3-21-1342/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe (eesistuja), Monika Laatsit ja Oliver

Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

03.02.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1342

Haldusasi

Z.B kaebus justiitsministri ja Andmekaitse

Inspektsiooni peadirektori tegevuse peale teabenõudes

taotletud dokumentide väljastamisega viivitamisel

Menetlusosalised

Kaebaja – Z.B

Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon

Vastustaja – Justiitsministeerium

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 06.07.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Z.B määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta Z.B määruskaebus Tallinna Halduskohtu 06.07.2021 määruse peale

haldusasjas nr 3-21-1342 menetlusse.

2. Jätta Z.B määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.07.2021 määruse

resolutsioon haldusasjas nr 3-21-1342 muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse

põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d

1 ja 3). Esialgse õiguskaitse kohaldamist puudutavas osas on ringkonnakohtu määrus lõplik

(HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Z.B esitas 18.06.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse järgmiste nõuetega: 1) kohustada

justiitsministrit tagama, et Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) peadirektor väljastaks

kuupäevaliselt dokumenteeritud teated, mis on sisestatud portaalis eesti.ee avaldamiseks

täiteasjades nr 172/2018/328 ja nr 172/2018/327; 2) teha ettekirjutus teabenõuetes (korduvad

samasisulised teabenõuded novembrist 2020 kuni juunini 2021) taotletud andmete

3-21-1342

väljastamise viivitamisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamise kohta. Kaebusele oli lisatud

esialgse õiguskaitse taotlus, milles kaebaja palus keelata toimingute tegemine täiteasjades nr

172/2018/328 ja nr 172/2018/327b kuni justiitsministri ja AKI peadirektori vastu esitatud

kaebuses otsuse tegemiseni ja tagajärgede kõrvaldamiseni.

Kaebaja tuvastas, et eesti.ee 06.10.2020 andmetel on tema vastu nõude kogusuurus 109 eurot

täiteasjas nr 172/2018/328 ja 07.10.2020 andmetel nõude kogusuurus 107,86 eurot täiteasjas

nr 172/2018/327. Nimetatud täiteasjad olid algatatud 2018. aastal sissenõudja poolt kohtule

esitatud valeandmete alusel, kuid tervislikel põhjustel ei olnud kaebajal võimalik menetluses

sisuliselt osaleda. Kompromissiga lõppenud kohtumenetluse tulemusena algatati

täitemenetlused, mille vaidlustamisega kaebaja tervenemisel tegeleb. Kaebaja esitas

10.10.2020 ja 04.12.2020 taotlused eesti.ee portaali sisestatud asja selgitavate algandmete

väljastamiseks Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale (KPK) ja kohtutäiturile. Seejärel

pöördus kaebaja andmete väljastamise taotlusega Riigi Infosüsteemide Ameti (RIA), AKI,

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) ja justiitsministri poole. Vaatamata korduvatele

teabenõuetele ei ole AKI väljastanud faktilisi andmeid, millal ja millised kaebajat puudutavad

täitemenetluse teated on eesti.ee portaalis avaldamiseks sisestatud. AKI on teabenõude

vastuse asemel edastanud üldsõnalised viited õigusaktidele. Kaebaja esitas 31.05.2021

justiitsministrile avalduse, milles soovis leida võimalust otsekontaktiks, et taotleda pädevat

lahendust kaheksa kuud täitmata teabenõudele. AKI peadirektori ja justiitsministri andmete

väljastamisega venitamine on võimaldanud jätkuda meelevaldsel täitemenetlusel ja takistab

kaebajat oma õiguste kaitsmisel. Tahtliku venitamise ja tegevusetusega on vastustajate

tegevusele kohaldatavad riigivastutuse seaduse kahju hüvitamise sätted. Portaalis

meelevaldselt muudetud andmete alusel ebaseaduslike toimingute jätkumine kohtutäituri

poolt ning justiitministri teadmisel toob kaebajale iga kuu kaasa olulise rahalise kahju. Alates

06.10.2020 on ebaseaduslikult isiku kontodelt kinni peetud täiteasjas nr 172/2018/327 kokku

584 eurot ja täiteasjas nr 172/2018/328 kokku 6733,63 eurot. Kuna alates 2018. aastast on

nimetatud täiteasjades portaali sisestatud andmeid, mille kohta puudub kaebajal asjakohane

teave, taotleb kaebaja kõigi portaali eesti.ee sisestatud taotluste väljastamist. Kaebaja taotleb

neid andmeid selleks, et kavandada edasist tegevust oma õiguste kaitsel.

2. Tallinna Halduskohus tagastas 06.07.2021 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2

alusel ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Kaebaja soovib esialgse õiguskaitse kohaldamisega sisuliselt saavutada täitemenetluste

peatamist. Kaebusele lisatud täitetoimikute väljavõtetest ning kohtute inosüsteemist nähtub, et

täiteasjade algatamise aluseks on olnud 11.11.2015 tsiviilasjas nr 2-15-12147 koostatud

kohtumäärus kompromissilepingu kinnitamise kohta. Kuivõrd tegemist on tsiviilasjas

sõlmitud kompromissiga ning AKI ega Justiitsministeerium ei ole olnud kõnealuse

kompromisslepinguga seotud, ei ole halduskohtu pädevuses ise täitemenetlusi peatada ega

kohustada teisi kompromissiga seotud isikuid esitama täitemenetluse peatamise avaldust.

Taotletav esialgse õiguskaitse abinõu ei ole seostatav põhivaidluse esemega (AKI ja

Justiitsministeeriumi tegevus andmete väljastamisel).

Kaebaja soovib tema suhtes algatatud täitemenetluste kohta portaali eesti.ee sisestatud

teadete/ taotluste andmeid – kes ning millal on need portaali sisestanud (nn logiandmed). AKI

põhimääruse § 1 lg-st 2 ja §-st 9 nähtuvalt teostab AKI kontrolli isikuandmete ning avaliku

teabe avaldamise valdkondades. AKI pädevuses on vajadusel algatada järelevalve- jm

menetlusi ning teha nende raames ettekirjutusi. AKI ei ole portaali eesti.ee kantud andmete

valdaja ning ei saa kaebajale taotletavaid andmeid väljastada. Kaebuse rahuldamisega ei

saavutaks kaebaja seega soovitud eesmärki. Kaebajal tuleb andmete väljastamise taotlusega

pöörduda portaali eesti.ee haldaja poole, kelle valduses on kõnealused (logi)andmed. Kuivõrd

2(6)

3-21-1342

AKI ei saa taotletud andmeid väljastada, ei saa kohustada Justiitsiminsteeriumit tagama, et

AKI andmed väljastaks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. Z.B esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles ta vaidlustab halduskohtu

määruse täies ulatuses ning palub kohaldada esialgset õiguskaitset.

Kaebaja on edastanud kohtule põhistuse, et on läbinud kõik erinevad ametlikud eelmenetluse

astmed, milles on taotlenud andmete väljastamist. AKI väide, et ei saa portaali sisestatud

andmeid väljastada, kuna ei ole andmete valdaja, ei ole tõsiseltvõetav. Kaebaja on andmete

omanik ja kaebaja taotleb AKI käsutuses olevate andmete väljastamist. AKI seisab

õigusrikkumiste lõpetamise eest isikandmete kasutamisel ja kaitseb igaühe põhiseaduslikke

õigusi saada teavet asutuste ja ametiisikute tegevuse kohta. Isikuandmete kaitse üldmäärus

kohustab inspektsiooni pidama isikuandmete töötlemise kohta ülevaadet.

Kaebaja 18.06.2021 esitatud taotlus täitemenetluse peatamiseks kaebuse menetluse ajaks kuni

kohtuotsuse tegemiseni on õiglane, kohane ja põhjendatud abinõu olukorras, kus avalikud

asutused on pikaajaliselt dokumentide väljastamisega venitades takistanud kaebajal

kaitsetoimingute tegemist.

Halduskohtu määruse kohaselt tuleb kaebajal oma andmete taotlemiseks pöörduda taas

portaali haldaja poole, kuigi AKI põhimääruse § 9 võimaldab kaebaja esitatud teabenõuet

täita. Kaebaja pöördus kohtu poole taotlustega, mille täitmine annab kaebajale edasise

võimaluse saavutada õige ja õiglane tulemus. Kaebuse rahuldamisega saavutatakse eesmärk,

mida kaebusega taotletakse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4, § 252

lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205

toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on

riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

5. Halduskohus tagastas kaebuse põhjusel, et AKI-l ei ole võimalik kaebajale soovitud

andmeid väljastada ning Justiitsministeerium ei saa seetõttu kohustada AKI-t seda tegema.

Halduskohus selgitas sealjuures, et kaebajal tuleb andmete väljastamise

taotlusega pöörduda portaali eesti.ee haldaja poole, kelle valduses on

kaebaja soovitud (logi)andmed.

6. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud põhjustel kaebuse tagastamine oli ennatlik ja

halduskohus on seda tehes rikkunud menetlusnorme. Halduskohus ei täitnud piisavalt HKMS

§ 2 lg-tes 4 ja 5 sätestatud uurimis- ja selgitamiskohustust, kui soovitas kaebajal andmete

saamiseks pöörduda portaali eesti.ee haldaja poole, kes kaebuse lisadest nähtuvalt oli juba

keeldunud küsitud andmeid väljastamast (vt RIA 10.11.2020 vastus, dtl 16). Halduskohus

oleks enne sellise järelduse tegemist saanud ära kuulata ka teisi menetlusosalisi peale kaebaja

(HKMS § 120 lg 4). Sealhulgas oleks halduskohus saanud kindlaks teha, kas kaebaja soovitud

andmed on sellisel kujul üldse olemas. Samuti tõlgendas halduskohus kaebaja avaldusi liiga

kitsalt, kui leidis, et kaebuses toodud nõuete ja vastustaja korral ei ole kaebuse eesmärgi

saavutamine võimalik. HKMS § 18 lg-st 1 tulenevalt teeb vastustaja vaidluse esemest

lähtudes kindlaks kohus ning kaebaja seisukohad ei ole vastustaja määratlemisel kohtule

siduvad. Seega oleks halduskohus pidanud enne kaebuse tagastamist välja selgitama, kas

kaebuse eesmärk oleks saavutatav nt portaali haldaja vastustajaks määramise korral. Piisavalt

ei ole põhjendatud ka halduskohtu seisukoht, et kaebuse eesmärgi – nn logiandmete

3(6)

3-21-1342

väljastamise – saavutamine ei ole võimalik AKI kohustamise kaudu. AKI teostab

teabevaldajate üle järelevalvet mh teabenõuete täitmisel (vt avaliku teabe seaduse §-d 45, 46

ja 51). Kuna kaebusest nähtuvalt ei olnud kaebaja arvates tema erinevatele riigiasutustele

esitatud teabenõuetele korrektselt vastatud, oleks halduskohus pidanud ka kaaluma, kas

kaebuse eesmärk oleks saavutatav AKI kohustamisega otsustada teabevaldaja üle järelevalve

algatamine.

7. Ringkonnakohtu hinnangul ei tingi halduskohtu menetlusnormide rikkumine praegusel

juhul siiski asja saatmist tagasi esimese astme kohtule, sest rikkumist on võimalik kõrvaldada

määruskaebemenetluses (HKMS § 199 lg 2 p 3 ja § 203 lg 2). RIA, KPK ja RIK-i

ringkonnakohtule esitatud vastustest tuleneb, et halduskohtu lõppjäreldus, mille kohaselt

kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki ning see tuleb tagastada

HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, on õige.

8. Kaebusest ja selle lisadest nähtub, et kaebaja eesmärgiks on saada kõik riigiportaali

eesti.ee algdokumendid/kirjed/andmed, mille alusel on sisestatud teated täiteasjades nr

172/2018/328 ja nr 172/2018/327. Sealjuures soovib kaebaja, et neis andmetes kajastuks

dokumendi esitamise sisu, aeg ja esitaja andmed (vt nt dtl 14, 30, 31). Kohtuasja materjalidest

nähtub ka, et kaebaja ei pea silmas täitemenetluse toimikus olevaid dokumente ja andmeid,

mida on kohtutäitur talle väljastanud (vt halduskohtu 21.06.2021 määruse selgitused, dtl 46, ja

kaebuse täpsustus, dtl 51). Kaebuse täpsustuse põhjal järeldas halduskohus, et kaebaja soovib

riigiportaali eesti.ee nn logiandmeid tema suhtes algatatud täitemenetluste kohta.

9. RIA selgitas 26.10.2021 vastuses ringkonnakohtule, et täitemenetlusega seotud andmed ei

asu RIA juures, vaid täitemenetlusregistri teenuste vahendamiseks teeb portaali eesti.ee

alamsüsteem automaatpäringud täitemenetlusregistrisse, kus toimub kogu andmetöötlus. Ka

RIK selgitas 30.11.2021 vastuses, et portaalis eesti.ee kuvatakse täitemenetlusregistri andmed.

RIK-i selgituse järgi neid kuvatavaid andmeid riigiportaalis ei säilitata, kuid andmete

koosseisu minevikus on võimalik saada konkreetseid täiteasju menetlevalt kohtutäiturilt

eneselt või tuletada need elektroonilises täitetoimikus tehtud toimingutest (st

täitemenetlusregistrisse kantud laekumistest jt toimingutest). Seega ilmneb ringkonnakohtule

esitatud vastustest, et ei ole olemas nn logiandmeid, millest nähtuks portaali sisestatud

dokumendi sisu, aeg ja esitaja andmed. Täitemenetlust puudutav info on olemas

täitemenetlusregistris ning portaalis eesti.ee kuvatakse isiku päringu peale samuti

täitemenetlusregistris sisalduv teave. RIA ja RIK on samas märkinud, et võimalik oleks

väljastada turvaserveris asuvaid x-tee logisid riigiportaalist tulnud päringute

kohta, s.t andmeid selle kohta, millal kaebaja on ise portaali päringuid

teinud. Kohtuasja materjalide põhjal võib siiski järeldada, et kaebaja

eesmärgiks ei ole saada teavet enda tehtud päringute kohta, sest

vastavate päringute andmed on kaebaja kohtule esitanud (vt kaebuse lisa

1 ja kaebaja 03.12.2021 vastus).

Seda, et portaalis eesti.ee avaldatakse andmed täitemenetlusregistrisse

sisestatud andmete alusel, selgitas kaebajale KPK juba 21.11.2020 vastuses (dtl 22).

KPK selgitas ka samas, et andmete sisestajaks ja teabevaldajaks on täiteasja

menetlev kohtutäitur ja täitemenetluse osalisel on TMS § 35 alusel õigus

täitetoimikuga kohtutäituri büroos tutvuda ning saada täitetoimikust

väljatrükke ja õiendeid. KPK märkis, et kaebaja peab toimikuga tutvumiseks esitama

avalduse kohtutäiturile. Järeldusele, et täiteasja alusdokumente saab välja anda üksnes

kohtutäitur, jõudis ka AKI, kui tegi kohtutäitur Kersti Kaljulale ettepaneku väljastada

kaebajale tema soovitud dokumendid (dtl 34). Kaebusele lisatud AKI 31.03.2021 vastusest

nähtub samuti, et kohtutäitur K. Kaljula on AKI ettepaneku alusel kaebajale nõutud

dokumendid väljastanud (dtl 36). Kuna peale kohtutäituri väljastatud dokumentide ei ole

4(6)

3-21-1342

olemas muid andmeid, mille alusel on riigiportaali eesti.ee täiteasjades nr 172/2018/328 ja nr

172/2018/327 teated sisestatud, ei ole võimalik neid ka kohtumenetluse tulemusel saada.

Sealjuures ei osuta kaebuse lisad ja ringkonnakohtule esitatud vastused kuidagi sellele, et

kaebaja teabenõuetele oleks vastamata jäetud või et AKI oleks olnud tegevusetu, mistõttu ei

ole kokkuvõttes põhjendatud kaebaja etteheide andmete väljastamisega venitamise kohta.

10. Kaebuse ja kaebaja hilisemate avalduste põhjal võib järeldada, et kaebaja pöördumised

täitemenetlust puudutavate andmete saamiseks ning kaebuse esitamine on ajendatud asjaolust,

et portaali eesti.ee kohaselt oli 06.10.2020 täiteasjas nr 172/2018/328 nõude

kogusuurus 109 eurot ja 07.10.2020 täiteasjas nr 172/2018/327 107,86

eurot. Seetõttu leiab kaebaja, et alates 20.10.2020 on kohtutäitur

ebaõiglaselt ja põhistamata kõrvaldanud isikukontodelt olulises mahus

raha ning kaebaja taotleb viivitamatult selle raha tagastamist (vt kaebaja

23.11.2021 seisukoht). KPK selgitas 18.11.2021 ringkonnakohtule esitatud

vastuses, et kaebaja osutatud päringute tegemise ajal ei kuvatud portaalis

eesti.ee täiteasjade nõuete kogusuurust korrektselt. KPK vastuse kohaselt

selgus hiljem, et tehnilise vea tõttu teisendas täitise x-tee adapter

täitetoimikus tuhandeliste eraldajaks olnud koma tühikuks ning nõuete

kogusuuruse summeerimisel ei arvestanud tühiku järel olnud arvudega.

Seega tekkiski olukord, kus toimikus 172/2018/328 arvutati nõuete

kogusuuruseks 34+3+72=109 eurot. KPK selgitas ka, et see viga

parandati ja nüüdseks on muudetud ka eesti.ee teenuse loogikat, nii et

kasutajale kuvatakse nõuete ja tasude algne suurus ja jääk, kuid mingit

summeerimist ei tehta. Sama selgitas KPK kaebajale 02.02.2021 vastuses

(vt KPK 18.11.2021 vastuse lisa 1) ning AKI 10.03.2021 kohtutäiturile tehtud

andmete väljastamise ettepanekus (dtl 34). Seega kuvati riigiportaalis

kaebajat puudutavates täitemenetlustes nõuete kogusumma valesti

infosüsteemi vea tõttu, mistõttu ei saagi olla olemas mingeid algdokumente

või andmeid, mis kinnitaksid portaalis kuvatud ebakorrektseid andmeid.

Seda on AKI kaebajale 10.03.2021 ettepanekus selgitanud (dtl 34–35). Kuna

oktoobris 2020 riigiportaalis kuvatud ebaõige nõude kogusuurust

kinnitavaid andmeid ei saa olemas olla, ei ole neid võimalik saada

kohtumenetluses praeguse kaebuse rahuldamise korral.

11. Õige on halduskohtu seisukoht, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta

rahuldamata. Kaebaja palus esialgse õiguskaitse korras keelata toimingute tegemine

täiteasjades nr 172/2018/328 ja nr 172/2018/327 kuni justiitsministri ja AKI peadirektori

vastu esitatud kaebuses otsuse tegemiseni ja tagajärgede kõrvaldamiseni. Seega soovib

kaebaja sisuliselt täitemenetluse peatamist kohtumenetluse ajaks. Esialgne õiguskaitse peab

teenima põhivaidlusega sama eesmärki ja seda saab esitada üksnes kaebuse piires (Riigikohtu

17.05.2017 määrus asjas nr 3-3-1-88-16, p 16). Selle kohaldamine ei saa tuua kaasa tagajärgi,

mis ei ole põhivaidlusega saavutatavad ega kaitsta kaebaja õigusi suuremas määras kui asjas

tehtav võimalik soodne kohtulahend. Kaebaja on esitanud kaebuse AKI ja

Justiitsministeeriumi tegevuse peale täitemenetlust puudutavate andmete väljastamisel.

Kaebuse läbivaatamisel tuleks halduskohtul hinnata seda, kas teabevaldaja on õiguspäraselt

keeldunud kaebajale teabe väljastamisest. Kaebuse lahendamisel ei hindaks halduskohus

kaebaja suhtes toimuva täitemenetluse enda õiguspärasust ega seda, kas oleks olemas mõni

alus täitemenetluse peatamiseks. Sellise hinnangu andmise pädevus on kohtutäituril ja

maakohtul (vt TMS §-d 45 ja 46). Seega väljuks kaebaja soovitud esialgse õiguskaitse abinõu

põhivaidluse raamidest. Lisaks välistab praegusel juhul esialgse õiguskaitse kohaldamise

kaebuse perspektiivitus (HKMS § 249 lg 3).

5(6)

3-21-1342

12. Eelnevast tulenevalt jääb Z.B määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

06.07.2021 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb halduskohtu määruse

põhjendusi.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)