2-20-15450/60 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Kädi Sacik-Korn ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 07.veebruar 2022.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-15450

Kohtuasi

X, C hagi Y vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.septembri 2021.a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y 01.novembri 2021.a apellatsioonkaebus

Menetlustoiming

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Kompromissi kinnitamine

Hageja I (apellatsioonimenetluses vastustaja I): X

(isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX)

Hageja II (apellatsioonimenetluses vastustaja II): C

(isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXX)

Hagejate I-II (vastustajate I-II) lepingulised esindajad

vandeadvokaat

Arsi

Pavelts

(e-post:XXX)

ja

vandeadvokaat Heili Püümann (e-post:XXX)

Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Y (isikukood

XXXXXXXXXXX,

elukoht

XXX),

lepingulised

esindajad vandeadvokaat Paul Keres ja advokaat Joonas

Põder (e-post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja I X ja hageja II C (edaspidi hagejad) ning kostja Y (edaspidi kostja)

vahel kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. tsiviilasja menetlus lõpetatakse, millega kaasneb TsMS §-st 431 tulenevalt

maakohtu otsuse tühistamine,

1.2. poolte menetluskulud jäävad kõigis kohtuastmetes nende endi kanda.

2. Tühistada Harju Maakohtu 30.septembri 2021.a otsus ja lõpetada tsiviilasja nr 2-20-

15450 menetlus.

3. Poolte menetluskulud kõigis kohtuastmetes jäävad poolte endi kanda.

2-20-15450

4. Tagastada kostjale pool tema poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust

pool, s.o 750 eurot, kostja Y arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank

AS-s.

5. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja

vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud

menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. X (hageja I) ja C (hageja II) esitasid 21.oktoobril 2020.a Harju Maakohtule hagi Y (kostja)

vastu, milles palusid mõista kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja 127 000 eurot ning

viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hagejad ja kostja 09.juunil 2020.a aadressil XXX asuva

korteriomandi nr 1 (registriosa nr XXXXXXXX) ja selle oluliste osade ja päraldiste

(korteriomand) müügilepingu, milles kostja kinnitas, et lepingu esemel ei ole mingeid kostjale

teadaolevaid varjatud puuduseid, millest müüja ei ole ostjale teatanud või mida ostja ei saanud

märgata. Pärast korteriomandi omandamist selgus, et müügilepingu esemeks olnud

korteriomandil

esinevad

olulised

puudused.

Hagejad

esitasid

taganemisavalduse

müügilepingust taganemiseks. Hagejatel on tekkinud õigus nõuda kostjalt viimasele makstud

ostusumma (127 000 eurot) tagastamist ja seadusjärgsete viiviste tasumist kuni põhinõude

rahuldamiseni.

KOSTJA VASTUS

2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.

ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS

3. Harju Maakohus rahuldas 30.septembri 2021.a otsusega hagi, mõistis kostjalt hagejate

kasuks solidaarselt välja 127 000 eurot ja viivised põhinõudelt (s.o 127 000 eurolt)

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 21.oktoobrist 2020.a kuni

põhinõude tasumiseni ning määras, et kohtuotsuse täitmine 127 000 euro väljamõistmise osas

toimub üheaegselt XXX asuva korteriomandi nr X (registriosa nr XXXXXXX) ja selle oluliste

osade ja päraldiste üleandmisega hagejatelt kostjale. Maakohus jättis menetluskulud kostja

kanda, mõistis kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja menetluskulud summas 11 957 eurot

ning viivised väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Kohus määras,

jätta 22.oktoobril 2020.a Harju Maakohtu määrusega kohaldatud ja 25.jaanuaril 2021.a Tallinna

Ringkonnakohtu poolt täiendatud hagi tagamise abinõu tsiviilasjas 2-20-15450 jõusse

kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.

2-20-15450

APELLATSIOONKAEBUS

4. Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada

ja jätta hagi rahuldamata, kõik menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda ja otsustada, et

hagejad tasuvad menetluskuludelt viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

5. Tallinna Ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse menetlusse 04.novembri 2021.a

määrusega ning määras pärast hagejatelt sellele vastuse saamist asjas kohtuistungi

03.veebruariks 2022.a.

6. Pooled esitasid ringkonnakohtule 02.veebruaril 2022.a taotluse, milles paluvad lõpetada

tsiviilasjas menetluse ja kinnitada hagejate ning kostja vahel sõlmitud kompromissileping (lisa

1: Tallinna notar Margus Veskimäe juures sõlmitud korteriomandi müügileping jt leping (notari

ametitegevuse raamatu registri nr 629)), jätta poolte menetluskulud nende endi kanda, st

hagejate menetluskulud nende endi kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda ning

tagastada C poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivu summast pool, so 750 eurot, C

arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX.

Taotluse kohaselt leidsid hagejad ja kostja võimaluse lahendada asi kokkuleppel. Sellest

tulenevalt sõlmisid hagejad ja kostja 01.veebruaril 2022.a Tallinna notar Margus Veskimäe

juures lepingu, mis kujutab käesolevas tsiviilasjas kompromissilepingut. Kompromiss on

hagejate ja kostja poolt käesolevaks hetkeks täidetud. Hagejad ja kostja on kompromissis kokku

leppinud tsiviilasja lõpetamises.

7. Ringkonnakohus tühistas tsiviilasjas määratud istungi aja ja palus pooltel täpsustada

kohtuliku kompromissi tingimusi.

8. Pooled täpsustasid 04.veebruari 2022.a menetlusdokumendis, et soovivad tsiviilasjas

kompromissi kinnitamist tingimustel, et tsiviilasja menetlus lõpetatakse (millega kaasneb

TsMS §-st 431 tulenevalt maakohtu otsuse tühistamine) ja poolte menetluskulud jäävad (kõigis

kohtuastmetes) nende endi kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Tallinna Ringkonnakohus on seisukohal, et hagejate ja kostja vahel sõlmitud kompromiss

tuleb selle täpsustatud tingimustel kinnitada, vaidlustatud maakohtu otsus kompromissi

kinnitamise tõttu tühistada ja tsiviilasja menetlus lõpetada.

10. TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi

sõlmimise teel. TsMS § 430 lg 1 tulenevalt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse

kompromissi tingimused.

11. TsMS § 645 lg 1 kohaselt kuulub kompromissi kinnitamise korral maakohtu otsus

tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele. TsMS § 431 lg 2 kohaselt, kui menetluse

lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi või

lahendid. Kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud

avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid.

2-20-15450

12. Hagejad ja kostja on palunud kinnitada kompromissi ja lõpetada tsiviilasja menetlus.

13. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses

sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Ringkonnakohtu

hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine.

14. Ringkonnakohus selgitab TsMS §-de 430 ja 432 alusel, et kompromiss kehtib

täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi

alusel kohustuse. Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe

notariaalset tõestamist. Kompromiss võib olla tingimuslik. Kompromissi saab tühistada ja selle

tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist

saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab

tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles

öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga

lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et

kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles

kompromiss sõlmiti, jätkub. Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses

tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti

pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui

menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t. jõustunud kohtuotsus

on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga

esitatud nõue.

15. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Hagejate ja kostja vahel sõlmitud

kompromissist nähtuvalt pooled teisiti kokku leppinud ei ole, seega jäävad kompromissi

sõlmimisega seotud hagejate ja kostja menetluskulud kõigis kohtuastmetes nende endi kanda.

16. Pooled on esitanud ka taotluse hagiavalduselt tasutud poole riigilõivu summas 750 eurot

tagastamiseks hageja II kontole. Ringkonnakohus selgitab, et kuigi TsMS § 150 lg 2 p 1

kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi,

ei tagastada TsMS § 150 lg 3 kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu

eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu. Eeltoodust tulenevalt ei saa ringkonnakohus tagastada

hagejale poolt hagiavalduseslt tasutud riigilõivust, kuid käsitleb poolte esitatud taotlust

taotlusena tagastada pool kostja poolt esitatud apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust.

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kostja tasunud 01.novembril 2021.a apellatsioonkaebuselt

1500 eurot. Eelnevast tulenevalt tuleb kostjale tagastada 750 eurot, so pool

apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust kostja arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXXX

Swedbank AS-s.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/