2-20-9216/42 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter

Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 03.02.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-9216

Kohtuasi

X kaebus kohtutäitur Mati Kadaku 12.06.2020 otsusele

täiteasjas nr 008/2020/1021

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.06.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik Tallinna kohtutäitur Mati Kadak

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 28.06.2021 määrus muutmata.

2. X määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud X kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad kulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-20-9216

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Avaldaja esitas 25.06.2020 Harju Maakohtule kaebuse, mille pealkirjastas kui kaebus

kohtutäituri tegevusele ja tasu väljamõistmise otsusele täiteasjas nr 008/2020/1021. Kaebusest

nähtuvalt soovis avaldaja vaidlustada kohtutäituri 15.06.2020 kinnisasja arestimise akti samas

täiteasjas. 01.07.2020 määrusega keeldus maakohus kaebuse menetlusse võtmisest, kuivõrd

kohtule esitatud dokumentidest ei nähtunud, et avaldaja oleks esitanud kohtutäiturile kaebuse

nende asjaolude osas, milliseid avaldaja 25.06.2020 avalduses soovis vaidlustada.

2. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 11.09.2020 määrusega maakohtu 01.07.2020 määruse ja

saatis asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Ringkonnakohus leidis, et

määruskaebuses on avaldaja kinnitanud soovi vaidlustada kohtutäituri otsust täiteasjas nr

008/2020/1021 ning esitanud määruskaebuse lisana ka 26.05.2020 kohtutäiturile esitatud

kaebuse täituri tegevusele ja tasu väljamõistmise otsusele ning kohtutäituri 12.06.2020 otsuse,

millega täitur lahendas avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevuse ja tasu väljamõistmise otsuse

peale ning täitemenetluse lõpetamise taotluse.

3. Kaebuse kohaselt (täpsustatud 15.03.2021) on avaldaja 26.05.2020 saanud 19.05.2020

kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. Täitemenetluse algatamise aluseks on Tallinna

Ringkonnakohtu 16.12.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-13-39908 ja Y 19.05.2020 täitmisavaldus.

19.05.2020

kohtutäituri

tasu

väljamõistmise

otsuses

on

määratud,

et

vastavalt

kohtutäituriseaduse (KTS) § 36 lõikele 3¹ nõuab kohtutäitur kaas- või ühisomanikelt võrdeliselt

neile väljamaksmisele kuuluva tulemi osaga avaliku enampakkumise korraldamise korral,

millega lõpetatakse kaas- või ühisomand, kohtutäituri põhitasu 278 eurot, millele lisandub

käibemaks 55.60 eurot, kokku 333.60 eurot. Täitekulud arvestatakse maha müügitulemist ning

täitekulud kannavad kaas- või ühisomanikud võrdeliselt neile väljamaksmisele kuuluva tulemi

osaga. Kui avaldaja on võlgnik täiteasjas 008/2020/1021, tuleb tal kohtutäituri tasu 278 eurot +

käibemaks 55.60 eurot, kokku 333.60 eurot, üksi tasuda. Vastavalt 19.05.2020

täitmisavaldusele ja Tallinna Ringkonnakohtu 16.12.2019 otsusele peab olema 4 võlgnikku –

Y, Q, N ja OÜ Belgardi Kinnisvara. Seega vastavalt 19.05.2020 otsusele tuleks ühel

ühisomanikul tasuda 83.40 eurot (333.60 : 4). Avaldaja palus tunnistada ebaseaduslikuks

kohtutäituri tegevus 19.05.2020 tasu otsuses avaldajalt 333.60 euro sissenõudmisel.

4. Avaldaja omandas heauskselt ½ mõttelist osa kinnistust Kakumäe tee 82, Tallinn eraisikuna

ja avaldaja ei ole võlgnik vastavalt kohtuotsusele nr 2-13-39908. Tsiviilasjas nr 2-13-39908

rahuldas kohus Belgardi Kinnisvara OÜ hagi osaliselt ning lõpetas kaasomandi, mis kuulus ½

mõttelises osas OÜ-le Belgardi Kinnisvara ning ½ mõttelises osas ühisomanikele N-le, Y-le ja

Q-le ning määras müüa kinnistu avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel

täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud korras ja jaotada enampakkumise tulemina saadud

rahast ½ OÜ-le Belgardi Kinnisvara, 1/6 N-le, 1/6 Y-le ja 1/6 Q-le. Kohus määras täitmise viisi

ja korra selliselt, et huvitatud menetlusosalisel on õigus pöörduda kohtutäituri poole otsuse

täitmiseks pärast 3 kuu möödumist arvates otsuse jõustumisest.

5. Avaldaja esitas 13.05.2020 kohtutäitur Katrin Velletile täitmisavalduse kohtuotsuse nr 2-13-

39908 täitmiseks. Y esitas 19.05.2020 kohtutäitur Mati Kadakule täitmisavalduse samas

kohtuotsuse täitmiseks. 26.05.2020 lõpetas kohtutäitur K. Vellet täitemenetluse täiteasjades nr

031/2020/611, 031/2020/610 ja 031/2020/609 seoses täitemenetluse alustamisega samade

isikute suhtes ja samadel alustel kohtutäitur M. Kadaku poolt täiteasjades nr 008/2020/1019,

008/2020/2020 ja 008/2020/2021. 15.06.2020 arestis kohtutäitur M. Kadak kinnistu Kakumäe

2-20-9216

tee 82, Tallinn, mis kuulub ½ mõttelises osas avaldajale. Avaldaja leiab, et kohtuotsuses puudub

tema isik ning täiteasjas puudub täitedokument, mille alusel nähtuks, et eraisikust avaldaja on

juriidilise isiku OÜ Belgardi Kinnisvara õigusjärglane. Kohtutäitur arestis ebaseaduslikult

avaldaja ½ kaasomandiosa ja üritab seda 17.06.2020 avalikul enampakkumisel müüa.

Puudutatud isiku seisukohad

6. Kohtutäitur leidis, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Täitemenetluse nr

008/2020/1021 lõpetamiseks puudub alus.

7. Y (tinglikult sissenõudja) esitas 19.05.2020 kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi

täitemenetluse läbiviimiseks. Täitedokumendiks on Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud otsus

tsiviilasjas nr 2-13-39908. Kohtulahendi kohaselt tuleb kaasomand ja ühisomand lõpetada läbi

vara müügi kohtutäituri korraldataval avalikul enampakkumisel. Registriosa andmetest nähtub,

et tsiviilasja kohtumenetlemise ajal oli omanik OÜ-le Belgardi Kinnisvara kuulunud osas

vahetunud. Seisuga 23.04.2019 on kinnisasja kaasomanikuks avaldaja. Avaldaja arvab

ekslikult, et kuna ringkonnakohtu otsuses puudub tema nimi, siis otsus teda ei puuduta.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 460 lõike 1 kohaselt kehtib kohtuotsus ka avaldaja

suhtes, kes on OÜ Belgardi Kinnisvara õigusjärglane. Avaldajale, kes on OÜ Belgardi

Kinnisvara juhatuse liige ning osales kohtumenetluses, oli teada kinnisasja võõrandamise ajal,

et nõude üle vaieldakse kohtus, kusjuures nimetatud kohtuvaidluse initsieeris avaldaja ise.

Harju Maakohus on tsiviilasjas nr 2-20-11416 arutanud avaldaja samasisulist kaebust.

8. Kohtutäiturile teadaolevalt ei ole tsiviilasjas nr 2-13-39908 avaldaja, kes oli OÜ Belgardi

Kinnisvara ainuke seaduslik esindaja, esitanud kohtule taotlust hageja asendamiseks. Samuti ei

ole muudetud ega parandatud kohtu jõustunud otsust. Seega on avaldaja käitunud

ebaseaduslikult, sest vastavalt kohtuotsusele oli tal õigus kinnistu müügiks vaid kõigi kaas- ja

ühisomanike nõusolekul. Nõusolekut sai anda kuni 18.05.2020 ehk kohtuotsuse jõustumisest 3

kuu jooksul. Ilmselt ka omaniku vahetust vormistanud notar ei märganud tehingu

ebaseaduslikkust. Seega ei ole kohtutäitur rikkunud täitemenetluse algatamise tähtaega ega

läbiviimise korda. Seda korda on teadlikult rikkunud avaldaja, kes on asunud oma tegevusega

Belgardi Kinnisvara OÜ asemele.

9. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse ebaseaduslikuks tunnistamiseks puudub alus.

Kinnisasjal, mille kohtutäitur pidi avalikul enampakkumisel maha müüma, on kokku neli kaas-

ja ühisomanikku. Kuna programm TAAVI, millega kohtutäiturid töötavad, ei võimalda ühele

toimikule lisada mitut sissenõudjat ega ka mitut võlgnikku ning antud juhul on

menetlusosalised kõik ühis-/kaasomanikud, pidas kohtutäitur vajalikuks avada kokku 3

toimikut, mille kõikide nõude sisuks oli kõnealuse kinnisasja müük avalikul enampakkumisel.

Täiteasjas nr 008/2020/1019 on tinglikult sissenõudjaks Y ja tinglikult võlgnikuks N, täiteasjas

nr 008/2020/1020 on tinglikult sissenõudjaks Y ja tinglikult võlgnikuks Q ning täiteasjas nr

008/2020/1021 on tinglikult sissenõudjaks Y ja tinglikult võlgnikuks avaldaja. Kõikides

toimikutes on koostatud ka analoogse sisuga kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ning

kõikides otsustes on kirjas, et arvestades eeltoodut ning vastavalt KTS § 36 lõikele 3¹ nõuab

kohtutäitur kaas- või ühisomanikelt võrdeliselt neile väljamaksmisele kuuluva tulemi osaga.

Avaliku enampakkumise korraldamise korral, millega lõpetatakse kaas- või ühisomand, on

kohtutäituri põhitasu 278 eurot. Täitekulud arvestatakse maha müügitulemist ning täitekulud

kannavad kaas- või ühisomanikud võrdeliselt neile väljamaksmisele kuuluva tulemi osaga.

Tasumisele kuuluv kohtutäituri põhitasu KTS § 36 lõike 3¹ alusel on 278 eurot, millele lisandub

käibemaks 55.60 eurot, kokku 333.60 eurot.

2-20-9216

10. Kohtutäituri tasu kokku 333.60 eurot on ette nähtud kinnisasja ühis- ja kaasomandi

lõpetamise eest. Ükskõik mitu omanikku kinnisasjal on ja ükskõik mitu täiteasja avatud on,

summa jääb ikka 333.60 euroks, mille kannavad kaas- või ühisomanikud võrdeliselt neile

väljamaksmisele kuuluva tulemi osaga. Arusaadavalt võib tekitada segadust erinevate

täiteasjade numbrite ja adressaatidega kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused, aga

kohtutäiturite ebatäiusliku programmiga ei ole võimalik muud moodi mitme sissenõudja või

võlgniku täiteasjadega toimetada. Kõik kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused olid analoogse

sisuga. Avaldaja on teinud arvutuse, mille kohaselt peaksid kõik neli ühisomanikku tasuma

täituritasu 83.40 eurot. Arvutus on tehtud valesti, sest kohtutäituri tasu avaliku enampakkumise

korraldamise korral, millega lõpetatakse kaas- või ühisomand, kannavad kaas- või

ühisomanikud võrdeliselt neile väljamaksmisele kuuluva tulemi osaga, mitte aga kõik kaas-

/ühisomanikud võrdselt. Kellel on suurem osa kinnisasjast, see kannab ka suurema osa

kohtutäituri tasust.

Maakohtu määrus ja põhjendused

11. Harju Maakohus jättis 28.06.2021 määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ja

menetluskulud avaldaja kanda. Samuti jättis kohus rahuldamata avaldaja 21.06.2021 vastuväite

kohtu tegevusele. Kohus tagastas avaldajale 14.08.2020 tasutud riigilõivu 50 eurot ja määras

kanda see avaldaja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

12. Kaebuse kohaselt sai avaldaja kohtutäituri 12.06.2020 otsuse kätte 17.06.2020 ning esitas

kohtule kaebuse 25.06.2020, seega on kaebus esitatud tähtaegselt ja TMS § 218 lõikes 1 nõutud

kohtueelne menetlus on läbitud.

13. Täitemenetluses nr 008/2020/1021 on täitedokumendiks Tallinna Ringkonnakohtu

16.12.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-13-39908 (jõustunud 18.02.2020). Kohus määras täitmise

viisi ja korra selliselt, et huvitatud menetlusosalisel on õigus pöörduda kohtutäituri poole otsuse

täitmiseks pärast 3 kuu möödumist arvates otsuse jõustumisest.

14. Kinnistusraamatust nähtub, et avaldaja on saanud ½ kinnisasja kaasomanikuks 23.04.2019,

s.o tsiviilasja nr 2-13-39908 menetluse ajal. Äriregistri kohaselt on avaldaja OÜ Belgardi

Kinnisvara ainuosanik ja ainuke juhatuse liige. Juhatuse liikme staatus on avaldajal juba alates

22.05.2013. Kohtute infosüsteemi andmetel on avaldaja tsiviilasjas nr 2-13-39908 16.12.2019

tehtud Tallinna Ringkonnakohtu lahendi isiklikult kätte saanud samal päeval.

15. Tsiviilasjas nr 2-20-11416 menetles kohus avaldaja kaebust kohtutäitur M. Kadaku

23.07.2020 otsusele täiteasjas nr 008/2020/1021. Nimetatud asjas on jõustunud Harju

Maakohtu 10.09.2020 määrus, milles leiti, et avaldaja oli kinnisasja Kakumäe tee 82, Tallinn

osa müümisel OÜ Belgardi Kinnisvara esindaja juhatuse liikmena, mistõttu ei saa väita, et ta ei

olnud teadlik kohtuasja asjaoludest. Seisuga 23.04.2019 on kinnisasja kaasomanikuks avaldaja

ning tulenevalt TsMS § 460 lõikest 1 kehtib jõustunud kohtulahend ka isiku kohta, kes on

menetlusosalise õigusjärglane. Kohtu hinnangul ei ole praeguses asjas alust asuda teistsugusele

seisukohale. Puuduvad ka TsMS § 460 lõikes 2 sätestatud otsuse õigusjärglase osas kehtivust

välistavad asjaolud.

16. Õiguskirjanduses on leitud, et vaidlusaluse eseme võõrandamise korral hageja poolt lasub

vastava asjaolu tõendamiskohustus kostjal. Kui menetluse käigus vastavaid asjaolusid esile ei

tooda või neid ei õnnestu tõendada, teeb kohus otsuse, lähtudes eeldusest, et võõrandamist ei

ole toimunud, st sellisel juhul kehtib irrelevantsuspõhimõte. Irrelevantsuspõhimõtte tõttu ei ole

ka kohtulahend, milles ei ole vaidlusaluse eseme võõrandamise fakti arvesse võetud, ebaõige

2-20-9216

ning eseme võõrandamisele viidates ei saa hiljem nõuda lahendi tühistamist. Kui otsus kehtib

TsMS § 460 kohaselt ka võõrandaja õigusjärglase suhtes, on õigusjärglasel või teisel poolel

võimalik taotleda otsuse täitmisele võtmist TMS § 18 lõike 1 alusel eeldusel, et tal on võimalus

õigusjärgluse olemasolu TMS § 18 lõikes 1 sätestatud viisil tõendada (Käerdi, M. TsMS § 210

kommentaar, komm 3.3.2.a, lk 1129. – V. Kõve jt (toim). Tsiviilkohtumenetluse seadustik I.

Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017).

17. Antud juhul ei toodud hageja poolt Kakumäe tee 82, Tallinn ½ mõttelise osa kinnisasja

võõrandamist tsiviilasja nr 2-13-39908 menetluses esile ning kohus tegi lahendi, milles

võõrandamise fakti arvesse ei võtnud, kuid see ei muuda tehtud kohtulahendit ebaõigeks. TsMS

§ 210 kohaselt ei mõjuta menetluse ajal aset leidnud eriõigusjärglus vaidlusaluse eseme suhtes

asja menetlemist, kusjuures algseks menetlusosaliseks olev õiguseellane jätkab menetluses

poolena osalemist, ajades pärast eriõigusjärgluse toimumist sisuliselt võõrast asja. Sellisel juhul

on loogiline, et TsMS § 460 näeb ette õiguseellase poolt vastavalt TsMS §-le 210 jätkatud

menetluses tehtud lahendi kehtivuse eriõigusjärglase suhtes (Käerdi, M. TsMS § 460

kommentaar, komm 3.1.a, lk 1235. – V. Kõve jt (toim). Tsiviilkohtumenetluse seadustik II.

Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017). Eeltoodust tulenevalt kvalifitseerub avaldaja

eriõigusjärglaseks, kelle suhtes kehtib tsiviilasjas nr 2-13-39908 tehtud lahend. Seega jättis

kohus rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri 12.06.2020 otsusele täiteasjas nr

008/2020/1021 avaldaja õigusjärgluse osas.

18. Avaldaja on esitanud kaebuse ka kohtutäituri 12.06.2020 otsusele kohtutäituri tasu

väljamõistmise osas. Kohus on tuvastanud, et kohtutäitur ei ole 12.06.2020 otsuses võtnud

seisukohta avaldaja 26.05.2020 kaebuse osas, mis puudutab kohtutäituri tasu väljamõistmist.

Kohus küsis kohtutäiturilt selles osas selgitust, kuid kohtutäitur ei ole oma 22.06.2021 vastuses

kohtule täiendavat seisukohta esitanud, vaid on korranud juba varasemalt esitatud seisukohti.

19. Kuigi kohtutäitur on sisuliselt jätnud kohtutäituri tasu väljamõistmise osas avaldaja kaebuse

lahendamata, asus kohus seisukohale, et tasu väljamõistmise otsus ei ole ebaseaduslik ning ka

selles osas on kaebus põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtutäitur on põhistanud, et

on tulenevalt tema töös kasutatava programmi piiratusest pidanud algatama kolm erinevat

täiteasja ühe täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel, kus nii sissenõudja kui võlgnikud on

tinglikult märgitud. Kohtutäitur on selgitanud ja ka tasu väljamõistmise otsusesse märkinud, et

vastavalt KTS § 36 lõikele 3¹ on avaliku enampakkumise korraldamise korral, millega

lõpetatakse kaas- või ühisomand, kohtutäituri põhitasu 278 eurot. Täitekulud arvestatakse maha

müügitulemist ning täitekulud kannavad kaas- või ühisomanikud võrdeliselt neile

väljamaksmisele kuuluva tulemi osaga. KTS § 32 lõike 3 kohaselt lisandub kohtutäituri tasule

käibemaks. Seega kannavad tsiviilasjas nr 2-13-39908 tehtud otsuse kohaselt seadusest

tulenevalt täitekulud (sh käibemaks) Y, Q, N ja avaldaja võrdeliselt neile väljamaksmisele

kuuluva tulemi osaga.

20. Kohtu hinnangul puudub alus täiteasja nr 008/2020/1021 lõpetamiseks ja ka kohtutäituri

tasu väljamõistmise otsuse täiteasjas nr 008/2020/1021 ebaseaduslikuks tunnistamiseks.

Kohtutäitur ei ole ebaseaduslikult arestinud ega üritanud müüa avaldaja ½ kaasomandiosa, kuna

avaldaja on OÜ Belgardi Kinnisvara õigusjärglane ning tsiviilasjas nr 2-13-39908 tehtud otsus

kehtib ka avaldaja suhtes. Samuti ei ole kohtutäitur ebaseaduslikult avaldajalt tasu välja

mõistnud.

21. Kuivõrd tegemist on hagita menetlusega ja käesolev lahend on tehtud avaldaja huvides, siis

jättis kohus menetluskulud TsMS § 172 lõike 1 esimese lause alusel jätta avaldaja kanda.

2-20-9216

22. Kohtutäitur on kohtule teatanud, et tal ei ole seoses tsiviilasja menetlemisega kulusid

tekkinud. Eeltoodust tulenevalt puudub alus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

23. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega tema kaebus kohtutäituri otsusele rahuldada.

24. Kaebuse kohaselt on nii kohtutäitur kui justiitsministeerium avaldajale selgitanud, et ta on

täiteasjas nr 008/2020/1021 võlgnik üksnes tinglikult. Seega ei peaks avaldaja maksma

kohtutäiturile 333.60 eurot 19.05.2020 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse alusel.

Maakohus keeldus alusetult kaebaja nõudeid läbi vaatamast. Maakohtu määrus kuulub

tühistamisele menetlusnormide vale kohaldamise tõttu.

25. Puudutatud isik leidis, et määruskaebus on arusaamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

26. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

27. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 28.06.2021 määrus on õige ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt TsMS

§-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks

neid korrata (TsMS § 659 ja § 654 lõige 6). Ringkonnakohus jaotab määruskaebemenetluse

kulud. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

28. Esmalt märgib kolleegium, et kuigi avaldaja on palunud määruskaebuses tühistada

maakohtu määruse tervikuna, puudub avaldajal seadusest tulenevalt (TsMS § 660 lõige 1)

kaebeõigus maakohtu määruse vaidlustamiseks osas, milles kohus jättis avaldaja vastuväite

kohtu tegevusele rahuldamata ja tagastas avaldajale riigilõivu 50 eurot (s.o määruse

resolutsiooni punktid 1 ja 3). Seega vastavas osas on määrus TsMS § 466 lõike 3 kohaselt

jõustunud.

29. Kaebuses leiab avaldaja, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusnormide väära

kohaldamise tõttu, kuid seejuures ei viidata ühelegi kohtu menetluslikule rikkumisele. Kaebaja

märgib üksnes, et kohus keeldus alusetult kaebaja nõudeid läbi vaatamast. See seisukoht on aga

ekslik, kuna vaidlustatud määruses tegi maakohus sisulise otsustuse avaldaja kogu kaebuse

osas.

30. Rohkem põhjendusi määruskaebuses ei esitata. Avaldaja jääb üksnes oma seisukoha juurde,

et ta ei peaks maksma kohtutäiturile 333.60 eurot 19.05.2020 kohtutäituri tasu väljamõistmise

otsuse alusel. Asja materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur avaldajale korduvalt selgitanud (mh

nt 07.05.2021 e-kirjas, mis on avaldaja 13.06.2021 menetlusdokumendi lisa 5), et kohtutäituri

19.05.2020 tasu otsuses märgitud tasu (333.60 eurot) kinnisasja kaas- ja ühisomanikelt

väljamõistetavad konkreetsed summad arvestatakse alles peale kinnisasja müümist

müügitulemist võrdeliselt kaas- ja ühisomanikele väljamaksmisele kuuluva tulemi osaga. Seega

saab kohtutäitur nõuda 333.60 euro tasumist alles peale edukat enampakkumist ja sedagi

võrdelistes osades kõigilt kaas- ja ühisomanikelt, mitte ainult avaldajalt kogusummas. Vastuses

määruskaebusele selgitab kohtutäitur täiendavalt, et praegusel hetkel ei ole tasu muutunud

2-20-9216

sissenõutavaks, kuid see asjaolu ei ole aluseks kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse

tühistamiseks. Seega leidis maakohus õigesti, et puudub alus kohtutäituri tasu otsuse

ebaseaduslikuks tunnistamiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

31. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud tuleb kaebuse rahuldamata jätmise tõttu

jätta kaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lõige 1).

32. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, kuivõrd vastustajal (kohtutäituril)

ei saa eeldada käesolevas asjas hüvitatavate menetluskulude tekkimist.

(allkirjastatud digitaalselt)