2-21-14354/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

07. veebruar 2022.a Lubja 4 Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-14354

Tsiviilasi

PLAUT INTERNATIONAL LIMITED avaldus ScandiTrade

Baltic OÜ (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

pankroti väljakuulutamine

Menetlusosalised

Avaldaja/võlausaldaja: PLAUT INTERNATIONAL LIMITED

(Ühendkuningriigi registrikood 02329905, aadress 8c Bourne

Court, Southend Rd, Woodford Green, IG8 8HD, Inglismaa,

Ühendkuningriik) advokaat Marek Keiman

Võlgnik: ScandiTrade Baltic OÜ (likvideerimisel, registrikood

14449420, asukoht Pargi tee 11-3, Rae vald, Peetri alevik, Harju

Maakond,

75312,

info@makabi.ee)

likvideerija

Marina

Lõtšagina

Ajutine pankrotihaldur: Lembit Ülper (Fontala OÜ, asukoht

Ristiku 10 10612 Tallinn, e-post: lembit@fontala.ee; telefon

5013340)

Pankrotiavalduse

läbivaatamine

kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Kuulutada välja ScandiTrade Baltic OÜ (likvideerimisel, registrikood 14449420) pankrot 07.

veebruaril 2022 kell 16.00.

2. Nimetada ScandiTrade Baltic OÜ pankrotihalduriks Lembit Ülper (Fontala OÜ, asukoht

Ristiku 10 10612 Tallinn, e-post: lembit@fontala.ee).

3. Määrata ScandiTrade Baltic OÜ võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 07. märts 2022

algusega kell 09.30. Üldkoosolek toimub pankrotihalduri korraldamisel Google meetis.

4. Kohustada likvideerijat Marina Lõtšagina koostama ning esitama hiljemalt 17.02.2022 kohtule

ja haldurile pankroti väljakuulutamise päeva (07.02.2022) seisuga ScandiTrade Baltic OÜ

bilansi koos varade ja kohustuste nimekirjaga.

5. Kohustada ScandiTrade Baltic OÜ likvideerijat Marina Lõtšaginat ning endisi juhatuse

liikmeid Benjamin Markovitšit ja Deniss Golovatõid esitama halduri nõudmisel talle kõik

dokumendid ja teabe, mida ta vajab seoses pankrotimenetlusega, eelkõige vara, sealhulgas

kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta.

6. Võlausaldajad, sealhulgas pankrotiavalduse esitanud võlausaldajad, on kohustatud hiljemalt

kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates

teatama haldurile kõigist enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik

isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

7. Kui likvideerija Marina Lõtšagina ning endised juhatuse liikmed Benjamin Markovitš ja

Deniss Golovatõi ei täida teabe andmise kohustust ja/või ei ilmu vannet andma, siis on kohtul

õigus neid trahvida või kohaldada sundtoomist või määrata aresti kuni 3 kuud.

8. Pankrotihalduril tuleb esitada enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtule ja

võlausaldajatele kirjalikult tasu ja menetluskulude kalkulatsioon.

9. Pankrotimenetluse kulud, sh käesoleva tsiviilasja menetluskulud, jätta võlgniku ScandiTrade

Baltic OÜ kanda.

10. Määrata ajutise pankrotihalduri Lembit Ülperi tasuks 2890 eurot. Maksta ajutise halduri tasu

välja kohtu deposiiti tasutud summa arvelt ja kanda nimetatud summa Lembit Ülperi

(isikukood xxx) kontole nr xxx AS-s SEB Pank.

11. Määrata võlausaldaja PLAUT INTERNATIONAL LIMITED menetluskulude rahaliseks

suuruseks 3507 eurot. Võlausaldaja menetluskulud kuuluvad väljamaksmisele pankrotivara

arvelt PankrS § 146 lg-s 1 sätestatud korras.

12. Jätta rahuldamata PLAUT INTERNATIONAL LIMITED menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus summas 1765 eurot.

13. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

14. Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded ja edastada määrus Tartu

Maakohtu registriosakonnale.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel

määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32).

Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Pankrotimääruse täitmist ei

saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja

korda (PankrS § 31 lg 7).

Asjaolud

Avaldaja esitas avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis avalduse menetlusse

22.10.2021 ja määras ajutise pankrotihalduri 09.11.2021.

Aruandest nähtub, et ajutine pankrotihaldur saatis 09.11.2021 teabenõude ScandiTrade Baltic OÜ

(likvideerimisel) likvideerijale tema e-posti aadressidele, millele võlgniku likvideerija esitas

kirjaliku vastuse koos raamatupidamise dokumentidega. Ajutine pankrotihaldur on analüüsinud

võlgniku majandustegevust kajastava dokumentatsiooni mahus, mis oli ajutisele pankrotihaldurile

esitatud ning muudest erinevatest allikatest kättesaadav, teinud päringuid registritele ja pankadele.

Võlgnik pole käesoleva ajani korrigeerinud bilansis ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid, näidates

eksitavalt oma varasid suuremana kui need tegelikult on. Võlgnikul on arvel nõue V OOO

(registrikood xxx) xxx, vastu summas 162 431.50 eurot, kuid nimetatud ettevõte on likvideerimisel

ning võla laekumine sealt ei ole tõenäoline. V OOO on kinnitanud nõude olemasolu. Võlgnikul oli

arvel nõue M G L Registry code xxx, XXX, vastu summas 19 047,00 eurot, kuid nimetatud ettevõte

on lõpetatud ning võla laekumine sealt ei ole tõenäoline. Kokku on ebatõenäoliselt laekuvaid

nõudeid vähemalt summas 181 478,50 eurot. Ajutise halduri arvestuse kohaselt oli juba 2020. aasta

lõpul ja on ka praegu võlgniku orienteeruv/esialgne majanduslik seis järgmine: põhivara, raha ja

käibevara ei ole, kohustusi on - 103 874,08 eurot, aruande aasta kahjum - 258 619,37 eurot ja

netovara negatiive - 103874,08 eurot. Võlausaldaja on varatu ning sellest tulenevalt maksejõuetu,

kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole

võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tulenevalt eeltoodud asjaoludest võisid

võlgnikul olla makseraskused juba aastal 2020, millest ta oli teadlik, sest 04.12.2021.a. otsustas

võlgniku juhatus ühineda P OÜ-ga tingimustel, kus ühinemislepingut ei auditeeritud ja

ühinemisaruannet ei koostatud. Millist majanduslikku mõju võlgniku ühinemine P OÜ-ga endaga

kaasa tõi tuleb selgitada pankrotimenetluse käigus. Võlgniku ainuosaniku 08.01.2021 otsusega

valiti uueks juhatuse liikmeks Benjamin Markovitš, kes on seotud väga paljude teiste juriidiliste

isikutega. Võlgniku ainuosaniku 30.01.2021 otsusega võttis ainuosanik vastu otsuse võlgniku

likvideerimise, juhatuse tagasikutsumise ja likvideerija nimetamise kohta. Võlgniku likvideerija on

seotud väga paljude teiste juriidiliste isikutega. Ajutise halduri arvates oli võlgnik nimetatud

toimingute ajal maksejõuetu ning 2020 majandusaasta aruande ja likvideerimise 2021.a algbilansi

andmed ei vastanud reaalsetele ning võlgniku varalist seisu objektiivselt kajastavatele asjaoludele,

vaid kandsid muud arvestuslikku eesmärki, mille sisu tuleb selgitada pankrotimenetluse käigus.

Ilmselt seetõttu sooritatigi ühinemismanööverdus lähikondse ettevõtte P OÜ-ga ning sellele

koheselt järgnev võlgniku likvideerimismenetluse alustamine. Ajutisele haldurile esitatud

dokumentidest ei nähtu võlgniku reaalset ja õigeaegset tegevust oma kohustuste täitmise tagamiseks

ning võlausaldajate huvide kahjustamise vältimiseks. Võlgniku suhtes alustati OOO S täiteavalduse

alusel 08.04.2021 täitemenetlust nr xxx summa 5582 euro sissenõudmiseks, millest on suudetud

täita 25,63 eurot. Kuivõrd võlgniku netovara on negatiive, siis eeldatakse osaühingu maksejõuetust.

Võlgniku likvideerija selgitas pankroti põhjuseid. ScandiTrade Baltic OÜ asutati 15.03.2018 ja

põhitegevuseks oli puittoodete hulgimüük. Ettevõttel olid lepingulised suhted umbes viie Venemaal

asuva tootmistehasega. Samuti oli ettevõttel leping Valgevene ettevõttega, mis teostas logistika

korraldamist alustades kaupade väljasaatmisest tehasest kuni lõppkliendile tarnimiseni ning täitis

muid ettevõtlusega seotud ülesandeid. Kuni 2020. aastani ei olnud ScandiTrade Baltic OÜ-l

probleeme tarnetega, kuid eelmisest aastast alates tekkis probleeme ettevõtte partneril V OOO.

Kuigi kaup oli kinni makstud ning raha tehastele ja transpordifirmadele üle kantud, ei olnud kaup

klientidele täies mahus tarnitud. Sarnane olukord on tekkinud ka mõne transpordifirmaga. Juhatuse

liikme palvel tegeles logistikaga täielikult V OOO, mis otsis iseseisvalt kaubavedajaid ja pidas

nendega läbirääkimisi. Transporditeenuste arved esitas ScandiTrade Baltic OÜ-le V OOO-ga seotud

ettevõte M G. M G pidi omakorda tasuma arved kaubavedajale. Hiljem selgus, et M G ei täitnud

täielikult oma kohustusi ning kaubavedajate arved esitati otseselt ScandiTrade Baltic OÜ-le. Seega

tekkisid võlgnevus transporditeenuste eest ja nõue M G’i vastu, mida pole veel tasutud. V OOO

esindaja A N oli ScandiTrade Baltic OÜ juhatuse liikme Deniss Golovatõi sõber, seetõttu usaldas

Deniss Golovatõi V OOO’d absoluutselt. Kui esines tarnete hilinemist, seletas A N seda olukorda

koroonakriisi ja Venemaal kehtestatud piirangutega. 2021. aasta jaanuaris otsustas Deniss Golovatõi

ScandiTrade Baltic OÜ likvideerida ning siis lubas A N, et V OOO sulgeb kõik võlad rahaliselt,

samuti katab kahjud, mis tekkisid ScandiTrade Baltic OÜ-le seoses oma kohustuste täitmata

jätmisega V OOO poolt. Hetkel tegutseb ettevõte V OOO edasi, A N võtab ühendust telefoni ja e-

posti teel, kuid raha ei ole veel ikkagi ScandiTrade Baltic OÜ arvelduskontole laekunud.

Kirjavahetuses likvideerijaga lubas A N, et maksab kõik võlad ära, kuid lükkas maksetähtajad mitu

korda edasi, võla tasumise lõplik tähtaeg oli 31.10.2021. Seoses sellega, et raha ei laekunud selleks

tähtajaks

ScandiTrade

Baltic

OÜ

arvelduskontole,

peab

likvideerija

raha tagastamist

ebatõenäoliseks ja ettevõttet ScandiTrade Baltic OÜ maksejõuetuks. Likvideerija leiab, et

ScandiTrade Baltic OÜ maksejõuetuse põhjuseks on partnerite suutmatus oma kohustusi täita ning

koroonakriisiga kaasnev üldine majanduslik olukord maailmas.

Ajutisel halduril oleva info ning dokumentide põhjal selgub, et võlgnik on maksejõuetu, kuna ta ei

suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samuti ei kata võlgniku vara tema kohustusi ja selline

seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri hinnangu

kohaselt ei ole võlgnikust ettevõtte tervendamine ja tegevuse jätkamine võimalik. Kui võlgniku

osanikud

teevad

või

korraldavad

muul

viisil

selleks

vajalikke

täiendavaid

investeeringuid/sissemakseid, mille arvelt tasuda võlad ja võita klientide usaldus vahendusteenuse

osutamiseks, siis on võlgnikul võimalik oma vahendustegevust taas alustada. Arvestuslikku

materiaalset vara võlgnikul ei ole. Ajutise halduri esialgse hinnangu kohaselt vara tagasivõitmise

alused ei ole teada, need võimalused tuleb välja selgitada pankrotimenetluse käigus. Millistest

vahenditest ja kelle vara kaudu võlgniku ning tema lähikondse ettevõtte P OÜ juhatuse liige oma

igapäevaseid elukondlikke kulusid kandis tuleb selgitada pankrotimenetluse käigus. Kui selgub, et

toimunud on varjatud tulude jaotus/väljamaks kas või kolmandate ettevõtete kaudu, millega on

rikutud võlgniku varalisi õigusi, tuleb hinnata juhatuse liikme vastu kahjunõude esitamise

võimalust. Teada olevate kohustuste esialgne suurus 103 874,08 eurot. Ajutise halduri arvates

võlgniku pankrotimenetlus ei ole perspektiivikas, kuna see ei aita oluliselt kaasa võlausaldajate

nõuete rahuldamisele, pigem suurendab pankrotimenetluse kulusid, mis ei ole võlausaldajate

huvides. Olemasoleva info põhjal teadaolevad varad võlgnikul puuduvad, millest katta

massikohustusi ja pankrotimenetluse kulusid. Võlgnik tegi 11.12.2020.a. rahaülekande M G L-le

summas 9 775 eurot, kuigi oli teada, et võlgniku tegevus lõpetatakse jaanuaris 2021. Samuti pidi

võlgnikule olema teada, et M G L oli maksejõuetu, mistõttu ettevõte 06.07.2021 lõpetati. Ajutise

halduri arvates tuleb võlgniku juhatuse liikmele esitada kahjunõue summas 9 775 eurot. Ajutise

halduri arvates võivad esineda alused kahjunõude esitamiseks võlgniku juhtorgani liikmete vastu,

kuna võlgniku juhtorganite tegevuses ilmnevad raske juhtimisvea tunnused, mis hagi esitamise

puhul toovad endaga kaasa juhtorgani liikmete varalise vastutuse. Ajutine haldur peab võlgniku

maksejõuetuse peamiseks põhjuseks võlgniku ühesuunalist ja kitsast äriplaani, mis ei arvestanud

võlgniku tegevust takistavate võimalike riskidega. Antud juhul võlgniku majandustegevusrisk

realiseeruski kavandatud müügitulu mittelaekumise kaudu. Võlgnikul ei olnud välja töötatud

majandusriskide maandamise ja/või hajutamise plaane ega kogutud selleks vajalikke reserve.

Võlgniku majandusaasta aruannetest nähtub, et võlgnikul reservkapitali moodustatud ei olnud, mis

tegelikult ei täida reservi kogumise mõtte eesmärki. Olemasoleva dokumentatsiooni ja info alusel

on ajutine haldur arvamusel, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu,

küll aga esinevad raske juhtimisvea tunnused (PankrS § 28 mõistes).

Ajutine haldur palub kinnitada ajutise pankrotihalduri tasuks 2890 eurot, mis maksta välja deposiiti

tasutud summast ja teha huvitatud isikutele ettepanek tasuda pankrotimenetluse raugemise

vältimiseks deposiiti 6500 eurot. Kui deposiiti tasutakse, siis kuulutada välja võlgniku pankrot ja

nimetada pankrotihalduriks Lembit Ülper. Kui deposiiti ei tasuta, siis lõpetada menetlus

raugemisega ning likvideerida ja kustutada võlgnik registrist.

Avaldaja seisukoht

Võlausaldaja leiab, et ajutise halduri tasu suurus taotletud summas ei ole põhjendatud ega vasta

ülesannete täitmise keerukusele ja tegelikult kulutatud ajale. Praktikas on välja kujunenud, et

ajutisel halduril kulub vajalike toimingute tegemiseks ja ajutise halduri aruande koostamiseks aega

ca 15-20 tundi. Käesolevas asjas on haldur aruande kohaselt kulutanud oluliselt suuremas mahus

aega, põhjendamata, et tema ülesanded oleks antud juhul olnud tavapärasest mahukamad või

keerukamad. Ajutise halduri aruande sisu ei anna lugejale võimalust asuda seisukohale, et selle

koostamine nõudnuks intensiivset analüüsi. Valdav ja aruannet läbiv järeldus on, et ajutine haldur ei

saa ühes või teises küsimuses seisukohta võtta ja vastuseid tuleb küsimustele otsida

pankrotimenetluses. On ebaselge, mis põhjustel kulus ajutisel halduril tavapärasest pea kaks korda

enam aega. Taotletava tasu suurus näib tõukuvat võlausaldaja poolt deponeeritud summast ja mitte

tehtud töö mahust. Arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust tuleb ajutise

halduri tasu vähendada ja määrata kindlaks põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avaldaja esitas

13.12.2021 oma menetluskulude nimekirja summas 5272 eurot.

Võlgniku seisukoht

07.12.2021 seisukohas on likvideerija arvamusel, et haldur täitis oma ülesande vastutustundlikult ja

hoolikalt. Ajutise pankrotihalduri tasu on õiglane ja vastab tehtud tööle. Likvideerija leiab, et selline

töö oleks hinnatud äriettevõttes kõrgemalt. Võlgnik selgitab mõningaid aruandes märgitud punkte.

Algselt kuulusid ScandiTrade Baltic OÜ ja P OÜ samasse ärisse. ScandiTrade Baltic OÜ loomisel

lähtuti osade tarnijate nõudest: tarnijad ei soovinud, et P OÜ teeks koostööd nende konkurentidega.

Kaks juriidilist isikut otsustati teha ainult selleks, et kasutada suurema hulga tarnijate kaupa, kuid

sisuliselt oli tegemist ühe äriga: firmad tegelesid sama äriga, neil oli üks omanik ja üks juhatuse

liige. Ühinemisotsus sündis pärast seda, kui kadus vajadus tarnijaid jagada. Debitoorne võlgnevus,

mis ei paistnud toona lootusetu, oleks pidanud katma mõlema firma võlgnevused. Ühinemine ei

avaldanud olulist mõju ScandiTrade Baltic OÜ pankrotile, kuna ettevõte ei suutnud katta

võlausaldajate kohustusi mitte sellepärast, et neid oli rohkem, vaid sellepärast, et võlgnikud ei

tasunud raha. Benjamin Markovitš valiti juhatuse liikmeks eesmärgiga analüüsida ettevõtte tegevust

ja pakkuda välja võimalusi kriisist ülesaamiseks. Benjamin Markovitš ei teinud mingeid tehinguid

ja oli juhatuse liikme ametikohal alla kolme nädala. Pärast Benjamin Markovitši poolt tehtud

analüüsi ja ettepanekuid olukorra parandamiseks otsustas omanik siiski firma likvideerida.

Benjamin Markovitš ei mõjutanud kuidagi ettevõtte majanduslikku olukorda. Likvideerija püüdis

võlgnikega võla tagasimaksmise osas kokku leppida ning hoida ka võlausaldajaid nende

läbirääkimistega kursis. Kahjuks osutusid läbirääkimised ebatõhusaks. Samal ajal pidas

läbirääkimisi võlgnikega ka ettevõtte omanik Deniss Golovatõi. Likvideerija arvates oleksid

läbirääkimised samamoodi lõppenud, kui Deniss Golovatõi oleks juhatuse liikmeks jäänud. Sel ajal

ei olnud ettevõttel ühtegi tehingut. Likvideerija ei nõustu ajutise pankrotihalduri järeldusega.

Ühinemise eesmärk oli vähendada kulusid (muuta kahe firma kulud ühe firma kuludeks), kuna kahe

ettevõtte ülalpidamine ei olnud enam otstarbekas ja muutus majanduslikult kahjumlikuks.

Vastupidi, kinnitab ühinemine Deniss Golovatõi head tahet maksta nõrga ettevõtte võlad tugevama

arvelt (toona paistis olukord talle sellisena). Kogu aja jooksul peetud läbirääkimised võlgnikuga

tundusid lootust andvad ning polnud põhjust arvata, et võlgnik ei maksa oma võlga kunagi. Nõuete

tagasimaksmise viimane tähtaeg oli 31.10.2021. Kuni selle hetkeni oli lootust, et raha ikkagi laekub.

Pärast seda tähtaega plaaniti olenevalt tulemusest esitada pankrotiavalduse, kuid võlausaldaja tegi

seda enne võlgnikku. Ettevõtte käivitamise etapi eesmärk oli sidemete loomine. Selleks oli vaja

kehtestada minimaalne marginaal, et pakkuda konkurentidest madalamat hinda ja siseneda turule.

Seepärast tegid kliendid, sh PLAUT INTERNATIONAL LIMITED, meiega koostööd, kuna hinnad

olid madalamad kui teistel sarnastel ettevõtetel. Nad võtsid teadlikult need riskid enda peale. Mingit

varjatud tulujaotust ettevõttes äritegevuse madala marginaali tõttu ei toimunud ega saanudki olla.

Kogu selle aja, kui juhatuse liige selle äriga tegeles, oli tal põhitöö, kust ta sai palka. Tema palgast

piisas söögiks, üüriks ja muudeks igapäevasteks kuludeks. Isiklikule kontole lisaraha ei laekunud,

oste sularaha eest endale ta ei teinud. Ettevõtte OOO S arve ja pretensioon ei laekunud õigeagselt,

mistõttu nende olemasolust kuni maksekäsu saamiseni ei olnud midagi teada. Kohtu menetluses 2-

20-142489 on mainitud arve nr 396, kuid arvet ennast ei esitatud. Millise kaubaveo eest arve

väljastati, pole teada, kuna seda arvet pole saadetud. Sel ajal, kui tekkis võlgnevus, tundusid

raskused juhatuse liikmele ajutised. Toona ei saanud juhatuse liige teada, et võla kättesaamine on

lootusetu ning seepärast ei olnud tal pankrotiavalduse esitamise kohustust. Otsus ettevõte

likvideerida tehti 30.01.2021, aga 11.12.2020 oli juhatuse liikme ainuke eesmärk leida võimalusi

võlgade tasumiseks. M G L leidis võimaluse osta kaupa madalamate hindadega kui ScandiTrade

Baltic OÜ oli juba tellinud tehasest M P P. ScandiTrade Baltic OÜ võttis ettevõttelt M P P tellimuse

tagasi ja andis selle üle ettevõttele M G L. See võimaldas kauba tarnimist juba mitu kuud kaupa

oodanud ettevõttele E B O. Sel ajal ei olnud M G L likvideeritud ning tegeles äritegevusega. Nõudel

ScandiTrade Baltic OÜ juhatuse liikme vastu puudub alus ja see vaid suurendab võlausaldaja

lisakulusid, mistõttu ei ole otstarbekas. Võlgnik ei nõustu ajutise pankrotihalduri järeldustega, et

juhatuse liikme tegevuses on raske juhtimisvea tunnused, mis hagi esitamise puhul toovad endaga

kaasa juhtorgani liikmete varalise vastutuse. Kõik tema tehtud tehingud on majanduslikult

põhjendatud, raamatupidamisdokumendid on korras, kirjavahetus säilinud, kõik rahaülekanded

absoluutselt läbipaistvad ja ärieesmärkidele vastavad.

Võlgnik ei nõustu arvamusega, et pankroti põhjuseks võib olla juhatuse liikme raske juhtimisviga.

Ettevõte P OÜ on järjepidevalt tegutsenud alates 2016. aastast ja ScandiTrade Baltic OÜ 2018.

aastast. PLAUT INTERNATIONAL LIMITED on ScandiTrade Baltic OÜ-ga koostööd teinud

alates selle asutamisest ning kõik need aastad pole esinenud tarneraskusi ega pretensioone ettevõtte

PLAUT INTERNATIONAL LIMITED poolt. Nende ettevõtete vaheline 3 aasta käive on 2,9

miljonit eurot. Võlasumma 52 108 eurot moodustab 1.7% ettevõtete vahelisest kogukäibest, mis

majandusteooria järgi ei ületa loomulikke äririske. Tarnehäired ja maksete mitteõigeagsed

tasumised algasid firmal ScandiTrade Baltic OÜ alles 2020. aastal, nagu ka paljudel teistel

ettevõtetel, mis sattusid keerulisse olukorda seoses ettevõtete töö seiskumisega koroonapiirangute

tõttu ja muude maailmamajanduse languse põhjuste tõttu. Nende riskide vastu ei ole keegi

kindlustatud, sh ka PLAUT INTERNATIONAL LIMITED mitte. Seoses kogu eeltooduga leiab

võlgnik, et ScandiTrade Baltic OÜ maksejõuetus ei tekkinud mitte juhtkonna tõsiste eksimuste

tõttu, vaid muude asjaolude tõttu, nagu valdkonna majanduskriis ja partnerite maksejõuetus.

17.12.2021 seisukohas leiab võlgnik, et võlausaldaja menetluskulud on ebamõistlikult suured.

Võlausaldaja juristid on korduvalt sarnaste juhtumitega tegelenud ning nende kogemustest lähtuvalt

ei pidanud nad kulutama nii palju aega dokumentide analüüsimisele ja vormistamisele. Likvideerija

on ise korduvalt kohtus hagejana osalenud ja on kindel, et kogenud jurist teeb oma tööd palju

kiiremini: keskmise kiirusega 1 lehekülg poole tunniga. PLAUT INTERNATIONAL LIMITED

ettevõtte juristid tegid ligi pool tundi tööd dokumentide kallal, kus oli tegelikult vaja muuta vaid

kuupäeva, kellaaega ja paar rida. Arvame, et võlausaldaja kulud on vähemalt 4-5 korda ülehinnatud.

Advokaadibüroo Magnusson on analüüsinud juhtumit juuni algusest ja kulutanud sellele ligi 6

tundi. Seejärel koostasid firma töötajad 1,5-leheküljelise pankrotihoiatuse 2 tunniga. Tegelikult

oleksid nad saanud seda kiiremini teha, kuna juhtum oli juba analüüsitud. Siis koostati viie tunniga

pankrotiavaldus, kahtlust tekitavad ka teised positsioonid selles nimekirjas.

Kohtumääruse põhjendused

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja

see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1

kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata

võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole

võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kohus ei lõpeta

menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik,

võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks

ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

Kohus tutvunud ajutise pankrotihalduri aruande, võlgniku ja võlausaldaja seisukohaga leiab, et

võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Avalduse

kohaselt tasus avaldaja kokkulepitud vineeritoodete eest 112 445,28 eurot ning võlgnik pidi tooted

tarnima 2020. augustis, kuid võlgnik jättis tooted tarnimata summas 52 102,37 euro eest.

28.06.2021 saadetud nõudekirjale võlgnik ei reageerinud ja võlasummat ei tasunud ning samuti ei

tasunud võlgnik võlga peale pankrotihoiatuse saatmist. Võlgnik on võlga summas 52 102,37 eurot

tunnistanud (29.10.2021 võlgniku vastuse p 3). Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul

teadaolevalt kohustusi vähemalt summas 103 874,08 eurot, kuid vara puudub. Kohus leiab, et

võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada, kuivõrd võlausaldaja on kohtu deposiiti tasunud

pankrotimenetluse kulude katteks nõutava summa.

PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida

nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus-

või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva

seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgnik peab nimetatud kohustuse

täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. PankS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus

kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja

majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku

vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Tulenevalt

PankrS § 87 peab võlgnik osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel. PankrS § 88 lg 1

sätestab, et võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist

Eestist lahkuda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, kui on alust arvata, et võlgnik võib hoida kõrvale

käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmisest, võib kohus halduri ettepanekul või omal

algatusel kohaldada võlgniku suhtes elukohast lahkumise keeldu, lõike 3 järgi käesoleva paragrahvi

lõikes 2 nimetatud keeld kehtib pankrotimenetluse lõppemiseni, kui kohus ei määra teisiti.

Elukohast lahkumise keelu sisu on konkretiseeritud TsMS § 379 lg-s 5, mille kohaselt elukohast

lahkumise keeld seisneb isiku kohustuses mitte lahkuda oma elukohast kohtu loata kauemaks kui

üheks ööpäevaks.

Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 punktidega 1-4 võib kohus teabe või vande andmise kohustuse täitmata

jätmisel või elukohast lahkumise keelu rikkumisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes

sundtoomist või aresti. Kui võlgnik on juriidiline isik kohaldatakse pankrotiseaduse §-des 85-89

sätestatut juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme suhtes ka siis, kui ta on vabastatud oma

kohustustest kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist (PankS § 90).

Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 alusel. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab

kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti

väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Kooskõlas PankrS

§ 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Lembit Ülperi. Üldkoosolekul osalemise õigus on kõigil

võlausaldajatel kas isiklikult või esindaja kaudu, samuti võlgnikul ning isikutel, keda on

üldkoosolekule kutsunud või kellel on lubanud üldkoosolekul osaleda kohus või haldur (PankS 80

lg 2).

PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja

nõude täitmise tähtpäevast. Nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas pankrotiavalduse.

PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded.

PankrS 661 lg 1 kohaselt esitab haldur enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtule ja

võlausaldajatele kirjalikult tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni. Kalkulatsioonis peab haldur

kajastama planeeritavad toimingud oma ülesannete täitmiseks, selleks kulutatava aja ning muud

pankrotimenetluse kulud. Kalkulatsioonis tuleb kajastada ka kolmandate isikute, esindajate ja

abiliste planeeritav kasutamine ning sellega seotud kulud. Seletuskirja kohaselt on VÕS-i

tähenduses tegemist mittesiduva eelarvega. Juhul kui haldur soovib eelarve olulise ületamise korral

nõuda tasu ja väljamõistetavate menetluskulude suurendamist, peab ta kohtule ja võlausaldajatele

viivitamata teatama eelarve ületamisest.

PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete

täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv

aeg, tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele,

sidekulud ja riigisisesed reisikulud), ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 116,80 eurot ning tasule

maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri

tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud

äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse

tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see

makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise

määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt kui

pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1

kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara.

Võlausaldaja on üldsõnaliselt väitnud, et ajutise halduri tasu suurus taotletud summas ei ole

põhjendatud, kuid pole konkreetsemalt esile toonud, milliseid toiminguid või toimingutele kulunud

aega ta põhjendamatuks peab. Kohus ei nõustu avaldaja seisukohaga. Ajutise halduri aruande

kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 34 tundi. Kohus tutvunud ajutise halduri

aruande ja tasutaotlusega leiab, et käesolev asi on tavapärasest keerukam ja mahukam. Ajutise

halduri aruande koostamise käigus on haldur analüüsinud ja võrrelnud võlgnikult ja temaga seotult

isikutelt saadud arvukalt dokumente ja andmeid, et selgitada välja maksejõuetuse asjaolud,

põhjused ja aeg ning vara ja võlgade suurus. Käesoleval juhul arvestab kohus halduri tasu

määramisel ka sellega, et tegemist on äriühinguga, kelle tehingupartnerid asuvad suures osas

väljapool Euroopa Liitu, mis teeb asja keerulisemaks. Ajutine haldur on koostanud põhjaliku

analüüsi nii võlgniku kui ka majandustehingutega seotud lähikondse äriühingu majandustegevuse

kohta. Ajutisele haldurile antud lühikese aja jooksul ei olegi mõeldav, et haldur suudab kõiki

majandustehinguid sisuliselt kontrollida ja anda neile hinnangut ning lõpliku seisukoha, kas mingit

tehingut saab tagasi võita või kas on piisav alus nõude esitamiseks juhatuse liikme vastu. Kohus

leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri

ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 85 eurot mahub kehtestatud

piirmäära. Tulenevalt eeltoodust määrab kohus halduri tasuks 2890 eurot ja maksab selle välja

võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud summast.

TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised

ei

esita

menetluskulude

kindlaksmääramise

taotlust,

võttes

aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses

kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut,

võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see

on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu

taotluse, väite või tõendi. PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks

menetluskulud. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui

pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaolu, et kohus on rahuldanud võlausaldaja avalduse võlgniku

pankroti väljakuulutamiseks, tuleb võlausaldaja menetluskulud tasuda pankrotivarast.

TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS

§ 138 lg 2 ja § 144 p 1 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud ning

kohtuväliseks kuluks menetlusosalise esindaja kulud. Riigilõiv pankrotiavalduselt 300 eurot ning

ajutise halduri tasu ning kulutuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti tasutud summa

tagasinõudmiseks 15 eurot, kokku 315 eurot (RLS § 59 lg 9 ja 10) on põhjendatud ja vajalik kulu.

Samuti on põhjendatud registripäring ja tõlkekulud kokku 217 eurot.

Avalduse kohaselt osutati õigusabi teenust hinnaga 175 eurot/tund ja 250 eurot/tund ilma

käibemaksuta. Riigikohtu praktikas on peetud tsiviilasjades mõistlikuks tunnitasuks ilma

käibemaksuta lahendis nr 3-2-1-115-13 – 120 eurot, aga ka 170 eurot lahendis 2-20-4817. Kuigi

nimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski indikaatoriks

õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Kohus arvestades Riigikohtu praktikat ja õigusabi teenuste

hindade tõusu, leiab, et põhjendatud on lugeda tunnihinnaks 175 eurot ilma käibemaksuta.

Lepingulise esindaja on kulutanud 26 tundi ja 24 minutit. Hinnates võlausaldaja lepingulise esindaja

kulu, leiab kohus, et menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu on põhjendatud osaliselt.

Menetluskulude nimekirjast nähtub, et esindaja on kulutanud asja materjalide analüüsile, õigusliku

positsiooni kujundamisele ja kliendiga kirjavahetusele 8 tundi (toimingud 02.06.2021-18.08.2021),

pankrotihoiatuse ettevalmistamisele, esitamisele ja suhtlusele likvideerijaga 3 tundi (toimingud

23.08.2021-25.08.2021) ning pankrotiavalduse esitamisele 6 tundi ja 36 minutit (toimingud

06.09.2021-13. 09.2021), kokku 17 tundi ja 36 min. Arvestades, et tegemist on professionaalist

advokaadist esindajaga, pankrotiavalduse esitamine ei ole õiguslikult keerukas, nõudekirja,

pankrotihoiatuse ja pankrotiavalduse sisu kattub, siis leiab kohus, et põhjendatud aeg on 10 tundi.

Arvestades, et esindaja on pidavalt andnud esindatavale menetlusest ülevaadet (viimati seoses

vastusega võlgniku seisukohale) ning 09.11.2021 määrusega määras kohus ajutise halduri, mis ei

toonud enne ajutise halduri aruande esitamist avaldajale kaasa mingeid menetlustoiminguid, siis ei

ole 09.11.2021 ajakulu põhjendatud. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et 06.12.2021

menetlusdokumendiga seoses on esindaja teinud toiminguid 4 tunni ja 24 minuti ulatuses

(toimingud 01.12.2021 kuni 06.12.2021). Kohus leiab, et ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud.

Deposiidi hüvitamise avaldust ei pea võlausaldaja põhjendama, sest lähtutakse eeldusest, et isik,

kelle vastu nõue esitati, on oma kohustust rikkunud. Esindaja on ajutise halduri tasu osas

üldsõnaliselt märkinud, et see pole tehtud tööga kooskõlas, samas konkretiseerimata, mis osas on

see põhjendamatu. Arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu leiab kohus, et põhjendatud on

ajakulu 3 tundi. Ülejäänud toimingute (20.09-12.10, 02.11, 03.11, 30.11, 13.12.2021) ajakulu on

põhjendatud ja vajalik. Kokku peab kohus põhjendatud lepingulise esindaja ajakuluks (10t+1t

12min min+3t+24min+36 min+36 min+36 min+36 min) 17 tundi summas 2975 eurot (17*175).

Menetluskulud kokku 3507 eurot (315+217+2975).

Vastavalt PankrS § 39 lg 1 alusel edastab kohus käesoleva määruse kohtu registriosakonnale.

PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks. Kuivõrd

võlgnikul kinnisvara pole tuvastatud, puudub vajadus määruse kinnistusosakonnale saatmiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik