3-21-2736/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

3. veebruar 2022, Tartu

Haldusasja number

3-21-2736

Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend

Xi kaebus Viru Vangla direktori 8. novembri 2021. a

teatise nr 3-8/32639-1 tühistamiseks

Tartu Halduskohtu 3. detsembri 2021. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Viru Vangla määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X

esindaja v.adv Nele Tammemäe

Vastustaja Viru Vangla

esindaja Agu Rillo

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Viru Vangla määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 3. detsembri 2021. a määrus ja teha uus määrus, millega

jätta rahuldamata Xi esialgse õiguskaitse taotlus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja oli teenistuses Viru Vangla teabe- ja uurimisosakonna (TUO) juhataja ametikohal.

21. augustil 2020 saadeti kaebajale allkirjastamiseks koolituse leping „Teabe ja

uurimisametniku õppekava“ kestvusega 24. august 2020 kuni 1. aprill 2021. Leping nägi muu

hulgas ette kaebaja kohustuse töötada vastustaja juures vähemalt kaks aastat pärast koolituse

läbimist (lepingu p 3.6.). Kaebaja allkirjastas lepingu samal päeval ja läbis koolituse. Viru

Vangla direktori 6. oktoobri 2021. a käskkirjaga nr 3-363 vabastati kaebaja tema soovil

teenistusest alates 9. oktoobrist 2021.

2. Vastustaja esitas 8. novembril 2021 kaebajale teatise nr 3-8/32639-1 koolituskulude

hüvitamise kohta. Teatise kohaselt tulenevalt avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 32 lg-st 5 ja

lepingu p-st 3.6. on kaebajal kohustas hüvitada vastustajale koolituse kulu 1950,92 euro

ulatuses.

3. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Viru Vangla direktori

8. novembri 2021. a haldusakti nr 3-8/32639 tühistamist ja esialgse õiguskaitse korras

vaidlusaluse haldusakti kehtivuse peatamist halduskohtumenetlust lõpetava lahendi

jõustumiseni.

4. Viru Vangla esitas seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse kohta, milles palus jätta taotlus

rahuldamata. Vastustaja asus seisukohale, et regulatiivsuse puudumise tõttu on 8. novembri

2021 teatis nr 3-8/32639-1 toiming, mitte haldusakt. Seega ei saa kaebaja nõuda selle

tühistamist ja esialgse õiguskaitse kohaldamist.

5. 3. detsembri 2021. a määrusega Tartu Halduskohus rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse

ning peatas Viru Vangla direktori 8. novembri 2021. a haldusakti nr 3-8/32639-1 täitmise ja

kehtivuse halduskohtumenetluse ajaks.

Halduskohus selgitas, et analoogses haldusasjas pidas Tallinna Ringkonnakohus lubatavaks

ametiasutuse juhi käskkirja vaidlustamist tühistamisnõudega osas, milles pandi isikule

kohustuseks hüvitada ressursimahuka koolituse kulu vastavalt lisatud teatisele, olenemata

sellest, et selline hüvitamisnõue on sundtäidetav vaid kohtuotsuse alusel. Puudub põhjus

kalduda kõrvale olemasolevast kohtupraktikast. Vaatamata ATS § 32 lg-s 10 sätestatule, on

kaebajale esitatud teatis sõltumata selle maksmapaneku võimatusest

regulatiivne

HMS § 51 lg-s 1 sätestatud tähenduses (sellega pannakse kaebajale kohustus tasuda

koolituskulud), mistõttu on teatis halduskohtus vaidlustatav tühistamisnõude raames.

Kaebaja põhjendas esialgse õiguskaitse raames taotleva abinõu kohaldamise vajadust sellega,

et haldusakti täitmise peatamata jätmise tõttu hakkab vastustaja nõuet kohtu kaudu sisse

nõudma ja sellega kaasnevad täiendavaid kulud seoses uue kohtumenetluse alustamisega.

Kaebaja suhtes halduskohtumenetluse algatamine HKMS § 260 lg 1 alusel võib põhjustada

kaebajale täiendavaid rahalisi kulutusi esindaja palkamiseks. Advokaadi palkamine kaebaja

huvide kaitsmiseks kahes haldusasjas võib tekitada kaebajale suhteliselt raske majandusliku

tagajärje. Seega saab jaatada esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu. Kaebus ei ole ilmselgelt

perspektiivitu ning avalik huvi ei kaalu kaebaja huvi üles.

6. Vastustaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 3. detsembri

2021. a määrus ja teha uus määrus, millega jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Vastustaja on seisukohal, et kaebaja vastu nõude esitamise aluseks saaks olla haldusleping

nr 3-11/28204-1, mida praeguses asjas aga vaidlustatud ei ole. Sellist teatist, nagu vangla

kaebajale esitas, õigusaktid ei reguleeri. Õiguslikus mõttes ei ole teatise esitamine kohustuslik.

Vangla pidas teatise esitamist mõistlikuks, et teavitada kaebajat nõudesumma täpsest

arvutuskäigust, samuti maksevõimalustest. Halduskohtu määrus ei aita kaasa kaebaja õiguste

kaitsele ega välista vangla poolt halduslepingu järgi nõutava summa sissenõudmiseks kohtu

poole pöördumist.

Kaebaja viidatud tagajärge – juhul kui vangla peaks pöörduma kohtusse, tuleks tal kanda

õigusabikulusid, ei saa pidada raskeks tagajärjeks HKMS § 249 lg 1 tähenduses. Kaebaja ei ole

oma väidet ka kuidagi põhistanud. Kui vangla peakski pöörduma kaebusega halduskohtusse,

siis selles vaidluses oleks kohtul ulatuslik uurimis- ja selgitamiskohustus ning esindaja

kasutamine ei oleks kohustuslik. Juhul kui kaebaja aga protsessid võidaks, oleks tal õigus nõuda

menetluskulude hüvitamist.

7. Vastuses määruskaebusele vaidleb kaebaja määruskaebusele vastu ja palub jätta see

rahuldamata.

Kaebaja selgitab, et sai vastustaja nõudest teadlikuks esmakordselt 9. novembril 2021, mil ta

sai kätte vastustaja teatise koolituskulude hüvitamise kohta. Teatisega kohustati teda hüvitama

koolituskulud 1950,92 eurot 30 päeva jooksul teatise kättesaamisest. Teatisele oli lisatud ka

vaidlustamisviide. Seega on põhjendatud teatise vaidlustamine halduskohtus.

Kui vangla peaks pöörduma kohtusse, tuleks kaebajal esmalt endal kanda õigusabikulud. Kui

kaebaja menetluses osalemine oleks edukas, oleks tal õigus nõuda menetluskulude hüvitamist

vastustajalt, kuid menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni võib kuluda mitu aastat. Seega

langeks kulude kandmise koormus algselt siiski kaebajale. Keskmine õigusabikulu ühe

kohtuvaidluse menetlemisel on suurusjärgus 10 000 eurot sõltuvalt vaidluse kestvusest,

keerukusest ja kulust. Kaebaja, tema elukaaslane ja neljakuune laps elatuvad vanemahüvitisest,

mille igakuiseks suuruseks on ca 2100 eurot. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine paneks

kaebaja raskesse majanduslikku olukorda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada.

9. Tulenevalt HKMS § 249 lg 1 ls-st 1 on esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine lubatud,

kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. Sätte kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamiseks seega üheaegselt nõutav, et

esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine teeniks kaebuse eesmärki ning selle eesmärgi

saavutamine kohtuotsusega oleks võimatu või ebamõistlikult koormav. Seetõttu ei saa esialgset

õiguskaitset kohaldada eesmärgil, mille saavutamine kohtuotsusega ei ole võimalik.

10. Kaebaja esitas kaebuses tühistamisnõude, soovides lõpetada vastustaja esitatud võlateatise

kehtivuse. Kaebaja hinnangul on teatis haldusakt. Kaebusest ja vastusest määruskaebusele võib

aru saada, et kaebajat kallutas sellisele seisukohale asjaolu, et teatisest selgus esmakordselt võla

olemasolu ja suurus, teatises on vaidlustamisviide ning sarnases asjas on Tallinna

Ringkonnakohus pidanud tühistamisnõuet lubatavaks. Vaidlustatud määruses asus samale

seisukohale ka halduskohus.

Ringkonnakohus kaebaja ja halduskohtu seisukohta ei jaga.

11. Vastustaja on põhjendatult osutanud, et HMS § 51 lg 1 järgi on haldusakti olemuslikuks

tunnuseks regulatiivsus, s.o suunatus isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või

lõpetamisele. Viru Vangla 8. novembri 2021. a teatis aga ei loonud kaebajale kohustust hüvitada

vastustajale ressursimahuka koolituse kulud.

Vastavalt ATS § 32 lg-le 2 ressursimahukal koolitusel osalemiseks võib sõlmida halduslepingu,

milles määratakse ametniku kohustus töötada pärast koolituse lõppu ametiasutuses

kindlaksmääratud aja jooksul, kuid mitte kauem kui kolm aastat. Sama paragrahvi viienda lõike

järgi, kui ressursimahukal koolitusel osalemiseks on ametnikuga sõlmitud haldusleping, peab

ametnik koolituskulud hüvitama proportsionaalselt pärast koolituse lõppu töötatud ajaga, kui ta

vabastatakse teenistusest muu hulgas ATS §-s 87 (ametniku soovil) sätestatud juhul.

Ametniku kohustus hüvitada ressursimahuka koolituse kulud tuleneb seega temaga sõlmitud

halduslepingust koostoimes ATS § 32 lg-ga 5. Kohustuse maksmapanemiseks tuleb vastustajal

aga pöörduda halduskohtusse (ATS § 32 lg 10).

ATS § 2 lg 2 sätestab, et ATS regulatsiooni kohaldatakse vanglaametnikele eriseaduses

sätestatud erisustega. Vangistusseaduses puudub eriregulatsioon ressursimahuka koolituse

kulude hüvitamise osas. Samuti ei ole vangistusseadusega välistatud ATS § 32 kehtivust

vanglaametnike teenistussuhetes. Vastavalt ka kaebaja võimalik kohustus hüvitada vastustajale

koolitusega seotud kulud tuleneb vahetult ATS-st ja kaebajaga sõlmitud halduslepingust.

Seetõttu nõustub ringkonnakohus vastustajaga, et kaebajale esitatud teatisel on toimingu

tunnused. Teatisega üksnes edastati kaebajale informatsiooni nõude olemasolu, suuruse ja

tasumise võimaluste kohta. Toiming ei saa kehtida, seepärast ei saa kohus toimingu kehtivust

lõpetada ega peatada ning toimingut ei saa tühistamiskaebusega vaidlustada. Seetõttu ei saa

sellist tagajärge olla ka kohtumenetluse ajal kaebaja õiguste esmaseks kaitseks kohaldataval

meetmel.

12. Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda asjaolu, et teatises on vaidlustamisviide.

Vaidlustamisviite lisamine teatisele on küll eksitav, kuid sellest ei saa teha järeldust, et teatise

edastamisega soovis vastustaja anda haldusakti ja luua kaebajale kohustuse kulude

hüvitamiseks. Vaidlustamisviide üldise iseloomuga, osutades nii haldusakti kui ka toimingu

vaidlustamise võimalusele. Teiseks võiks vaidlustamisviide küll osutada vastustaja kavatsustele

seoses teatisega, kuid ei saaks siiski muuta asjaolu, et kehtiva õiguse järgi on ressursimahuka

koolituse kulude hüvitamise kohustuse aluseks seadus ja haldusleping. Ainuüksi

vaidlustamisviite olemasolust ei tulene teatise regulatiivsus, kui teatis õigusnormidest tulenevalt

ei ole suunatud kohustuse tekitamisele.

13. Samuti ei muuda ringkonnakohtu seisukohta jõustunud kohtulahend halduskohtu viidatud

asjas nr 3-18-1497. Viidatud asjas oli vaidluse all kaitseväelase ametist vabastamisel kohustus

hüvitada koolituskulud kaitseväele. Seda õigussuhet ei reguleeri ATS, vaid kaitseväeteenistuse

seadus ning selle alusel kaitseministri 6. veebruari 2013. a määrusega nr 8 kinnitatud

„Tegevväelase ressursimahuka koolituse kulu arvestamine ja hüvitamine ning määramata

tähtajaga tegevteenistuses olemise kohustuse määramise kord“. Sisulise erinevusena ei näe

kaitseväeteenistuse seadus ette halduslepingu sõlmimist ressursimahukale koolitusele

saatmisel. Seetõttu, vaatamata mõnetisele sarnasusele, ei ole kohtu seisukohad õiguse

kohaldamise kohta teises kohtuasjas ülekantavad praegusele asjale.

14. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et vastustaja esitatud teatis ei ole halduskohtus

tühistamiskaebusega vaidlustatav haldusakt ning vastavalt ei saa selle kehtivust ega täitmist

peatada ka esialgse õiguskaitse korras.

15. Kaebaja on esialgse õiguskaitse kohaldamisega soovinud vältida menetluskulude tekkimist

sellest, et vastustaja pöördub halduskohtusse võla sissenõudmiseks vastavalt ATS § 32 lg-le 10.

Ringkonnakohus ei nõustus kaebaja ja halduskohtuga ka selles, et kaebajal esineb sellest

tulenevalt esialgse õiguskaitse vajadus. Sõltumata sellest, millise õigusliku hinnangu käesolevas

asjas annab kohus kaebaja ja vastustaja õigussuhtele, ei võta see vastustajalt õigust pöörduda

halduskohtusse väidetava võlgnevuse sissenõudmiseks. Vastustaja õigus pöörduda kohtusse

tuleneb vahetult seadusest. Seetõttu ei sõltu kohtusse pöördumise õigus vastustaja

haldusakti(de) kehtivusest ja/või toimingu(te) õiguspärasusest. Nendele asjaoludele saab kohus

anda hinnangu kohtumenetluses asja sisuliselt lahendades.

16. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole teises võimalikus kohtuasjas hüpoteetiliselt tekkivate

menetluskulude vältimine ka selliseks kaebaja õiguseks, mis iseenesest oleks käsitatav esialgse

õiguskaitse vajadust tingiva kahjuliku tagajärjena HKMS § 249 lg 1 mõttes. Teise kohtuasja

menetluskulud saavad halduskohtule esitatud kaebusega olla üksnes kaudses seoses. Nende

suurus sõltub paljuski kaebajast endast. Ilmselt ülepaisutatud on kaebaja hinnang, et tavapäraselt

ulatuvad õigusabikulud halduskohtumenetluses kümne tuhande euroni.

Seejuures on kaebaja esitanud kohtuasjade omavahelise seose tagurpidiselt. Nimelt järeldub

ATS § 32 lg-st 10, et kui vastustaja hinnangul on kaebajal kohustus hüvitada ressursimahuka

koolituse kulu, siis selle võla sissenõudmisel on täitedokumendiks halduskohtu otsus, kuna

seadus praegusel juhul ei näe ette võimalust pöörata nõue kaebaja vastu täitmisele vastustaja

haldusakti ja/või halduslepingu alusel (TMS § 1 lg 1 p 21). Seetõttu olukorras, kus kaebaja

hinnangul ei ole tal kohustust hüvitada vastustajale ressursimahuka koolituse kulu, puudus

kaebajal vajadus pöörduda ise halduskohtusse oma õiguste kaitseks. Kaebaja saanuks esitada

seisukoha nõude osas otse vastustajale ning, kui vastustaja seejärel siiski pidanuks nõuet

põhjendatuks, siis halduskohtule vastustaja poolt algatatud kohtumenetluses. Seega

tegelikkuses just praeguse kohtumenetluse võimalikud kulud olnuks välditavad ning kaebaja

enda tegevus on loonud võimaluse kulude tekkimiseks kahest kohtumenetlusest ühe asemel.

17. Eeltoodud alusel rahuldab ringkonnakohus vastustaja määruskaebuse, tühistab halduskohtu

3. detsembri 2021. a määruse ning teeb uue määruse, millega jätab rahuldamata kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluse.

(allkirjastatud digitaalselt)