2-18-16083/49 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm

Määruse tegemise aeg ja koht 03. veebruar 2022. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-16083

Kohtuasi

Autopista OÜ hagi C ja Q vastu valduse vabastamise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.01.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

C ja Q määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja:

Autopista

OÜ

(registrikood

14050183),

lepinguline esindaja Marge Rebane

Kostjad: C (isikukood XXXXXXXXXXX) ja Q

(isikukood XXXXXXXXXXX), kostjate lepinguline

esindaja Maia Ploom

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta vastu võtmata kostjate 05.02.2021 määruskaebusele ja 07.05.2021 seisukohale

ning hageja 03.05.2021 vastusele lisatud dokumentaalsed tõendid.

2. Tühistada Harju Maakohtu 27.01.2021 määrus menetluskulude jaotuse osas ja teha

tühistatud osas uus määrus, millega jätta maakohtus kantud menetluskulud poolte

endi kanda. Ülejäänud osas on maakohtu määrus jõustunud.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Määruskaebemenetluse kulud jätta hageja kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

2-18-16083

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Autopista OÜ (hageja) esitas 25.10.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse C ja Q (kostjad)

vastu valduse vabastamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale korteriomand

aadressil XXX, Tallinn. Korteris elab hageja õiguseellase vend koos abikaasaga. Kostjad

keelduvad korterit vabastamast, jätkates õigusliku aluseta selle kasutamist.

Kostjad vaidlesid hagile vastu. Q palus menetluse enda suhtes lõpetada, kuna ta pole ammu

vaidlusalusesse korterisse registreeritud ning ei ela ega hoia seal oma vara.

18.01.2019 seisukohas teatas hageja, et võttis 27.11.2018 kostjatelt nende nõusolekuta

korteri valduse üle. Kostja I kaebuse alusel Politsei- ja Piirivalveamet menetlust ei algatanud.

26.11.2019 kohtuistungil loobus hageja hagist. Kostjad menetluskulude kandmisega ei

nõustunud, kuna korteri valdus oli seaduslik ning vabastamine ei olnud vabatahtlik, vaid

sunniviisiline.

Maakohtu määrus ja põhjendused

Maakohus võttis 27.01.2021 määrusega hagist loobumise vastu ja lõpetas asja menetluse.

Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 5 alusel

kostjate kanda ning tagastas hagejale pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust.

5.1. TsMS § 429 lg 1 järgi on hagejal õigus hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Maakohus ei tuvastanud TsMS § 429 lg-s 4 märgitud

asjaolusid, mis välistaks loobumise vastuvõtmise. Sel põhjusel võttis maakohus hagist

loobumise vastu ja lõpetas asja menetluse.

5.2. TsMS § 168 lg 5 järgi kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või

võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Hageja

loobus käesoleval juhul hagist seetõttu, et on saanud tagasi valduse hagi esemeks olnud

kinnisasja suhtes. Maakohus tuvastas, et kostja I on end rahvastikuregistri andmetel korterist

välja registreerinud. Kostjad ei olnud nõus valduse vabastamisega, kuid ei ole vaidlustanud

nende väidetavat valduse vabastamisele sundimist ega kohtutäituri tegevust. Kostja I avalduse

alusel kriminaalasja ei algatatud. Sellises olukorras on menetluskulude kostjate kanda jätmine

põhjendatud, kuna kostjad täitsid hageja nõude peale hagi esitamist ning ei ole enda väidetavat

väljatõstmist vaidlustanud.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

Kostjad esitasid määruskaebuse, milles paluvad vaidlustatud määruse menetluskulude

jaotuse osas tühistada ja jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Määruskaebuse

väited on kokkuvõtvalt järgmised.

6.1. Õige ei ole maakohtu seisukoht, nagu oleks kostjad hageja nõude rahuldanud. Hageja on

menetluses kinnitanud, et võttis korteri valduse üle kostjate nõusolekuta. Ekslik on väide, nagu

2-18-16083

ei oleks kostjad väljatõstmist vaidlustanud. Kriminaalasja ei algatatud, kuivõrd prokuratuur ei

leidnud kriminaalkuriteo koosseisu. Kostja II ei ole hageja õigusi kuidagi rikkunud ja temalt

menetluskulude väljamõistmiseks puudub igasugune alus.

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja sellele vastamiseks.

7.1. Hageja vaidles määruskaebusele vastu. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.

Olenemata kostjate poolt hageja nõude täitmise viisist on kostjad hageja nõude täitnud ja teinud

seda peale hagi esitamist. Kostjad ei ole põhjendanud ega viidanud, millest tulenevalt oli

valduse vabastamiseks nende nõusolek vajalik.

Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 456 lg 4

teise lause alusel on maakohtu määrus ülejäänud osas edasi kaebamata jõustunud.

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatav määrus tuleb menetluskulude jaotuse osas TsMS

§ 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse,

millega jaotab menetluskulud teisiti. Määruskaebus rahuldatakse.

Esmalt lahendab ringkonnakohus poolte taotlused täiendavate tõendite vastuvõtmiseks.

TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.

Uusi tõendeid saab esitada ka vastaspool. Kohus võtab vastu siiski ainult sellise tõendi, millel

on asjas tähtsust (TsMS § 238 lg 1). Täiendavad dokumentaalsed tõendid (kostja II elukoha

andmete väljavõte rahvastikuregistrist, korterist leitud ostutšekid ja Politsei- ja Piirivalveamet

05.12.2018 vastuskiri) jäävad vastu võtmata, kuna need ei oma määruskaebuse lahendamisel

tähtsust. Kohus ei saa hagist loobumise korral menetluskulude jaotuse üle otsustamisel hakata

hindama, kas hagi oleks kuulunud sisuliselt rahuldamisele või mitte. Seetõttu ei sõltu kaebuse

lahendamine täiendavatele tõenditele antavast hinnangust. Lisaks on PPA 05.12.2018 kiri juba

toimiku materjalide hulgas olemas (dtl 177). Dokumente ei ole nende elektroonilise esitamise

tõttu vajalik tagastada.

Sisuliselt on vaidlus selles, kas hageja poolt sunniviisiliselt kostjate valduse lõpetamine

tähendab nõude rahuldamist kostjate poolt TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 tähenduses. Kolleegium

nõustub määruskaebuse väitega, et maakohus ei saanud käesoleval juhul jätta hagist loobumisel

menetluskulusid kostjate kanda.

12.1. TsMS § 168 lg 4 esimeses pooles sisalduva üldreegli järgi kannab hageja menetluskulud,

kui ta loobub hagist. Sama sätte teise poole erandi ja TsMS § 168 lg 5 kohaselt jäävad kulud

aga kostja kanda, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist

rahuldanud. Üldjuhul võib öelda, et kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena

saavutab eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus, siis saab lugeda, et kostja on TsMS § 168

lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (vt Riigikohtu 15.05.2013 määrust tsiviilasjas nr

3-2-1-55-13, p 13). Asja materjalidest tulenevalt ei ole hageja hagiga taotletud eesmärki

saavutanud mitte kostjate, vaid enda tegevuse tulemusena. TsMS § 168 lg 5 näeb ette erandi,

mida ei saa tõlgendada laiendavalt. Kuna kostjad ei ole hagejale sooritust teinud ega korteri

valdust vabatahtlikult üle andnud, ei saa nõustuda maakohtuga, et kostjad on pärast hagi

2-18-16083

esitamist hageja nõude rahuldanud. Seega tulnuks hagist loobumisel TsMS § 168 lg 4 järgi jätta

menetluskulud hageja kanda.

Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ja tühistab maakohtu

määruse menetluskulude jaotuse osas. Kuna kostjad taotlevad maakohtu menetluses kantud

kulude jätmist poolte endi kanda, teeb ringkonnakohus tühistatud osas uue määruse, millega

jätab maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud tuleb kaebuse rahuldamisest tingituna jätta

hageja kanda. Maakohus ei määranud hüvitatavaid kulusid rahaliselt kindlaks, mistõttu

juhindudes TsMS § 174 lg-st 4 ei tee seda ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks

asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 2).

TsMS § 696 lg 1, TsMS § 178 lg 1 ja TsMS § 433 lg 1 alusel saab käesoleva määruse peale

esitada määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Gaida Kivinurm