1-10-6348/7 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 01.oktoober 2010.a Paide

Kriminaalasja number

1-10-6348

Kohtunik

Sirje Lahesoo

Kriminaalasi

M.G süüdistus KarS § 266 lg 1 järgi

Menetlus Üldmenetlus

Prokurör

Merike Lugna

Süüdistatav

M.G , elukoht xxxxxxxxxxx , isikukood xxx

xxxxxxxxxxxxxxxx, ei tööta, tõkend – elu-kohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinnipeetud 18.03.2010.a- 19.03.2010.a, varem karistatud:

1) 25.10.1999.a Järva Maakohus, KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi, vabadusekaotus 6 kuud tungimisi, katseaeg 2 aastat;

2) 11.04.2001.a Järva Maakohus, KrK § 19 lg 2 p 1,2,3; §

197 lg 2 p 1,2; § 203 lg 1 järgi, vabadusekaotus 1 aasta 8 kuud; 3) 07.06.2001.a Järva Maakohus, KrK § 139 lg 2 p 2,3 järgi, vabadusekaotus 1 aasta 10 kuud 4 päeva;

4) 09.03.2004.a Järva Maakohus, KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi, vangistus 1 aasta; 5) 11.01.2005.a Harju Maakohus, KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi, vangistus 4 kuud 26 päeva;

6) 08.02.2007.a Pärnu Maakohus, KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi, vangistus 6 kuud; 7) 16.05.2007.a Pärnu Maakohus, KarS § 215 lg 2 p 1,2-§ 25 lg 2; § 199 lg 2 p 4,7 järgi, vangistus 1 aasta 27 päeva; 8) 04.11.2008.a Harju Maakohus, KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, vangistus 4 kuud

Kaitsja

Matti Reinsalu, vandeadvokaat

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada M.G KarS § 266 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 4 kuud. (neli)

1.1. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 18.03.2010.a - 19.03.2010.a, so 2 päeva. (kaks)

1.2. Lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 3 kuud ja (kolm) päeva. (kakskümmend kaheksa)

2. Otsus karistuse kohta pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. Karistuse kandmise aega hakata lugema M.G vanglasse asumise päevast.

3. M.G suhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada tema vanglasse asumisel.

4. A. M. tsiviilhagi rahuldada tema poolt kohtuistungil nimetatud vähendatud ulatuses, so summas 3400.00 krooni. (kolm tuhat nelisada)

4.1. Välja mõista M.G-lt A.M kasuks i (konto nr xxxxxxxxxxxxxx AS-s Swedbank) 3400.00 krooni. Tasumise tähtaeg 1 kuu alates kohtuotsuse (kolm tuhat nelisada)

(üks) jõustumisest.

5. Välja mõista M.G-lt riigituludesse menetluskulud: 6525.00 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) (kolmkümmend üheksa krooni 10 senti) krooni sundraha, 39.10

kaitsjale toimiku materjalidest koopiate tegemise kulu, 4680.00 (neli tuhat kuussada kaheksakümmend) (kuuskümmend neli) krooni kaitsjatasu koos käibemaksuga ja 64.00 krooni postikulu.

5.1. Kriminaalmenetluse kulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 AS-s SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 AS-s Swedbank, viitenumber 2800049696 ning märkida selgitusse „M.G, kriminaalasi nr 1-10-6348, kriminaalmenetluse kulu“.

2 (3)

Kriminaalasi nr 1-10-6348

5.2. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu

Paide kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Menetluskulude osas võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtulahendist teada või pidi teada saama.

SÜÜDISTUS M.G süüdistatakse selles, et tema tungis valdaja tahte vastaselt ja eesmärgiga peatuda võõras hoones, 05.03.2010.a xxxxxxxxxxxxx maakonnas xxxxxxxxxxx vallas xxxxxxxxxxxx külas asuvasse A. M. majja, mille välisuks oli suletud, kuid lukustamata, kusjuures omavolilise sissetungi järel jäi M.G majja elama kuni 18.03.2010.a, mil A. M. ta majast ees leidis, olles pliidi all ära põletanud puud väärtuses 490 krooni, seinapaneelid väärtusega 1300 krooni ning erinevad ääreliistud väärtuses 400 krooni. Valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimisega pani M.G toime KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

1. Süüdistatav M.G tunnistas end täielikult süüdi talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises. Süüdistatava ütlused annavad tunnistust, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas sisenes M.G kannatanule kuuluvasse majja, plaanides sinna jääda nädalaks-kaheks.

Nimetatud maja valis ta seetõttu, et selle ümber polnud käimise jälgi ning et seda kanti ei teata. Majas elas ta paar nädalat. Esialgu elas üksinda, paari päeva pärast tuli ka elukaaslane.

Majas viibimise ajal küttis ta ära maja esikus olnud küttepuud, mida võis olla ca üks ruumimeeter, samuti seinapaneele ja võis et ka ääreliistud (tl 87). Kannatanu A M seletuse kohaselt avastas ta 2010.a märtsis enda majja minnes, et selle uks on seestpoolt lukus. Ukse avas M.G, keda kannatanu ei tundnud. Maja oli soojaks köetud. Ära oli köetud maja esikus olnud küttepuud ca üks ruum, 5 pakki seinapaneele ja ca 30-40 m ääreliiste (tl 86).

Sündmuskoha vaatlusprotokollis on vaadeldud xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx vallas xxxxxxxxx külas asuvat maja, mille välisuks on suletud asendis kuid lukustamata, maja esikus parempoolse seina ääres on mõned lõhutud puuhalud, eraldi asuvas panipaigas on kilepakendis seinakate (paneel), köögis pliidiukse ees on seinapaneeli jupid, köögipõrandal elektrikaabel, köögi ja toa vahelisel puidust uksepiidal on alumises vasakpoolses nurgas süvend, mille kaudu on tuppa veetud elektrikaabel, mille teine ots on pikendusjuhtmete abil ühendatud majast 10 m kaugusel asuvasse elektrikilpi (tl 2-8).

Asjas uuritud tõendid kogumis kinnitavad, et M.G pani toime talle süüks pandud kuriteo, st tungis ebaseaduslikult ja valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse eesmärgiga seal mõnda aega elada. Sissetungimise eesmärki arvestades on kuritegu toime pandud tahtlikult, kavatsetuse vormis. M.G on süüdi talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 266 lg 1 järgi.

2. M.G on süüvõimeline isik. Tema süüd välistavad asjaolud puuduvad. Eeltoodut arvestades peab M.G kandma karistust toimepandud kuriteo eest.

Karistusseadustiku (KarS) § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritud teo toimepanemise eest karistatakse kas rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Prokurör taotles M.G karistamist reaalse vangistusega 6 kuud, arvestades seejuures karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisega; sellega, et M.G ei võtnud kannatanuga ühendust selgitamaks tekitatud kahju koosseisu ja ulatust, kuigi osales töötute programmis; et M.G on varem kaheksal korral kohtu poolt karistatud, kuid järeldusi varasematest karistustest teinud ei ole ning et ta jätkab õigusvastast käitumist.

Kaitsja leidis, et prokuröri karistus on liiga karm ning sellist karistust küsides on prokurör lähtunud vaid M.G karistusregistri õiendist. Kaitsja leidis, et kohane karistus oleks tingimuslik karistus. Miks just tingimuslik vangistus, seda kaitsja ei põhjendanud. Kannatanu karistuse suhtes seisukohta ei avaldanud. Süüdimõistetu ise leidis, et 6 kuud reaalset vangistust on absurdne ning et vahet tuleks teha kuriteol ja kuritahtlikul tegevusel. Oma tegu ei hinnanud M.G suureks kuriteoks, mistõttu palus kergemat karistust.

3 (3)

Kriminaalasi nr 1-10-6348

2.1. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra huvisid.

M.G pani toime avaliku korra vastase teise astme kuriteo ja seda kavatsetult. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kaitsja poolt nimetatud asjaolu, et M.G on talle süüks pandud teo toimepanemist tunnistanud, ei ole kohtu hinnangul käsitatav karistust kergendava asjaoluna - M.G tabati otse sündmuskohal, st olukorras, mille esinemise tõttu puudus tal mõte teo toimepanemist eitada. M.G on kriminaalkorras karistatud kaheksal korra. Viimase karistuse kandmiselt vabanes ta 01.07.2009.a. Juba 8 kuu möödumisel vabanemisest pani M.G taas toime uue kuriteo. M.G selline käitumine annab tunnistust, et ta ei ole teinud järeldusi oma käitumisest ega asunud elama õiguskuulekana.

Vastupidi. Vaatamata varasematele karistustele on ta jätkanud õigusvastast käitumist.

Eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatuks valida M.G karistuse liigiks vangistus. Arvestades, et M.G pole mingil moel näidanud üles tahet lõpetada õigusvastane käitumine ja asuda elama õiguskuulekana, ei pea kohus põhjendatuks vabastada ta tingimuslikult vangistuse kandmisest. Vangistus tuleb kanda reaalselt. Samas – arvestades toimepandud kuriteo mitte väga suurt ühiskonnaohtlikkuse taset, ei pea kohus mõistlikuks mõista M.G-le vangistust prokuröri küsitud ulatuses, st seaduses sätestatud maksimaalmäära pooles ulatuses. Kohus on seisukohal, et piisav ja mõistlik karistus toimepandud teo eest on 4 kuud reaalset vangistust. Kuna M.G oli 18.-19.03.2010.a kahtlustatavana kinni peetud, tuleb see aeg, st 2 päeva, arvestada karistusaja hulka. Lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks jääb seega 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistus pööratakse täitmisele kohtuotsuse jõustumisel ja karistuse kandmise aega hakatakse arvestama M.G vanglasse asumise päevast.

3. Tsiviilhagi on esitanud A M esialgses summas 3790 krooni, millest 490 krooni on ära köetud ca 1 m3 küttepuude väärtus, 1300 krooni 5 paki seinapaneelide koguväärtus ja 400 krooni ääreliistude väärtus. Lisaks 1600 krooni lõhutud uksepiida väärtus. Kohtuistungil vähendas kannatanu oma tsiviilhagi suurust 3400 kroonini. Süüdistatav tunnistas tsiviilhagi suurust vähendatud ulatuses ning avaldas valmisolekut hüvitada tekitatud kahju kannatanule ühe kuu jooksul.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) hüvitama kahju, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

Kohus on seisukohal, et tsiviilhagi on põhjendatud. Arvestades, et kannatanu vähendas kohtumenetluses tsiviilhagi rahalist suurust, tuleb M.G-lt välja mõista kuriteoga tekitatud kahju vähendatud ulatuses, st summas 3400 krooni. M.G peab kannatanule kuriteoga tekitatud kahju summas 3400 krooni hüvitama 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

4. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-de 1, 5, 9 ja 10 kohaselt on kriminaalmenetluse kulud nii määratud kaitsja tasu, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise kulud, sundraha ning postikulu.

4.1. KrMs § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, st 6525 krooni.

4.2. Kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale koopiate tegemise kulu on 39.10 krooni.

4.3. M.G määratud kaitsjana osales kriminaalmenetluses vandeadvokaat Matti Reinsalu.

Kohtueelses menetluses on kaitsjale arvestatud tasu koos käibemaksuga 420 krooni. Kohtumenetluses on kaitsjal õigus saada tasu nii lühi-kui üldmenetluseks ettevalmistumise kui kolmel kohtuistungil osalemise eest 4260 krooni koos käibemaksuga. Seega on kaitsja tasu kriminaalasja menetluses kokku 4680 krooni, millest käibemaks on 780 krooni.

4.4. Postikulu on kantud Eesti Vabariigi arvelt kokku 64 krooni.

Seoses süüdimõistmisega peab kriminaalmenetluse kulud hüvitama M.G.

Sirje Lahesoo Kohtunik