-le 1 vastav lepinguline esindaja –

advokaat J. K.. Esindaja on osalenud kohtuistungil 31.08.2022 ning esitanud kohtule

kirjalikke menetlusdokumente. Kohus loeb kostja menetluskulud mõistlikuks ning

määrab kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1165,99 eurot .

35. Arvestades menetluskulude jaotusega tuleb kostja kanda jätta 89% hageja

menetluskuludest, s.o riigilõivust, kokku summas 400,50 eurot. Ülejäänud osas jääb

hageja menetluskulu hageja enda kanda.

Kostja menetluskuludest tuleb jätta hageja kanda 11%, s.o 128,25 eurot. Ülejäänud osas

jääb kostja menetluskulu kostja enda kanda.

36. Vastavalt poolte taotlustele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

37. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui

koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus,

saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Roman Levin