Legislator Case Law & Legislation
2-22-1992/2 AI generated

2-22-1992/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-22-1992/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

07.02.2022 saabus Tartu Maakohtusse V. K. (hageja) avaldus, milles ta nõuab moraalse ja psüühilise kahjuna alates 1000 eurot ning kambrist peeglite eemaldamist. T.

Legislator headnote

AI generated

2-22-1992/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: K. (hageja) avaldus, milles ta nõuab moraalse ja psüühilise kahjuna alates 1000 eurot ning kambrist peeglite eemaldamist. T.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-22-1992

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Määruse tegemise aeg ja koht

8. veebruar 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-1992

Tsiviilasi

V. K. avaldus T. V. tekitatud kahju hüvitamiseks ja

peeglite eemaldamiseks

Menetlustoiming

avalduse menetlusse võtmata jätmine ja tagastamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: V. K. (ik XXX; viibimiskoht XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata V. K. avaldus T. V. tekitatud kahju hüvitamiseks ja peeglite

eemaldamiseks.

2. Tagastada avaldus koos lisadega V. K..

3. Jätta menetluskulud V. K. kanda.

4. Toimikust ei nähtu, et oleks menetluskulusid, mida V. K. tuleks hüvitada.

5. Määrus toimetada kätte hagejale.

6. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.

07.02.2022 saabus Tartu Maakohtusse V. K. (hageja) avaldus, milles ta nõuab

moraalse ja psüühilise kahjuna alates 1000 eurot ning kambrist peeglite eemaldamist. T.

V. on rikkunud hageja suhtes õigusnorme ning „tekitanud intensiivseid, hingelisi ja

alandust, ning alaväärsustunnet“. Avaldusele on lisatud riigi õigusabi taotlus.

2. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku

(TsMS)

§

järgi

vaadatakse

tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on

eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. TsMS § 371 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus

hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.

Halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1 alusel on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine halduskohtu pädevuses, kui seadus ei näe ette teistsugust

menetluskorda. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 näeb ette, et vangla tekitatud kahju

hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole

pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud

riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla

on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. VangS § 11

lg 5 sätestab, et kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul on õigus esitada vangla

haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus

sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on

eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või J. ning vanglateenistus või J. on vaide

tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

Eeltoodut arvestades ei ole maakohus pädev lahendama hageja kahjunõuet seoses

võimaliku vangla tekitatud kahjuga ega taotlust peeglite eemaldamiseks, sest tegemist ei

ole eraõiguslikust suhtest tuleneva vaidlusega. Hagejal tuleb esitada oma võimalikud

avaldused, kaebused ja nõuded vanglale, Justiitsministeeriumile, vanglateenistusele või

halduskohtule (Tartu Halduskohtule), mitte aga maakohtule. Avaldus tuleb jätta

menetlusse võtmata, sest maakohus ei ole pädev seda lahendama.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 1 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi

saamiseks tsiviil-, haldus- või väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses kohtule,

kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. RÕS § 10 lg 7 näeb ette, et

kui taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole antud juhul riigi õigusabi andmise

otsustamine, edastab kohus viivitamata taotluse vastavalt kuuluvusele, teatades sellest

taotlejale. Hageja esitas riigi õigusabi taotluse koos nn põhiavaldusega, mille kohus jätab

menetlusse võtmata. TsMS § 372 lg 4 II lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust

menetlusse võtmast, tagastab ta selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest

keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 4 II lause alusel tuleb avaldus koos

lisadega, sh riigi õigusabi taotlusega, hagejale tagastada.

3. TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Toimikust ei nähtu,

et oleks menetluskulusid, mida hagejal tuleks hüvitada.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik