2-21-19310/5 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 02.veebruar 2022.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-19310

Kohtuasi

X taotlus riigi õigusabi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.detsembri 2021.a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

(määruskaebuse

esitaja):

X

(isikukood

XXXXXXXXXXX, elukoht XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 13.detsembri 2021.a määrus jätta muutmata.

2. X määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja) esitas 09.detsembril 2021.a Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks.

2. Taotluse kohaselt soovis avaldaja riigi õigusabi probleemide lahendamiseks seoses

kooseluga täisealise pojaga. Riigi õigusabi taotleja elab koos abikaasa ja täiskasvanud pojaga

2-21-19310

aadressil XXX. Taotleja poeg on töötu ja vägivaldne. Kuivõrd poeg on vägivaldne, tekivad tihti

tülid, mis lõppevad politsei väljakutsumisega. Samuti ei tasu poeg korteriga seotud kulusid ning

elab vanemate kulul. Asjast taotlejale tulenev võimalik kasu on see, et lõpevad tülid pojaga ning

taotleja ja tema abikaasa saavad rahulikult edasi elada. Taotleja selgitas ka, et talle on juba

määratud nimetatud probleemi lahendamiseks riigipoolne õigusabi ning esindajaks

vandeadvokaat Urmas Arumäe, kellega jäid asjad pooleli. Taotleja on majanduslikult

vähekindlustatud ega oma õigusalaseid teadmisi, et kohtusse pöörduda ning vajab abi.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus keeldus 13.detsembri 2021. a määrusega avaldaja riigi õigusabi taotluse

menetlusse võtmisest.

4. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib RÕS § 6 lg 1 kohaselt riigi õigusabi saada

füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda

asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle

majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

5. Kohus leidis, et esitatud taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta menetlusse võtmata.

6. Kohus tuvastas kohtute infosüsteemist järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud. Harju

Maakohtu 18.oktoobri 2019.a määrusega tsiviilasjas number 2-19-14831 on taotlejale antud

riigi õigusabi tema esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning

õigusdokumendi koostamises määruse tegemisest alates kohustuseta hüvitada riigi õigusabi

tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohtule ei nähtu, et õigusabi osutamine oleks lõpetatud. Sellekohast

määrust ei ole kohus teinud. Ka käesolevas riigi õigusabi taotluses toodud asjaolud on samad

ning taotleja soovib jätkuvalt samasisulise sooviga kohtusse pöörduda.

7. Kohus oli seisukohal, et kuna taotlejale juba on määratud riigi õigusabi korras esindaja sama

probleemi lahendamiseks, riigi õigusabi osutamine ei ole käesolevaks hetkeks lõpetatud,

puudub taotlejal vajadus esitada uut riigi õigusabi taotlust. Taotlejal on võimalik probleemi

lahendamise jaoks pöörduda talle juba määratud esindaja, vandeadvokaat Urmas Arumäe

poole. Esindajal on tulenevalt 18.oktoobri 2019.a kohtumäärusest riigi õigusabi osutamise

perioodi kestel kohustus taotlejale selgitada probleemi lahendamise võimalusi, vajadusel on

esindajal võimalik esitada hagi kohtusse või kasutada mõna muud vajalikku meedet.

8. RÕS § 17 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile säilib asja

ülekandumisel mõneks teiseks käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks

ning varasemalt nimetatud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist. Seega on taotlejal

võimalik saada käesolevas tsiviilasjas kirjeldatud probleemi lahendamiseks abi talle hetkel riigi

õigusabi osutatavalt advokaadilt ning tal puudub täiendav õigusabivajadus.

9. Kohus keeldus taotleja riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 4 alusel

koostoimes RÕS § 17 lg-ga 1, kuivõrd on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse

lõpetamise määrus. Taotlejale on juba varasemalt tsiviilasja nr 2-19-14831 raames antud sama

probleemi lahendamiseks riigi õigusabi. Teistkordne riigi õigusabi andmine sama probleemi

lahendamiseks ei ole lubatud ning riigi õigusabi osutamist ei ole lõpetatud. Kui avaldaja leiab,

et senine talle riigi õigusabi osutaja on näidanud ennast asjatundmatu või hooletuna, on tal sama

tsiviilasja raames taotleda riigi õigusabi osutaja vahetamist (RÕS § 20 lg 31).

2-21-19310

Määruskaebus

10. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles selgitas, et covid-19 tõttu jäi õigusabi olematuks,

sest elu läks lukku. Taotlejal on diabeet, tema abikaasal vähk. Taotleja tegi YYY täieliku

remondi, et poeg saaks sinna elama minna. Ta ei läinud, sest majas puudub lift (5.korrus).

Määruskaebuse lisaks oleva riigi õigusabi taotluse kohaselt on taotlejale riigi õigusabi vajalik

poja väljatõstmiseks ühiseks elukohaks olevast korterist.

Menetluse edasine käik

11. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju

Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei

anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab

ringkonnakohus

maakohtu

määruse

muutmata

ning

määruskaebuse

rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega

ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus

järgmist.

13. Ringkonnakohus saab määruskaebuse esitamisest aru nõnda, et avaldaja soovib maakohtu

määruse tühistamist ja esitatud taotluse rahuldamist.

14. Määruskaebuse lahendamiseks kontrollis ringkonnakohus maakohtu määruse põhjenduste

õigsust ning tuvastas kohtute infosüsteemi alusel, et maakohtu järeldus, et avaldajale on

samasugustel asjaoludel määratud riigi õigusabi 18.oktoobri 2019.a määrusega tsiviilasjas nr 2-

19-14841, mille osutamist ei olnud käesolevas asjas vaidlustatud määruse tegemise hetkeks

lõpetatud, on õige.

15. Kohtute infosüsteemi alusel on 18.oktoobril 2019.a tsiviilasjas nr 2-19-14841 tehtud määrus

jõustunud 07.detsembril 2019.a.

16. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus ringkonnakohtu hinnangul vaidlustatud määruses

õigesti, et kuna taotlejale on juba tsiviilasjas nr 2-19-14841 riigi õigusabi määratud, teistkordne

riigi õigusabi andmine sama probleemi lahendamiseks ei ole lubatud ning riigi õigusabi

osutamist ei ole eelnimetatud tsiviilasjas ka lõpetatud, tuleb avaldaja 09.detsembri 2021.a riigi

õigusabi saamise taotluse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel keelduda.

Ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtust erinevale seisukohale asuda, arvestades, et TsMS

§ 371 lg 1 p 4 välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise, kui on olemas jõustunud

kohtulahend, mis on tehtud samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel.

17. Ringkonnakohus saab määruskaebusest aru veel seda, et seoses covid-19 puhanguga Eesti

Vabariigis jäi kaebaja hinnangul talle tsiviilasjas nr 2-19-14841 määratud riigi õigusabi

osutamine olematuks.

18. Ka see väide ei anna määruskaebuse rahuldamiseks alust, arvestades, et maakohus on

vaidlustatud määruses õigesti märkinud, et juhul, kui avaldaja leiab, et senine talle riigi õigusabi

2-21-19310

osutaja on näidanud ennast asjatundmatu või hooletuna, on tal tsiviilasja nr 2-19-14841 raames

RÕS § 20 lg-st 31 tulenevalt õigus taotleda riigi õigusabi osutaja vahetamist.

19. Lõpetuseks märgib ringkonnakohus, et kuigi kohtute infosüsteemist nähtuvalt on

25.jaanuaril 2022.a tsiviilasjas nr 2-19-14841 tehtud riigi õigusabi osutamist lõpetav määrus, ei

anna ka see asjaolu alust käesolevas asjas esitatud määruskaebuse rahuldamiseks, arvestades,

et eelnimetatud määrusest nähtuvalt on avaldaja maakohtule kinnitanud, et kuigi vajas riigi

õigusabi seoses poja väljatõstmise nõudega, puudub avaldajal praeguseks riigi õigusabi

vajadus, kuna pojal ei ole tema seisundit arvestades nagunii võimalik mujale elama minna.

Edasikaebeõigus

20. Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt RÕS § 15 lg-st 8 koostoimes TsMS § 372 lg-

ga 5.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/