2-21-2611/35 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

8. veebruar 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-2611

Tsiviilasi

Aivar Koopi hagi Võru Tarbijate Ühistu vastu Võru Tarbijate

Ühistu juhatuse otsuste kehtetuks tunnistamiseks või tühisuse

tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 30. novembri 2021 hagi läbivaatamata jätmise

määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aivar Koopi määruskaebus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja (hageja): Aivar Koop (isikukood

37005036513) esindaja vandeadvokaat Kerstin Linnart-Herm

Vastustaja (kostja): Võru Tarbijate Ühistu (registrikood

10242069) esindajad vandeadvokaat Toomas Tamme ja advokaat

Iivi Otto

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 30. novembri 2021 määrus ja saata asi tagasi maakohtule

menetluse jätkamiseks.

2. Rahuldada määruskaebus.

3. Menetluskulude suuruse määrab kindlaks maakohus asja edasises menetluses.

Edasikaebamise kord

Määrus on lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aivar Koop (hageja) esitas 17. veebruaril 2021 hagi Võru Tarbijate Ühistu (kostja) vastu

kostja 17. novembri 2020 ja/või 18. novembri 2020 juhatuse otsuste tühisuse tuvastamiseks või

alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks. Hageja täpsustas 6. augustil 2021 hagiavaldust ning

palus tunnistada kehtetuks kostja 17. novembri 2020 juhatuse otsused, millega kostja võttis

vastu uusi liikmeid, või alternatiivselt tuvastada kostja 17. novembri 2020 juhatuse otsuste,

millega kostja võttis vastu uusi liikmeid, tühisus. Samuti palus hageja tunnistada kehtetuks

kostja 18. novembri 2020 juhatuse otsused, millega kostja võttis vastu uusi liikmeid, või

alternatiivselt tuvastada kostja 18. novembri 2020 juhatuse otsuste, millega kostja võttis vastu

uusi liikmeid, tühisus.

Hagejale on saanud teatavaks, et lühikese aja jooksul sügistalvisel perioodil 2020 on kostja

liikmete arv oluliselt kasvanud. Liikmete vastuvõtmiseks oli vaja juhatuse otsust, mille täpne

kuupäev ei ole hagejale teada. Kuna tulundusühistu liikmete arv ei ole nähtav avalikust

registrist, ei olnud hagejal võimalik liikmete arvu ühelgi ajahetkel kontrollida. Hageja saab

lähtuda meedias ja kostja kodulehel avaldatust ning kostja üldkoosoleku protokollidest.

Veebilehelt www.coop.ee nähtus, et kostjal oli 2020. a lõpus ja 2021. a alguses 568 liiget.

Väljaandes LõunaLeht avaldati, et 17. novembri 2020 üldkoosoleku toimumise ajal oli kostjal

569 liiget. 18. novembril 2020 edastasid kostja 288 liiget ettepaneku kostja erakorralise

üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Kuivõrd kostja põhikiri näeb ette, et sellise ettepaneku saab

teha 1/3 kostja liikmetest, siis järelikult pidi 18. novembril 2020 olema kostjal vähemalt

864 liiget. 30. detsembri 2020 korralise üldkoosoleku protokollis oli liikmete arvuks märgitud

857.

Hageja palus nõuda kostjalt välja järgmised dokumendid: kostja juhatuse otsused ajavahemikul

17. november 2020 kuni 30. detsember 2020, mille alusel on kostja võtnud vastu uusi liikmeid;

kostja liikmete nimekiri seisuga 17. november 2020 ja seisuga 18. november 2020; kõik

ajavahemikul 1. detsember 2019 kuni 30. detsember 2020 kostja juhatusele esitatud liikmeks

astumise avaldused ja nende edastamist kostjale kinnitavad tõendid; kostja põhikirja p-s 2.1.1

märgitud sisseastumismaksu ja põhikirja p-s 2.1.2 märgitud osamaksu tasumist tõendavad

maksekorraldused ja kostja arvelduskonto väljavõtted alates 17. oktoobrist 2019 kuni

30. detsembrini 2020.

Hageja selgitas, et otsused tuleb tunnistada kehtetuks, kuna ilmselt ei ela osad uutest liikmetest

Võrumaal ja neil on tõenäoliselt maksmata liikmemaks, nagu on põhikirjas nõutud.

Juhatuse otsused on tühised, kuna nende vastuvõtmisel on rikutud oluliselt otsuse vastuvõtmise

korda (põhikirja punkt 3.3).

2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata.

Kostja palus jätta hageja taotlus tõendite kogumiseks rahuldamata.

Hagejal puudub tuvastushuvi. Kostja juhatus ei ole 17. ega 18. novembril 2020 võtnud vastu

ühtegi otsust ühegi täiendava liikme vastuvõtmiseks.

3. Maakohus rahuldas 13. oktoobri 2021 määrusega hageja taotluse tõendite (dokumentide)

väljanõudmiseks osaliselt.

4. Kostja esitas 28. oktoobril 2021 liikmete nimekirjad ning selgitused, mille kohaselt oli kostjal

17. novembril 2020 ja 18. novembril 2020 seisuga 798 liiget. Kostja teatas, et kuna kostja

juhatus ei ole ajavahemikul 17. november 2020 kuni 18. november 2020 võtnud vastu ühtegi

otsust uute liikmete vastuvõtmiseks, siis ei ole kostjal võimalik kohtule vastavaid juhatuse

otsuseid esitada.

5. Hageja esitas 9. novembril 2021 taotluse hagi täiendamiseks järgmiste nõuetega:

Alternatiiv 1: tuvastada, et kostja juhatus ei ole võtnud vastu otsust nende liikmete

vastuvõtmiseks, kes kostja 17. novembri 2020 seisuga liikmete nimekirja kohaselt on vastu

võetud 16. novembril 2020 (liikmed jrk nr-ga 670-798);

Alternatiiv 2: tuvastada kostja juhatuse otsuse, millega võeti vastu need liikmed, kes kostja

17. novembri 2020 seisuga liikmete nimekirja kohaselt on vastu võetud 16. novembril 2020

(liikmed jrk nr-ga 670-798), tühisus;

Alternatiiv 3: tunnistada kehtetuks kostja juhatuse otsus, millega võeti vastu need liikmed, kes

kostja 17. novembri 2020 seisuga liikmete nimekirja kohaselt on vastu võetud 16. novembril

2020 (liikmed jrk nr-ga 670-798);

Tuvastada, et isikud, kes kostja 17. novembri 2020 seisuga liikmete nimekirja kohaselt on vastu

võetud 16. novembril 2020 (liikmed jrk nr-ga 670-798), ei ole saanud kostja liikmeks.

Hageja teatas, et soovib kostja esitatud tõendite tõttu oma nõuet korrigeerida. Hageja leidis, et

selline korrigeerimine ei kujuta endast hagi muutmist TsMS § 376 lg 1 mõttes. Alternatiivselt

palus hageja kohtu luba hagi muutmiseks. Hoolimata vaidlustatava otsuse kuupäevast, on

hageja eesmärk, nõude aluseks olevad asjaolud ning põhjendused samad. Kostja vältis hagejale

juhtorganite otsuste kohta info andmist, mistõttu ei saanud hageja teada, millal kostja juhatus

on otsuse vastu võtnud. Ka hagile vastu vaieldes ei avaldanud kostja, millal otsus vastu võeti.

Seega on nõude korrigeerimise vajadus tekkinud kostja pahauskse käitumise tagajärjel ning

muutunud asjaolude tõttu muu eseme või hüve nõudmise näol ei ole tegu hagi muutmisega.

6. Kostja vaidles vastu hagi eseme ja hagi aluse muutmisele. Kostja ei andnud nõusolekut hagi

eseme ega aluse muutmiseks. Hageja uus nõue (alternatiiv 3) on juba aegunud. Isegi kui kohus

annaks nõusoleku hagi muutmiseks, möödus 16. novembril 2020 otsuse vaidlustamise tähtaeg

16 veebruaril 2021 (TsÜS § 38 lg 3). Hageja esitas nõude alles 9. novembril 2021.

MAAKOHTU SEISUKOHT

7. Maakohus jättis hagi muutmiseks nõusoleku TsMS § 376 lg 1 alusel andmata ning

menetluses oleva hagiavalduse läbivaatamata, kuna hagiga ei ole hageja taotlevat eesmärki

võimalik saavutada (TsMS § 423 lg 2 p 2).

Praegusel juhul ei ole tegemist TsMS 376 lg 4 p 3 olukorraga, kuivõrd esialgu nõutud eseme

asemel teise eseme nõudmine ei ole tingitud asjaolude muutumisest. Hageja on ise esitanud

kohtule hagi, milles vaidlustas juhatuse 17. novembri 2020 ja 18. novembri 2020 otsuseid.

Seega on hageja võtnud hagi esitamisega teadliku riski, et hagi esemes märgitud kuupäevadel

tehtud juhatuse otsuseid ei pruugi olla olemas. Üksnes asjaolu, et hageja sai 17. novembri 2020

ja 18. novembri 2020 kuupäevadega juhatuse otsuste mitteolemasolust teada alles menetluse

käigus, ei tähenda, et asjaolud oleks muutunud. Muutunud ei ole asjaolud, vaid hageja teadmine

nendest.

Maakohus leidis, et hageja taotluste puhul on tegemist hagi muutmisega nn kitsas tähenduses

(TsMS § 376 lg 1). Hagi eseme muutmine tähendab, et hageja muudab oma menetluslikku

nõuet TsMS § 363 lg 1 p 1 mõttes. Kostja ei ole TsMS § 376 lg 1 alusel hagi muutmiseks

nõusolekut andnud. TsMS § 376 lg 1 alusel võib muuta kas hagi eset või hagi alust. Üheaegne

hagi eseme ja aluse muutmine ei ole lubatud (Riigikohtu 15. mai 2006 otsus tsiviilasjas

nr 3- 2- 1-43-06, p 12). Vaidlust ei saa olla, et hageja palub täiendada hagi eset, kuivõrd hageja

tugines seejuures TsMS § 376 lg 4 p-le 3.

Kohus nõustus kostjaga, et käesoleval juhul on hageja esitanud täiesti uued nõuded ja selle

aluseks olevad asjaolud (hagi alus), millel ei ole varasemate nõuetega seost. Samas ei nõustu

kohus hagejaga, et vaidlustatava otsuse kuupäeval ei ole tähtsust. Vastupidi, juriidilise isiku

organi otsuse kehtetusele tuginemine eeldabki hagi esemes vaidlustatava otsuse

konkretiseerimist (sh kuupäeva ja otsuse sisu). Vastasel juhul võiks hageja menetluse vältel

pidevalt täiendada hagi eset erinevate kostja juhatuse otsuste vaidlustamisega, millega on

otsustatud uute liikmete vastu võtmine ning millest hageja menetluse ajal teadlikuks saab (nt

kostja 19. novembri 2021 menetlusdokumendi lisast nähtub, et liikmeid on vastu võetud ka

25. novembri 2020 ja 2. detsembri 2020 otsustega).

Hageja esitab 9. novembri 2021 menetlusdokumendis uue hagi eseme põhjendamiseks ka uusi

asjaolusid ja väiteid, väites sh, et 16. novembri 2020 otsust ei ole või see on koostatud

tagantjärele. Seega on hageja täiendanud lisaks hagi esemele ka hagi alust. Hagi muutmine ei

ole TsMS § 376 lg 1 alusel lubatud ainuüksi seetõttu, et hageja taotleb samaaegselt nii hagi

aluse kui hagi eseme muutmist. Isegi, kui hagi eseme muutmist ei saa käesoleval juhul pidada

nii hagi eseme kui aluse üheaegseks muutmiseks, puudub selleks kostja nõusolek ning mõjuv

põhjus kohtu nõusoleku andmiseks.

Kohus ei nõustunud hagejaga, et hagi muutmine hageja taotletud viisil võimaldaks hoida kokku

kulusid ning võimaldaks kasutada ära senises menetluses kogutud teavet või lihtsustaks asja

edasist lahendamist.

Hagi muutmiseks nõusoleku andmine ei võimaldaks vältida kostja juhatuse 16. novembri 2020

otsuse kehtetuks tunnistamise nõude aegumist (TsÜS § 38 lg 1). Uus nõue loetakse esitatuks

hagi muutmise avalduse kohtusse jõudmise ajast (vrd TsMS § 362 lg 1), s.o 9. novembri 2021,

kuid esialgse nõude asendab see üksnes juhul, kui hagi muutmise eeldused on täidetud ja kohus

on hagi muutmise lubatavust määrusega kinnitanud. Eeltoodust tulenevalt ei esine mõjuvat

põhjust hagi muutmiseks ning kohus ei andnud hagejale selleks nõusolekut.

Maakohus jättis hagi läbi vaatamata, sest hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et hagiga

vaidlustatavad juhatuse otsused oleks vastu võetud. Hageja ka ei väida enam, et vaidlustavad

otsused olemas on. Seega ei ole võimalik ka tunnistada kostja juhatuse 17. novembri 2020 ja/või

18. novembri 2020 otsuseid uute liikmete vastuvõtmise osas kehtetuks või tuvastada nende

otsuste tühisust. Järelikult on hagiga taotletav eesmärk objektiivselt võimatu.

MÄÄRUSKAEBUS

8. Hageja palub tühistada Tartu Maakohtu 30. novembri 2021 määruse osas, milles kohus jättis

hagi läbi vaatamata ning jättis menetluskulud hageja kanda ja teha uus määrus, millega jätkata

menetlust hageja poolt 9. novembril 2021 esitatud korrigeeritud nõuetes.

Hageja eesmärk hagi esitamisel oli vaidlustada 2020. aasta lõpus kostjaga liitunud anomaalselt

suure hulga uute liikmete liitumine/liitumise aluseks olnud otsus. Hageja eeldas hagi esitades,

et vastava otsuse võttis kostja juhatus vastu 17. novembril 2020 või 18. novembril 2020.

Menetluse kestel selgus, et vaidlusalused isikud liitusid kostjaga väidetavalt 16. novembril 2020

ning endiselt ei ole teada, kas ja millal võttis kostja juhatus vastava otsuse vastu. Hageja

korrigeeris 9. novembri 2021 avalduses oma nõuet ning lisas ühe alternatiivse ja ühe

kumulatiivse nõude.

Kohus on hagi läbi vaatamata jättes läinud vastuollu nii TsMS § 423 lg 2 p 2 kui ka § 376 lg 2

eesmärgiga, milleks on menetlusökonoomia tagamine. Kogu TsMS § 423 lg 2 regulatsiooni

mõte on menetlusökonoomia edendamine ning menetluskulude kokkuhoid. Hetkel omab hagi

läbi vaatamata jätmine täpselt vastupidist efekti.

Hageja leiab, et 9. novembri 2021 avaldusega nõude korrigeerimine ei olnud hagi muutmine

TsMS § 376 lg 1 mõttes. Õiguskirjanduses on leitud, et muutmine on õigustatud, kui asjaolude

kogum, millest esialgne nõue lähtus, jääb suures plaanis ka muu eseme või hüve nõudmisel

aluseks. Muutmiseks ei loeta nende asjaolude muutmist, mis nõude kohandamise vajaduse

kaasa tõid. Käesoleval juhul lähtus hageja nõuet esitades oma parimast teadmisest. Pärast hagi

esitamist tõendite kogumise käigus on hagejale saanud teatavaks, et neil kahel kuupäeval

juhatus vastavasisulisi otsuseid vastu ei võtnud. Samuti on saanud teatavaks, et kostja väitel

said vaidlusalused liikmed ühistu liikmeks 16. novembril 2020. Seega vastab käesolev olukord

TsMS § 376 lg 4 punktis 3 sätestatule.

Kostja on terve vaidluse vältel vältinud kohustuse täitmist anda hagejale juhtorganite otsuste

kohta infot, mistõttu ei saanud hageja teada, millal kostja juhatus on väidetava otsuse vastu

võtnud. Isegi menetluse vältel ei ole kostja avaldanud kuupäeva, millal otsus vastu võeti.

Nõuete korrigeerimisele kohaldub TsMS § 376 lg 4 p 2. Hageja on 9. novembri 2021

avaldusega laiendanud oma nõuet ning soovib sellise juhatuse otsuse tühisuse tuvastamist või

kehtetuks tunnistamist, mis on identifitseeritud sisu ja mitte vastu võtmise kuupäeva alusel.

Hageja on täiendanud põhjendusi, kuid ei ole muutnud hagi aluseks olevaid.

Kohus oleks pidanud võrdlema, kas on ökonoomsem jätkata praegust menetlust korrigeeritud

nõuetega või lõpetada menetlus ning menetleda hageja uut hagi algusest peale.

Käesoleva menetluse jätkamine on oluline ka hageja nõude aegumise vältimise seisukohast.

Hageja on veendunud, et kostja on liikmete nimekirja koostanud vahetult enne kohtule esitamist

kohtu jaoks ning märkinud liikmete liikmeks saamise kuupäevaks 16. november 2020 seetõttu,

et hagi oleks sel juhul esitatud üks päev pärast kehtetuks tunnistamise nõude aegumistähtaega.

Tegelikult ei ole kostja juhatus 16. novembri 2020 liikmete vastuvõtmise otsust vastu võtnud.

Kui liikmete vastuvõtmise otsus on juhatuse poolt vastu võetud, siis on seda tehtud hiljem,

tagantjärele. Hagejale ei ole teada, kas mingi selline juhatuse otsus on vormistatud. Kui selline

otsus on vormistatud, on nõude aegumise vältimiseks oluline, et see loetakse hageja poolt

vaidlustatuks hagi esitamise hetkest käesolevas asjas.

Kostjal ei tohi võimaldada pahauskse käitumise (otsuste esitamisega venitamine) kaudu

takistada hagejal oma õigusi kasutamast. Kui kohus leidis, et tegu on uute nõuetega, mille

muutmine ei ole lubatud, oleks kohus pidanud uued nõuded menetlusse liitma või eraldama

eraldi menetlusse.

9. Kostja leiab, et määruskaebus on ebaõigesti menetlusse võetud. Määruskaebuse menetlusse

võtmisest tulnuks keelduda TsMS § 663 lg 1, § 637 lg 2 ja § 662 lg 1 p-d 1 ja 3 alusel. Kostja

palub jätta määruskaebus TsMS § 659, § 643 lg 1, § 663 lg 1 ja § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata.

Kostja hinnangul esinevad määruskaebuses sellised vormi ja sisu nõuete rikkumised, mis

takistavad asja läbivaatamist. Määruskaebuses on märgitud Tartu Maakohtu asemel Harju

Maakohus, tsiviilasja numbrit ei ole märgitud.

Juhuks, kui kohus peab võimalikuks määruskaebust läbi vaadata ei pea kostja määruskaebust

õigeks ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Seadusandja ei ole ette näinud võimalust esitada

määruskaebust juhul, kui kohus ei nõustu hagi muutmisega. Seega tulevad määruskaebuse

menetlemisel täielikult jätta tähelepanuta kõik väited, mis seonduvad maakohtu keeldumisega

hagi muutmiseks nõusoleku andmisest.

Hageja ei esitanud 9. novembril 2021 alternatiivseid nõudeid lisaks tsiviilasjas nr 2-21-2611

juba menetluses olevatele nõuetele. Hageja teatas soovist asendada tsiviilasjas nr 2-21-2611

menetluses olevad nõuded uute nõuetega. Maakohtul puudus alus hagi muutmiseks nõusoleku

andmiseks.

Käesoleval juhul on hageja ise kinnitanud, et ükski asjaolu, millele ta tugineb ei ole muutunud

pärast hagi esitamist. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja võttis hagi esitamisega teadliku

riski, et hagi esemes märgitud kuupäevadel tehtud juhatuse otsuseid ei pruugi olla olemas. Ei

enne hagiga kohtusse pöördumist ega pärast seda pole hageja esitanud kostjale mitte ühtegi

taotlust mitte ühegi dokumendiga tutvumiseks.

Hagi muutmine TsMS § 376 lg 1 alusel ei ole lubatud juba ainuüksi seetõttu, et hageja taotleb

samaaegselt nii hagi aluse kui hagi eseme muutmist. Maakohus ei ole kaalutusreegleid rikkunud

ja on õigesti leidnud, et hagi muutmine taotletud viisil ei võimaldaks hoida kokku kulusid ega

võimaldaks kasutada ära senises menetluses kogutud teavet ega lihtsustaks asja edasist

lahendamist.

Maakohus leidis õigesti, et hagi muutmiseks nõusoleku andmine ei välista kostja juhatuse

16. novembri 2020 otsuse kehtetuks tunnistamise nõude aegumist (TsÜS § 38 lg 1).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu

TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja määruskaebus kuulub rahuldamisele. Asi tuleb saata tagasi

maakohtule menetluse jätkamiseks.

11. TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata mh juhul, kui ilmneb, et hagi

ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Viidatud säte annab kohtule õiguse jätta läbi vaatamata hagi, mille esitamine on õiguslikult

võimatu, sh ei saa kohus hagi perspektiivikuse üle otsustades tõendeid hinnata (vt Riigikohtu

18. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12).

12. Praeguses asjas jättis maakohus hagi läbi vaatamata põhjusel, et hagiga ei ole võimalik

taotletavat eesmärki saavutada, sest hageja poolt algses hagis vaidlustatud kostja juhatuse

otsuseid ei ole olemas ning 9. novembril 2021 hageja taotletud hagi muutmiseks maakohus luba

ei andnud.

13. Asja materjalide kohaselt on hagi eesmärgiks tuvastada, kas kostja on liikmete arvu

suurendamisel 2020. aasta sügistalvel toiminud kooskõlas seaduse ja kostja põhikirjaga.

Puudub vaidlus, et hageja on kostja liige ning uute liikmete vastuvõtmine on kostja juhatuse

pädevuses (TÜS § 13 lg 1). Hageja on soovinud vaidlustada juhatuse otsused uute liikmete

vastuvõtmise kohta. Hageja eeldas, et need otsused on tehtud 17. ja 18. novembri 2020, mistõttu

nõudis algses hagis nimetatud kuupäevaga kostja juhatuse otsuste kehtetuks tunnistamist või

tühisuse tuvastamist. Menetluse käigus esitas kostja tõendite kogumise käigus kohtule kostja

liikmete nimekirja (II kd lk 2 jj), millest nähtub, et uusi liikmeid on kostja vastu võtnud

16. novembril 2020.. Just seetõttu esitas hageja 9. novembril 2020 nõude korrigeerimise ja

hagiavalduse terviktesti.

14. TsMS § 200 lg 1 kohaselt peavad menetlusosalised kasutama oma õigusi heauskselt. Sama

paragrahvi lõige 2 kohaselt kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal õigusi

kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Kostjal oli võimalik 23. aprilli ja

5. juuli 2021 menetlusdokumentides avaldada, et kostja juhatus ei ole 17. või 18. novembril

2020 otsustanud uute liikmete vastu võtmist ja need otsustused on tehtud 16. novembril 2020.

Kostja seda ei teinud, vaid kinnitas alles 28. oktoobri 2021 menetlusdokumendis, et 17. ja

18. novembril 2020 ei ole kostja uusi liikmeid vastu võtnud (II kd lk 1). Selle

menetlusdokumendi lisana esitas kostja liikmete nimekirja seisuga 17. ja 18. november 2020,

millest nähtub, et liikmed nr 488 – 798 on vastu võetud 16. novembril 2020. Ringkonnakohtu

hinnangul on kostja oma õigust hagile vastu vaielda kasutanud pahauskselt, soovides varjata

hageja ja kohtu eest uute liikmete vastuvõtmise otsuse kuupäeva. See ongi toonud kaasa hagi

täpsustamise vajaduse. Kostja avaldas uute liikmete vastuvõtmise otsuse kuupäeva alles

19. novembri 2021 menetlusdokumendis, st pärast hagi tervikteksti esitamist 9. novembril

2021. Samas ei ole kostja asjakohast juhatuse otsust kohtule senini esitanud. Tagajärjeks on

menetluse venimine ja võimalike menetluskulude suurenemine.

15. Maakohus on määruse punktis 9 märkinud, et hageja on 6. augusti 2021

menetlusdokumendis viidanud (ja järelikult olnud teadlik), et kostja liige P. Korkka esitas

16. juunil 2021 kostjale nõude dokumentidega tutvumiseks, mistõttu pidi ka kostja teadma

kostja juhatuse 16. novembri 2020 otsusest ning sellest, et hagis vaidlustatud

17. ja 18. novembri 2020 otsuseid ei pruugi olemas olla.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus teinud hageja 6. augusti 2021 menetlusdokumendist

vale järelduse. Hageja 6. augusti 2021 menetlusdokumendist ja selle lisadest nähtub, et kostja

juhatuse tegevus oli suunatud sellele, et takistada kostja liikmetel dokumentidega tutvumast

(I kd tl 132; 133; 135). Kostja on kostja liikmele P. Korkale vastates esitanud erinevaid

ettekäändeid, vältimaks P. Korka poolt dokumentidega tutvumist, mistõttu ei saa nõustuda

maakohtu seisukohaga, et hageja pidi juhatuse otsuste kuupäevadest olema teadlik enne hagi

esitamist.

16. Maakohus ei andnud hagejale nõusolekut hagi muutmiseks. Ringkonnakohus ei nõustu

maakohtu seisukohaga, et hageja on esitanud 9. novembri 2021 menetlusdokumendi täiesti

uued nõuded ja selle aluseks olevad asjaolud (hagi alus), millel ei ole varasemate nõuetega

seost. Hageja tugines nii hagi esitamisel kui ka 9. novembri 2021 nõude korrigeerimise ja

hagiavalduse terviktekstis jätkuvalt samadele asjaoludele, et kostja on sügistalvisel perioodil

2020 uute liikmete vastuvõtmisel rikkunud seadust ja kostja põhikirja ning ta soovib vastavate

juhatuse otsuste kehtetuks tunnistamist või otsuste tühisuse tuvastamist. Hageja kohandas

9. novembri 2021 menetlusdokumendis oma nõuet vastavalt menetluse käigus kostjalt saadud

uuele informatsioonile, mis on osaliselt toonud kaasa hagi eseme muutmise, milline õigus on

hagejal TsMS § 206 lg 1 alusel. TsMS § 376 lg 4 p 1 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks esitatud

faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks

olevaid põhilisi asjaolusid.

Asjaolu, et hageja ei ole selgelt hagiavalduse terviktekstis viidanud, millise kuupäevaga

juhatuse otsust ta vaidlustada soovib, ei anna alust hagi läbivaatamata jätmiseks.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et hageja eesmärk 2020 sügistalvel tehtud liikmete

vastuvõtmise otsuse tühistamiseks/tühisuse tuvastamiseks sisaldub nii algses hagiavalduses kui

ka 9. novembri 2021 menetlusdokumendis. Hageja saab oma hagi täpsustada vaidlustatava

juhatuse otsuse kuupäeva osas.

Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus hagejaga, et hageja poolt 9. novembri 2021

menetlusdokumendis nõude korrigeerimine ei kujuta endast hagi muutmist TsMS § 376 lg 1

mõttes. Seetõttu jättis maakohus põhjendamatult viitega TsMS § 423 lg 2 p-le 1 hagi läbi

vaatamata. Hagi aegumise kohta esitatud kostja vastuväidete osas saab maakohus võtta

seisukoha asja sisulisel lahendamisel.

17. Ringkonnakohus leiab, et menetluse venimine ja raskused hagi aluseks olevate asjaolude

välja selgitamisel on tekkinud nii kostja pahauskse käitumise tõttu hagile vastamisel kui ka

seetõttu, et maakohus on jätnud korrektselt täitmata eelmenetluse ülesande välja selgitada

hageja nõuded (TsMS § 392 lg 1 p 1, § 351 lg 1, § 372 lg 3). Menetlusosaliste nõuete, faktiliste

ja õiguslike väidete, neid kinnitavate tõendite ning asja lahendamisele kohaldatava õiguse

väljaselgitamine on TsMS § 392 lg 1 p-de 1, 3, 4 ja 4¹ järgi maakohtu ülesanne eelmenetluse

läbiviimisel. Kui menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentides esile toodu jääb kohtule

arusaamatuks, saab kohus täita nimetatud ülesandeid ka eelistungil (TsMS § 398 lg 1).

Eelistungil saab maakohus käsitleda ka poole taotlust tõendite väljanõudmiseks ning kostja

vastuväiteid taotlusele. Käesolevas asjas ei ole maakohus eelistungit korraldanud. Maakohtul

on võimalus poolte küsitlemise teel eelistungil välja selgitada, kas ja millal vaidlusalune otsus

kostja 310 uue liikme vastuvõtmiseks tehti ja teha kostjale TsMS § 230 lg 2 teise lause alusel

ettepanek asjakohane juhatuse otsus kohtule esitada. Hageja on 9. novembri 2021

menetlusdokumendis esitanud maakohtule uued taotlused tõendite kogumiseks, sh taotluse

kohustada kostjat esitama otsused, millega võeti vastu TVÜ liikmete nimekirja andmetel

16. novembril 202 liitunud isikud. Maakohtul tuleb selle taotluse osas võtta seisukoht.

Asjas menetluse jätkumisel tuleb maakohtul lahendada ka hageja 6. augusti 2021 taotlus

menetluse peatamiseks kuni otsuse jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-21-1536.

18. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse hagi läbivaatamata jätmise osas, mistõttu tuleb

maakohtu määrus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi tühistada ka menetluskulude jaotuse osas.

Menetluskulude jaotuse määrab maakohus asja lahendamisel.

19. Kuna asjas jätkub menetlus maakohtus, ei saa ringkonnakohtu määrusele esitada

määruskaebust Riigikohtule (TsMS § 427).

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks