2-17-9392/202 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gea Lepik, liikmed Meeli Kaur ja Villem

Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. veebruar 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-9392

Kohtuasi

OÜ ANIGOR EHITUS hagi BNL TRANS AS-i vastu

võlgnevuse 20 964 euro, viivise 257,31 euro ja

lisanduva viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 5. oktoobri 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

BNL TRANS AS-i apellatsioonkaebus

OÜ ANIGOR EHITUS apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

BNL

TRANS

AS-i

apellatsioonkaebuse

hind

14 381,73 eurot

OÜ

ANIGOR

EHITUS

apellatsioonkaebuse

hind

8516,7 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja OÜ ANIGOR EHITUS (registrikood 11120109),

lepinguline esindaja Andrei Urbanik

Kostja BNL TRANS AS (registrikood 10360136),

lepinguline esindaja Kuldar Kirt

Menetluse liik

Kohtuistungil 20. jaanuaril 2022

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 5. oktoobri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-9392 osas,

millega maakohus jättis hagi rahuldamata (resolutsiooni p 4 ja osaliselt p 1). Teha

tühistatud osas uus otsus, millega mõista BNL TRANS AS-ilt OÜ ANIGOR

EHITUS kasuks täiendavalt välja põhivõlg 7797,22 eurot ja viivis seisuga 14. juuni

2017 summas 95,70 eurot, samuti viivis täiendavalt välja mõistetud põhivõlalt

7797,22 eurot alates 15. juunist 2017 kuni täiendavalt välja mõistetud põhivõla

täieliku tasumiseni, kuid kokku koos praeguse otsusega välja mõistetud 14. juuniks

2017 sissenõutavaks muutunud viivisega (95,70 eurot) mitte üle täiendavalt välja

mõistetud põhivõla summa.

2-17-9392

2 (21)

2. Tühistada Harju Maakohtu 5. oktoobri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-9392 osas,

millega maakohus jaotas menetluskulud (resolutsiooni p 5), jättis BNL TRANS AS-

ilt OÜ ANIGOR EHITUS kasuks välja mõistmata menetluskulud summas 1702

eurot (resolutsiooni p 6), mõistis OÜ-lt ANIGOR EHITUS BNL TRANS AS-i

kasuks välja menetluskulud summas 1831,50 eurot (resolutsiooni p 7) ja

tasaarvestas pooltelt vastastikku välja mõistetud menetluskulud (resolutsiooni p 8).

Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud maakohtus BNL

TRANS AS-i kanda ja mõista BNL TRANS AS-ilt OÜ ANIGOR EHITUS kasuks

lisaks maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 6 märgitule (2898 eurot) välja maakohtus

kantud menetluskulud summas 1702 eurot (s.o kokku 4600 eurot).

3. Jätta Harju Maakohtu 5. oktoobri 2021. a otsuse tsiviilasjas nr 2-17-9392

resolutsioon muus osas muutmata (resolutsiooni p-d 2, 3 ja osaliselt p 1), muutes

osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.

4. Rahuldada hagi sissenõutavaks muutunud viivise osas ajavahemiku 15. juuni 2017

kuni 4. veebruar 2022 eest, mõistes selle ajavahemiku eest BNL TRANS AS-ilt OÜ

ANIGOR EHITUS kasuks välja 7788,27 eurot.

5. OÜ ANIGOR EHITUS apellatsioonkaebus rahuldada.

6. BNL TRANS AS-i apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

7. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta BNL TRANS AS-i kanda.

8. Mõista BNL TRANS AS-ilt OÜ ANIGOR EHITUS kasuks välja ringkonnakohtus

kantud menetluskulud 1750 eurot.

9. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

9.1. Hagi rahuldada.

9.2. Välja mõista BNL TRANS AS-ilt OÜ ANIGOR EHITUS kasuks põhivõlg

20 964 eurot ja Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kuupäeva (4. veebruar 2022)

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 8045,58 eurot (257,31 eurot + 7788,27

eurot).

9.3. Välja mõista BNL TRANS AS-ilt OÜ ANIGOR EHITUS kasuks

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhivõlalt

20 964 eurot alates 5. veebruarist 2022 kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid

kokku koos välja mõistetud 4. veebruariks 2022 sissenõutavaks muutunud

viivisega (8045,58 eurot) mitte üle põhivõla summa.

9.4. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus BNL TRANS AS-i kanda.

9.5. Mõista BNL TRANS AS-ilt OÜ ANIGOR EHITUS kasuks välja maa- ja

ringkonnakohtus kantud menetluskulud 6350 eurot (4600+1750).

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

2-17-9392

3 (21)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ ANIGOR EHITUS (hageja) esitas Harju Maakohtule 15. juunil 2017 hagi,

27. juunil 2017 ning 9. augustil 2017 hagi täiendused ning 13. mail 2020 hagi koonddokumendi

BNL TRANS AS (kostja) vastu võlgnevuse 20 964 euro, viivise 257,31 euro ja viivise 8%

aastas põhisummalt alates 15. juunist 2017 kuni kohtulahendi täitmiseni saamiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2. veebruaril 2017 suulise töövõtulepingu, mille alusel

hageja kohustus tegema erinevaid ehitus- ja viimistlustöid hoones aadressiga Sõpruse pst 159a,

Tallinn. Pooled leppisid kokku, et arveldatakse kord kuus ning tasumise aluseks on hageja poolt

kostjale esitatud akt.

Kostja seaduslik esindaja Y isiklikult tellis ehituse ja remondi tööd. Kostja on hoone omanik,

mille ruumides töid tehti.

Hageja esitas 7. märtsil 2017 kostjale kooskõlastamiseks rahalise akti koos tehtud tööde

loeteluga 7. märtsi 2017 seisuga summas 17 470 eurot, mille lisandub käibemaks 3494 eurot

(koos käibemaksuga 20 964 eurot). Kostja on tehtud tööd 7. märtsil 2017 aktsepteerinud ja

kostja seaduslik esindaja Y on aktile isiklikult alla kirjutanud. Kostja seaduslik esindaja kinnitas

aktis, et töövõtja (hageja) on teinud tööd vastavalt poolte kokkuleppele ja et tellija (kostja) võtab

aktis nimetatud tööd kokku summas 20 964 eurot vastu. Lisaks tööde üleandmise-vastuvõtmise

aktile kirjutas Y alla ka tehtud tööde loetelule.

Akti alusel esitas hageja 4. aprillil 2017 kostjale arve nr 305/0417 summas 20 964 eurot

maksetähtajaga 18. aprill 2017. Arve on tänaseni tasumata.

Kostja selgitus, et Y kirjutas aktile alla kui üürileandja, kelle ruumides ehitustöid tehti, ja mitte

tellijana, ei ole eluliselt usutav. Hageja kinnitab, et OSAÜHING LILIA KODUVALGUSTUS

on tasunud hagejale 5000 eurot, kuid seda mitte tööde tellija rollis, vaid kolmanda isikuna

võlaõigusseaduse (VÕS) § 78 tähenduses. Hagejal ei olnud kolmanda isikuga kokkulepet tööde

tegemiseks, sest tööde tellijaks oli kostja.

Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta

hageja kanda.

Hageja ei ole tõendanud kostjaga lepingulise suhte olemasolu ega lepingu tingimusi.

Kostja ei ole hagejaga töövõtulepingut sõlminud. Hageja on sõlminud remonditööde

tegemiseks töövõtulepingu OSAÜHINGUGA LILIA KODUVALGUSTUS, kellega kostjal oli

sõlmitud ruumide kasutamiseks üürileping. OSAÜHING LILIA KODUVALGUSTUS (üürnik;

Lilia Koduvalgustus) on hagejale tasunud remonditööde eest 11 676,22 eurot. Seega on

tõendatud, et lepinguline suhe oli hageja ja Lilia Koduvalgustuse vahel.

Kostja ei ole tellijana allkirjastanud hageja tehtud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Kostja

seaduslik esindaja on nimetatud paberi allkirjastanud kui üürileandja, kelle ruumides on

2-17-9392

4 (21)

ehitustöid tehtud. Tööde loetelule on kostja seaduslik esindaja alla kirjutanud ainult seetõttu, et

tegemist oli akti lisaga.

Lisaks on oluline, et kostja ja Lilia Koduvalgustuse üürilepingu p 4.5 viitab otseselt sellele, et

algsed kulud kannab üürnik ja pärast kulude kandmist, tööde lõpetamist ja kasutusele võtmist

kohustub kostja hüvitama üürnikule 50% kooskõlastatud ja põhjendatud kuludest.

Hageja väidetavalt tehtud tööd ei vasta turuhinnale ja turutingimustele, mistõttu juba ainuüksi

seetõttu on hageja nõue alusetu ja põhjendamatu. Tõendamaks, et hageja nõude aluseks olevad

tööd ei ole tehtud turutingimustel ning hageja nõue on ülepaisutatud, esitas kostja IC

ENGINEERING OÜ esindaja Q 1. aprilli 2018. a arvamuse, mille lisa 1 kohaselt on hageja

tehtud tööde maksumus maksimaalselt 13 168,78 eurot koos käibemaksuga. Sellest summast

tuleb maha arvestada kõik Lilia Koduvalgustuse poolt hagejale tasutud summad, sealhulgas,

kuid mitte ainult 11 676,22 eurot või 6072 eurot.

Kõik hageja poolt väidetavalt tehtud tööd ei ole lõpetatud, mistõttu ei ole hageja tasunõue tema

nimetatud summas muutunud sissenõutavaks. Näiteks ei ole hageja teinud üldse 7. märtsi 2017.

a akti lisa nr 1 p-s 1d) „Materjal: katusekatte katusekate profiil/lumetõkke, lisatarvikud summas

650 eurot“ ja p-s 1e) „Materjal/kinnitusvahendid, transport summas 2250 eurot“ märgitud töid,

p-des 2 ja 3 märgitud tööd on tehtud poolikult, mistõttu ei ole neid võimalik sihtotstarbeliselt

kasutada, ning p-s 6 märgitud santehniliste tööde kohta ei ole hageja esitanud tõendeid.

Kostja ei nõustu ka hageja viivisenõudega ning selle arvutamise alusandmetega.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

3. Maakohus rahuldas 5. oktoobri 2021. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja põhivõla 13 166,78 eurot ja viivise põhivõlalt seisuga 14. juuni 2017 summas

161,61 eurot ning alates 15. juunist 2017 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras, kuid kokku mitte üle põhivõla summa. Maakohus jättis hagi

rahuldamata põhivõla 7797,22 euro ja sellelt arvestatud viivise osas. Maakohus jättis hageja

menetluskulud 63% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 37% ulatuses hageja kanda.

Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2898 eurot ja hagejalt kostja

kasuks 1831,50 eurot, tasaarvestas pooltelt vastastikku välja mõistetud menetluskulud ja

mõistis tasaarvestuse tagajärjel kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1066,50 eurot.

Maakohus leidis, et hageja on 7. märtsi 2017. a akti ja selle lisaga nr 1 tõendanud, et tal oli

kostjaga sõlmitud töövõtuleping ehitus- ja remonditööde tegemiseks büroo- ja laoruumides

aadressiga Sõpruse pst 159, Tallinn. Kostja on akti ja selle lisa allkirjastades kinnitanud, et

poolte vahel oli töövõtuleping ja hageja andis kostjale aktis loetletud mahus tööd üle.

Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja oleks sõlminud töövõtulepingu objektil

ehitamiseks Lilia Koduvalgustusega. Seda ei saa järeldada sellest, et kostja ja Lilia

Koduvalgustuse vahel oli sõlmitud üürileping. Üürilepingu p-st 4.5, mille kohaselt „Remondi

kulud maksab 50% BNL TRANS AS“ ega üürilepingu tekstist ei saa teha järeldusi selle kohta,

kelle ülesandeks oli remondiks tööde tellimine ja kuidas pidi toimuma nende eest tasumine

töövõtjale. Samuti ei tähenda see seda, et kostja ei võinud ruumide remontimiseks siiski ise

lepingut sõlmida. Kostja ei ole tõendanud, et praktikas tellivad ruumide parendamiseks

ehitustööd alati üürnikud.

2-17-9392

5 (21)

Maakohus ei nõustunud kostja väitega, et ta allkirjastas akti üksnes üürileandjana. Kostja pole

selgitanud, mida see õiguslikult tähendab. Aktil ega selle lisal ei ole märget, et kostja juhatuse

liige oleks selle allkirjastanud muus rollis kui tellijana. Dokumendid on vormistatud üheselt

mõistetavalt selle kohta, et hageja annab kostjale tööd üle ja kostja kohustub nende eest tasuma.

Ei ole usutav, et kostja juhatuse liige neid selliselt ei mõistnud. Vastasel juhul oleks juhatuse

liige saanud akti vastavalt täiendada, mida aga pole tehtud.

Maakohus viitas VÕS § 29 lg-le 1 ja leidis, et lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei ole võimalik

tuvastada selle osas, kas kostja allkirjastas akti tellijana või üürileandjana. Kostja käsitus on

vastuolus aktis kirjapanduga ja aktis kasutatud terminoloogia tavapärase tähendusega ning

kostja ei ole tõendanud, et hageja juhatuse liige oli teadlik, et kostja ei soovi akti alla kirjutades

endale sellega seoses mingeid kohustusi võtta. Kohus lähtus seetõttu sellest, kuidas sarnane

mõistlik isik sarnastel asjaoludel akti mõistaks (VÕS § 29 lg 4). Kohtu hinnangul mõistaks

kostjaga sarnane mõistlik isik akti sõnastusest tulenevalt, et tööd tellis ja võttis vastu kostja ning

kostja kohustus nende eest hagejale tasuma.

Ka tunnistajatena üle kuulatud W ega F ütlused ei tõenda, et kostja juhatuse liige välistas aktile

alla kirjutades kostjale kohustuste võtmise ja hageja oli sellest teadlik või pidi teadlik olema.

Kostja ei ole tuginenud ka sellele, et tegemist oli eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla

tõttu tehingu või tahteavalduse tegemisega, ega avaldanud tahet tehingut tühistada.

Seda, et lepingu pooleks oli üürnik, ei saa järeldada ka sellest, et Lilia Koduvalgustus on

tasunud hagejale 13. veebruaril 2017 ja 20. märtsil 2017 tehtud maksetega 6072 eurot. Arve nr

298/0217, mille eest need maksed on tehtud, on väljastatud Lilia Koduvalgustusele ja muude

tööde eest kui need, mis on kostja allkirjastatud aktil. Lisaks on praegune akt allkirjastatud

peaaegu kuu aega pärast arve nr 298/0217 esitamist.

Selle kohta, et Lilia Koduvalgustus on tasunud hagejale remonditööde eest 11 676,22 eurot, ei

ole asjas tõendeid. See ei tulene üürniku üürilepingu ülesütlemise avaldusest.

Seega ei ole kostja tõendanud, et üürnik oli hagejalt samade tööde tellijaks või et üürniku tehtud

maksed hagejale olid tehtud ettemaksena samade tööde eest, mille eest tasumist nõuab hageja

kostjalt.

Kohus leidis, et hageja tasunõue aktis ja selle lisas näidatud tööde eest vastavalt 4. aprilli 2017.

a arvele nr 305/0417 on muutunud sissenõutavaks 18. aprillil 2017. See tuleneb akti p-de 1.1 ja

1.6 sõnastusest. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid arvel märgitud tasumise tähtaja kohta.

Kuna kostja on tööd vastu võtnud, on tal koormus tõendada, et hageja ei teinud töid aktis

näidatud mahus. Kostja esitas kohtule IC ENGINEERING OÜ arvamuse, mida kohus käsitas

dokumentaalse tõendina. Arvamuse kohaselt on hageja tehtud tööde maksumus maksimaalselt

13 168,70 eurot koos käibemaksuga. Kohus kuulas arvamuse koostanud isiku Q tunnistajana 6.

septembri 2021. a kohtuistungil üle. Maakohus leidis, et kostja on piisavalt tõendanud Q ja IC

ENGINEERING OÜ pädevust arvamuse koostamiseks. Hageja vastuväited arvamusele jäid

paljasõnaliseks ja hageja ei kasutanud võimalust neid omapoolse arvamusega ümber lükata.

Tuginedes IC ENGINEERING OÜ arvamusele ja selle lisale 1, leidis maakohus, et kostja on

tõendanud, et hageja tehtud ja kostjale üle antud tööde väärtus oli 13 166,78 eurot. Selles osas

on hagiavaldus põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna poolte vahel allkirjastatud aktist ja selle

2-17-9392

6 (21)

lisast ei ole võimalik tuletada poolte täpset kokkulepet tehtavate tööde mahu ja maksumuse

kohta, ei saa vaidluse korral tugineda üksnes nimetatud dokumendile.

Hageja nõudis ka seadusjärgses määras viivist. Kostja ei ole viivise arvestusele vastu vaielnud.

Põhinõudelt 13 166,78 eurot on ajavahemiku 19. aprill 2017 kuni 14. juuni 2017 eest viivis

161,61 eurot. Kohus mõistis välja ka edasiulatuva viivise alates 15. juunist 2017 kuni põhinõude

tasumiseni, kuid kokku mitte üle põhinõude summa.

Menetluskulud jaotas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 järgi

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ja määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega kohus

jättis hagi rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Hageja

palub nimetatud osas maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi täielikult

rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, rikkus oluliselt menetlusõigust ja hindas

ebaõigesti tõendeid. Kohtuotsus on vastuoluline.

Maakohus leidis vastuoluliselt, et 7. märtsi 2017. a akt koos selle lisaga tõendab nii

töövõtulepingu sõlmimist kui ka tehtud tööde maksumust, aga siiski ei ole aktist ja selle lisast

võimalik tuletada poolte kokkulepet tehtavate tööde mahu ja maksumuse kohta (mistõttu tööde

maksumuse kindlakstegemiseks lähtus kohus hoopis Q arvamusest).

Hageja taotleb ringkonnakohtult tõendite ümberhindamist (TsMS § 653), mis puudutavad tööde

maksumuse ja lepingu täitmise kohasuse kindlakstegemist.

Maakohus hindas ebaõigesti poolte allkirjastatud akti ja selle lisa, kui leidis, et nimetatud

dokumendid ei tõenda kokkulepet tehtavate tööde mahu ja maksumuse kohta. Aktis ja selle

lisas on tööde loetelu ja maksumus toodud piisava detailsusega, et mõista, millised tööd tehti ja

mis on nende tööde või materjalide maksumus. Maakohus pole selgitanud, mis ei ole aktis

piisavalt selge või täpne. Samuti pole kohus tuvastanud, kas mingi aktis nimetatud töö oli

tegemata või tehtud puudustega, või et mõni aktis või lisas nimetatud materjal oleks jäetud

tarnimata.

Maakohus pole selgitanud, miks ta eelistab tööde maksumuse hindamisel poolte allkirjastatud

akti ja selle lisa asemel tunnistaja Q arvamust. Q arvamus koos ütlustega ei ole usaldusväärne

tõend, vaid see on puudulik, ebaõige ja tõendina ebausaldusväärne. Tunnistaja kinnitas, et

hindas töid üksnes visuaalselt ja pole ühtegi konstruktsiooni avanud. Tunnistaja polnud

tutvunud ruumide seisundiga enne tööde alustamist. Lisaks pole selge, kas tunnistaja koostas

insener-tehnilise ekspertiisi, ehitisauditi või hinnangu. Nimetatu on oluline, kuna ekspertiisi,

ehitisauditi ja hinnangu tegemist reguleerivad erinevad õigusaktid. Samuti viitab tunnistaja oma

arvamuses kehtetutele õigusaktidele. Seega on poolte allkirjastatud akt ja selle lisa kaalukam

tõend ja asja lahendamisel tuleks lähtuda nendest.

Q aruandest ei nähtu, mida konkreetselt valesti tehti. Tunnistaja ei viidanud kohtuistungil

sellele, et töö oli tehtud valesti, vaid sellele, et töö oli lõpetamata. Seega lähtus tunnistaja

ebaõigest eeldusest, et töö ülevaatamise hetkeks oleksid kõik tööd pidanud olema lõpetatud.

Kohus aga tuvastas, et akti näol ei ole tegemist lõppaktiga, millega antakse valminud tööd

tervikuna üle, vaid tegu on perioodilise igakuise aktiga, millega hinnatakse aruandlusperioodil

2-17-9392

7 (21)

valminud tööde maksumust ja finantseeritakse töövõtja poolt ehitustööde tegemist. Pooled

allkirjastasid akti VÕS § 637 lg 4 ls 2 tähenduses.

Hageja palub ringkonnakohtul kuulata üle helisalvestis Q ülekuulamise kohta. Maakohus

järeldas ebaõigesti, et tunnistaja kohtuistungil antud selgitused tema koostatud arvamuse kohta

olid usutavad ja veenvad.

Tuginedes Q arvamusele, tuvastas kohus ebaõigesti, et tegemist oli hageja tehtud tööde

maksimaalse maksumusega. Q vastas ise hageja küsimusele, et „eesmärgiks oli teada saada

tööde keskmine turuhind“.

Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, mis reguleerib lepingu sõlmimist ja

õiguskaitsevahendite kasutamist. Isegi kui lähtuda tunnistaja Q arvamusest, ei nähtu

kohtuotsusest, millisel õiguslikul alusel hindas kohus tehtud töid keskmise turuhinna alusel.

Lepingupooled on VÕS § 8 järgi vabad määrama lepingu hinda. Isegi kui tehtud tööde

kokkulepitud hind on turuhinnast kallim, tuleb lähtuda poolte kokkulepitud hinnast.

Kohtuotsusest ei nähtu, millist õiguskaitsevahendit kostja kasutas lepingulise hinna

muutmiseks. Kostja ei ole hinna alandamise avaldust teinud.

Samuti jättis kohus selgitamata, milles seisnes hageja ebakohane täitmine. Maakohus ei ole

otsuses ühtegi puudust või ebakohast täitmist käsitlenud.

Kuna hageja palub hagi rahuldada tervikuna, taotleb hageja ka täiendava viivise väljamõistmist.

Hageja vaidleb vastu ka maakohtu määratud menetluskulude jaotusele ja kindlaksmääramisele.

Kuna hagi tuleb rahuldada täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Lisaks on

kostja lepingulise esindaja kulud maakohus 4950 eurot ülepaisutatud.

Kostja apellatsioonkaebus

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega hagi

rahuldati, ja teha selles osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja vaidlustas

maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Kostja palub jätta

menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

Maakohus on rikkunud materiaal- ja menetlusõiguse norme ning jõudnud tõendeid ebaõigesti

hinnates valedele järeldustele.

Maakohus on möönnud, et lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei ole võimalik tuvastada selles

osas, kas kostja allkirjastas töövõtulepingu tellijana või üürileandjana. Seetõttu oleks tulnud

jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.

Kohtuotsuses on jäänud vastamata küsimus, miks kostja oleks pidanud tellima remonditööd,

mis olid väga spetsiifilist laadi ja vajalikud ainult kostja üürniku majandustegevuseks. Üldteada

on asjaolu, et äripindade üürileandjad ei ehita reeglina üürnike jaoks ruume ümber. Seega ei ole

eluliselt usutav, et kostja oleks võtnud enda peale üürnikule sobivate ruumide väljaehitamise

kulu, seda enam, et see oleks vastuolus üürilepingu p-ga 4.5.

Kostja jääb seisukohale, et hageja on sõlminud töövõtulepingu Lilia Koduvalgustusega. Seda

kinnitab asjaolu, et Lilia Koduvalgustus on teinud hagejale tööde tegemiseks ettemaksu

vähemalt 5000 eurot, mida hageja on ise hagiavalduses kinnitanud. Lisaks, üürnik on

üürilepingu ülesütlemisavalduses kinnitanud, et on hagejale tasunud remonditööde eest 11

2-17-9392

8 (21)

676,22 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et Lilia Koduvalgustus oleks tasunud hagejale mingite

muude tööde eest. Ei ole eluliselt usutav, et üürnik viitas üürilepingu ülesütlemise avalduses

mingitele muudele remonditöödele, mille ta oleks hagejalt tellinud. Seda, et töövõtuleping oli

sõlmitud Lilia Koduvalgustuse ja hageja vahel, tõendab ka üürilepingu p 4.5.

Kostja ei ole tehtud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastanud tellijana, vaid kui

üürileandja, kelle ruumides ehitustöid tehti. Tööde loetelu allkirjastas ta vaid põhjusel, et

tegemist oli akti lisaga.

Maakohus ei ole hageja väiteid sisuliselt hinnanud, mistõttu on rikkunud nii tõendite hindamise

kui ka kohtuotsuse põhjendamise kohustust.

Maakohus on ebaõigesti tõlgendanud tunnistajate ütlusi ja teinud nende põhjal alusetuid

järeldusi. Kuna maakohus ei ole tunnistajate ütlusi hinnanud, on ta rikkunud kohtuotsuse

põhjendamise kohustust.

Kui kohus leidis, et poolte vahel oli töövõtuleping, oleks kohus pidanud tuvastama ka

lepingulise suhte tingimused, mida kohus ei ole teinud. Kohus ei ole tuvastanud poolte vahel

töövõtulepingu sõlmimist, selle tingimusi, hageja nõude aluseks olevate tööde tegemist, tööde

üleandmist ja vastuvõtmist, hageja nõude sissenõutavaks muutumist.

Hageja nõue ei saa olla sellises suuruses, nagu väidab hageja. Kui arvamuse järgi oli töid tehtud

maksimaalselt summas 13 168,7 eurot (käibemaksuga), siis pidi selles sisalduma ka Lilia

Koduvalgustuse tasutud 11 676,22 eurot.

Kostja arvates tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda.

Kostja vaidlustas ka hageja menetluskulude suuruse maakohtus, leides, et maakohus ei ole

hageja menetluskulusid sisuliselt hinnanud. Kostja enda menetluskulud on mõistlikult vajalikud

ja põhjendatud.

Vastustaja seisukoht

6. Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

7. Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

millega maakohus jättis hagi rahuldamata, ja teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi selles

osas rahuldada. Osas, millega maakohus hagi rahuldas, tuleb otsuse resolutsioon jätta

muutmata, kuid TsMS § 657 lg 21 alusel muudab kolleegium osaliselt maakohtu otsuse

põhjendusi. Maakohtu otsus tuleb tühistada menetluskulude jaotuse ja osaliselt väljamõistmise

osas ning jätta menetluskulud maakohtus kostja kanda ja muuta vastavalt kostja poolt hagejale

hüvitatavate maakohtus kantud menetluskulude suurust. Hageja apellatsioonkaebus

2-17-9392

9 (21)

rahuldatakse, kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ühtlasi jaotab kolleegium

menetluskulud ringkonnakohtus ja määrab kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse.

9. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Praegusel juhul on hageja vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis hagi

rahuldamata ja jaotas menetluskulud. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega

kohus hagi rahuldas ja jaotas menetluskulud. Mõlemad pooled on vaidlustanud otsuse ka

menetluskulude kindlaksmääramise osas. Seega on maakohtu otsus vaidlustatud täies ulatuses.

10. Hageja nõuab esitatud hagis kostjalt tasu maksmist töövõtulepingu alusel tehtud tööde eest

ja viivist tasumisega viivitamise eest. Pooled ei vaidle menetluses selle üle, et hageja on teinud

kostjale kuuluvas hoones aadressil Sõpruse pst 159a, Tallinn ehitustöid ruumides, mida kostja

üüris välja Lilia Koduvalgustusele (vt ka maakohtu otsuse p 8). Pooled on menetluses vaielnud

ja vaidlevad ka apellatsioonimenetluses esiteks selle üle, kas hageja ja kostja vahel oli sõlmitud

leping nende tööde tegemiseks, mille eest hageja tasu nõuab. Teiseks vaidlevad pooled selle

üle, kas kostja on kohustatud tasuma tööde eest hageja nõutud summa, sh kas kõik hageja

väidetud tööd olid tegelikult tehtud ja kas need olid tehtud nõuetekohaselt.

Lähtudes eeltoodud vaidlusküsimuste analüüsimise loogilisest järjekorrast, hindab kolleegium

kõigepealt kostja apellatsioonkaebuse väiteid (I) ja seejärel hageja apellatsioonkaebuse väiteid

(II), v.a menetluskulude osas. Lõpetuseks käsitleb kolleegium menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise küsimusi.

I

11. Maakohus järeldas poolte esile toodud asjaolude ja esitatud tõendite põhjal, et

töövõtuleping Lilia Koduvalgustusele üüritud ruumides ehitustööde tegemiseks oli sõlmitud

hageja ja kostja vahel (vt maakohtu otsuse p-d 11–11.6). Kolleegium nõustub maakohtu otsuse

põhjendustega ja neid TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda. Maakohus ei ole selle järelduseni

jõudmisel menetlusõiguse norme rikkunud ning on nõuetekohaselt tõendeid hinnanud ja otsust

põhjendanud. Kostja ei ole menetluses tõendanud oma vastuväidet, et töövõtuleping oli

sõlmitud hoopis hageja ja üürniku vahel. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele

märgib kolleegium järgmist.

12. Kostja väidab apellatsioonimenetluses jätkuvalt, et kostja ei allkirjastanud 7. märtsi 2017.

a akti ja selle lisa tellijana. Kostja leiab, et kuna maakohus on möönnud, et lepingupoolte ühist

tegelikku tahet ei ole võimalik tuvastada selle osas, kas kostja allkirjastas töövõtulepingu

tellijana või üürileandjana, oleks hagi tulnud jätta rahuldamata. Kolleegium nende väidetega ei

nõustu.

12.1. Pooled ei vaidle selle üle, et nii hageja kui ka kostja seaduslikud esindajad on 7. märtsi

2017. a akti ja selle lisa (I kd, tl-d 3 ja 4) allkirjastanud. Vaidlus on olnud selle üle, kas kostja

seaduslik esindaja allkirjastas akti kui tööde tellija, võttes sellega aktis märgitud tööd hagejalt

vastu, või kui üürileandja, kes võttis ruumides tööde tegemise teadmiseks. Maakohus lähtus

akti tõlgendamisel põhjendatult VÕS §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reeglitest. VÕS §

29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel esmajoones lepingupoolte ühisest tegelikust

tahtest. Olukorras, kus maakohus leidis, et lepingupoolte ühist tegelikku tahet selle kohta, kas

kostja allkirjastas akti tellija või üürileandjana, ei ole võimalik kindlaks teha, ja kostja ei olnud

tõendanud, et hageja juhatuse liige oleks olnud teadlik sellest, et kostja allkirjastab akti

üürileandjana, soovimata võtta sellega endale kohustusi (VÕS § 29 lg 3), lähtus maakohus akti

2-17-9392

10 (21)

tõlgendamisel põhjendatult VÕS § 29 lg-st 4. Selle sätte kohaselt juhul, kui lepingupoolte ühist

tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu sarnane mõistlik isik seda

samadel asjaoludel pidi mõistma. Kolleegium nõustub maakohtuga, et lepingupooltega sarnane

mõistlik isik mõistaks 7. märtsi 2017. a akti selle sõnastust arvestades selliselt, et tööd oli

tellinud ja võttis hagejalt vastu kostja ning kostja kohustus hagejale nende eest tasuma (vt

maakohtu otsuse p-d 11.4.1 ja 11.4.2). Seega oli praegusel juhul 7. märtsi 2017. a akti

tõlgendamise teel võimalik välja selgitada, kas kostja allkirjastas akti tellijana või

üürileandjana. Tähtsust ei ole sellel, et tõlgendamisel ei saanud lähtuda VÕS § 29 lg-st 1, vaid

kohaldada tuli VÕS § 29 lg-s 4 sätestatud reeglit.

12.2. Kolleegium märgib, et kui kostja oleks soovinud allkirjastada akti üksnes selleks, et see

üürileandjana teadmiseks võtta, oleks kostja seaduslik esindaja saanud lisada aktile sellekohase

märke või täienduse selle asemel, et panna oma allkiri tellija jaoks mõeldud kohale. Ka

ringkonnakohtu istungil ei andnud kostja mõistlikku põhjendust sellele, miks kostja seaduslik

esindaja pidi aktile allkirja panema kohale, mis on mõeldud lepingu poole jaoks (vt 20. jaanuari

2022. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:28:55 ja 00:29:25). Selleks, et tööde tegemise

protsessiga kursis olla ja tööde vajalikkust hinnata (vt kostja selgitus samas, ajamärk 00:25:30),

ei olnud kostjal vaja töid hagejalt vastu võtta, kui ta ei olnud ise nende tellijaks. Kui kostja ei

olnud akti allkirjastades nõus sellega, et tema on märgitud aktiga üleantavate tööde tellijaks,

oleks ta saanud akti parandada, nt mahakriipsutuse või juurdekirjutuse teel (vt maakohtu otsuse

p 11.4; hageja 13. detsembri 2021. a apellatsioonkaebuse vastuse p 4.3). Midagi sellist ei ole

kostja teinud, vaid on allkirjastanud akti kui tellija ja tööde vastuvõtja. Seetõttu ei ole kostja

väited akti allkirjastamise kohta üürileandjana kolleegiumi hinnangul ka eluliselt usutavad.

13. Põhjendatud ei ole kostja apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et tema poolt vaidlusaluste

tööde tellimine ei ole eluliselt usutav, kuna tegemist oli spetsiifilist laadi töödega, mis olid

vajalikud ainult kostja üürniku majandustegevuses, ning üldteada on asjaolu, et üürileandjad ei

ehita üürnike jaoks ruume ümber.

Kostja ei ole menetluses põhistanud ega tõendanud, et hageja tehtud tööd oleksid olnud

spetsiifilised ja kasutatavad üksnes konkreetse üürniku Lilia Koduvalgustus poolt. Ruumide

parendamine on kasulik ka kostjale kui hoone omanikule, kuna tõstab kostjale kuuluva kinnistu

väärtust ja võimaldab ruume (edaspidi) parematel tingimustel välja üürida. See, et üürileandjad

ei ehita üürnike jaoks ruume ümber, ei ole kolleegiumi hinnangul üldteada ega käsitatav

üldtuntud asjaoluna TsMS § 231 lg 1 tähenduses. Eluliselt on usutav, et selles osas leidub väga

erinevat praktikat, kusjuures ruumide ümberehitust võivad korraldada ka üürileandjad, et tõsta

üüripinna atraktiivsust ja väärtust (võimalike) üürnike silmis ja omada seejuures kontrolli

endale kuuluvates ruumides tehtavate tööde üle. Ka praeguses asjas on kostja viidanud sellele,

et tema ja üürniku vahel oli kokkulepe, et ruumide remondi kulud kantakse pooleks. Seega ei

ole kolleegiumi hinnangul midagi eluliselt ebausutavat selles, kui remonditööd tellis kostja.

14. Sarnaselt maakohtuga ei nõustu kolleegium asjas esitatud tõendite põhjal kostja väitega, et

hagejaga sõlmis töövõtulepingu hoopis Lilia Koduvalgustus.

14.1. Kostja ei ole esitanud selle kohta ühtegi otsest tõendit, vaid on maakohtu menetluses ja

ka apellatsioonkaebuses tuginenud sellele, et hageja kinnituse kohaselt on Lilia Koduvalgustus

tasunud hagejale tööde eest vähemalt 5000 eurot ning üürilepingu ülesütlemisavalduses on

üürnik kinnitanud, et on tasunud hagejale remonditööde eest 11 676,22 eurot. Samuti tugineb

kostja oma väite kinnitamiseks kostja ja üürniku vahel sõlmitud üürilepingu p-le 4.5.

2-17-9392

11 (21)

14.2. Pooled ei vaidle menetluses selle üle, et Lilia Koduvalgustus on hagejale ehitustööde eest

tasunud. See nähtub hageja esitatud AS-i SEB Pank väljastatud tõendist ja AS SEB Pank

vastusest kohtu järelepärimisele, mille kohaselt on Lilia Koduvalgustus maksnud hagejale 13.

veebruaril 2017 6032 eurot ja 20. märtsil 2017 40 eurot, viidates makse selgituses arvele nr

298/0217 (II kd, tl-d 48 ja 122). Maakohus tuvastas õigesti, et hageja on väljastanud 9.

veebruaril 2017 Lilia Koduvalgustusele arve nr 298/0217 (I kd, tl 194), millel on kirjeldatud

muid töid kui need, mis nähtuvad kostja allkirjastatud 7. märtsi 2017. a aktist ja selle lisast.

Arvestades

arve nr 298/0217 väljastamise aega, sellel

märgitud tööde loetelu

(ettevalmistustööd, lammutustööd, põranda tööd, ripplae kandvate konstruktsioonide

ümberehitus, lisatarvikud, transport, varustus, abivahendid, organisatsioonikulud) ja seda, et

Lilia Koduvalgustus tegi selle arve tasumiseks maksed enne seda, kui hageja väljastas kostjale

4. aprillil 2017 arve 7. märtsi 2017. a aktis märgitud tööde eest, ei võimalda asjaolu, et Lilia

Koduvalgustus on maksnud hagejale 6072 eurot, teha kostja soovitud järeldust, et töövõtuleping

7. märtsi 2017. a aktis märgitud tööde tegemiseks oli sõlmitud hageja ja Lilia Koduvalgustuse

vahel. Kolleegiumi hinnangul nähtub esitatud tõenditest, et Lilia Koduvalgustus tasus hagejale

muude tööde eest kui need, mis on kajastatud 7. märtsi 2017. a aktis ja selle lisas. Seejuures

pole välistatud, et Lilia Koduvalgustus tasus hagejale kolmanda isikuna kostja eest, kuna arvel

nr 298/0217 on märgitud tööde tellijaks kostja.

Ringkonnakohtu 20. jaanuari 2022. a kohtuistungil jäi kostja kohtuga eriarvamusele selle osas,

kas arvet nr 298/0217 saab menetluses tõendina arvestada. Kostja esitas ka vastuväite kohtu

menetluslikule otsustusele nimetatud arvet asja lahendamisel arvesse võtta (vt kohtuistungi

protokoll, ajamärgid 00:55:30 ja 02:09:19). Seetõttu märgib kolleegium, et isegi kui nimetatud

arvet mitte arvesse võtta, kinnitavad ka AS SEB Pank kinnitused, millelt nähtub Lilia

Koduvalgustuse poolt hagejale ülekannete tegemise aeg ja see, millise arve tasumiseks need

ülekanded on tehtud, seda, et Lilia Koduvalgustus tasus hagejale muude tööde eest kui praeguse

vaidluse esemeks olevad tööd. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et Lilia

Koduvalgustus oleks tasunud hagejale praeguse vaidluse esemeks olevate tööde eest. Seega ei

muudaks arve nr 298/0217 tähelepanuta jätmine kolleegiumi tehtud järeldusi.

14.3. Seoses kostja viitega sellele, et Lilia Koduvalgustus on üürilepingu ülesütlemisavalduses

kinnitanud, et ta on tasunud hagejale remonditööde eest 11 676,22 eurot, nõustub kolleegium

maakohtuga, et nimetatud dokumendist sellist kinnitust ei tulene. Asjas esitatud 3. aprilli 2017.

a ülesütlemisavalduses on üürnik küll märkinud, et ta nõuab kostjalt ruumide remondiks

kulutatud 11 676,22 euro hüvitamist (tõlge I kd, tl 143), kuid sellest ei nähtu, et nimetatud

summa oleks makstud hagejale. AS SEB Pank on kinnitanud, et ajavahemikul 1. jaanuar 2017

kuni 31. detsember 2017 on Lilia Koduvalgustus kandnud hageja arveldusarvele kokku 6072

eurot (II kd, tl-d 48 ja 122). Seega ei saa esitatud tõenditest järeldada, et Lilia Koduvalgustus

oleks teinud hagejale mingeid muid makseid peale arve nr 298/0217 tasumise.

14.4. Kostja väidet, et töövõtulepingu poolteks olid hageja ja Lilia Koduvalgustus, ei tõenda ka

kostja ja Lilia Koduvalgustuse vahel 1. veebruaril 2017 sõlmitud üürilepingu (I kd, tl 47 – 48

pöördel) p 4.5, mille kohaselt „[r]emondi kulud maksab 50% BNL TRANS AS“. Kõnealuses

lepingupunktis sisaldub kokkulepe remondikulude jaotamise kohta, kuid sellest ei tulene, kes

peab remonditööd tellima. Lisaks reguleeris üürileping kostja ja üürniku omavahelist suhet ega

omanud mõju suhetes hagejaga.

14.5. Ka kostja ringkonnakohtu istungil viidatu, et 7. märtsi 2017. a akti lisas nr 1 on p-des 2 ja

3 rida „a) lisandub materjal: Lia koduvalgusti kulud:“, ei tähenda seda, et leping tööde

tegemiseks oleks sõlmitud hageja ja üürniku vahel. Nimetatud read on akti lisas jäetud tühjaks.

Hageja selgitas nende olemasolu kohtuistungil sellega, et kui üürnik oleks ostnud ise mingeid

2-17-9392

12 (21)

materjale, oleks see üürileandjale (kostjale) teadmiseks aktile lisatud (vt 20. jaanuari 2022. a

kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:06:05). Arvestades, et kostja on ise viidanud, et üürilepingu

kohaselt pidid üürnik ja üürileandja remondikulusid omavahel jagama, on hageja selgitus

eluliselt usutav.

14.6. Samuti ei kinnita lepingu sõlmimist hageja ja Lilia Koduvalgustuse vahel see, et hageja

ei jätkanud töödega pärast 7. märtsi 2017, ehkki üürnik ütles üürilepingu üles alles 3. aprillil

2017. Eluliselt usutav on hageja selgitus, et ta lõpetas tööde tegemise seetõttu, et kostja ja üürnik

läksid riidu seoses kauba laadimiseks vajaliku sissepääsu kasutamisega ning kuna üürnik kaotas

huvi üürilepingu vastu, kaotas kostja huvi tööde jätkamise vastu (vt ringkonnakohtu 20. jaanuari

2022. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:44:52). Hageja seletustest ja seisukohtadest

nähtuvalt ta teadis, et teeb kostjale ruumides ehitustöid selleks, et üürnik saaks need kasutusele

võtta. Üürisuhte jätkumise ohtu sattumisel tööde mitte jätkamine oli eelduslikult kostja huvides.

15. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et maakohus on ebapiisavalt hinnanud ja ebaõigesti

tõlgendanud tunnistajate ütlusi ning teinud nende põhjal alusetuid järeldusi.

15.1. Maakohus on tunnistajate W (III kd, tl-d 24–25) ja F ütlusi (III kd, tl-d 28–29) otsuses

hinnanud ning põhjendatult järeldanud, et need ei tõenda seda, et kostja juhatuse liige välistas

7. märtsi 2017. a aktile alla kirjutades kostjale kohustuste võtmise ning hageja pidi sellest

teadma, ega ka seda, et kostja juhatuse liige ei saanud aru, millele ta alla kirjutab (vt maakohtu

otsuse p 11.4.3). Samuti ei tõenda tunnistajate ütlused seda, et need tööd, mille eest hageja tasu

nõuab, oleks temalt tellinud hoopis Lilia Koduvalgustus (maakohtu otsuse p 1.6). Kolleegium

nõustub maakohtu järeldustega.

15.2. Selle osas, kas hagejalt tellis ehitustööd kostja või Lilia Koduvalgustus, on tunnistajate

ütlustes vastuolusid ja ebaselgust. Tunnistaja F väitis nii seda, et ta ei tea, kes tööd tellis, kui ka

seda, et ta teab, et remonditööd tellis Lilia Koduvalgustus. Viimase osas lähtus tunnistaja enda

sõnul kontoris kuuldud juttudest, mistõttu seda väidet ei saa pidada usaldusväärseks. Samas

märkis tunnistaja F, et kui kostja oleks leidnud, et Lilia Koduvalgustusele üüritav ruum vajab

remonti, oleks ta selle probleemi lahendanud hagejaga. Tunnistaja W küll väitis end teadvat, et

tööd tellis Lilia Koduvalgustus, kuid põhjendas seda sellega, et kui Lilia Koduvalgustuse

esindajalt küsiti, kes neile remonti teeb, näitas viimane hageja seadusliku esindaja peale. Sellest

ei saa kolleegiumi hinnangul järeldada, kelle vahel oli sõlmitud remonditööde aluseks olev

leping. Tunnistaja W sõnul ei ole kostja hagejalt vaidlusaluste ruumide remonditöid tellinud,

mida ta selgitas sellega, et ta ei ole sellistest kokkulepetest kuulnud. Kolleegiumi hinnangul ei

ole siiski välistatud, et tunnistaja lihtsalt ei teadnud kostja seadusliku esindaja ja hageja

kokkulepetest.

15.3. Kokkuvõttes leiab kolleegium, et tõendeid kogumis hinnates ei lükka W ja F ütlused, mis

kujutavad endast kaudseid tõendeid vaidlusaluste asjaolude kohta (s.o kas hageja ja kostja vahel

oli kokkulepe tööde tegemiseks ning kas kostja kirjutas 7. märtsi 2017. a aktile alla tellijana või

üürileandjana) ja tuginevad tunnistajate subjektiivsele arusaamale sellest, mida kostja seaduslik

esindaja võis mõelda või tahta, ümber asjas esitatud tõendeid, mis kinnitavad seda, et

vaidlusalused tööd tellis hagejalt kostja ja võttis need 7. märtsi 2017. a akti alusel vastu.

16. Kostja heidab maakohtule ette ka seda, et kohus ei tuvastanud poolte lepingulise suhte

tingimusi, sh seda, milliste tööde tegemises pooled olid kokku leppinud. See etteheide on

kolleegiumi hinnangul osaliselt põhjendatud, mistõttu kolleegium osaliselt muudab ja täiendab

selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.

2-17-9392

13 (21)

16.1. Hageja väitel leppisid pooled töödes ja nende hinnas kokku etappide kaupa ning kõik tööd

kooskõlastati kostjaga enne nende tegema asumist (vt 20. jaanuari 2022. a kohtuistungi

protokoll, ajamärgid 00:39:32–00:41:47). Kolleegiumi hinnangul nähtub 7. märtsi 2017. a

aktilt, et sellega andis hageja kostjale üle osa kostjale kuuluvates ruumides tehtavatest töödest,

st tööd pidid kostja ruumides veel jätkuma. Sellele viitab aktil viide aruandeperioodile (2.

veebruar kuni 7. märts 2017) ja märge, et osa materjalide kulu lisandub järgmise kuu arvele.

Aktilt nähtuv on kooskõlas hageja selgitusega, et töid kostja ruumides tehti etappide kaupa ja

pooled olid leppinud kokku tasumises üks kord kuus, kusjuures esimese osa (umbes 5000 eurot

ettevalmistustööde eest) maksis kolmanda isikuna üürnik (ringkonnakohtu 20. jaanuari 2022. a

kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:37:20 ja 00:41:05). Neid väiteid kinnitab hageja esitatud

arve nr 298/0217 Lilia Koduvalgustusele summas 5060 eurot käibemaksuta (6072 eurot

käibemaksuga), mis on esitatud 9. veebruaril 2017, millel on tellijana märgitud kostja ja millelt

nähtuvad tööde kirjelduse all mh ettevalmistustööd ja lammutustööd (I kd, tl 194), samuti selle

arve tasumist 17. veebruaril 2017 (6032 euro ulatuses) ja 20. märtsil 2017 (40 euro ulatuses)

kinnitavad AS SEB Pank kinnitused (II kd, tl-d 48 ja 122). Seega järeldab kolleegium tõendeid

kogumis hinnates, et pooled leppisid kostja ruumides tehtavates töödes ja nende hinnas kokku

etappide kaupa.

16.2. Ehkki poolte kokkulepe ajavahemikul 2. veebruar kuni 7. märts 2017 tehtavate tööde

kohta oli hageja väitel suuline, tõendab selle kokkuleppe sisu 7. märtsil 2017 allkirjastatud akt

ja selle lisa nr 1. Nendes dokumentides on loetletud kõnealusel ajavahemikul tehtud tööd ja

kuluartiklid (metallitööd; elektritööd, lisatarvikud; kipsitööd, soojusisolatsiooni paigaldus,

ruumide ehitus, uste paigaldus, lisatarvikud (238 m2); konditsioneeride hooldus 3 kmpl,

demontaaž, paigaldus, täitmine, abimaterjal; abitööd, ehitusjäätmete utiliseerimine, transport,

varustus; santehnilised tööd (vee, kanalisatsiooni ja vihmavee trassi demontaaž ja täielik

ümberehitus; organisatsioonikulud (veebruar); akti lisas nr 1 on nende tööde sisu ka

täpsustatud). Akti p-s 1.1 kinnitavad pooled, et töövõtja on teinud aktiga üleantavad tööd

vastavalt poolte kokkuleppele. Aktile on alla kirjutanud nii hageja kui ka kostja seaduslikud

esindajad. Eelneva põhjal leiab kolleegium, et ehkki kokkulepe aruandeperioodil tehtavate

tööde kohta sõlmiti suuliselt, on pooled 7. märtsi 2017. a aktiga selle kokkuleppe sisu kirjalikult

kinnitanud. Seega saab tuvastada, et pooled olid leppinud kokku 2. veebruarist 7. märtsini 2017

selliste tööde tegemises, mis on märgitud 7. märtsi 2017. a aktis ja selle lisas nr 1.

16.3. Eelnevat arvestades ei nõustu kolleegium maakohtuga selles, et 7. märtsi 2017. a akti ja

selle lisa põhjal ei ole võimalik tuletada poolte kokkulepet tehtavate tööde mahu osas (vt

maakohtu otsuse p 15), ja muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Ehkki tööd on aktis

ja selle lisas loetletud liikide kaupa ja üldjuhul ei ole täpsustatud tehtud tööde ühikuid, on neid

kolleegiumi arvates kirjeldatud siiski piisava täpsusega selleks, et mõista, milliste tööde

tegemises pooled kokku leppisid. Kostja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et pooled

oleksid leppinud kokku teistsuguste tööde tegemises.

II

17. Maakohus leidis vaidlustatud otsuses, et hageja tasunõue on põhjendatud 13 166,78 euro

ulatuses, mis on kostja esitatud IC ENGINEERING OÜ arvamuse ja selle lisa 1 kohaselt hageja

tehtud tööde väärtus. Kolleegium nõustub hagejaga, et maakohus on tehtud tööde mahu ja

hageja tasunõude suuruse hindamisel põhjendamatult lähtunud IC ENGINEERING OÜ

arvamusest ja jätnud sisuliselt tähelepanuta poolte vahel 7. märtsil 2017 allkirjastatud akti ja

selle lisa. Seejuures ei ole jälgitav maakohtu seisukoha kujunemine selle kohta, miks 7. märtsi

2017. a akt koos selle lisaga tõendab küll poolte vahel töövõtulepingu sõlmimist, aga mitte

poolte kokkulepet tehtavate tööde mahu ja maksumuse kohta (vt maakohtu otsuse p 15).

2-17-9392

14 (21)

Eelneva tulemusel on maakohus kolleegiumi arvates jätnud põhjendamatult hagi osaliselt

rahuldamata.

18. Hageja nõuab hagis töövõtulepingu alusel tehtud tööde eest tasumist. Seega tuleb hagi

lahendamiseks kindlaks teha tehtava töö eest makstava tasu suurus ja hinnata, kas hageja

tasunõue on sissenõutavaks muutunud. Mingeid õiguskaitsevahendeid, mis tasunõude suurust

vähendada või välistada võiks (sh tasaarvestuse tõttu) või mis annaks kostjale õiguse tasu

maksmisest keelduda, ei ole kostja kasutanud.

19. Töö eest makstava tasu suuruse osas leidis maakohus, et 7. märtsi 2017. a aktist ja selle

lisast ei ole võimalik tuletada poolte täpset kokkulepet tööde maksumuse kohta, mistõttu

tuvastas kohus hageja tasunõude suuruse IC ENGINEERING OÜ arvamuse põhjal (vt

maakohtu otsuse p 15). Kolleegium ei nõustu maakohtu hinnanguga tõenditele ja leiab, et

maakohus ei ole oma järeldust nõuetekohaselt põhjendanud. Samuti on maakohus eksinud VÕS

§ 637 lg 1 kohaldamisel.

19.1. VÕS § 637 lg 1 kohaselt, mis täpsustab töövõtulepingu puhul VÕS § 28 lg-s 2 sätestatut,

kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline

tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Seega tuleb esmajoones lähtuda

lepingupoolte kokkuleppest tasu suuruse kohta ning üksnes juhul, kui selles ei ole kokku

lepitud, tuleb maksta tavaline tasu või selle puudumisel vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.

19.2. Maakohus on otsuses ise tuvastanud, et 7. märtsi 2017. a akti kohaselt andis hageja

kostjale üle ajavahemikul 2. veebruar kuni 7. märts 2017 tehtud tööd summas 17 470 eurot

(käibemaksuta) (vt maakohtu otsuse p 10.1.1). Aktis on selgelt välja toodud tööde maksumus

käibemaksuta 17 470 eurot ja käibemaks 3494 eurot, kokku 20 964 eurot. Akti lisas nr 1 on

toodud välja ka konkreetsete tööde hinnad. Akti p-s 1.1 kinnitavad pooled, et töövõtja on teinud

tööd vastavalt poolte kokkuleppele, ja p 1.6 kohaselt on akt töövõtjale tasu maksmise aluseks

ning arveldamine toimub vastavalt selles aktis sisalduvatele andmetele. Aktile on alla

kirjutanud nii hageja kui ka kostja. Kolleegium leiab, et 7. märtsi 2017. a akt tõendab poolte

kokkulepet tööde eest makstava tasu suuruse kohta. Ehkki kokkulepe tööde tegemise kohta

sõlmiti hageja väitel suuliselt, on pooled 7. märtsi 2017. a aktiga tööde eest makstava tasu

suurust kirjalikult kinnitanud. Aktile alla kirjutades on kostja aktilt nähtuva tasu suurusega

nõustunud. Kostja ei ole menetluses väitnud ega tõendanud, et pooled oleksid leppinud kokku

teistsuguses tasus kui see, mis nähtub 7. märtsi 2017. a aktist.

19.3. Eelnevast nähtuvalt olid pooled töö eest makstava tasu suuruses kokku leppinud. Seega

kuulus VÕS § 637 lg 1 järgi maksmisele kokkulepitud tasu (s.o 17 470 eurot + käibemaks) ning

maakohtul ei olnud alust lähtuda IC ENGINEERING OÜ arvamusest selle kohta, kui suur oli

kostjale kuuluvates ruumides tehtud ehitustööde turuväärtus. Kolleegium nõustub hagejaga, et

poolte lepinguvabadust arvestades tuleb poolte kokkulepitud tasust lähtuda ka juhul, kui see on

tehtud tööde turuhinnast kallim.

20. Järgmisena tuleb kindlaks teha, kas hageja tasunõue vaidlusaluste tööde eest on muutunud

sissenõutavaks.

20.1. Tasunõude sissenõutavuse hindamiseks tuleb esmalt tuvastada, kas hageja ja kostja

vahelises töövõtulepingus lähtus tasu sissenõutavus töö valmimisest või töö vastuvõtmisest.

20.1.1. Tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise

võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks

2-17-9392

15 (21)

lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue

sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see

on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö

vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö

vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda

VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt Riigikohtu 10. mai

2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-93-15, p 10; 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13).

20.1.2. Hageja väitel olid pooled leppinud kokku töö ositi vastuvõtmises VÕS § 637 lg 4 teise

lause järgi (vt ringkonnakohtu 20. jaanuari 2022. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:59:59).

Kostja arvates ei saanud pooltel olla kokkulepet töö ositi vastuvõtmise kohta, kuna puudus

terviklik leping tehtavate tööde kohta (samas, ajamärk 01:02:47).

20.1.3. Kolleegiumi hinnangul nähtub 7. märtsi 2017. a aktilt, et sellega andis hageja kostjale

üle osa kostjale kuuluvates ruumides tehtavatest töödest, st tööd pidid kostja ruumides veel

jätkuma. Sellele viitab aktil viide aruandeperioodile (2. veebruar kuni 7. märts 2017) ja märge,

et osa materjalide kulu lisandub järgmise kuu arvele. Aktilt nähtuv on kooskõlas hageja

selgitusega, et töid kostja ruumides tehti etappide kaupa ja pooled olid leppinud kokku

tasumises üks kord kuus, kusjuures esimese osa (umbes 5000 eurot ettevalmistustööde eest)

maksis kolmanda isikuna üürnik (ringkonnakohtu 20. jaanuari 2022. a kohtuistungi protokoll,

ajamärgid 00:37:20 ja 00:41:05). Neid väiteid kinnitab hageja esitatud arve nr 298/0217

üürnikule summas 5060 eurot käibemaksuta (6072 eurot käibemaksuga), mis on esitatud 9.

veebruaril 2017, millel on tellijana märgitud kostja ja millelt nähtuvad tööde kirjelduse all mh

ettevalmistustööd ja lammutustööd (I kd, tl 194), samuti selle arve tasumist 17. veebruaril 2017

(6032 euro ulatuses) ja 20. märtsil 2017 (40 euro ulatuses) kinnitavad AS SEB Pank kinnitused

(II kd, tl-d 48, 122).

20.1.4. Tõendeid ja poolte seletusi kogumis hinnates järeldab kolleegium, et pooled olid

leppinud kokku tööde vastuvõtmises tellija poolt ja tööde eest tasumises etappide kaupa ning

ajavahemikul 2. veebruar kuni 7. märts 2017 tehtud tööde eest muutus hageja tasunõue 7. märtsi

2017. a aktis ja selle lisas nr 1 loetletud tööde eest sissenõutavaks nende tööde vastuvõtmisega

tellija poolt.

20.2. Kostja on tuginenud menetluses nii sellele, et osad 7. märtsi 2017. a aktis ja selle lisas nr

1 loetletud tööd olid tegelikult tegemata (nt akti lisa p-des 1d ja 1e märgitud tööd) ja vähemalt

osad ei olnud tehtud nõuetekohaselt.

Kolleegium märgib, et töövõtja tasunõude sissenõutavuse välistab see, kui täidetud ei ole VÕS

§ 637 lg-te 3–5 eeldused (vt praeguse otsuse p 20.1.1). Erinevalt kohustuse mittetäitmisest ei

pruugi osa tööde mittekohane tegemine tähendada, et töövõtja tasunõue terviktöö eest ei oleks

VÕS § 637 lg 4 esimese lause kohaselt sissenõutav. Kui töös on üksnes ebaolulised puudused,

võivad olla täidetud VÕS § 638 eeldused, et lugeda töö vastuvõetuks (vt Riigikohtu 21. juuni

2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-5851, p 19).

Tellija võib VÕS § 110 lg 1 järgi ka keelduda talle vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest

nii juhul, kui töö on üldse tegemata, kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või

puudustega, tagamaks oma lepingu kohase täitmise nõuet (VÕS § 108 lg-d 2 ja 6) (Riigikohtu

21. juuni 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-5851, p 21; 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-80-08, p 22). Samas on Riigikohus selgitanud, et hea usu põhimõttega on vastuolus

olukord, mil tellija keeldub töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Samuti võib

2-17-9392

16 (21)

hea usu põhimõttega olla vastuolus tellija keeldumine töö tervikuna vastuvõtmisest, kui töö on

osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi

(vt Riigikohtu 13. detsembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-2810, p 14; 28. oktoobri 2008. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 22). Seega on tellijal õigus keelduda töö vastuvõtmisest vaid

juhul, kui töö on täielikult või olulises osas tegemata või kui see on tehtud oluliste puudustega.

20.3. Maakohus tuvastas, et 7. märtsi 2017. a akti kohaselt andis hageja kostjale üle

ajavahemikul 2. veebruar 2017 kuni 7. märts 2017 tehtud tööd summas 17 470 eurot

(käibemaksuta). Akti p 1.1 kohaselt annab töövõtja (s.o hageja) tellijale (s.o kostjale) üle tööd,

mis töövõtja on teostanud vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele, ja tellija võtab aktis

nimetatud tööd vastu. Akti lisas nr 1 on aktis nimetatud ajavahemikul tehtud tööde koosseis

täpsemalt lahti kirjutatud. Maakohus leidis, et aktiga andis hageja kostjale üle aruandeperioodil

tehtud tööd ning akti ja selle lisa allkirjastades on kostja kinnitanud, et poolte vahel oli

töövõtuleping ehitus- ja remonditööde tegemiseks ja hageja andis kostjale seal loetletud mahus

tööd üle (vt maakohtu otsuse p 10.2). Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ja

järeldusega, et 7. märtsi 2017. a aktiga on kostja võtnud tööd vastu ning kinnitanud aktis ja selle

lisas loetletud tööde tegemist.

Kolleegium märgib täiendavalt, et akti p-s 1.2 kinnitas tellija, et on ise või esindajate kaudu

aktis nimetatud tööd üle vaadanud, ning p 1.3 kohaselt pooled kinnitasid, et akti on märgitud

kõik tööde ülevaatamisel avastatud puudused töös ja täiendavalt teha tulevad vaegtööd. Aktile

ega selle lisale nr 1 ei ole märgitud ühtegi tööde puudust ega vajalikku vaegtööd. Seega kinnitas

kostja akti allkirjastades kolleegiumi hinnangul ka seda, et ta on hageja tehtud tööd üle

vaadanud ja need on tehtud nõuetekohaselt.

20.4. Riigikohus on selgitanud, et kostja esindaja allkirja olemasolu aktil ei tähenda, et kostja

ei saa hiljem tugineda sellele, et aktil kajastatud andmed ei ole õiged ning selles mahus töid ei

ole tegelikult tehtud. Siiski kehtib VÕS § 76 lg-st 4 tulenev eeldus, et kui võlausaldaja on talle

kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine on täielik, täitmisena

pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et

vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija

(Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka 28. oktoobri 2008. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 21). Seega lasus kostjal menetluses kohustus tõendada, et

aktis loetletud töid ei ole tegelikult tehtud või need on tehtud oluliste puudustega. Maakohus

oli praeguses menetluses kostjale tema tõendamiskoormust ka selgitanud (vt nt 24. oktoobri

2018. a eelistungi protokoll (I kd, tl 186); 26. novembri 2020. a kohtuistungi protokoll, ajamärk

01:13:26 (III kd, tl 4 pöördel)).

20.5. Kostja esitas selle tõendamiseks, et hageja ei ole kõiki 7. märtsi 2017. a aktis loetletud

töid teinud või ei ole neid teinud nõuetekohaselt, IC ENGINEERING OÜ arvamuse (II kd, tl-d

19–42) ja tugines ka selle koostanud Q ütlustele (III kd, tl-d 89–90). Kolleegium nõustub

maakohtuga, et praegusel juhul ei ole alust kahelda Q erialases pädevuses anda kõnealust

arvamust ja seda oma ütlustega selgitada, arvestades tema haridust ja kutsetaset ning asjaolu, et

arvamuse koostamise ajal oli ta majandustegevuse registri kohaselt erinevates ettevõtetes

ehituse eest vastutav isik (II kd, tl-d 60 ja 61; vt maakohtu otsuse p 14.3). Maakohus märkis

põhjendatult, et tegemist ei olnud insenertehniliselt keerukate ehitus- ja remonditöödega, mille

kohta arvamuse andmiseks ei oleks Q pädevusest ja kogemusest piisanud (vt maakohtu otsuse

p 14.4). Majandustegevuse registri kohaselt oli IC ENGINEERING OÜ tegevusala kõnealuse

arvamuse koostamise ajal ehitise audit, ehitamine ja omanikujärelevalve (II kd, tl 59). Ka Q

kohtuistungil antud ütluste sisu ja asjaolu, et arvamuse p-s 2 oli viidatud mõnele kehtivuse

kaotanud õigusaktile, ei anna kohtule sellist alust kahelda Q pädevuses ja IC ENGINEERING

2-17-9392

17 (21)

OÜ arvamuse usaldusväärsuses, mis õigustaks kõnealuste tõendite arvestamata jätmist. Hageja

etteheiteid IC ENGINEERING OÜ arvamusele saab kohus võtta arvesse tõendite kaalumisel.

20.6. Erinevalt maakohtust on kolleegium siiski seisukohal, et IC ENGINEERING OÜ

arvamuse ja Q ütluste põhjal ei ole alust järeldada seda, et 7. märtsi 2017. a aktis ja selle lisas

nr 1 loetletud tööd ei olnud tehtud või olid tehtud oluliste puudustega.

20.6.1. Q ütluste kohaselt näitas tellija talle ehitusfirma tehtud ehitustöid ja tal tuli hinnata,

palju need tööd maksavad (III kd, tl 89), eesmärk oli teada saada tehtud tööde keskmine

turuhind (III kd, tl 89 pöördel). Seda kinnitab ka asjaolu, et arvamusele on lisatud lisana 1

kalkulatsioon tehtud tööde maksumuse kohta (II kd, tl-d 41–42). Seega ei olnud IC

ENGINEERING OÜ arvamuse lähteülesanne mitte hinnata seda, kas 7. märtsi 2017. a aktis ja

selle lisas nr 1 märgitud tööd on tehtud ja nõuetekohased, vaid hinnata mingite kostja poolt Q-

le näidatud ehitustööde turuväärtust. Seetõttu ei olnud asjatundjale antud ülesande püstitus

kolleegiumi hinnangul kostja tõendamiskoormuse täitmiseks sobiv. Olukorras, kus pooled olid

tööde hinnas kokku leppinud, ei ole tööde turuväärtus töövõtja tasunõude suuruse

kindlaksmääramisel oluline, kuna VÕS § 637 lg 1 järgi tuleb maksta kokkulepitud tasu.

Kolleegium nõustub hagejaga, et poolte kokkuleppest tuleb lähtuda ka siis, kui see erineb tööde

turuväärtusest.

20.6.2. Lisaks ei ole IC ENGINEERING OÜ arvamuse ja Q ütluste põhjal võimalik veenduda,

et Q hindas arvamuse andmisel õigete tööde väärtust ja et arvamuses on arvesse võetud kõiki

hageja poolt väidetavalt tehtud töid ja kasutatud materjale. Q kinnitas, et enne arvamuse

tellimist ei olnud ta objektiga tutvunud (III kd, tl 89 pöördel) ning hinnangu andmisel võttis ta

aluseks need tööd, mida tellija (kostja) talle näitas (III kd, tl 89 pöördel). Seega pole kindel, kas

Q võttis hinnangu andmisel arvesse kõiki hageja tehtud töid. Kolleegium nõustub hagejaga, et

korrektne oleks olnud kutsuda hinnangu andmise juurde ka hageja, kes oleks saanud vajadusel

näidata ja täpsustada, milliseid töid objektil on tehtud.

20.6.3. IC ENGINEERING OÜ arvamuse lisas nr 1 esitatud tabelis loetletud töid on keeruline

seostada 7. märtsi 2017. a akti lisas nr 1 loetletud töödega. Ringkonnakohus juhtis sellele

tähelepanu ka 20. jaanuari 2022. a kohtuistungil ja võimaldas kostjal oma seisukohti tõendi osas

selgitada. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et sellest, et IC ENGINEERING OÜ arvamuse lisas

1 esitatud tabelis ei ole märgitud töid, mis seonduks nt kinnitusvahenditega, lumetõketega,

katusekatte ja katuseprofiiliga, saab järeldada, et neid töid ei ole tehtud (ringkonnakohtu 20.

jaanuari 2022. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:13:40). Arvamusest, sh selles sisalduvatelt

fotodelt ja lisast 1 nähtub, et hinnati ruumides tehtud töid, samas kui lumetõkete, katusekatete

ja katuseprofiiliga seonduvaid töid tehakse eelduslikult hoone katusel. Osad 7. märtsi 2017. a

akti lisast nr 1 nähtuvad tööd ja kuluartiklid (sh kinnitusvahendid, transport, ehitusjäätmete

utiliseerimine, organisatsioonikulud) on aga olemuselt sellised, et nende tulemust ei olegi

ruumis otseselt näha, vaid need on vajalikud eri tööde tegemiseks. Eluliselt usutav on hageja

väide, et transpordikulud tekkisid mh metallitöödeks kasutatud metalli toomiseks (samas,

ajamärk 01:28:59). Lisaks viitas hageja põhjendatult, et kuna Q hindas ruume visuaalsel

vaatlusel, on ebaselge, kuidas ta sai ilma seinu avamata hinnata kipsseintes tehtud töid, sh

soojustamist (samas, ajamärgid 01:13:40, 01:32:14 ja 01:40:33). Ka Q seisukoht, et objekt ei

olnud ülevaatuse ajal kasutuskõlblik (vt III kd, tl 89), ja IC ENGINEERING OÜ arvamusest

nähtuv, et mitmed ehituslikke konstruktsioone puudutavad tööd olid ruumides tehtud osaliselt

(vt II kd, tl 31 pöördel), ei kinnita seda, et vaidlusaluseid töid ei ole tehtud, arvestades, et pooled

olid kokku leppinud tööde tegemises etappide kaupa ja praegune vaidlus seondub vaid ühe etapi

töödega.

2-17-9392

18 (21)

20.6.4. Seega ei saa kolleegiumi arvates IC ENGINEERING OÜ arvamuse põhjal tuvastada, et

mingid konkreetsed 7. märtsi 2017. a aktis ja selle lisas nr 1 märgitud tööd oleksid olnud

tegemata või oluliste puudustega. Seda ei saa järeldada ka kostja 14. detsembri 2018. a

menetlusdokumendiga esitatud fotodelt (II kd, tl-d 22–24). Seda, et hageja on kostja ruumides

7. märtsi 2017. a aktis ja selle lisas nr 1 märgitud töid teinud, kinnitavad aga nii IC

ENGINEERING OÜ arvamus ja selles sisalduvad fotod kui ka hageja menetluses esitatud fotod

tehtud metallitööde kohta (II kd, tl-d 50–51).

Kolleegium märgib vastuseks kostja seisukohale tõendamiskoormuse jaotuse kohta (vt

ringkonnakohtu 20. jaanuari 2022. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:21:49), et hageja ei

pidanudki praeguses menetluses tõendama, et ta on kõik 7. märtsi 2017. a aktis ja selle lisas nr

1 märgitud tööd kostja ruumides teinud. Olukorras, kus kostja oli tööde tegemist ja vastuvõtmist

oma allkirjaga 7. märtsi 2017. a aktil ja selle lisal nr 1 kinnitanud, pidi vastupidist tõendama

kostja. IC ENGINEERING OÜ arvamus ja Q ütlused ei anna kolleegiumi hinnangul piisavat

alust kahelda aktis märgitud tööde tegemises, et see tooks kaasa tõendamiskoormuse

ümberpööramise hagejale. Ka kostja väide selle kohta, et kostja ruumid ei ole lõpuni ehitatud

(vt samas, ajamärk 01:25:23), ei tähenda, et hageja ei ole vaidlusaluseid töid teinud. Kuna

kolleegium tuvastas, et pooled leppisid tööde tegemises kokku etappide kaupa ja 7. märtsi 2017.

a akti alusel andis hageja üle vaid ajavahemikul 2. veebruar kuni 7. märts 2017 tehtud tööd (vt

praeguse otsuse p-d 20.1.3 ja 20.1.4), ei pidanudki kostja ruumid olema lõpuni ehitatud ja

viimistletud.

20.6.5. Kolleegium nõustub hagejaga, et ka maakohus ei ole tuvastanud, et mõni konkreetne 7.

märtsi 2017. a aktis ja selle lisas nimetatud töö oleks olnud tegemata või tehtud puudustega või

et mõni materjal oleks jäetud tarnimata. Samuti ei ole maakohus täpsustanud, millised aktis ja

selle lisas märgitud tööd olid puudustega ja milles seisnes konkreetsel juhul hageja ebakohane

täitmine.

20.7. Kokkuvõttes järeldab kolleegium tõendeid kogumis hinnates, et kostja ei ole täitnud oma

tõendamiskoormust selle osas, et 7. märtsi 2017. a aktis ja selle lisas nr 1 märgitud töid ei ole

tegelikult tehtud või need on tehtud oluliste puudustega. Seega saab lähtuda poolte 7. märtsil

2017 allkirjastatud aktist ja selles antud kinnitustest ning lugeda, et aktis ja selle lisas nr 1

loetletud tööd on tehtud ning vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik. Kuna tellija on tööd

vastu võtnud, on töövõtja tasunõue muutunud VÕS § 637 lg 4 järgi sissenõutavaks.

21. Riigikohus on selgitanud, et ka juhul, kui tasunõue on muutunud sissenõutavaks, saab tellija

õiguskaitsevahendeid kasutada, kui täitmine ei olnud kohane. Näiteks võib tellija keelduda tasu

maksmisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 111 lg 1 alusel (21. juuni 2018. a otsus tsiviilasjas

nr 2-16-5851, p 19; vt ka 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p-d 21 ja 31).

Praegusel juhul ei ole kostja VÕS § 111 lg-st 1 tulenevat õiguskaitsevahendit kasutanud ega

keeldunud oma kohustuse täitmisest (tasu maksmisest), kuni hageja on oma kohustused

nõuetekohaselt täitnud. Kostja ei ole hagejalt tööde lõpetamist või neis väidetavalt esinevate

puuduste kõrvaldamist nõudnud.

22. Kostja ei ole menetluses väitnud, et ta oleks hagejale tehtud tööde eest mingis osas tasunud.

Kostja on viidanud küll Lilia Koduvalgustuse poolt hagejale tehtud maksetele, kuid asjas ei

leidnud tõendamist, et üürnik oleks teinud need maksed praeguse vaidluse esemeks olevate

tööde eest (vt praeguse otsuse p 14.2). See, et Lilia Koduvalgustus on üürilepingu

ülesütlemisavalduse kohaselt kulutanud ruumide remondiks 11 676,22 eurot, ei tõenda seda, et

need summad oleks tasutud hagejale ja et need oleks makstud vaidlusaluste tööde eest (vt

praeguse otsuse p 14.3). Seega ei ole alust neid summasid hageja tasunõudest maha arvata.

2-17-9392

19 (21)

Järelikult on hageja tasunõue põhjendatud kogu hageja 4. aprillil 2017 esitatud arvel nr

305/0417 (I kd, tl 5) märgitud ulatuses, s.o koos käibemaksuga kokku 20 964 eurot, mistõttu

hagi tuleb põhinõude osas täies ulatuses rahuldada.

23. Kuna hagi on põhinõude osas täies ulatuses põhjendatud, tuleb maakohtu otsust muuta ka

välja mõistetud viivise osas.

23.1. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja tasunõude sissenõutavaks muutumise

kuupäeva osas saab lähtuda 4. aprilli 2017. a arve nr 305/0417 tasumise tähtpäevast, milleks oli

18. aprill 2017 (maakohtu otsuse p 13). Kostja ei ole sellele ka vastu vaielnud. Hageja nõuab

hagis viivist seadusjärgses määras.

23.2. Summalt 20 964 eurot ajavahemiku 19. aprill 2017 kuni 14. juuni 2017 eest

sissenõutavaks muutunud viivis on viivisekalkulaatori arvutuse kohaselt 261,91 eurot. Hageja

nõuab 14. juuni 2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 257,31 eurot, mistõttu

tuleb lähtuda hagis esitatud nõudest ja rahuldada 14. juuni 2017 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivise nõue hageja taotletud ulatuses.

23.3. Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhisummalt 20 964 eurot edasiulatuv viivis VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15. juunist 2017 kuni põhinõude täitmiseni. Ka

selles osas tuleb hageja viivisenõue rahuldada täies ulatuses. Põhjendatud on sarnaselt

maakohtuga piirata edasiulatuva viivise suurust selliselt, et see kokku koos hagi esitamise

seisuga sissenõutavaks muutunud viivisega ei ületaks põhinõude summat. Hageja ei ole

väljamõistetava viivise suuruse piiramisele põhinõude suurusega apellatsioonkaebuses

vastuväiteid esitanud.

23.4. Kolleegium arvutab välja ja mõistab kohtuotsuse resolutsioonis sissenõutavaks muutunud

viivise summa välja ringkonnakohtu otsuse tegemise kuupäeva seisuga. Alates 15. juunist 2017

kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni (4. veebruar 2022) on sissenõutavaks muutunud viivis

põhivõlgnevuselt 20 964 eurot viivisekalkulaatori arvutuse kohaselt 7788,27 eurot. Seega on

ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis kokku 8045,58 eurot (=

257,31 eurot + 7788,27 eurot).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

24. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsust asja sisulise lahenduse osas, tuleb muuta

ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Samuti tuleb jaotada ringkonnakohtus kantud

menetluskulud. Kuna hagi rahuldatakse täies ulatuses, hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse

ja kostja apellatsioonkaebus jäetakse rahuldamata, tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel

jätta poolte menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus kostja kanda.

25. Maakohus määras hageja menetluskulud vaidlustatud otsuses kindlaks ja leidis, et hageja

põhjendatud menetluskulud maakohtus koosnevad riigilõivust 900 eurot ja lepingulise esindaja

kulust 37 t õigusabi eest tasumääraga 100 eurot tunnis, s.o kokku 4600 eurot (900+3700).

Kostja on hageja menetluskulude suuruse apellatsioonkaebuses vaidlustanud, leides, et

maakohus ei ole kulusid sisuliselt hinnanud ja on pidanud neid põhjendatuks liiga suures

ulatuses. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud maakohtu otsusele vastuväiteid osas, mis

puudutab tema enda menetluskulude suurust.

25.1. Riigikohus on leidnud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st

2-17-9392

20 (21)

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse,

millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire

(vt nt 23. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Esindajakulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja

keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb

hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt

kokkuvõtvalt Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17). Seega saab

ringkonnakohus kontrollida eelkõige seda, kas maakohus on õigust õigesti kohaldanud.

Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang

on ilmselgelt põhjendamatu.

25.2. Kolleegium nõustub maakohtu hinnanguga hageja menetluskulude põhjendatusele ja

leiab, et maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud. Seda ei anna alust arvata ka kostja

apellatsioonkaebuse p-des 5–7 esitatud väited. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et

menetlusdokumendi koostamise ajakulu põhjendatuse hindamisel saab lähtuda üksnes

dokumendi pikkusest. Oluline on ka dokumendi sisu. Samuti ei nõustu kolleegium, et

põhjendatuks ei saa lugeda kohtumääruste, vastaspoole seisukohtade ja toimikuga tutvumise

ajakulu. Need toimingud on vajalikud menetluse käiguga kursis olemiseks ja vastaspoole

seisukohtadele vastamiseks. Hageja 9. septembri 2021. a menetluskulude nimekirjast nähtuvalt

hõlmas hageja 2 t ajakulu 9. augustil 2017 lisaks toimikuga tutvumisele ka hagi täpsustamist,

kusjuures hagiavalduse koostamise kohta menetluskulude nimekirjas muid ridu ei ole. Eelnevat

arvestades ei ole see ajakulu ülemäärane. Hageja lepingulise esindaja 3,5 t ajakulu 6. septembril

2021 ei hõlma mitte üksnes kohtuistungil osalemist, vaid ka selleks ettevalmistamist, mis 3 t 9

min kestnud kohtuistungi puhul on kokku igati põhjendatud. Ka kostja muud väited ei anna

alust arvata, et maakohtu hinnang hageja menetluskulude põhjendatud ja vajaliku suuruse kohta

oleks ilmselgelt põhjendamatu.

25.3. Eelnevast tulenevalt ei ole alust muuta maakohtu hinnangut hageja menetluskulude

suurusele. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale maakohtus

kantud menetluskulud kokku 4600 eurot. Seega tuleb lisaks maakohtu otsuse resolutsiooni p-

ga 6 välja mõistetud menetluskuludele (2898 eurot) mõista kostjalt hageja kasuks hageja

maakohtus kantud menetluskulude hüvitisena välja täiendavalt 1702 eurot (4600–2898).

Erinevus maakohtu välja mõistetud menetluskulude suurusega võrreldes tuleneb sellest, et

maakohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda 63% ulatuses, samas kui ringkonnakohus

muudab maakohtu menetluskulude jaotust ja jätab hageja kulud kostja kanda 100% ulatuses.

26. Kooskõlas TsMS § 174 lg-tega 1 ja 3 määrab ringkonnakohus kindlaks ka kostja poolt

hagejale hüvitatavate apellatsioonimenetluse kulude rahalise suuruse.

26.1. Hageja on esitanud apellatsiooniastmes kantud menetluskulude kohta 20. jaanuaril 2022

menetluskulude nimekirja, milles palub mõista kostjalt välja hageja lepingulise esindaja kulud

1025 eurot ja riigilõivu 500 eurot. Ringkonnakohtu 20. jaanuari 2022. a kohtuistungil palus

hageja lisada menetluskuludele lepingulise esindaja kohtuistungil osalemise aja vastavalt

menetluskulude nimekirjas esitatud tasumäärale. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus

lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

26.2. Hageja 20. jaanuari 2022. a menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja lepingulisel

esindajal kulunud 1 t maakohtu otsusega tutvumiseks, 5 t apellatsioonkaebuse koostamiseks,

0,25 t kostja apellatsioonkaebusega tutvumiseks, 3 t kostja apellatsioonkaebusele vastamiseks

ja 1 t kohtuistungiks valmistumiseks. Ringkonnakohtu 22. jaanuari 2022. a kohtuistung kestis

2-17-9392

21 (21)

2,25 t. Kokku on hageja lepingulise esindaja ajakulu seega 12,5 t. Nimetatud toimingud ja

nendeks kulunud aeg on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud. Hageja

lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot on vaidluse sisu ja keerukust, lepingulise esindaja

kvalifikatsiooni ning kohtupraktikas põhjendatuks peetud lepingulise esindaja tunnitasu

määrasid arvestades põhjendatud.

26.3. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja hageja ringkonnakohtus kantud

lepingulise esindaja kulud kokku 1250 eurot (12,5×100) ja apellatsioonkaebuse esitamisel

tasutud riigilõiv 500 eurot, s.o kokku 1750 eurot.

27. Kokku tuleb kostjal hüvitada hagejale maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulusid

6350 eurot (4600+1750).

28. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja § 173 lg 1 teisest lausest esitab ringkonnakohus otsuse

resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse ja märgib selles

kõigi seniste menetluskulude jaotuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Gea Lepik

Meeli Kaur

Villem Lapimaa