2-19-118189/56 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. veebruar 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-118189

Tsiviilasi

I MainerInvest OÜ hagi Hille Pedaku vastu võla ja

viivise nõudes

II Hille Pedaku vastuhagi MainerInvest OÜ vastu

saamata jäänud töötasu nõudes

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

2318 eurot 58 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 23. märtsi 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

MainerInvest OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): MainerInvest OÜ, rk 12436323;

seaduslik esindaja Aivar Kroll

lepinguline esindaja advokaat Maris Tekkel

Vastustaja (kostja): Hille Pedak, ik XXXXXXXXXX;

lepinguline esindaja advokaat Heiki Kuningas

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 23. märtsi 2021. a otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta

apellatsioonimenetluse

kulud

MainerInvest

OÜ

kanda.

Mõista

menetluskulude katteks MainerInvest OÜ-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 222 eurot

(sh käibemaks).

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas 12. septembril 2019 Tartu Maakohtule hagi kostja vastu tagastamata laenu

põhiosa 2090 euro ja viivise väljamõistmiseks alates lepingu ülesütlemisest 1. mail 2019 kuni

nõude täitmiseni. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 61,38

eurot.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 19. märtsil 2018 suulise tähtajatu laenulepingu, mille

alusel andis hageja perioodil 19. märtsist 2018 kuni 6. jaanuarini 2019 kostjale laenu kokku

2460 eurot. Hageja kandis laenusummad üle kostja arvelduskontole. Kostja tagastas hagejale

nimetatud laenust kahe ülekandega 320 eurot. Hageja saatis 26.veebruaril 2019 kostjale e-posti

teel laenulepingu ülesütlemise avalduse. Seoses laenulepingu ülesütlemisega palus hageja

tagastada tagastamata laenusumma 2140 eurot hiljemalt 30. aprilliks 2019. Kostja laenu

määratud tähtajaks ei tagastanud.

Hageja taotleb kostjalt tagastamata laenu põhiosa 2090 euro väljamõistmist koos viivisega

põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lepingu ülesütlemisest

1. mail 2019 kuni nõude täitmiseni. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivise

suuruseks 61,38 eurot. Hageja taotleb edasiulatuva viivise väljamõistmist protsendina

põhinõudelt hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni.

Hageja kostja vastuväidetega hagile ei nõustunud.

3. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ja kostja ei sõlminud 19. märtsil 2018 suulist

laenulepingut. Kostja ei vaidlusta seda, et hageja kandis kostja kontole perioodil

19. märtsist 2018 kuni 6. jaanuarini 2019 kokku 2460 eurot. Tegemist oli töötasu maksetega.

Kostja töötas hageja juures 2018. aasta märtsist kuni 2019. aasta aprilli lõpuni ning hagejal on

selle perioodi eest kostjale maksmata töötasu 2450 eurot.

4. Kostja esitas hageja vastu vastuhagi saamata jäänud töötasu 2450 eurot saamiseks.

Vastuhagi kohaselt leppisid kostja ja hageja juhatuse liige Aivar Kroll suuliselt kokku, et kostja

asub tööle hageja objektidel. Töötasuks oli kokku lepitud igakuine miinimumpalk 500 eurot.

Pooled leppisid kokku, et hageja tasub kostjale ettemaksu ja kuu lõpus tasaarvestab palga

ettemaksuga ning tasub puudujääva osa. Kostja töötas hageja erinevatel objektidel, hagejal on

perioodi märts 2018 kuni aprill 2019 eest kostjale tasumata töötasu 2450 eurot. Hageja esindaja

ja kostja elasid koos ajavahemikul veebruar 2018 kuni juuni 2019.

5. Hageja kostja vastuhagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. Hageja väitel ei ole

pooled töölepingut sõlminud ning kostja ei ole kunagi hageja objektidel töötanud ei töölepingu

ega muu võlaõigusliku lepingu alusel. Hageja tehtud kannete iseloomu näitab kannete

selgituseks märgitud „laen/võlg“. Kostja ei ole kunagi küsinud selgitust, miks teostatud

maksetel on selgitusena kirjas „laen/võlg“ ja mitte töötasu. Ei ole eluliselt usutav, et olukorras,

kus poolte vahel on töösuhe ning hageja on viivituses töötasu maksmisega, esitab kostja alles

nüüd esmakordselt töötasu maksmise nõude.

MAAKOHTU OTSUS

6. Tartu Maakohus jättis 23. märtsi 2021. aasta otsusega rahuldamata MainerInvest OÜ hagi

Hille Pedaku vastu ja Hille Pedaku vastuhagi MainerInesti vastu. Maakohus jättis poolte

menetluskulud poolte endi kanda ja Hille Pedakule antud riigi õigusabi kulud riigi kanda.

7. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on kandnud kostja pangakontole perioodil

19. märts 2018 kuni 6. jaanuar 2019 kokku 2460 eurot alljärgnevalt:

19.03.2018. a - 200 eurot, selgitusega „laen“ (tl 18);

29.03.2018. a - 100 eurot, selgitusega „laen“ (tl 18p);

27.04.2018. a - 100 eurot, selgitusega „laen“ (tl 19);

05.05.2018. a - 300 eurot, selgitusega „laen“ (tl 19p);

10.06.2018. a - 500 eurot, selgitusega „laen“ (tl 20);

12.06.2018. a - 50 eurot, selgitusega „laen“ (tl 20p);

21.06.2018. a - 500 eurot, selgitusega „laen“ (tl 21);

04.08.2018. a - 100 eurot, selgitusega „laen“ (tl 21p);

08.09.2018. a - 200 eurot, selgitusega „laen (tl 22);

17.09.2018. a - 250 eurot, selgitusega „laen ehitus materjal“ (tl 22p);

06.01.2019. a - 160 eurot, selgitusega „võlg“ (tl 23).

Poolte vahel ei ole ka vaidlust selle üle, et kostja on teinud hageja pangakontole makseid

alljärgnevalt:

05.01.2019. a – 160 eurot, selgitusega „tagasimakse“ (tl 24);

06.01.2019. a – 160 eurot, selgitusega „võlg“ (tl 24p);

24.04.2019. a – 50 eurot, selgitusega „laenu tagasimakse“ (tl 25).

Pooled vaidlevad selle üle, milliste kohustuste täitmiseks eelnimetatud maksed tehti. Hageja

väitel oli poolte vahel sõlmitud suuline laenuleping ning maksed on tehtud laenulepingu

täitmiseks. Kostja väitel oli aga poolte vahel sõlmitud suuline tööleping ning hageja poolt kostja

kontole kantud summade puhul on tegemist osaliselt töötasuga ning osaliselt muude kohustuste

täitmiseks tehtud maksetega, mida hagejal ei ole õigust tagasi nõuda. Kostja nõuab vastuhagis

hagejalt saamata jäänud töötasu summas 2450 eurot.

8. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud laenulepingu sõlmimist kostjaga

võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 tähenduses. VÕS § 396 lg 1 näeb ette, et laenulepinguga

kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava

asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki

asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt on lepingu jõustumiseks

olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled

on saavutanud konsensuse.

9. Hageja on esitanud poolte vahel laenulepingu sõlmimise tõendamiseks dokumentaalsete

tõenditena maksekorraldused poolte vastastikuste maksete kohta (tl 18-25), hageja pearaamatu

väljavõtted 2018. aasta ja 2019. aasta kohta (tl 58-59), hageja 2018. aasta majandusaasta

aruande (tl 60-65) ja bilansi seisuga 30. aprill 2019 (tl 66) ning laenulepingu ülesütlemise

avalduse (tl 28) ning selle kostjale kättetoimetamist tõendavad dokumendid (tl 25-30).

Maakohus kuulas pooled, s.o hageja seadusliku esindaja, ja kostja vande all ära.

Maakohus leidis kõiki eelnimetatud tõendeid hinnates, et tõendatuks ei saa lugeda hageja väidet

poolte vahel laenulepingu sõlmimise kohta. Maakohus leidis, et uuritud tõendid ei tõenda, et

pooled on teinud vastastikuseid tahteavaldusi vaidlusaluste rahasummade suhtes laenulepingu

sõlmimise kohta.

Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks enne ülesütlemisavalduse esitamist kostjalt laenu tagasi

nõudnud. Seetõttu on kohtu hinnangul ka eluliselt ebausutav, et kostja hakkas enne väidetava

laenulepingu ülesütlemist suvaliste maksetega laenu tagasi kandma. Kostja andis ka hagejale

kantud summade kohta vande all seletusi. Kostja seletuste kohaselt kandis ta hageja kontole

tagasi raha, mis oli temale kantud muude kohustuste täitmise eest (hageja esindaja antud

reisiraha ja lapsele mänguasjade või riiete ostmise kulud).

Kohus leiab, et hageja seadusliku esindaja, Aivar Krolli, vande all antud seletused kostjaga

sõlmitud kokkulepete kohta on paljasõnalised ega tõenda poolte vahel laenulepingu sõlmimist.

Hageja esindaja seletuste kohaselt kandis ta kostja palvel temale hageja kontolt esmalt 200 eurot

ja hiljem küsis kostja väidetavalt raha juurde. Hageja esindaja ei osanud öelda täpset

kokkulepete sõlmimise aega ega ka kokkulepete täpsemaid tingimusi.

Maakohus leidis, et hageja võlanõue on võimalik rahuldada alusetu rikastumise sätete alusel,

kui kostja ei tõenda, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada.

10. Maakohus kontrollis, kas poolte vahel oli sõlmitud tööleping.

11. Kostja

on

esitanud

töölepingu

sõlmimise

tõendamiseks

kohtule

alljärgnevad

dokumentaalsed tõendid:

-

Jana Selesneva 13. aprilli 2020. a e-kirja kostjale (tl 72), milles Jana Selesneva

kinnitab, et Hille Pedak viibis XXX majutuskeskuses vannitubade remondi

teostamise ajal ja oli tegev nende renoveerimisel.

-

Maksekorralduse (tl 73), millest nähtub, et hageja on 2. mail 2018 kandnud kostjale

100 eurot. Makse selgituseks on märgitud „vannitubade kardinad XXXsse“.

-

Eduard Kruusamäe 17. veebruari 2020. a e-kirja kostjale (tl 74), milles Eduard

Kruusamäe teatab, et kuna tema vanaisa Endel Kruusamäe on liiga vana, et teda

traumeerida ja muretsema panna, siis kinnitab ta ise, et Hille Pedak teostas maja

värvimist, aknaraamide värvimist, uste värvimist, koristustöid ajavahemikus juuni

2018 kuni august 2018.

-

Maksekorralduse (tl 75), millest nähtub, et hageja on 17. septembril 2018 kandnud

kostjale 250 eurot. Makse selgituseks on märgitud „laen ehitus materjal“.

-

Maie Roosi 15. aprilli 2020. a e-kirja kostjale (tl 76), milles Maie Roos teatab, et

sõlmis MainerInvest OÜ-ga lepingu aadressil XXXXXXXXXX halli remonditööde

(tapeetimine, laetööd ja põranda uuendamine) teostamiseks. Lepingu järgselt

esindas MainerInvest OÜ-d Aivar Kroll. Maie Roos kinnitab, et piltidel on tõesti

Aivar Krolliga sõlmitud lepingu alusel teostatud töödega (tapeetimine). Maie Roos

märgib, et aga kindlasti ei saa tema ema, Leili Schmidt, ega ka tema ise kinnitada,

kes olid Aivar Krolli alltöövõtjad ja kui palju Aivar Kroll neile tasus.

-

Üheksa fotot (tl 78-80, 82-84 ja 86-89), millel on kujutatud siseruumi põrandat,

seina, uksi ja akent. On näha, et põrandal on parkett ja seinad ning uksed on värvitud.

Kostja selgituste (tl 17, 81, 85) kohaselt on tegemist Türi objektil tehtud fotodega,

mis Aivar Kroll käskis kostjal enne sealt lahkumist teha.

-

Maksekorralduse (tl 109), millest nähtub, et 17. jaanuaril 2019 on kostja teinud

makse saajale Türi Ehitustarbed summas 4,10 eurot.

-

Sigrid Andesti 11. veebruaril 2020 allkirjastatud dokument koos nelja fotoga

(tl 89-90). Nimetatud dokumendis tunnistab Sigrid Andest, et Hille Pedak teostas

siseviimistlustöid (korteri remont) aadressil XXXXXXXXXX ajavahemikul

8. aprillist 2019 kuni 12. aprillini 2019. Sigrid Andest märgib, et lihtkirjalik

töövõtuleping remondi teostamiseks oli sõlmitud OÜ MainerInvestiga, kontaktisik

Aivar Kroll. Veel märgib ta, et on lisanud fotod korteris tehtud töödest.

Dokumendile lisatud esimesel fotol (tl 89) on kujutatud siseruumi taustal kostjat

ühekordses valges tööriietuses. Ülejäänud kolmel fotol (tl 89p-90p) on kujutatud

siseruum, kus sein on värvitud heledaks ja põrandal on parkett.

Maakohus kuulas istungil vande all üle kostja ja hageja seadusliku esindaja. Hageja taotlusel

kuulas maakohus istungil tunnistajatena ära V.T. ja A.M..

12. Hageja on esitanud maakohtule tõendina

- päringu vastuse töötamise registrist (TÖR) (tl 39), mille kohaselt ei ole registreeritud

kostja töötamist perioodil 1. jaanuarist 2018 kuni 21. novembrini 2019;

- MainerInvest OÜ ja Endel Kruusamäe poolt allkirjastatud käsikirjalise kokkuleppe

27. juunist 2018 (tl 100), mille kohaselt MainerInvest OÜ teeb ehitustöid Endel

Kruusamäe XXXXXXXXXX. Samal kokkuleppel on Endel Kruusamäe ja Aivar Kroll

16. juulil 2018 oma allkirjadega kinnitanud, et töö on 16. juulil 2018 teostatud ja

omanikul makstud.

13. Maakohus leidis, et eelnimetatud tõendeid kogumis hinnates saab lugeda tuvastatuks, et

poolte vahel oli töölepingu tunnustele vastav võlasuhe. Hageja ei ole vaidlustanud seda, et

teostas tellimuste alusel töid nendel aegadel ja objektidel, kuna ja kus kostja väitel tema tööd

tegi, s.o 2018. aasta märtsis, aprillis ja mais XXX objektil, 2018. aasta juunis, juulis ja augustis

XXXXX kinnistu objektil, 2018. aasta septembris Rakvere objektil, 2019. aasta jaanuaris Türi

objektil ja 2019. aasta aprillis Tartu objektil (edaspidi hageja objektid).

Maakohus leidis, et kostja esitatud dokumentaalsed tõendid ja kostja vande all antud seletused,

tõendavad, et kostja töötas perioodil 2018. aasta märtsist kuni 2019. aasta aprillis hageja

objektidel. Kostja vande all antud seletused tema töötamise kohta on dokumentaalsete

tõenditega kooskõlas.

Kostja esitatud Jana Selesneva e-kirjas (tl 72) antud kinnitus on kooskõlas kostja seletustega

tema töötamise kohta XXX objektil, Eduard Kruusamäe e-kirjas (tl 74) antud kinnitus

kooskõlas kostja seletustega tema töötamise kohta XXXXX kinnistu objektil ja Sigrid Andesti

kinnitus koos fotodega (tl 89-90) kostja seletustega tema töötamise kohta Tartu objektil.

Iseenesest nõustus maakohus hageja vastuväidetega selle kohta, et ei ole tõendatud, et kinnituse

andnud isikud oleksid ise kohapeal kostja töötamist näinud ning ainuüksi nö kaudsete

tunnistajate ütlustega töötamist tõendada ei saa. Maakohtu hinnangul ei ole aga hageja esitanud

asjaolusid, et lugeda need tõendid sel põhusel ebausaldusväärseteks. Tõendeid on võimalik

hinnata kogumis koos teiste tõenditega. Hageja ei ole vaidlustanud, et kinnituse andnud isikud

olid seotud objektide tellijad või tellijatega seotud isikud. Vaidlust ei ole selle üle, et Jana

Selesneva oli XXX objekti tellijaga seotud ja Sigrid Adest oli Tartu objekti tellija. Vaidlust ei

ole ka selle üle, et Eduard Kruusamäe on XXXXX kinnistu objekti omaniku ning tellija

lapselaps. Isegi, kui need isikud vahetult kostja töötamist pealt ei näinud, said nad olla sellest

siiski teadlikud. Nende kinnitused kostja töötamise kohta, sh konkreetsetel objektidel tehtud

tööde kohta on kooskõlas kostja vande all antud seletustega. Kostja on esitanud tõendina

maksekorralduse (tl 73), millest nähtub, et hageja on 2. mail 2018 kandnud kostjale 100 eurot,

selgitusega „vannitubade kardinad XXXsse“. Kostja on esitanud ka maksekorralduse (tl 109),

millest nähtub, et 17. jaanuaril 2019 on kostja teinud makse saajale Türi Ehitustarbed summas

4,10 eurot. Maakohus leidis, et iseenesest ei tõenda kostja poolt kaupade soetamine tema

töötamist hageja objektidel, kuid need tõendid kinnitavad kostja vande all antud seletusi selle

kohta, et ta oli nii XXX kui Türi objektil tegev, ostis objektidele vajalikke kaupu ning tööks

vajalikke vahendeid. Türi objekti kohta on esitanud kostja fotod (tl 78-80, 82-84 ja 86-89).

Maakohus leidis, et samamoodi nagu objektidele kaupade soetamine, ei tõenda iseenesest ka

objektil fotode tegemine kostja seal töötamist. Samas on neid tõendeid võimalik hinnata

kooskõlas teiste tõenditega, sh kostja vande all antud seletustega. Maakohus leidis, et kostja

vande all antud seletused koos dokumentaalsete tõendite ja fotodega tõendavad, et kostja tegi

hageja objektidel koristus- ja siseviimistlustöid.

14. Maakohus leidis, et hageja ei ole omapoolsete tõenditega kostja töötamist tema objektidel

ümber lükanud. Maakohus leidis ka, et hageja taotlusel üle kuulatud tunnistajate V.T. ja A.M.

ütlused ei lükka ümber kostja töötamist hageja objektidel. Tunnistaja V.T. kinnitas oma

ütlustega, et nägi kostjat koos hageja seadusliku esindajaga XXX ja Tartu objektidel ning

tunnistaja A.M. kinnitas, et nägi kostjat XXXXX kinnistu objektil. Mõlemad tunnistajad ütlesid

küll, et ei näinud kostjat töötamas, aga kohtu hinnangul ei välista see seda, et kostja tegelikult

tööd ka tegi.

15. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ja kostja vahel kirjalikku töölepingut sõlmitud ei olnud

ja kostja töötamist töötajate registris registreeritud ei olnud.

16. Hageja seadusliku esindaja vande all antud seletused annavad alust arvata, et hageja poolt

suuliste töölepingute sõlmimine ei olnud midagi tavatut. Hageja seaduslik esindaja andis ütlusi

selle kohta, et hageja tavaliselt kirjalikke lepinguid ei sõlmigi. Kostja on tõendanud, et ta tegi

hageja objektidel tööd, mille tegemist mõistlikult võttes saab eeldada üksnes tasu eest. Hageja

ei ole kostja väiteid töötamise kohta ümber lükanud ega tõendanud, et ta ei lubanud kostjat

tööle. Seega saab lugeda, et poolte vahel oli kaudsete tahteavaldustega sõlmitud tööleping.

17. Järgnevalt leidis maakohus, et kostja ei ole väidetavat töötasu kokkulepet tõendanud. Kostja

seletas vande all, et tööaega neil hagejaga kokku lepitud ei olnud ja tööaeg oli selline, kuidas

oli vaja teha. Täpsemalt igal objektil tehtud tööaega kostja nimetada ei osanud. Kostja seletas,

et hageja juures töötamise ajal töötas ta ka juuksurina oma ettevõttes. Seda arvestades leidis

maakohus, et ei saa järeldada, et kostja töötas hageja juures täistööajaga ning oleks pidanud

saama töötasu Vabariigi Valitsuse määrustega kehtestatud kuutasu alammäära ulatuses.

18. Tõendatud ja vaidlus puudub selle üle, et hageja tegi perioodil 19. märtsist 2018 kuni

6. jaanuarini 2019 kostja kontole makseid kokku summas 2460 eurot. Hageja on teinud kostjale

perioodiliselt makseid ajal, kui kostja hageja objektidel töötas. Laenulepingu olemasolu poolte

vahel tuvastamist ei leidnud. Samuti ei ole tuvastatav poolte vahel ka mingi muu raha maksmise

aluseks olev õigussuhe peale töösuhte. Kohtu hinnangul saab neil asjaoludel mõistlikult

järeldada, et hageja poolt perioodil 19. märtsist 2018 kuni 8. septembrini 2018 kostjale tehtud

maksed, selgitusega „laen“, kokku summas 1840 eurot, olid makstud kostjale samal perioodil

hageja objektidel tehtud töö eest. Kohus leiab, et kostja vande all antud seletused selle kohta,

et hageja märkis töötasu maksete selgituseks laen maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil, on

eluliselt usutavad.

19. Vastuhagis nõuab kostja hagejalt perioodil 2018. aasta märtsist kuni 2019. aasta aprill

saamata jäänud töötasu summas 2450 eurot. Arvestuse aluseks on kostja võtnud 500 eurot kuus.

Kuna kostja ei suutnud tõendada töötasu kokkulepet 500 eurot kuus ega tõendanud ka täpset

tööaega ega mahtu, siis leiab kohus, et kostja vastuhagis esitatud nõue saamata jäänud töötasu

nõudes ei ole põhjendatud.

20. Kuna hageja võlanõue ei ole põhjendatud, siis ei ole põhjendatud ka hageja viivise nõue.

Tulenevalt VÕS § 113 lg-st 1 on viivise nõude eelduseks rahalise kohustuse täitmisega

viivitamine. Kuna kohus ei tuvastanud kostja rahalist kohustust hageja ees, siis ei saa olla kostja

kohustuse täitmisega ka viivituses ning hagejal ei ole õigust viivist nõuda.

21. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Vastavalt Tartu

Maakohtu 30. märtsi 2020. a määrusele, millega kostjale anti riigi õigusabi kohustuseta

hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, jäävad kostja riigi õigusabi kulud riigi kanda.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

22. Hageja esitas 22. aprillil 2021 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus

tühistada Tartu Maakohtu 23. märtsi 2021. a otsus osaliselt ja teha uus otsus, millega rahuldada

hageja hagi ning muuta otsuse põhjendusi seoses kostja vastuhagi rahuldamata jätmisega ning

jätta kõik poolte menetluskulud kostja kanda. Menetluskulud apellatsiooniastmes palus hageja

jätta kostja kanda.

Hageja leiab, et maakohtu otsuse ebaõiged järeldused tulenevad vaidluse lahendamisel oluliste

tõendite analüüsimata ja arvestamata jätmisest, mis kujutab endast olulist menetlusviga ning on

aluseks kohtuotsuse tühistamisele. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta peab kostja vande all

antud ütlusi töölepingu olemasolu kohta usutavamateks kui hageja seadusliku esindaja ütlusi

selle kohta, et töösuhet ei olnud. Maakohus ei ole selgitanud, miks ta jättis arvestamata

tunnistajate A.M. ja V.T. ütlused, kes kinnitasid, et kostja ei ole hageja objektidel tööd teinud.

Maakohus ei võtnud seisukohta ka selles, et kostja on oma töötasu nõude esitamisega sedavõrd

kaua viivitanud. Vale on maakohtu seisukoht, et kostja on kõikidel vaidlusalustel objektidel

töötanud. Sellele seisukohale jõudis maakohus asjas esitatud tõendeid pealiskaudselt ja

ebaõigesti hinnates. XXXXX kinnistul töötamise kohta kostja poolt esitatud ainukene tõend,

XXXXX kinnistu objekti omaniku lapselapse Eduard Kruusamäe e-kiri on ebausaldusväärne

tõend, kuna ei võimalda tõsikindlalt väita, et kirja koostaja on just see isik, kes ta väidab end

olevat.

Lisaks on hageja selgitanud, et tema teada ei ole objektil viibinud objekti omaniku sugulasi sh

lapselast. Eduard Kruusamäe e-kiri on ebausaldusväärne ka sel põhjusel, et e-kirja kohaselt

teostati objektil väidetavalt töid perioodil juuni kuni august 2018. Hageja on esitanud tõendi

selle kohta, et augustis seal enam töid ei teostatud. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle

kohta, et ta on teostanud töid Rakvere objektil. Kohtuotsusest ei selgu, miks on kohus siiski

lugenud tõendatuks, et kostja nimetatud objektil töid teostas ning et tal on õigus nõuda töö eest

tasu. Samuti ei selgu kohtuotsusest, mille alusel on maakohus lugenud tõendatuks, et kostja

töötas Türi objektil. Objektil töötamise kohta on kostja esitanud objekti omaniku Maie Roosi

e-kirja, millest tuleneb aga üksnes see, et M. Roosil oli tööde teostamiseks sõlmitud leping

hagejaga, kuid omanikule ei ole teada, kes konkreetselt objektil töid teostas. Seega on vale

maakohtu järeldus, mille kohaselt tõendavad kostja esitatud dokumentaalsed tõendid ja vande

all antud seletused, et kostja töötas perioodil 2018. a märts kuni 2019. a aprill hageja objektidel.

Hageja jääb selle juurde, et poolte vahel ei ole sõlmitud töölepingut. Kui laenuleping ei osutu

kohtu hinnangul tõendatuks, palub hageja rahuldada võlanõude alusetu rikastumise sätete

alusel.

23. Kostja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja hageja menetluskulud hageja kanda.

Kostja leiab, et maakohus on hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid ja on õigesti

kvalifitseerinud poolte õigussuhte töölepinguna.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

24. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel

rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad hageja

kanda.

25. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse täies ulatuses, kuid põhjendustes vaidlustas eelkõige

hagi rahuldamata jätmist alusetu rikastumise regulatsiooni alusel.

26. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et poolte vahel ei olnud laenusuhet.

Ainuüksi hageja poolt raha ülekandmine kostja arveldusarvele ei tõenda ringkonnakohtu

hinnangul laenulepingu sõlmimist. Kuigi kostja arveldusarve väljavõttest nähtub ülekande

selgitusena „laen“, ei piisa sellest laenulepingu tõendamiseks. Pangaülekande tegijal on vaba

voli märkida makse selgitusse mis tahes selgitusi ning raha saajal ei ole võimalik seda mõjutada.

Eluliselt usutav on kostja vastuväide, et ta ei küsinud, miks on ülekande selgituses „laen“, kuna

arvas, et hageja soovib maksudest kõrvale hoida. Ringkonnakohus peab kostja väidet

usutavaks, arvestades maakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et hageja ei vormistanud kostjaga

kirjalikku töölepingut. Samuti ei ole hageja esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et hageja

ja kostja oleksid soovinud sõlmida suulist laenulepingut. Hageja ei ole teinud ka eluliselt

usutavaks, et tegemist võis olla laenu andmisega. Hageja on ehitustöödega tegelev juriidiline

isik, kelle seaduslikul esindajal olid suhe kostjaga. Hageja ei ole esile toonud, mis asjaoludel

juriidiline isik oleks pidanud kostjale tegema ca ühe aasta jooksul laenuna ülekandeid erinevates

summades kokku 11-l korral.

Hageja ei ole tõendanud, et hageja ja kostja sõlmisid laenulepingu VÕS § 396 lg 1 tähenduses,

sh vahetasid vastastikuseid tahteavaldusi ja saavutasid laenulepingu sõlmimises kokkuleppe

VÕS § 9 lg 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1 tähenduses.

27. Alternatiivselt väidab hageja, et olukorras, kus hageja ja kostja ei olnud laenulepingut

sõlminud, on hageja kandnud kostjale raha üle õigusliku aluseta. Kui isik (saaja) on teiselt

isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja

saadu saajalt VÕS § 1028 lg 1 järgi tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki

või kui kohustus langeb hiljem ära.

Kui hageja tõendab VÕS § 1028 lg 1 järgse alusetu soorituse, saab kostja omakorda tõendada,

et tal on õigus keelduda saadu tagastamisest VÕS § 1028 lg 2 järgi või seetõttu, et poolte vahel

oli muu, tehingu või seaduse alusel tekkinud võlasuhe, millest tulenevalt oli kostjal õigus raha

saada ning ta ei pea seda tagasi maksma (vt Riigikohtu 17. juuni 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-

18-7948, p 20).

Käesolevas asjas ei ole tegemist hageja poolt kirjeldatud alustel alusetu rikastumise olukorraga,

st olukorraga, kus hageja tegi soorituse kostja kasuks arvates, et tal on laenulepingust tulenev

kohustus. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas õigesti, et poolte vahel oli töösuhe ja

hageja tegi ülekanded kostjale töösuhtest tuleneva õigussuhte raames.

28. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostjal on õigus saadu tagastamisest

keelduda seetõttu, et poolte vahel olid töö- või töövõtu suhted ja kostjale ülekantud summad

olid tasu tehtud töö eest. Hagi põhjendatuse hindamisel ei oma iseseisvat tähtsust kas hageja ja

kostja vahel oli sõlmitud tööleping või töövõtuleping. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

otsuse p-s 3.4. põhjendustega tõendite hindamise osas ja ringkonnakohus ei korda neid TsMS

§ 654 lg-ga 6 järgi.

29. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid,

tunnistajate ütlusi ja poolte vande all antud seletusi hinnanud TsMS § 232 järgi õigesti,

arvestades ka tõendite omavahelist koosmõju. Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele

tõendite ebaõige hindamise kohta märgib ringkonnakohus järgmist.

Hageja väide, et maakohus ei arvestanud tunnistajate A.M. ja V.T. ütlustega, on ebaõige.

Tunnistajad ei saanud tõsikindlalt kinnitada negatiivset asjaolu – kostja ei töötanud kunagi

ühelgi tema poolt nimetatud ehitusobjektil. Tunnistaja V.T. seletuse kohaselt sai ta tuttava

kaudu Aivar Krolli (hageja seaduslik esindaja) juurde tööd. Töötas firmas, mille nimi peaks

olema Intelectica. Tunnistaja ei näinud XXX keskuses töötades kostjat töötamas. Tunnistaja

A.M. kinnitas, et tema tööandja on Aivar (Kroll), ta töötab ehitajana MainerInvest OÜ-s umbes

3 aastat, ametlikku töösuhet ei ole vormistatud, töötab suusõnalise kokkuleppe alusel.

Tunnistaja töötas XXXXX kinnistul, kostjat töötamas ei näinud.

Ringkonnakohus märgib, et tunnistajate ütlused ei tõenda, et kostja XXX ja XXXXX objektil

ei töötanud, kuna mõlemad tunnistajad viibisid objektidel lühiajaliselt ja täitsid oma

tööülesandeid, A.M. tegi üksnes soklitöid. Samas tunnistaja A.M. ütlus kinnitab, et hageja

seaduslik esindaja värbas töötajaid ja sõlmis nendest osadega suulised lepingud. Aivar Krolli

vande all antud ütluste kohaselt kuulub talle kolm ettevõtet, sh hageja (MainerInvest OÜ) ja

Intelectica OÜ, mille ta ostis kostjalt. Samuti kinnitas kostja seaduslik esindaja vande all, et

kostja töötas ühe kuu Intelectica OÜ-s.

Ringkonnakohus märgib, et kuna tunnistaja V.T. väitel töötas ta ehitustöid tehes Intelectica

OÜ-s, siis saab tunnistaja ja kostja seletusest järeldada, et ilmselt kasutab A. Kroll erinevaid

osaühinguid teenuste ja tööde teostamisel. Kuna tunnistaja A.M.ga töölepingut vormistanud ei

ole, siis saab lugeda usutavaks kostja vande all antud seletuse, et temaga sõlmiti samuti suuline

leping tööde tegemiseks. Suulise lepingu puhul ei ole töötajal võimalik kontrollida ega

ülevaadet saada, kas üldse ja kui siis millise A. Krolliga seotud juriidilise isikuga ta suhtes on.

Asjakohased ei ole hageja väited kostja nõudeõiguse aegumise osas ega selles, et miks ta oma

töötasu nõuded aastaid hiljem esitab.

30. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtus kantud

menetluskulud MainerInvest OÜ kanda. Kostjale osutas vandeadvokaat H. Kuningas riigi

õigusabi ja tasu taotluse kohaselt kulus selleks 3 tundi 40 minutit, summas 222 eurot.

Ringkonnakohus peab kostja esindaja tasutaotlust põhjendatuks ning mõistab selle hagejalt

TsMS § 190 lg 5 alusel välja riigi tuludesse.

(allkirjastatud digitaalselt)