3-21-1734/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.02.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1734

Haldusasi

Karo Mets OÜ kaebus Keskkonnaametilt kahjuhüvitise

välja mõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Karo Mets OÜ, volitatud esindaja

vandeadvokaat Indrek Veso

Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Rutt

Grünberg

Asja läbivaatamine

08.12.2021 istungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus loomakaitseseaduse § 7 lg 1 p 3 põhiseadusega

vastuolus olevaks tunnistamiseks.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 07.03.2022 (halduskohtumenetluse

seadus (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Karo Mets OÜ teostas temale kuuluval Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Emmu külas

asuval Jahimehe kinnistul (katastritunnus 33403:001:0106, edaspidi: Jahimehe kinnistu)

kehtivate metsateatiste alusel raiet. Keskkonnaameti inspektor andis 31.05.2021 kaebajale

suulise korralduse peatada puude langetamine lindude pesitsemise ajal, esialgu kuni

04.06.2021.. Keskkonnaamet vormistas 01.06.2021 kirjaliku ettekirjutuse, millega peatas

puude langetamise Jahimehe kinnistul asjaolude kontrollimiseks esialgselt kuni 04.06.2021.

Raie jätkamise võimalikkusest või edasise peatamise vajadusest lubas Keskkonnaamet Karo

Mets OÜ-d teavitada hiljemalt 04.06.2021.

2. Keskkonnaamet viis 02.06.2021 Jahimehe kinnistul kaebaja esindajate osalusel läbi

kontrolli lindude vaatlemiseks ning pesitsemise tuvastamiseks. Keskkonnaamet tegi

03.06.2021 ettekirjutuse, millega peatas Jahimehe kinnistul raietegevuse kuni 31.07.2021.

Ettekirjutusega tuvastati Jahimehe kinnistul:

‒ eraldisel 48 pasknääri pesa männi otsas (tõenäoline pesitsemine);

‒ eraldisel 38 tutt-tihase vanalind ärevalt häälitsemas (tõenäoline pesitsemine);

‒ eraldisel 24 musträsta pesa halli lepa otsas (kindel pesitsus);

‒ eraldisel 7 2x väike-lehelinnu laul liigile sobivas biotoobis (tõenäoline pesitsus);

‒ eraldisel 14 laulurästa või musträsta pesa männi otsas (binokliga vaadeldes näha pesa

ehituseks kasutatud rohelist värvi sammalt, maa pealt pole võimalik eristada kumma isendi

pesaga on tegemist) (kindel pesitsus), 2x metsvinti nähti ja kuuldi laulu liigile sobivas

biotoobis (tõenäoline pesitsus), 2x-väike lehelinnu laul liigile sobivas biotoobis (tõenäoline

pesitsus).

Muus osas leiti, et tegu on võimaliku pesitsusega, mis ei ole aluseks raie peatamiseks.

3. Karo Mets OÜ esitas Keskkonnaametile 21.06.2021 vaide 03.06.2021 ettekirjutuse

tühistamiseks, mille Keskkonnaamet jättis 30.06.2021 vaideotsusega rahuldamata.

4. Tallinna Halduskohtus registreeriti 29.07.2021 Karo Mets OÜ kaebus nõuetes tühistada

Keskkonnaameti 03.06.2021 ettekirjutus ning mõista Keskkonnaametilt Karo Mets OÜ

kasuks välja kahjuhüvitis summas 2 909,73 eurot või alternatiivselt õiglane hüvitis kohtu

äranägemisel. Kohus tõlgendas 18.08.2021 määruses kaebuse eesmärki selliselt, et kaebaja

taotleb kaebusega Keskkonnaametilt kahju summas 2909,73 eurot välja mõistmist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Karo Mets OÜ põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Kaebaja plaanis Jahimehe kinnistul teostada raie just 2021. a kevadel, kuna 2020/2021 talv

oli hea ja külm, mis võimaldas teostada raietöid pehmema pinnasega raielankidel. Kuna

Jahimehe kinnistu ei ole liigniiske ja pehme, siis sobis seal kaebaja raieplaanide järgi raie

teostada just kevadel, milleks Keskkonnaamet oli 19.04.2021 metsateatisega ilma

looduskaitseliste piiranguteta loa andnud. Raie peatamise ajaks 31.05.2021 oli kaebaja

jõudnud ära raiuda ca 1/2 kinnistul metsateatistega lubatud mahust. Kuna Keskkonnaamet on

väljastanud 19.04.2021 metsateatised, mis kehtivad 12 kuud, (metsaseadus ‒ MS ‒ § 41 lg

13), siis sellega on Keskkonnaamet kinnitanud, et ilma liigset ohtu ja kahju loodusele ning

lindudele tegemata võib terve metsateatise kehtivuse perioodil raiet teostada. Keskkonnaamet

peab metsateatiseid väljastades hindama ka LKS § 55 lg 61 potentsiaalset ohtu registreeritud

metsateatise alusel raie teostamisel metsateatisega lubatud 12 kuu jooksul. Antud juhul ei ole

Keskkonnaamet Jahimehe kinnistu metsateatiste registreerimisel lisatingimusi seadnud, mis

tähendab, et ilma ilmse ja ootamatu olulise kahju ohuta ei tohi peatada juba registreeritud

metsateatist. See läheb vastuollu õiguspärase ootuse põhimõttega.

2) Jahimehe kinnistult tuvastatud pasknääri (tõenäoline pesitsemine), tutt-tihase (tõenäoline

pesitsemine), musträsta (kindel pesitsus), väike-lehelinnu (tõenäoline pesitsus), laulurästa või

musträsta (kindel pesitsus) ja metsvindi (tõenäoline pesitsus) populatsioon ei ole Eestis

olulises langustrendis, mida oluliselt ohustaks kevadine metsaraie. Eeltoodu muudab

vastustaja ettekirjutuse õigusvastaseks, kuna kaitset vajavad eelkõige kaitsealused ja olulises

langustrendis olevad liigid. Kuna metsateatistele ei ole lisatingimusi raieks seatud, siis on

Keskkonnaameti poolt õigusvastane ja alusetu peatada kehtivate metsateatiste alusel raie

kinnistul kokku 60,06 ha-l olukorras, kus kinnistult tuvastatud lindude populatsioon ei ole

ohus. LKS § 55 lg 61 on kehtinud 13 aastat ning varasemalt pole isegi üldist raierahu MS § 40

lg 10 alusel välja kuulutatud. Keskkonnaamet paneb päevapealt muutunud loodushoiu

põhimõtete eest vastutuse ainult metsameestele, kelle peale on kaevatud. Üldist raierahu

erametsades ei ole ju kehtestatud ning need, kelle peale ei kaevatud said rahus oma raietööd

lõpule viia. LKS § 55 lg 61 ja direktiivi 2009/147/EÜ (edaspidi: linnudirektiiv) art 5 kaitse all

on pesitsevad linnud, kelle populatsioon on ohus, mitte kõik linnud ja nende elamiseks ja

toidu hankimiseks kasutatav territoorium. Selline Keskkonnaameti õigusvastane lähenemine

paneks terve metsandussektori 3,5 kuuks seisma, mis on ebaproportsionaalne ja ühiskonnale

kahjulik.

3) Jahimehe kinnistu eraldistel 14 ja 24 musträsta kindla pesituse puhul oli suure

tõenäosusega lindude pesitus lõppenud, kuna musträsta pojad kooruvad mai alguses ja

lennuvõimestuvad keskmiselt 2 nädala jooksul. Musträstas ei ole ohus olev liik, kelle pesituse

kaitseks peaks metsaraie keelama, seda enam, et kevadised raied omavad väikest mõju

musträsta arvukusele. Kinnistu eraldiselt 48 tuvastatud pasknääri tõenäolise pesitsuse puhul

on ebaproportsionaalne peatada raie, kuna tegemist ei ole ohus oleva liigiga. Pasknäär on

Eestis üldlevinud ja arvukas haudelind. On mainitud, et pasknääride arvukust vähendab ka

lageraie, kuid kuskil ei ole välja toodud, kui suurt mõju omab kevadine lageraie pasknääride

arvukusele. Tutt-tihased ei ole ohus ja on Eestis laialt levinud liik, mistõttu puudub igasugune

vajadus raiet peatada tutt-tihase pesitsuse kaitseks. Seda enam, et tutt-tihaste paar saab

kevadeti 4-7 poega. Samuti omab tähtsust, et vaatluse ajaks olid tutt-tihase pojad juba pesast

lahkunud. Väike-lehelind on harilik ja arvukas haudelind, kelle arvukust hinnatakse 500 000–

650 000 paarile. Puudub igasugune mõistlik ja proportsionaalne alus raiete peatamiseks

suurtel aladel väike-lehelinnu pesitsuse tõttu. Ei ole tuvastatud, et kevadised metsaraied

omaks väike-lehelinnu arvukusele olulist negatiivset mõju. Metsvint on Eesti kõige arvukam

pesitseja, kelle arvukust hinnatakse 1,7–2,2 miljonile paarile, talvist arvukust 100–1000

isendile. Arvestades, et metsvinte elab Eestis ca 3,4 (2,2mil x 2 /1,3mil) korda rohkem kui

inimesi, siis on täiesti põhjendamatu peatada raie metsvindi pesituse kaitseks. Metsvindi

pojad olid juuni keskpaigaks ka pesast lahkunud. Vastustaja on eksinud linnuatlases toodud

pesitsuse määramise meetodite vastu. Kevadised raied moodustavad vaid 0,2% kogu raiete

pindalast. Seega on kevadiste raiete mõju linnustiku populatsioonile väga väike, mistõttu on

õigusvastane ja ebaproportsionaalne peatada raied mitte ohus olevate lindude pesitsemise ajal.

Keskkonnameti õigusvastast ja silmakirjalikku käitumist iseloomustab fakt, et Eestis on

lubatud varakevadine ja sügisene lindude jaht.

4) LKS § 55 lg 61 p 1 ja 2 mõte on kaitsta reaalselt pesitsevate lindude pesasid ja mune

tahtliku hävitamise ja kahjustamise eest. Pesitsevate lindude pesade ja munade tahtliku

hävitamist ei ole vaidlustatud ettekirjutusega tuvastatud. Keskkonnaamet on põhjendamatult

laialt tõlgendanud eelviidatud sätteid, kuna nende eesmärk on kaitsta looduses elavaid linde,

et nende populatsioon ei satuks ohtu ebaproportsionaalse loodust kahjustava tegevuse tõttu.

Kevadiste raiete tegemine, mis on kogu raietest vaid väike osa, ei ole ebaproportsionaalne

looduses esinevate arvukate tavalindude häirimine ja kahjustamine. Keskkonnaamet on

vääralt tõlgendanud Euroopa Kohtu (edaspidi EK) eelotsust asjas C-473/19 ja C-474/19, kuna

antud otsus käib ainult raie lubamise kohta Rootsis kaitsealuste liikide elupaigas.

Keskkonnaamet on alusetult EK otsuses elupaigadirektiivi kohta EK poolt antud tahtluse

tõlgenduse üle kandnud linnudirektiivile. Arvestades, et EK kohtuotsuses analüüsitud tahtluse

käsitlus ei käi linnudirektiivi kohta, mida kinnitas ka kohtujurist J. Kokotti arvamus, siis on

vale ja alusetu karistusseadustiku (KarS) § 16 kohaldamine väidetava lindude tapmise kaudse

tahtluse tuvastamisel. Haldusmenetluses ei saa KarS § 16 tahtlust kohaldada. LKS alusel

antavates haldusaktides tuleb lähtuda tahtluse sisustamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg-

st 5, mille kohaselt tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel

või lõpetamisel. Vastustaja peab tõendama, et kaebaja otseseks sooviks oli teadlikult reaalselt

pesitsevate lindude pesitsusrahu häirida ja/või pesi hävitada ning nende liikide populatsioon

on olulises langustrendis just kevadise raietegevuse tõttu. Kaebaja metsameister teostas raie

eelse ülevaatuse kinnistul tuvastamaks raielangi piire ja kas seal esineb linnupesi, mis tuleks

raiealast välja arvata. Sellisel viisil täitis kaebaja enda hoolsuskohustuse.

5) Lendorav on I kaitsekategooria liik, mille pesapuu ümbert 25 m ulatuses ei tohi teda häirida

ja raiet teha. Samas 25 m väliselt võib raiet teha, kui ei ole LKS § 10 lg 2 kohaselt

püsielupaika moodustatud. Nüüd olukorras, kus lendorava pesapuust 26 m kaugusel võib raiet

teha ja praegusel juhul peatatakse raie tervel Jahimehe kinnistul põhjusel, et nähti ja kuuldi

linde, siis see on ebaproportsionaalne ja õigusvastane. Õigusvastane Keskkonnaameti praktika

muutus on kaasa toonud olukorra, kus mitte kaitsealuste lindude (laialt levinud liigid)

väidetavat pesitsusrahu kaitstakse rangemalt, kui seni on kaitstud kaitsealuste liikide

pesitsusrahu.

6)Halduspraktikat, kus metsateatiste kehtivus peatatakse või tehakse loomakaitseseaduse

(LoKS) § 7 lg 1 p 3 alusel ettekirjutus vaid siis, kui Keskkonnaametile on esitatud kaebus või

teavitatud ametit raietöödest lindude pesitsusajal, ei saa pidada hea halduse põhimõttega

kooskõlas olevaks. See ei vasta ka võrdse kohtlemise põhimõttele ning piirab

ettevõtlusvabadust.

7)LoKS § 7 lg 1 p-d 1 ja 3 kohtlevad metsamehi ebavõrdselt võrreldes põllumeestega. Metsa

elutsükli jooksul (ca 80 aastat) teostatakse raiet reeglina 4 korda: valgustusraie 10-15 aasta

vanuses metsas, harvendusraie 2 korda 25-30 ja 40-50 aasta vanuses metsas ja lõpuks

lageraie. Samas toimub põldudel iga-aastane massiline lindude pesitusaegne tapmine ja

häirimine. Põllul ja rohumaal käiakse ühe kevadsuve jooksul üle ca 4 korda. LoKS § 7 lg 1 p

3 tuleb jätta kohaldamata ning tunnistada vastuolus olevaks põhiseadusega. LoKS § 7 lg 1 p 3

piirang raie peatamiseks pesitsusajal on põhiseaduse § 11 kohaselt ebaproportsionaalne, kuna

sellega võidakse seisata kogu metsasektor kolmeks kuuks, mis mõjutab ebaproportsionaalselt

metsameeste sissetulekut, mööblitööstust, ehitussektorit,

energiatööstust ja

puidukeemiatööstust.

8) Keskkonnaametil tuleb hüvitada kaebajale tekkinud kahju raiete peatamisel. Kaebajale

tekkinud otsene kulu ja saamata jääv tulu kokku on 2 909,73 eurot. Kui kohus leiab, et

kaebaja kahju ei ole täpselt tõendatud, siis peab kohus ise otsustama, mis on õiglane hüvitis

tööde peatamisega seoses.

6. Keskkonnaamet leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

1) Asjaolu, et kaebaja plaanis teostada raie Jahimehe kinnistul just kevadel, ei muuda

ettekirjutust õigusvastaseks. MS § 41 lg 13 kohaselt võib metsaomanik teha raiet 12 kuu

jooksul pärast raie või metsakaitseekspertiisi akti registreerimist metsaregistris. Jahimehe

kinnistu metsateatised, millega lubatud raiet ei olnud ettekirjutuse tegemise ajaks teostatud, on

metsaregistris registreeritud 19.04.2021 ning seega kehtivad kuni 18.04.2022. Seega jäi

kaebajale peale ettekirjutuse kehtivuse lõppu (31.07.2021) veel vähemalt kaheksa kuud raie

teostamiseks omale sobival ajal. Seega ei ole kaebaja raieõigust ebaproportsionaalselt

piiratud.

2) Asjaolu, et Keskkonnaamet ei ole Jahimehe kinnistul raiet lubavates metsateatistes seadnud

lindude pesitsemisajaga seonduvaid täiendavaid piiranguid raietööde ajale või viisile, ei

muuda ettekirjutust õigusvastaseks. LKS § 55 lg 61 p-d 1 ja 2 kehtivad kaebajale ka ilma

selleta, et need oleks metsateatisesse ümberkirjutatud. Hetkel kehtivatest õigusaktidest

tulenevalt ei ole lindude pesitsemisega seotud piirangute lisamine metsateatisele põhjendatud

ega võimalik. Lisaks on üldtuntud asjaolu, et metsas pesitsevad kevadel linnud. Soovitus

pesitsusajal raiet mitte teha on leitav nii Erametsaliidu kui ka Keskkonnaministeeriumi

kodulehtedelt ning lisaks metsateatiste registris bännerina, st metsateatise registreerimisel on

nähtav soovitus kevadel raiet mitte teha. Kaebaja metsandusvaldkonnas pikalt tegutsenud

äriühinguna pidi olema teadlik LKS § 55 lg 61 p-des 1 ja 2 sätestatud keeldudest ning seega ka

arvestama, et nende keeldude tagamiseks võib Keskkonnaamet raie peatada. Ülaltoodule

tuginedes ei olnud raie peatamine käesoleval juhul ettenägematu ebasoodne tagajärg ning

seega ei ole rikutud ka kaebaja õiguspärase ootuse põhimõtet. Ka ei olnud raie peatamiseks

vajalik ootamatu ja olulise kahju ohu ilmnemine. Nõustuda ei saa sellega, et ettekirjutusega

peatati raie kokku 60,06 ha-l. Kinnistul 31.05.2021 läbi viidud kontrolli ajaks oli raie osaliselt

või täielikult teostamata eraldistel 1, 2, 3, 4, 7, 8, 9, 12, 13, 14, 22, 24, 25, 28, 33, 35, 38, 48,

mille pindala kokku on metsaregistrist nähtuvalt 10,97 ha.

3) Ekslik on kaebaja seisukoht, et LKS § 55 lg 61 p-des 1 ja 2 sätestatud keelde saab

rakendada vaid kaitsealuste ja olulises langustrendis olevate liikide puhul. LKS § 55 lg 61 p 1

ja 2 tuleb tõlgendada kooskõlas linnudirektiiviga. Linnudirektiivi artiklitest 5 ja 1 tulenevalt

kehtivad art-s 5 sätestatud keelud kõigi liikmesriikide Euroopa territooriumil looduslikult

esinevate linnuliikide suhtes. Seda on rõhutatud ka EK 04.03.2021 eelotsuse p-des 36 ja 44

kohtuasjades nr C-473/19 ja C-474/19. Linnudirektiivi art 2 kohaselt peavad art-s 5 sätestatud

keelud tagama kõigi looduslikult esinevate linnuliikide arvukuse hoidmise või kohandamise

tasemele, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele,

arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi. Seega ei ole

LKS § 55 lg 61 p-des 1 ja 2 sätestatud keeldude rakendamise eelduseks, et liik oleks kaitse all

või selle arvukus oleks olulises langustrendis. Seda kinnitab ka asjaolu, et kaitsealuse liigi

püüdmise ja häirimise keeld on Eesti siseriiklikus õiguses kehtestatud LKS § 55 lg-s 6, s.o

LKS § 55 lg 61 kohasest üldisest keelust eraldi. Keelatud ei ole võtta linnudirektiivis

sätestatust rangemaid meetmeid. Kuigi LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 rakendamine ei eelda, et

linnuliigi arvukus oleks langustrendis, siis mitmete Jahimehe kinnistul tuvastatud linnuliikide

puhul see nii on, nt väike-lehelinnu, salu-lehelinnu, tutt-tihase, musta-kärbsenäpi, metsvindi,

metskiuri, musträsta ja siisikese arvukus. Nõustuda ei saa sellega, et kevadiste metsaraiete

negatiivne mõju metsas pesitsevate linnuliikide arvukusele ei ole tuvastatud ning see ei kujuta

endast looduses esinevate arvukate tavalindude häirimist ja kahjustamist LKS § 55 lg 61 p 2

tähenduses. Linnudirektiiv ei välista jahi pidamist, jaht ei ole lubatud lindude pesitsemise ajal.

4) Nõustuda ei saa sellega, et ettekirjutuse tegemisel on Keskkonnaamet reageerinud

õigusvastaselt ja ebaproportsionaalselt. Jahimehe kinnistul pesitsevate lindude tuvastamisel

lähtus Keskkonnaamet Linnuatlases toodud rahvusvaheliselt üldtunnustatud metoodikast.

Selle järgi loetakse pesitsevateks need linnud, kelle puhul tuvastatakse vaatluse käigus

kategooriatele “tõenäoline pesitsemine“ või „kindel pesitsemine” vastavad tunnused.

Seejuures peab Keskkonnaamet vajalikuks kohandada Linnuatlase metoodikat ühe „tõenäolise

pesitsemise“ kategooria tunnuse osas. Nimelt eeldab territoriaalne laul (kategooria T)

Linnuatlase metoodika järgi pesituse tõenäoliseks lugemiseks laulu korduvat registreerimist.

Kui aga territoriaalne laul fikseeritakse linnuliigi pesitsusperioodi kõrghetkel, on

Keskkonnaameti hinnangul ka ühekordsel laulu kuulmisel põhjendatud järeldada, et linnuliigi

pesitsus sellel alal juba käib. Seda seetõttu, et pesitsusperioodi kõrghetkel on väga tõenäoline,

et emaslind on pesal ja isaslind tähistab lauluga pesitsusterritooriumi.

5) Ettekirjutusest nähtuvalt on Jahimehe kinnistu eraldised, millel on raie osaliselt või

täielikult teostamata jaotatud kolme gruppi: metsagrupp 1 - eraldis 48 (1,47 ha); metsagrupp 2

- eraldised 22, 24, 25, 28, 33, 35, 38 (kokku 4,11 ha); metsagrupp 3 - eraldised 1, 2, 3, 4, 7, 8,

9, 12, 13, 14 (kokku 5,39 ha). 02.06.2021 läbi viidud paikvaatlusel tuvastati metsagrupis 1

pasknääri tõenäoline pesitsemine. Kuigi ettekirjutuse kohaselt tuvastati kinnistu eraldisel 48

väike-lehelinnu ja kahe paari salu-lehelinnu võimalik pesitsus tuginedes nende territoriaalsele

laulule, oli paikvaatluse ajal nende linnuliikide pesituse kõrgaeg ning seega tuleb nende

pesitsus ümber kvalifitseerida tõenäoliseks pesituseks. Seega pesitses Jahimehe kinnistu 1,47

ha suurusel eraldisel 48 vähemalt 4 paari linde, kelle häirimise ning pesa ja munade võimaliku

hävitamise või kahjustamise vältimiseks oli vajalik raiete peatamine kuni lindude pesitsusaja

lõpuni. Ettekirjutuse kohaselt tuvastati metsagrupis 2 musträsta kindel pesitsus ja tutt-tihase

tõenäoline pesitsus. Lisaks nähtub ettekirjutusest, et metsagrupis 2 tuvastati 7 paari salu-

lehelinu, 2 paari laulurästa, musta-kärbsenäpi, vööt-lehelinnu, 2 paari väike-lehelinnu,

rasvatihase, mustpea-põõsalinnu ja metsvindi võimalik pesitsus, tuginedes nende

territoriaalsele laulule. Kuna paikvaatluse ajal oli nende linnuliikide pesituse kõrgaeg, siis

tuleb ka nende liikide pesitsus ülaltoodust tulenevalt lugeda tõenäoliseks. Seega pesitses

Jahimehe kinnistu 4,11 ha suurusel maa-alal vähemalt 18 paari linde, kelle häirimise ning

pesa ja munade võimaliku hävitamise või kahjustamise vältimiseks oli vajalik raiete

peatamine kuni lindude pesitsusaja lõpuni. Ettekirjutuse kohaselt tuvastati metsagrupis 3

laulu- või musträsta kindel pesitsus ning 4 paari väike-lehelinnu ja 2 paari metsvindi

tõenäoline pesitsus. Lisaks nähtub ettekirjutusest, et metsagrupis 3 tuvastati 3 paari väike-

lehelinnu, metsvindi, 7 paari salu-lehelinnu, 2 paari metskiuri, 3 paari laulurästa, pruunselg-

põõsalinnu, musträsta, 3 paari punarinna, rasvatihase, siisikese ja võsaraadi pesitsus,

tuginedes nende territoriaalsele laulule. Kuna paikvaatluse ajal oli nende linnuliikide pesituse

kõrgaeg, siis tuleb ka nende liikide pesitsus ülaltoodust tulenevalt lugeda tõenäoliseks. Seega

pesitseb Jahimehe kinnistu 5,39 ha suurusel maa-alal, vähemalt 32 paari linde, kelle häirimise

ning pesa ja munade võimaliku hävitamise või kahjustamise vältimiseks oli vajalik raiete

peatamine kuni lindude pesitsusaja lõpuni. Jahimehe kinnistu kõigis kolmes metsagrupis oli

lindude pesitustihedus suurem, kui Eesti metsades keskmiselt.

6) Asjaolu, et Keskkonnaamet on 2021. a kevadest LKS § 55 lg 61 varasemast erinevalt

rakendanud, ei anna alust lugeda ettekirjutust ebaseaduslikuks ja ebaproportsionaalseks. EK

eelotsusega kohtuasjades nr C-473/19 ja C-474/19 ja Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2021

määrusega nr 3-20-2652 on muutunud õigusruum sätte tõlgendamisel. Kuigi EK on nimetatud

eelotsuses sisustanud tahtluse mõistet elupaigadirektiivi art 12 lg 1 tähenduses, omab

nimetatud eelotsus mõju ka linnudirektiivi art 5 kohase tahtluse tõlgendamisel. Seda seetõttu,

et elupaigadirektiivi art 12 lg 1 ja linnudirektiivi art 5 kehtestavad lindude pesade ja munade

hävitamisele ja kahjustamisele ning pesitsevate lindude häirimisele sisuliselt samasugused

keelud. Puudub põhjus tõlgendada LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 kohast tahtlust haldusmenetluse

kontekstis ettekirjutuse tegemise vajaduse üle otsustades teisiti kui süüteomenetluses, sest

need on väärteo koosseisu sisaldavad sätted. Raie peatamise ettekirjutuse tegemise eelduseks

ei ole lindude pesade ja munade tahtliku kahjustamise või lindude tahtliku häirimise

tuvastamine, nagu leiab kaebaja, piisab ka korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1 mõttes ohu

esinemiseks pesade ja munade tahtlikuks kahjustamiseks või lindude tahtlikuks häirimiseks.

7) Asjakohatu on LKS § 55 lg 61 rakendamise võrdlus metsameeste ja põllumeeste vahel.

Lubatud meetmete osas eristab LoKS põllu- ja metsatöid. LoKS § 7 lg 1 p 3 kohaselt on

Keskkonnaametil keskkonnakaitse valdkonna korrakaitseorganina õigus looduses vabalt

elavate loomade hukkumise vältimiseks peatada metsatööd nende sigimisperioodiks. Samal

eesmärgil on põllutööde puhul aga Keskkonnaametil lubatud LoKS § 7 lg 1 p 1 kohaselt

nõuda looduses vabalt elavaid loomi eemaletõrjuvate tehnoloogiliste võtete ja seadmete

rakendamist. Selline lähenemine tagab, et aegkriitilised põllutööd tegemata ja seetõttu saak

saamata ei jääks.

8) Õige ei ole ka kaebaja väide, et Keskkonnaamet on kevadist raiet teostavaid metsamehi

kohelnud ebavõrdselt kuna peatas ainult need raied, mille peale kaevati. Keskkonnaamet ei

teosta LKS § 55 lg 61 nõuete rikkumise tuvastamiseks kevadel raiete lauskontrolli, kuna

eeldab, et inimesed on õiguskuulekad ja ei häiri linde pesitsusajal. Selline lauskontroll ei

oleks mõistlik ega ressursside piiratuse tõttu ka võimalik. Keskkonnaametil on kohustus

kontrollida kaebusi, samuti teostatakse raiete üle pistelist kontrolli ka ilma kaebusteta. Ekslik

on kaebaja seisukoht, et ettekirjutusega on kehtestatud mitte kaitsealustele lindudele rangem

kaitsekord võrreldes kaitsealuste liikidega. Näiteks lendoravale sobiva elupaiga säilimiseks ei

piisa üksnes piirangute kehtestamisest 25 m raadiuses pesapuu ümber, mistõttu peatatakse

raied ning seatakse piiranguid kogu keskkonnaregistrisse kantud elupaiga ulatuses. Asjaolu, et

keskkonnaminister ei ole MS § 40 lg 10 alusel piiranud raiet loomastiku kaitseks nende

sigimisperioodil, ei oma käesoleva ettekirjutuse õiguspärasuse hindamisel tähtsust.

9) Kuna vaidlustatud ettekirjutus on õiguspärane, ei ole kaebaja õigusi rikutud ning seega

puudub õiguslik alus raie keelamisega kaebajale väidetavalt tekkinud kahju hüvitamiseks. Kui

kohus asub siiski seisukohale, et kahjuhüvitise välja mõistmine on põhjendatud, tuleb

Keskkonnaameti vastutust riigivastutuse seaduse (RVastS) § 13 lg 1 p 4 alusel piirata. Kuna

kaebaja on metsandusvaldkonnas tegutsenud alates 2007. aastast, pidi ta olema teadlik nii

lindude pesitsemisest kevadel kui ka LKS § 55 lg 61 p-des 1 ja 2 sätestatud keeldudest ning

arvestama võimalusega, et nende rakendamise tagamiseks võib Keskkonnaamet raie peatada.

Vaide koostamise kulu 1200 eurot ei ole mõistlik kulu, ega kuulu seetõttu täies ulatuses

hüvitamisele. Kaebaja ei ole tõendanud harvesteri Jahimehe kinnistule tagasi transportimise

kulu 336 eurot ning forwarderi transpordi kulu. Samuti puudub õiguslik alus saamata jäänud

tulu 1037,73 euro väljamõistmiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus nõustub kaebajaga, et õigusaktides ei ole sätestatud üleüldist keeldu lindude

pesitsusajal metsatööde tegemiseks. Sellist keeldu ei sisaldanud ka Jahimehe kinnistule

registreeritud metsateatised. Siiski on kohus seisukohal, et kaebajale Jahimehe kinnistu

raieteks registreeritud metsateatised, millel puudusid LKS § 55 lg-st 61 tulenevad piirangud, ei

välistanud hiljem ettekirjutustega nende metsateatistega lubatud raiete peatamist LKS § 55 lg

61 p-de 1 ja 2 alusel. LKS § 55 lg 61 p-d 1 ja 2 keelavad üldreeglina looduslikult esinevate

lindude pesade ja munade tahtliku hävitamise ja kahjustamise või pesade kõrvaldamise ning

tahtliku häirimise, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Keskkonnaametil ei ole

kohustust metsateatiste registreerimisel selliste piirangute seadmiseks. Vastustaja on

käesolevas menetluses piisavalt ammendavalt selgitanud, et Keskkonnaametil puuduvad

andmed selle kohta kas, millal ja millised linnud eraldisel pesitsevad, mistõttu ei saa

Keskkonnaamet metsateatise registreerimisel hinnata, kas ja millisel perioodil on raie

teostamine konkreetsel eraldisel vastuolus LKS § 55 lg-s 61 sätestatud keeldudega. Niisiis ei

ole kohtu hinnangul vastustajale etteheidetav see, et ta metsateatistele LKS § 55 lg-st 61

tulenevaid piiranguid ei märkinud. Keskkonnaametil ei olnud kohustust ka LKS § 55 lg 61

tõlgendamise ja selles sisalduvate keeldude järgimist tagavate meetmete rakendamise kohta

metsateatistesse selgitusi lisada. Asjaolu, et metsades pesitsevad linnud ning nende pesitsuse

tahtlik häirimine metsatöödega ei ole lubatud, pidi kaebajale teada olema. Kaebaja on

metsandusvaldkonnas pikalt tegutsenud ettevõtja ning peab valdkonda reguleerivate

õigusaktidega kursis olema. Sellele teadlikkusele viitab ka kaebaja väide, et kaebaja

metsameister kontrollis enne raietööde algust, kas raiealal asub linnupesasid. Kohtu hinnangul

ei saanud kaebaja eeldada, et olukorras, kus hiljem siiski Keskkonnaamet tuvastab kinnistul

pesitsevad linnud ning seega ka LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 rikkumise ohu, ei võta

Keskkonnaamet mingisuguseid meetmeid kasutusele.

8. Lisaks ei tähenda asjaolu, et selliseid piiranguid ega selgitusi metsateatistel ei ole, et

kaebajal oleks õigus LKS § 55 lg-s 61 sätestatud keeldusid eirata. Tegemist on aastaringselt

igaühe suhtes kehtivate keeldudega, mida kaebaja pidi iseseisvalt järgima. Ka metsaseaduse ja

halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (463 SE, XII Riigikogu koosseis)

seletuskirjas on öeldud: „Metsaomanik peab raiete kavandamisel arvestama kõigi

õigusaktidest tulenevate piirangutega ning metsateatise registreerimisega metsaressursi

arvestuse riiklikus registris võtab ta vastutuse kavandatud tegevuse õigusaktidele vastavuse

eest. Siinkohal tuleb kavandatava tegevuse lubatavust hinnata mitte üksnes metsaseadusest

vaid ka looduskaitseseadusest lähtudes.“ Seega on just metsaomanik see, kellel on eelkõige

vastutus LKS § 55 lg-st 61 tulenevate keeldude järgimise osas, olenemata sellest, kas

Keskkonnaamet on tema tähelepanu sellele eraldi juhtinud või mitte.

9. Kaebaja heidab vastustajale ette, et viimane on alles 2021. a asunud LKS § 55 lg 61 p-de 1

ja 2 osas järelevalve korras raietöid peatavaid ettekirjutusi tegema. Kohtu hinnangul ei muuda

varasemate ettekirjutuste puudumine aga Keskkonnaameti vaidlustatud ettekirjutust

õigusvastaseks. Halduspraktika muutmine ei ole keelatud. Keskkonnaametil ei ole kohustust

varasemat leebemat praktikat jätkata.

10. Ka ei pea kohus õigusvastaseks seda, et kaebajale tehti ettekirjutus kaebuse alusel

teostatud järelevalve tulemusena. Vastava kaebuse saamisel ei saa Keskkonnaamet seda

lihtsalt eirata, vaid Keskkonnaametil on kohustus asjaolusid kontrollida ning vajadusel ka

LKS § 55 lg 61 rikkumise ohu tõrjumiseks ettekirjutus teha. Keskkonnaameti eeldus, et isikud

teostavad metsateatiste alusel raieid seadustega, sealhulgas LKS § 55 lg-ga 61 kooskõlas, on

põhjendatud. Seega lisaks sellise kontrolli läbiviimise praktilistele takistustele ja

ressursimahukusele, ei oleks ka sisuliselt põhjendatud, et Keskkonnaamet peaks kohapeal

metsaettevõtjate võrdsuse tagamiseks kontrollima kõiki potentsiaalsel pesitsusajal toimuvaid

raieid. Järelevalve läbiviimine esitatud kaebuste ning pistelise kontrollina on ka teistes

valdkondades laialt levinud praktika ega ole käsitletav isikute ebavõrdse kohtemisena. Seda

enam, et kaebuste alusel läbiviidav järelevalvemenetlus ei vii tingimata raie peatamiseni.

11. 01.06.2021 ettekirjutuse tegemisel tugines Keskkonnaamet KorS § 28 lg-le 1, mille

kohaselt ohu või korrarikkumise korral on pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku

korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise

kohustus. KorS § 5 lg-st 2 tulenevalt on oht olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava

objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset

korrarikkumine. Keskkonnaameti hinnangul esines reaalne oht LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2

rikkumiseks. Keskkonnaamet põhjendas seda asjaoluga, et teaduslikult on tõendatud, et igas

metsas pesitseb vähemalt 1 paar linde 1 ha kohta. Seejuures hõlmavad LKS § 55 lg 6 1 p-des 1

ja 2 sätestatud keelud kõiki looduslikult esinevaid linde, olenemata nende kaitsestaatusest või

populatsiooni käekäigust. Kohus leiab, et olukorras, kus Keskkonnaamet oli tuvastanud, et

kinnistul toimub raie, Keskkonnaametile oli esitatud raie osas kaebus ning lähtuti teadmisest,

et igas metsas pesitsevad linnud, oli põhjendatud järeldada, et metsaraiega jätkamisel on oht

häirida lindude pesitsemist, poegade üleskasvatamist, hävitada või kahjustada pesi. Alates

01.06.2021 ettekirjutusest teada saamisest pidi kaebaja niisiis olema teadlik ka kinnistul

tõenäoliselt toimuvast pesitsusest ja seega oleks edasine raietegevus olnud tahtlik tegevus

LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 mõttes.

12. Erinevalt kaebajast on kohus seisukohal, et LKS § 55 lg 61 p-des 1 ja 2 sätestatud keelud

hõlmavad kõiki looduslikult esinevaid linde, olenemata nende kaitsestaatusest või

populatsiooni käekäigust. Erandeid keelust n-ö tavalistele mitte kaitset vajavatele lindudele ei

ole seadusandja kehtestanud. Seetõttu pole vaja analüüsida ka menetlusosaliste väiteid ja

esitatud tõendeid selle kohta, kas Jahimehe kinnistul tuvastatud linnuliikide arvukus on

langustrendis või mitte.

13. Kohus ei nõustu kaebajaga, et ettekirjutuse tegemisel oleks Keskkonnaamet pidanud LKS

§ 55 lg 61 p-des 1 ja 2 sätestatud tahtluse tuvastama VÕS § 104 lg 5 kohaselt. LKS § 55 lg 61

lg-tes 1 ja 2 sätestatud koosseisude rikkumisel on LKS § 743 ette nähtud väärteovastutus.

Seega on LKS § 55 lg 61 p-d 1 ja 2 süüteokoosseisud, mille tahtluse tõlgendamisel tuleb

lähtuda KarS §-st 16. Kaebaja väidab, et järelevalvemenetluses tuleks sätte rikkumise ohu

hindamisel tahtlust tõlgendada VÕS § 104 lg-s 5 sätestatu kohaselt ehk KorS § 28 lg-t 1 saaks

kohaldada vaid juhul, kui esineks oht, et kaebaja paneb LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 rikkumised

toime otsese tahtlusega ehk kui kaebaja sooviks oleks LKS § 55 lg 61 p-des 1 ja 2 sätestatud

keelde rikkuda. Kohus sellise lähenemisega ei nõustu. Ohu hindamisel järelevalvemenetluses

ei saa tahtlust süüteomenetlusest teistmoodi sisustada. See muudaks järelevalvemenetluse ohu

tõrjumisel ebatõhusaks.

14. Kaebaja on pidanud õigeks tõlgendada tahtlust kavatsetusena, kuid Euroopa Kohus on

loodusdirektiivi art 12 lg 1 puhul eelotsuses kohtuasjades nr C 473/19 ja C 474/19 selgelt

leidnud, et piisab kaudsest tahtlusest. Niisiis ei näe kohus põhjust, miks eelotsuses

loodusdirektiivi art 12 lg 1 p-de a-c kohase tahtluse osas antud tõlgendus, mis hõlmab ka

kaudset tahtlust, peaks nii suurel määral erinema linnudirektiivi art 5 tahtlusest nagu kaebaja

tõlgendus. Isegi kui nõustuda kaebaja tõlgendusega eelotsusest, ei olnud seadusandja

linnudirektiivi ülevõtmisel rangelt seotud seal toodud piirangutega, vaid direktiivi artikli 14

kohaselt võivad liikmesriigid kehtestada direktiivis sätestatutest rangemaid kaitsemeetmeid,

mis võib kohtu hinnangul hõlmata ka direktiivis sätestatust madalamat lävendit keeldude

subjektiivse külje täitmiseks. Kohtu hinnangul ei välista eelotsus niisiis LKS § 55 lg 61 p-de 1

ja 2 tahtluse sisustamist kaudse tahtlusega.

15. Lisaks on Keskkonnaamet vaidlustatud ettekirjutuse tegemisel tuginenud ka Loks § 7 lg 1

p-le 3, mis sätestab, et looduses vabalt elavate loomade hukkumise vältimiseks on

korrakaitseorganil õigus peatada mäe- ja metsatööd looduses vabalt elavate loomade

sigimisperioodiks. Keskkonnaamet tegi ettekirjutuse perioodil, mille puhul on üldteada, et

tegemist on lindude pesitsusajaga. Ettekirjutuse eesmärgiks oli vältida lindude pesitsemise ja

poegade üleskasvatamise häirimist ning pesade hävitamist või kahjustamist. Selgelt hõlmab

see eesmärk ka linnupoegade hukkumise vältimist. Seega oli Keskkonnaametil õigus ka LoKS

§ 7 lg 1 p 3 alusel raied Jahimehe kinnistul peatada.

16. 03.06.2021 ettekirjutusega peatas Keskkonnaamet puude langetamise Jahimehe kinnistul

kuni 31.07.2021 (kaasaarvatud), kuna 02.06.2021 paikvaatlusel tuvastas Keskkonnaameti

ekspert eraldisel 48 pasknääri tõenäoline pesitsemise, eraldisel 38 tutt-tihase tõenäolise

pesitsemise, eraldisel 24 musträsta kindla pesitsuse, eraldisel 7 väike-lehelinnu tõenäolise

pesitsuse, eraldisel 14 laulurästa või musträsta kindla pesitsuse, 2x metsvindi tõenäolise

pesitsuse, 2x-väike lehelinnu tõenäolise pesitsuse.

Keskkonnaamet on vastuses kaebusele selgitanud, et lähtus pesitsevate lindude tuvastamisel

Linnuatlases toodud rahvusvaheliselt üldtunnustatud metoodikast, mille järgi loetakse

pesitsejateks need linnud, kelle puhul tuvastatakse vaatluse käigus kategooriatele “tõenäoline

pesitsemine“ või „kindel pesitsemine” vastavad tingimused. Kohus peab põhjendatuks

Keskkonnaameti lähtumist linnuatlase rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikast. Vaidlustatud

ettekirjutuse tegemisega samal päeval (03.06.2021) kinnitas Keskkonnaamet ka „Lindude

pesitsemist häirivate raietööde peatamise juhise“ (edaspidi: raietööde peatamise juhis), mis

samuti lähtub pesitsuskindluse tuvastamisel Linnuatlasest (p 4).

17. Vastustaja on vastuses kaebusele asunud seisukohale, et ka 02.06.2021 paikvaatlusel

tuvastatud võimalikud pesitsused tuleks ümberkvalifitseerida tõenäoliseks pesitsuseks

tulenevalt territoriaalse laulu fikseerimisest pesitsuse kõrgajal. Kohus sellega ei nõustu.

Selline võimaliku pesitsuse ümberkvalifitseerimine ei ole kooskõlas linnuatlase metoodikaga,

mille kohaselt vajab ümberkvalifitseerimine kordusvaatlust 7 päeva möödudes. Vastustaja

hinnangul puudub tal selles osas aga kohustus rangelt lähtuda linnuatlase metoodikast. Samas

on vastustaja ise põhjendanud, et hinnang ning sellel tuginev 03.06.2021 ettekirjutus on antud

tuginedes Linnuatlase metoodikale. Alles kohtumenetluses on vastustaja asunud väitma, et kui

territoriaalne laul fikseeritakse pesitsusperioodi kõrgajal, on ka ühekordsel laulu kuulmisel

põhjendatud järeldada, et linnuliigi pesitsus sellel alal juba käib. Samas ei kinnita vastustaja

tõlgendust ei Linnuatlas ega ka raietööde peatamise juhis. Sisustamata on ka see, mida

tähendab „pesitsusperioodi kõrgaeg“. Haldusakti põhjendusi ei ole võimalik tagantjärgi

kohtumenetluses täiendada, kui on selge, et neid asjaolusid haldusakti andmisel ei arvestatud.

On ilmne, et 03.06.2021 ettekirjutust ei antud teadmises, et kõikide võimalike pesitsuste

asemel on tegelikkuses tuvastatud tõenäoline pesitsus. Linnuatlase metoodikat arvestades pole

alust lugeda „tõenäoliseks pesitsemiseks“ neid juhte, kus kuuldi ühekordset laulu liigile

sobivas biotoobis. Need olukorrad puudutavad eraldisi 7 ja 14. Muus osas ei ole asjas esitatud

tõendeid, mis näitaksid, et vastustaja oleks eksinud Linnuatlase metoodika kohaldamisel.

Linnuatlas ei eelda näiteks seda, et tuleb konkreetselt tuvastada, millise linnuliigi pesaga on

tegemist. Seega on vastustaja kohtu arvates õigesti tuvastanud tõenäolise pesitsuse eraldisel

48 (pasknääri pesa) ja 38 (tutt-tihase ärev häälitsemine) ning kindla pesitsemise eraldistel 24

(musträsta pesa) ja 14 (laulurästa või musträsta pesa). Ettekirjutuse tegemisel tuli lähtuda

paikvaatlusel tuvastatud asjaoludest.

18. Raietööde peatamise juhise kohaselt peale linnuliikide põhist pesitsuskindluse tuvastamist

koostab eluslooduse valdkonna spetsialist või kaasatud ekspert hinnangu, milles tuvastatakse

linnuliikide pesitsuskindlus ja antakse sisend raietööde peatamise tähtaja osas.

Haldusmenetluse raames andis Keskkonnaameti loodushoiutööde büroo spetsialist Liisu

Aulik 03.06.2021 eksperthinnangu, mille kohaselt määrati pesituskindlus linnuliikidel

sarnaste metsakasvukohatüüpide järgi. Kohus ei näe alust eksperdi koostatud arvamust ümber

hinnata. Kohtule nähtuvalt ei ole vastustaja eksinud ka pesitsusaja pikkuse määramisel.

Linnuatlase kohaselt kestab laulurästa ning musträsta pesitsusaeg juuli lõpuni. Pasknääri

pesitsusaeg kestab juuli esimese dekaadini, tutt-tihasel juuni teise dekaadini. Kohtu arvates on

ettevaatusprintsiibist tulenevalt põhjendatud võtta arvesse kõige pikem võimalik

pesitsusperiood. Eesmärgipäratu ja ebamõistlik oleks asuda raiekeelu pikkust määrama

üksikute eraldiste lõikes.

Keskkonnaamet peab ka kaaluma metsatööde keelamise proportsionaalsust konkreetse

kinnistu eripära arvestades. Raietööde peatamise juhis räägib raietööde peatamisest kinnistul

ega reguleeri seda, kas keelamisel tuleb kaalumine läbi viia terve kinnistu või üksikute

eraldiste osas. Juhise p-s 3, mis reguleerib esialgse raietööde peatamise korraldust asjaolude

kontrollimiseks, on rõhutatud, et korraldus edasiseks puude ja põõsaste langetamise

peatamiseks antakse kinnistu (RMK metsas kvartali) kohta. See ei tähenda kohtu arvates aga

seda, et lõpliku otsuse tegemisel ei peaks Keskkonnaamet kaaluma, kas raiekeeldu oleks

võimalik ka osaliselt kohaldada. Suure metsakinnistu puhul võib lausaline raiekeeld olla

ebaproportsionaalne. Jahimehe kinnistu on 60,06 ha, st tegemist on suure kinnistuga. Raie

keelamist lubavad pesitsused on tuvastatud kolmes metsagrupis, mis asuvad Jahimehe

kinnistu erinevates osades. Seetõttu ei saa vastustaja otsust keelata raietegevus kogu Jahimehe

kinnistul konkreetsel juhul pidada ebaproportsionaalseks. Raiekeelu eesmärk lindude

pesitsuse ajal on laiem kui konkreetsete pesapuude säilitamine. See on ka lindude häirimise,

mis tekib müra ja lindudele tuttava keskkonna muutumise tõttu, vältimine. Seega ei pea

raiekeeld hõlmama üksnes neid metsaeraldisi, millel on pesitsemine tuvastatud. Küll peaks

Keskkonnaamet kohtu arvates looma selged kriteeriumid, mille alusel on võimalik

läbipaistavalt hinnata, mis ulatuses tuleb raietööd peatada. Selles osas on metsatöötlemisega

tegelevad ettevõtted jäetud praegu ebamäärasesse olukorda.

Kokkuvõttes oli kohtu arvates raiete peatamine Jahimehe kinnistul siiski õiguspärane.

19. Kaebaja hinnangul on LoKS § 7 lg 1 p 3 vastuolus põhiseaduse §-st 12 tuleneva võrdse

kohtlemise põhimõttega, kuna võimaldab metsatööde tegijate suhtes põllutööde tegijatest

rangemaid meetmeid kasutada. Nimelt võimaldab LoKS § 7 metsatööd erinevalt põllutöödest

loomade hukkumise vältimiseks peatada ega võimalda selle asemel rakendada loomi

eemaletõrjuvaid tehnoloogiaid nagu põllutööde puhul. Kohtu hinnangul ei ole põllutööde ja

metsatööde tegijad grupid, keda peab LoKS § 7 alusel võrdväärselt kohtlema. Kaebaja on ka

ise selgitanud, et metsatööde tegemisel on palju suurem paindlikkus selle osas, millal neid

täpselt teostatakse. Kaebaja selgituste kohaselt teostatakse vaid väike osa kõikidest raietest

kevadeti. Niisiis valdavalt puudub vajadus raietöödeks tingimata pesitsusajal ning metsatööde

tegijad saavad oma tegevust suures määras ajaliselt hajutada. Põlluharimiseks on aga

paratamatult vajalik iga-aastane teatavatel kindlatel aegadel toimuv tegevus, mis suures osas

langeb ka lindude pesitsusajale. Seetõttu ei pea kohus LoKS § 7 lg 1 p 3 metsatööde ja

põllutööde eristamise tõttu põhiseadusega vastuolus olevaks. Lisaks märgib kohus, et

Keskkonnaameti tegevuse potentsiaalne ebapiisavus LKS 55 lg 61 p-de 1 ja 2 või LoKs § 7 lg

1 p-de 1 ja 2 rakendamisel põllumajanduses ei ole käesoleva vaidluse sisuks. Nõndasamuti ei

ole asjakohane kaebaja väide jahipidamise lubamise kohta. Kohus nõustub vastustajaga, et

linnudirektiiv ei välista jahipidamist. Jaht pole lubatud lindude pesitsemise ajal. Kohus

nõustub vastustaja väidetega ka kaitsealuste liikide osas. Lendoravale sobiva elupaiga

säilimiseks ei piisa üksnes piirangute kehtestamisest 25 m raadiuses pesapuu ümber, mistõttu

peatatakse raied ning seatakse piiranguid kogu keskkonnaregistrisse kantud elupaiga ulatuses.

Kaebaja toodud näited ei ole relevantsed antud kaebuse lahendamisel.

20. Kuna nii 01.06.2021 kui ka 03.06.2021 ettekirjutused on õiguspärased, tuleb rahuldamata

jätta kaebaja esitatud kahju hüvitamise taotlus, sest puudub kahju välja mõistmise eeldus ‒

avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus. Täpsemalt pole seega vajadust hüvitamiskaebuse

rahuldamise muid eeldusi analüüsida. Kaebaja on mh taotlenud kahju hüvitamist

metsatöötlemise tehnika 3-päevase seismise eest. Kohtu arvates olukorras, kus puidu hind

vahepealsel ajal kasvas (seda möönis kaebaja seaduslik esindaja kohtuistungil) ning kaebaja

sai selle hiljem kasumlikumalt realiseerida võrreldes olukorraga, kui raietööde peatamist

poleks olnud, siis tuleks vastav kasu tekitatud kahjust maha arvata. Kohus peab usutavaks, et

hilisem kasu ületas viivitusest tekkinud kahju. Kohtu arvates ei saa keskenduda üksnes neile

asjaoludele, mida kaebaja on pidanud vajalikuks välja tuua. Kuna kaebus jääb rahuldamata, ei

pea kohus otstarbekaks asuda vastavaid tõendeid täiendavalt koguma.

21. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata.

22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole

taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud

menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)