2-21-14687/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 7. veebruar 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-14687

Kohtuasi

X hagi Y vastu vara ebaseaduslikust valdusest

väljanõudmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 8. detsembri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Kaupo Süvaoja

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X määruskaebus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 8. detsembri 2021. a määrus ja saata asi samale

maakohtule menetluse jätkamiseks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 20. septembril 2021 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi, milles palus

nõuda kostja ebaseaduslikust valdusest välja sõiduauto Volvo 850 varuosad, s.o esistange,

tagastange, kaks kapotivedrustust, peeglikorpuse, kaks karbikatet, bensiinipaagi luugi ja selle

kleebise, kaks tagaakende raami katet ja kaks spoilerit.

Hagiavalduse kohaselt soovis hageja 2017. a-l, et kostja värviks hageja sõiduauto Volvo 850

(sõiduauto). Kostja vaatas sõiduauto 6. septembril 2017 Rakveres üle ning nimetas selle

värvimise hinna ja transpordikulu. Kostja viis 9. septembril 2017 sõiduauto Tallinnasse garaaži

2-21-14687

ja hageja maksis kostjale ettemaksuna 900 eurot. Hageja näitas kostjale 7. oktoobril 2017

sõiduauto defektid ette ning kostja lubas need nädala jooksul likvideerida ja tuua sõiduki koos

varuosadega Rakverre tagasi. Kostja tõi sõiduauto Rakverre tagasi 27. oktoobril 2017, kuid tal

ei olnud varuosasid kaasas. Kostja väitis, et varuosad jõuavad Rakverre 28. oktoobril 2017.

Hageja vaatas sõiduki 28. oktoobril 2017 üle. Värvimistööd olid tehtud puudustega ja

kokkulepitud tööd olid tegemata. Hageja teavitas sellest kostjat ja nõudis ka varuosasid tagasi.

Kostja tõi ebakvaliteetse värvimistöö põhjusena välja sõiduauto kerel Brunox Epoxy aine

kasutamise ning nõudis, et hageja tasuks talle enne varuosade tagastamist 400 eurot. Samuti

pakkus kostja puuduste kõrvaldamist, kuid usalduse puudumise tõttu hageja sellega ei

nõustunud. Kostja ei ole varuosasid siiani tagastanud. Varuosade väärtus on 2499 eurot 71 senti.

See, et varuosad kuuluvad hagejale ja on kostja valduses, on tuvastatud tsiviilasjas

nr 2-17-19372, milles hageja nõudis kostjalt mh varuosade väärtuse hüvitamist. Samuti tuvastas

kohus, et kostjal ei ole hageja vastu töövõtulepingust tulenevat nõuet, mistõttu ei saa tal olla

sõiduki varuosade suhtes seadusjärgset pandiõigust.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata.

Hagi tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata,

sest see on sarnane tsiviilasjale nr 2-17-19372, mis on lõppenud jõustunud otsusega. Tsiviilasjas

nr 2-17-19372 nõudis hageja varuosade väärtuse hüvitamist, praegu nõuab ta varuosade

tagastamist. Need on käsitatavad sama nõudena.

Hageja on tsiviilasjas nr 2-17-19372 tehtud lõpplahendi esitanud kohtutäiturile täitmiseks ja kui

tema praegune hagi rahuldatakse, tekib alusetu rikastumise olukord. Hageja nõue on aegunud.

Hageja oleks pidanud esmalt esitama varuosade valduse väljaandmise nõude, kuid ta esitas

kahju hüvitamise nõude.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus lõpetas 8. detsembril 2021 menetluse otsust tegemata ja jättis

menetluskulud hageja kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb menetlus TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel lõpetada,

kuivõrd tsiviilasjas nr 2-17-19372 on samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle

jõustunud menetluse lõpetanud lahend, mis välistab uue kohtusse pöördumise. Hageja nõuab

siinses asjas välja samu varuosasid, mille eest ta nõudis tsiviilasjas nr 2-17-19372 hüvitist.

Erinev on ainult see, et hageja on nimetanud siinses asjas väiksema varuosade väärtuse.

Maakohus leidis tsiviilasjas nr 2-17-19372, et hageja ei ole selgitanud, millistest tõenditest

ilmneb, millised varuosad on kostjale üle antud, ning milline on nende väärtus.

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hageja kahju hüvitamise nõue on tõendamata.

Kuivõrd jõustunud lahendiga on tuvastatud, et hageja ei ole tõendanud varuosade kostjale üle

andmist, ei ole tähtsust sellel, kas hageja nõuab varuosade väärtuse hüvitamist või nende

väljanõudmist kostja valdusest. Sama nõudega uuesti kohtusse pöördumiseks ei anna alust ka

väiksema varuosade väärtuse nimetamine.

Määruskaebus

4. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätkata menetlust.

Määruskaebuse väidete kohaselt lõpetas maakohus menetluse alusetult. Kuigi siinse asja pooled

kattuvad tsiviilasja nr 2-17-19372 pooltega, on erinev nii hagi alus kui ka ese. Tsiviilasjas

2-21-14687

nr 2-17-19372 nõudis hageja kahju hüvitamist, kuid praeguses asjas esitas hageja

vindikatsiooninõude. Tsiviilasjas nr 2-17-19372 tehtud lõpplahendit arvestades ei saa vaidlust

olla selle üle, et varuosad on kostja valduses. Varuosade väärtus ei puutu asjasse.

5. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 667

lg 2 alusel tühistada. Asi tuleb saata samale maakohtule menetluse jätkamiseks.

8. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus ekslikult, et siinse asja hagiese kattub tsiviilasja

nr 2-17-19372 hagiesemega, ega saanud seega menetlust TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel lõpetada.

Ringkonnakohus selgitab, et kohus lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel menetluse otsust

tegemata mh juhul, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud

menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.

Väljendi „sama nõue samal alusel“ all mõeldakse TsMS § 428 lg 1 p 2 järgi kahte samasugust

haginõuet, mida põhjendatakse sama tegeliku elu juhtumiga (faktikogumiga) (vt Riigikohtu

19. detsembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-9016, p 10). Isegi kui hagi alus on sama, võib

menetluslik nõue olla erinev. Määrav on õiguslik tagajärg, mida on hilisema nõudega võimalik

saavutada. Kui sama õiguslik tagajärg oli õiguslikult võimalik ka varasema nõude puhul, on

nõuded identsed ja vaidluse ese on sama. Kui aga varasemas menetluses lahendati sama hagi

alusega erinev nõue, ei ole põhjust hagi menetlemisest keelduda (vt Tsiviilkohtumenetluse

seadustik II. Kommenteeritud väljaanne, 2017. § 371 kommentaar 3.3.4.1.e).

Siinses asjas ja tsiviilasjas nr 2-17-19372 esitatud nõuete taotletav õiguslik tagajärg ei kattu.

Hageja nõuab sõiduki varuosade väljaandmist kostja ebaseaduslikust valdusest ning tal on

nõude rahuldamise korral võimalik saada sõiduki varuosade valdus. Tsiviilasjas nr 2-17-19372

nõudis hageja kostjalt sõiduki varuosade väärtuse hüvitamist. See nõue jäi rahuldamata, kuid

hagejal olnuks selle rahuldamise korral võimalik saada üksnes kahjuhüvitis. Kuivõrd nõuete

õiguslik tagajärg on erinev, ei ole siinne hagiese sama tsiviilasja nr 2-17-1937 hagiesemega

ning seda olenemata sellest, et nende kahe nõude alus võib kattuda.

9. Arvestades ülaltoodud põhjendusi, leiab kolleegium, et maakohtu määrus tuleb tühistada

ning asi saata samale maakohtule menetluse jätkamiseks.

10. Kuna ringkonnakohus ei tee TsMS § 433 lg-te 1 ja 2 tähenduses lahendit, mis võimaldaks

esitada Riigikohtule määruskaebuse, ei saa määruse peale määruskaebust esitada (vt ka

Riigikohtu 14. aprilli 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-08, p 10).

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Gea Lepik