3-21-2945/5 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedX OÜ esitas 29.08.2021 Maksu- ja Tolliametile (MTA) juuli 2021 käibedeklaratsiooni (KMD), mille tulemusel tekkis äriühingul käibemaksu enammakse 3108,30 eurot. Maksuhaldur
Legislator headnote
AI generated3-21-2945/5 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Maksuhaldur
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja
Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
2. veebruar 2022. a, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2945
Haldusasi
Maksu- ja Tolliameti taotlus X OÜ suhtes täitmist
tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Margo Karu
Puudutatud isik X OÜ
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 23. detsembri 2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Maksu- ja Tolliameti määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Võtta menetlusse Maksu- ja Tolliameti määruskaebus Tallinna Halduskohtu
23. detsembri 2021. a määruse peale haldusasjas nr 3-21-2945.
2. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti määruskaebus.
3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 23. detsembri 2021 määrus ning teha uus määrus,
millega rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ja anda luba aresti seadmiseks Eesti
Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) X OÜ ettemaksukontole (viitenumber
XXXXXXXX) 5645,69 euro ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3,
§ 265 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. X OÜ esitas 29.08.2021 Maksu- ja Tolliametile (MTA) juuli 2021 käibedeklaratsiooni
(KMD), mille tulemusel tekkis äriühingul käibemaksu enammakse 3108,30 eurot. Maksuhaldur
pikendas käibemaksuseaduse (KMS) § 34 lg 2 alusel enammakse tagastamise tähtaega
21.10.2021 otsusega nr 12.2-3/056444-6 ja 17.11.2021 otsusega nr 12.2-3/056444-9 kokku 60
päeva kuni 27.12.2021.
2. MTA esitas 20.12.2021 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361
lg 1 ja § 130 lg 1 p 3 alusel taotluse anda luba aresti seadmiseks X OÜ ettemaksukontole
(viitenumber XXXXXXXX) Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) 5645,69 euro ulatuses, sh
2021. a juuli KMD esitamisest tulenevale enammaksele 3108,30 eurot.
3-21-2945
2(7)
MTA kontrollib 02.09.2021 korralduse nr 12.2-3/056444-1 alusel X OÜ juuli 2021 KMD
esitamisel tekkinud tagastusnõude ning käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise
õigsust. Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on 5645,69 euro suuruse rahalise kohustuse
määramine. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et puudutatud isik deklareeris
2021. a juuli KMD-l alusetult sisendkäibemaksu 5645,69 eurot, et tekitada tagastusnõue
3108,30 eurot. Maksumenetluses tuvastatud asjaolud on välja toodud 07.12.2021 kontrolliaktis
nr 12.2-3/056444-10. Tegelikult ei teinud äriühing tehinguid V OÜ-ga ega saanud arvetel
märgitud teenuseid. P OÜ-lt ostetud kaupa ja teenust ei soetatud X OÜ ettevõtluse ja
maksustatava käibe tarbeks.
Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast maksuotsuse väljastamist võib selle
sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.
Puudutatud isik kajastas 2021. a juuli KMD-l valeandmeid. X OÜ ei ole veel esitanud
majandusaasta aruandeid, sest äriühing registreeriti 18.01.2021. Seega ei ole ülevaadet isiku
majanduslikust võimekusest. Puudutatud isikul puuduvad rahalised vahendid kohustuste
täitmiseks. X OÜ pangakonto saldo on 04.10.2021 seisuga 485,15 eurot ning pearaamatu
kassakonto väljavõtte järgi on 31.07.2021 seisuga kassajääk -35 413,29 eurot. Seega puudub
kindlus, et pangakontol olevast rahast piisab tulevikus tekkiva maksukohustuse täitmiseks.
Puudutatud isik on varemgi sarnaselt käitunud. X OÜ deklareeris veebruari ja märtsi 2021
KMD-del alusetult sisendkäibemaksu tagastusnõude tekitamiseks. Tegelikult ei toimunud
arvetel kajastatud tehinguid W OÜ-ga ning arved olid teadlikult koostatud sisendkäibemaksu
alusetuks deklareerimiseks. Maksuhaldur jättis 19.08.2021 maksuotsusega nr 12.2-3/055568-
12 rahuldamata veebruari ja märtsi 2021 tagastusnõude ja määras tasumisele 9684,61 eurot.
Maksuhaldur on ka kontrollimas mai 2021 ja august 2021 KMD-del deklareeritud andmete ja
tagastusnõude õigsust. Maksustamisperioodi mai 2021 osas muutub maksukohustus 12 188,66
eurot, s.o ettemaksukontolt tagasinõutava enammakse ja suurendatud käibemaksukohustuse
võrra (14.12.2021 kontrolliakt nr 12.2-3/055990-8). Maksustamisperioodi august 2021 osas
kohustati äriühingu esindusõiguslikku isikut esitama majandustegevusega seotud dokumente ja
andma suulisi seletusi, kuid ta pole täitnud korraldust ega tasunud sunniraha. Seega ei saa
eeldada, et ta tasub tulevikus määratavad maksukohustused. Samuti seab maksuotsuse
sundtäitmise võimalikkuse kahtluse alla juhatuse liikme Y varasem maksukäitumine. Y on
olnud äriühingute O OÜ, Q OÜ ja M OÜ juhatuse liikmena raskelt hooletu, sest tema juhatuse
liikmeks oleku ajal tekkis neil äriühingutel maksuvõlg.
X OÜ-l ei ole avalike registrite järgi kinnisvara, sõidukeid, laevu, väärtpabereid ega
väärtpaberikontosid. Puudub teave, et X OÜ-le kuuluks vallasvara, millele sissenõuet pöörata.
Taotluse esitamise kuupäeva seisuga puudub ülevaade X OÜ arvelduskontol ja kassas olevast
rahasummast. Igal juhul on arvelduskontol ja kassas asuv raha likviidne vara, mida on võimalik
piiranguteta kasutada. Puudub teave muude varaliste õiguste kohta (nt kaubamärgid,
hüpoteekidega seotud õigused).
MTA on kasutanud KMS § 34 lg-s 2 sätestatud võimalust pikendada tagastusnõude täitmise
tähtaega 60 päeva võrra, s.o kuni 27.12.2021. Samas ei saa maksuotsust teha enne
tagastusnõude rahuldamata jätmist. Kontrolliakti kättetoimetamine X OÜ-le ei ole õnnestunud.
Y on korduvalt teavitatud kontrolliaktist ja palutud sellega tutvuda (telefonivestlused
13.12.2021, 15.12.2021, 16.12.2021 ja 17.12.2021, SMS-d 13.12.2021 ja 17.12.2021), kuid ta
ei ole seda teinud. Teine juhatuse liige D ei vastanud maksuhalduri 13.12.2021 ja 16.12.2021
telefonikõnedele. Kontrolliakt edastati 08.12.2021 puudutatud isiku registrijärgsel aadressil,
kuid see tagastati märkega „ei asu antud aadressil“, samuti edastati see teadaoleva tegevuskoha
aadressil. Kontrolliakti kättetoimetamiseks avaldati 20.12.2021 teade väljaandes Ametlikud
Teadaanded. Arvestades, et sel viisil loetakse kontrolliakt kättetoimetatuks 10 päeva
3-21-2945
3(7)
möödumisel selle avaldamisest (MKS § 55), ei jõua maksuhaldur enne tagastusnõude täitmise
tähtpäeva maksuotsust teha.
Aresti seadmine X OÜ ettemaksukontole on sobiv täitetoiming. Maksukohustus on äriühingu
varalise seisuga võrreldes suur. Tagastusnõude hilisem sissenõudmine võib osutuda võimatuks.
Puuduvad muud maksukohustuslast vähem koormavad võimalused maksukohustuse täitmise
tagamiseks.
Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingu, kui X OÜ on esitanud
tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 5645,69 eurot, valides tagatise liigi
vastavalt MKS §-s 122 loetletule.
Vastuseks halduskohtu nõudele selgitas MTA, et maksukohustuse täitmisel tuleb arvestada
MKS § 105 lg-s 6 sätestatud järjekorda. Äriühingul on 22.10.2021 seisuga maksuvõlg
19 633,62 eurot. Alustatud on 22.10.2021 maksuotsusega määratud maksuvõla 9684,61 eurot
ja 05.11.2021 korraldusega rakendatud 450 euro suuruse sunniraha sissenõudmist. 22.10.2021
laekus sissenõudmise tulemusel 66,40 eurot. Alusetu tagastusnõude aktsepteerimise ja kontrolli
tulemusel tehtava maksuotsuse väljastamise vahel võivad asjaolud muutuda ja maksuvõlg saab
sisse nõutud või tasutud. Kui ettemaksukontot ei arestita, peab MTA aktsepteerima alusetut
tagastusnõuet ja vabastama selle äriühingu ettemaksukontole. Äriühing võib esitada taotluse
tagastusnõude täitmiseks ettemaksukontolt, mille MTA peab täitma.
3. Tallinna Halduskohus jättis taotluse 23.12.2021 määrusega rahuldamata.
Maksuhaldur viib läbi menetlust, mille tulemusena määratakse eeldatavalt kindlaks puudutatud
isiku maksukohustus. MTA on alustanud sisendkäibemaksu ja tagastusnõude õigsuse kontrolli
ning jõudnud järeldusele, et sisendkäibemaksu ja enammakset on deklareeritud alusetult, kuid
maksuotsust ei jõuta teha enne, kui lõpeb tagastusnõude õigsuse kontrollimise tähtaeg, s.o
27.12.2021 (MKS § 106 lg 2, KMS § 34 lg 2). Samas puuduvad asjaolud, mis osutaksid, et
pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle
sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks
(MKS § 1361 lg 1). Taotlusest ei nähtu, kuidas suurendab planeeritava maksuotsuse
sundtäitmise võimalikkust asjaomase tagastusnõude / ettemaksukonto arestimine, või teistpidi,
kuidas raskendab sundtäitmist ettemaksukonto arestimata jätmine.
Nimelt nähtub MTA võlapäringust, et X OÜ-l on 23.12.2021 seisuga maksuvõlg 19 633,62
eurot. MKS § 105 lg 3 sätestab, et maksuhaldur tasaarvestab maksukohustuslase rahalised
kohustused tema tagastusnõudega. Seega väheneb X OÜ tagastusnõude aktsepteerimisel või
ettemaksukontole vabastamisel äriühingu maksuvõlg vastava summa võrra ning planeeritava
maksuotsuse tegemisel maksuvõlg omakorda suureneb vastava summa võrra. Seega ei saa
tagastusnõude aktsepteerimine enne maksuotsuse tegemist raskendada või muuta võimatuks
maksuotsuse sundtäitmist maksukohustuslase tegevuse tõttu.
Ebapiisav on MTA üldsõnaline selgitus, et asjaolude muutumist ei saa välistada. Seisukoht, et
olemasolev maksuvõlg võib saada sisse nõutud või tasutud, ei ole kooskõlas ka MTA
20.12.2021 taotluses toodud põhjendustega, et X OÜ-l puudub lisaks tagastusnõudele vara,
millele sissenõue pöörata, ning äriühingu senist käitumist arvestades ei saa eeldada
maksukohustuste vabatahtlikku täitmist. Kuna kehtiv maksuvõlg on kordades suurem kui
tagastusnõue, ei ole võimalik mõista, mis tingiks asjaolude muutumise sellisel määral, et
puudutatud isikul tekiks võimalus taotleda ettemaksukontole vabastatud tagastusnõude täitmist
enda pangakontole. Kui selline võimalus peaks siiski tekkima, on MTA-l võimalik esitada
halduskohtule uus taotlus. Praegusel juhul ei ole taotlust piisavalt põhjendatud. Kuna MKS §
1361 lg 1 kohaldamise eeldused ei ole täidetud, tuleb taotlus jätta rahuldamata.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3-21-2945
4(7)
4. Maksu- ja Tolliamet palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 23.12.2021
määrus ja teha uus määrus, millega taotlus rahuldada.
MTA taotlus vastas kohtupraktikas välja kujunenud kriteeriumitele (vt nt Tallinna
Ringkonnakohtu 10.12.2021 määrus nr 3-21-2657, p-d 14 ja 15).
Halduskohus jättis taotluse rahuldamata, sest puudutatud isikul on jooksev maksuvõlg. Seega
pidas halduskohus õiguspäraseks olukorda, kus maksuvõlg väheneb alusetult tekitatud
tagastusnõudega. Ühtlasi järeldub eelnevast, et tagastusnõude tuvastamismenetluse raames ei
ole jooksva maksuvõla puhul ettemaksukonto arestimine põhjendatud. Sellisel juhul on
maksukohustuslastel võimalik vähendada maksupettuse tulemusel tekitatud tagastusnõudega
oma maksuvõlga ja intressikohustust. See on vastuolus eesmärgiga tagada isikute õiguspärane
maksukäitumine. Sisutuks muutub Riigikohtu 18.06.2013 määruse nr 3-3-1-28-13 p-s 13
väljendatud seisukoht selle kohta, millal on võimalik tagastusnõuet arestida.
Isegi kui ettemaksukonto arestimine ei võimalda sellele laekuvat raha kasutada muude
(jooksvate) maksukohustuste täitmiseks, on see toiming proportsionaalne, kui puuduvad vähem
koormavad võimalused maksukohustuse täitmise tagamiseks (Tallinna Ringkonnakohtu
10.10.2018 määrus nr 3-18-1689, p 7). Halduskohus ei hinnanud, kuidas oleks muul moel
tagatud võimaliku maksuotsusega määratava maksusumma tasumine. Maksuotsuse
vaidlustamisel võib esialgse õiguskaitse puhul tekkida samuti küsimus ettemaksukonto
arestimisest. Äriühingu jooksev maksuvõlg näitab, et puudutatud isikul puudub võimekus või
tahe maksuvõlga tasuda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. MTA määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse
esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 265 lg 5), määruskaebus on
tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele.
Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p
9). HKMS § 264 lg 3 koostoimes MKS §-ga 1361 ei näe ette, et loa taotlemise menetluses peaks
osalema isik, kelle suhtes luba taotletakse. Sellise isiku kaasamine loa taotlemise menetlusse
oleks vastuolus taotletava loa eesmärgiga. Isikul on võimalik esitada vastuväiteid
edasikaebemenetluses, kui kohus maksuhalduri taotluse rahuldab (Riigikohtu 14.05.2013
määrus nr 3-3-1-7-13, p 13).
6. Maksuhaldur taotles MKS § 1361 lg 1 ja § 130 lg 1 p 3 alusel luba arestida X OÜ
ettemaksukonto kokku 5645,69 euro ulatuses, sh 2021. a juuli KMD-st tulenev tagastusnõue
3108,30 eurot. Maksuhalduri 20.12.2021 taotluse lisade järgi deklareeris puudutatud isik juuli
2021 KMD-l sisendkäibemaksu 5645,69 eurot, mille tulemusena tekkis 3108,30 euro suurune
enammakse. Maksuhaldur alustas 02.09.2021 korraldusega juuli 2021 tagastusnõude ja
käibedeklaratsioonis deklareeritud andmete õigsuse kontrolli. Taotluse kohaselt suureneb
kontrolli tulemusena puudutatud isiku maksukohustus 5645,69 euro võrra. Maksumenetluses
tuvastatud asjaolud on kajastatud kontrolliaktis. Maksuhaldur pikendas tagastusnõude täitmise
tähtaega 21.10.2021 ja 17.11.2021 otsustega KMS § 34 lg 2 alusel kuni 27.12.2021. Taotluse
esitamine oli ajendatud sellest, et maksuhaldur ei jõua enne tagastusnõude täitmise tähtpäeva
teha maksuotsust ning peab enammakse aktsepteerima ja kandma äriühingu ettemaksukontole.
Kontrolli lõppemisel ei pruugi alusetult tagastatud summa tagasinõudmine olla võimalik.
7. MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud loa andmine eeldab, et maksuhaldur kontrollib maksude
tasumise õigsust, kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine
ning kontrolli käigus on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena
antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu oluliselt
raskemaks või võimatuks. Taotluses tuleb märkida ka andmed tagatise kohta, mille esitamisel
3-21-2945
5(7)
täitetoimingud lõpetatakse. Täitetoiminguna on peetud lubatavaks arestida nii tagastusnõuet kui
ka ettemaksukontot (nt Riigikohtu 05.04.2017 määrus nr 3-3-1-68-16, p 11; 18.06.2013 määrus
nr 3-3-1-28-13, p 13; 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50). Kohus ei kontrolli MKS § 1361
alusel esitatud taotluse lahendamisel, kas maksumenetluses tehtud toimingud ja käimasoleva
menetluse tulemusena tehtav maksuotsus oleks õiguspärased ja maksukohustus tõendatud.
Kohus saab sisulisest küljest kontrollida eelkõige seda, kas esinevad või puuduvad kavandatava
maksuotsuse tegemist välistavad asjaolud. Maksukohustuslase tegevust väga oluliselt piirava
täitetoimingu sooritamiseks loa andmiseks peaks maksusumma määramine olema siiski
tõenäoline (vt Tallinna Ringkonnakohtu 10.12.2021 määrus nr 3-21-2657, p 9; 12.05.2021
määrus nr 3-20-2505, p 5).
8. Täidetud on eeldus, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust. Maksuhaldur
alustas 02.09.2021 korraldusega juuli 2021 tagastusnõude ja käibedeklaratsioonis deklareeritud
andmete õigsuse kontrolli. Maksukohustuslasel tuli esitada vaidlusalusel perioodil toimunud
tehingute kohta dokumente ja anda seletusi. Samuti kogus maksuhaldur tehingute toimumise
kohta
teavet
kolmandatelt
isikutelt.
Kontrolli
tulemusena
muutub
eeldatavalt
sisendkäibemaksu, tasumisele kuuluva käibemaksu ning enammakstud käibemaksu arvestus (vt
07.12.2021 kontrolliakt). Seega kontrollis maksuhaldur nii juuli 2021 tagastusnõude õigsust kui
ka käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. Ühtlasi ei puuduta kontroll
üksnes tagastusnõude tuvastamist, mis tagastusnõude aktsepteerimisel ja äriühingu
ettemaksukontole kandmisel lõpeb ning mille tagamiseks täitmist tagava toimingu kohaldamine
oleks eesmärgita ja ebavajalik, sest halduskohtu antav luba ei pikenda ega peata tagastusnõude
täitmise tähtaega (vrdl Riigikohtu 27.01.2014 määrus nr 3-3-1-84-13, p-d 12–14; 19.11.2013
määrus nr 3-3-1-48-13, p-d 13–16; 30.04.2013 määrused nr 3-3-1-4-13, p-d 17–18, ja 3-3-1-8-
13, p 14; vt ka 14.03.2016 otsus nr 3-3-1-61-15, p-d 16–17). Seega on olemas menetlus, mille
tagamiseks saab arestida maksukohustuslase ettemaksukontot.
9. Puuduvad maksuotsuse tegemist välistavad asjaolud (nt aegumine, maksuvõla kustutamine
või tasumine). Maksuhaldur on taotluses ja kontrolliaktis välja toonud asjaolud ja tõendid, mille
põhjal on maksu määramine võimalik ja tõenäoline. Kontrolliakti p-des 1.1.2 ja 1.2.2 on
põhjendatud kahtlust, et puudutatud isik deklareeris alusetult sisendkäibemaksu, millega tekitas
tagastusnõude ja vähendas tasumisele kuuluvat käibemaksu. Kontrollimenetluses on
tuvastatud, et puudutatud isik deklareeris V OÜ 23.07.2021 arve nr 14/A alusel
sisendkäibemaksu 5048 eurot. Tegelikkuses ei toimunud äriühingute vahel 2021. a juulis
tehinguid. Puudutatud isiku esindusõiguslik isik ei esitanud asjaomast arvet ning jättis täitmata
maksuhalduri korralduse esitada tehingu kohta selgitusi ja tõendeid (nt üleandmise ja hinna
kujunemisega seotud dokumendid, kooskõlastused üürileandjaga). Arvet ei ole V OÜ-le
tasutud. Kolmanda isiku esitatud arve ei vasta KMS § 37 lg 7 p-des 6 ja 7 sätestatud nõuetele
(ei kajasta tööde tegemise aega ega hinna kujunemist kontrollida võimaldavaid andmeid).
Kolmanda isiku selgitused tööde tegemise kohta on ebamäärased ning ta ei ole tehingult ise
käibemaksu tasunud. Äriühingute esindusõiguslikud liikmed on head tuttavad. Maksuhaldur on
ka tuvastanud, et sisendkäibemaksu hulgas on alusetult kajastatud P OÜ arvetel märgitud
käibemaks 597,69 eurot. Äriühingu esindusõiguslik isik jättis esitamata tõendid ja seletused,
mis oleks kinnitanud kulutuste seotust ettevõtluse ja maksustatava käibega. Puudutatud isik ei
teosta töid arvetel kajastatud kauba tarneaadressil. Tarneaadressil asuva kinnistu omanik ei ole
enda sõnul puudutatud isikuga tehinguid teinud ega temalt töid tellinud.
10. MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud põhjendatud kahtlus peab tekkima selle suhtes, et kontrolli
tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.
Võimaliku maksukohustuse sissenõudmise olulist raskenemist ja võimatust tuleb taotluses
põhjendada (MKS § 1361 lg 2 p 1). Sundtäitmise võimatus või oluline raskenemine peab
tulenema maksukohustuslase tegevusest. Taotluse lahendamisel tuleb kohtul prognoosida, kas
3-21-2945
6(7)
äriühing võib hakata tulevikus määratava maksukohustuse täitmisest kõrvale hoidma või selle
tasumist vältima. Selliseks kahtluseks annavad põhjust maksumenetluses kogutud tõendid,
isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhtes ja maksupettusele viitavad asjaolud.
Sundtäitmise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta ka äriühingu majanduslikku
olukorda ja maksevõimet. Sundtäitmise võimatust ei saa siiski samastada vara puudumisega
(Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 27; 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p-d
50c–d; 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p-d 22–23; 18.06.2013 määrus nr 3-3-1-28-13, p-d
11.3.1 ja 11.3.3; 19.11.2013 määrus nr 3-3-1-48-13, p 19).
11. Maksuhaldur on põhjendatud kahtluse tekkimise seostanud sellega, et äriühingul puudub
teadaolevalt raha või vara maksu maksmiseks ning maksukohustuslane ja tema esindusõiguslik
isik on käitunud maksuõigussuhtes ebausaldusväärselt (taotluse p 3). Halduskohus lähtus
sundtäitmise võimalikkuse hindamisel äriühingu võimalusest käsutada tagastusnõude
vabastamisest ettemaksukontole laekuvat raha. Halduskohus märkis, et MTA-l on võimalik
tasaarvestada ettemaksukontole laekuv tagastusnõue äriühingu jooksva maksuvõlaga ja
suurendada maksuotsuse tegemisel tasaarvestatud osa või suurendada maksusumma võrra
jooksvat maksuvõlga. Kuna puudutatud isikul ei ole tagastusnõude summa osas käsutusõigust,
ei teki hiljem vajadust seda temalt tagasi nõuda, mistõttu ei ole ka hilisem sundtäitmine
võimatu.
12. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus ei hinnanud kavandatava maksuotsuse
sundtäitmise võimalikkust õigesti. Esmalt tuleb märkida, et kavandatava maksuotsusega
määratav maksukohustus on eeldatavalt 5645,69 eurot. Arvestades Riigikohtu praktikat, ei
oleks tagastusnõude arestimine enne selle aktsepteerimist ja ettemaksukontole vabastamist
eesmärgipärane (14.03.2016 otsus nr 3-3-1-61-15, p 17 ja seal viidatud praktika). Seepärast ei
ole põhjendatud arestida või käsitleda tagastusnõuet ettemaksukontost või selle arestimisest
eraldi.
13. Tagastusnõude vabastamisel ettemaksukontole tekib maksuhalduril MKS §-s 105
sätestatud võimalus tasaarvestada kehtiv maksuvõlg tagastusnõudega. Tasaarvestuse tegemisel
maksuvõlg lõpeb (MKS § 31 lg 3 p 1). Ettemaksukonto kanne tasaarvestuse kohta on
automaatne arvestuslik toiming. Kui maksuhaldur teeb maksuotsuses kindlaks, et tagastusnõue
oli alusetu, tuleb ettemaksukontol teha paranduskanne ja endine olukord taastada (MKS § 105
lg 6, rahandusministri 19.12.2008 määruse nr 51 „Riiklike maksude maksuhalduri poolt
hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise kord“ § 4 lg 1,
§ 11 lg 1 ja § 13 lg 2, Riigikohtu 09.10.2013 määrus nr 3-3-1-27-13, p 16).
14. Halduskohtul on õigus selles, et äriühingul ei teki jooksva maksuvõla korral õigust
taotleda tagastusnõude täitmist enda pangakontole. Esmalt tasaarvestatakse see jooksva
maksuvõlaga. Kui maksuotsusega otsustatakse käibemaksu enammakset vähendada, saab
ettemaksukontol teha paranduskande ning arestida vastava summa maksuotsuse alusel. Samas
on MKS § 1361 lg 1 eesmärk tagada maksuhalduri taotletud toimingutega konkreetse
maksukohustuse täitmist. Ringkonnakohtu hinnangul raskendab tagastusnõude tasaarvestamine
jooksva maksuvõlaga konkreetse maksukohustuse täitmist, sest konkreetse maksukohustuse
täitmiseks puudub võimalus kohaldada muid toiminguid. Vara puudumine ei ole asjaolu, mis
välistab täitetoimingute kohaldamise. Täitetoiminguks loa andmine ei eelda, et maksuhalduri
valitud täitetoiming on täitmise tagamiseks 100% efektiivne. Maksuhaldur valib täitetoimingud
kaalutlusõiguse alusel ning halduskohus ei hinda toimingute otstarbekust (Riigikohtu
30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 21; 18.06.2013 määrus nr 3-3-1-28-13, p 14).
15. Ringkonnakohtu hinnangul on maksuhaldur piisavalt põhjendanud kahtlust, et kontrolli
tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.
Maksuhalduril on alust arvata, et puudutatud isik arvestas ja deklareeris alusetult
3-21-2945
7(7)
sisendkäibemaksu, et vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu ja tekitada käibemaksu
enammakse. Isiku varasem käitumine maksuõigussuhtes osutab, et ta võib tulevikus määratava
maksukohustuse täitmisest hakata kõrvale hoidma. Taotluse põhjenduste järgi on puudutatud
isik varemgi deklareerinud enammakse tekitamise eesmärgil alusetult sisendkäibemaksu.
Maksuhaldur jättis 19.08.2021 maksuotsusega rahuldamata 2021. a veebruari ja märtsi
tagastusnõude ning määras tasumiseks 9684,61 eurot. Maksuhaldur kontrollib ka 2021. a mai
ja augusti tagastusnõuete õigsust. Maksustamisperioodi mai 2021 osas muutub maksukohustus
tõenäoliselt 12 188,66 euro võrra (14.12.2021 kontrolliakt); maksustamisperioodi august 2021
osas ei ole esindusõiguslik isik täitnud maksuhalduri korraldusi. Esindusõiguslik isik on jätnud
ka juuli 2021 osas kaasaaitamiskohustuse täitmata. Maksuhaldurile teadaolevalt ei ole
puudutatud isikul maksukohustuse täitmiseks raha: pangakonto saldo 04.10.2021 seisuga oli
485,15 eurot ning kassajääk pearaamatu kassakonto väljavõtte järgi 31.07.2021 seisuga -35
413,29 eurot. Maksuhaldur alustas 22.10.2021 maksuotsusega määratud 9684,61 euro suuruse
maksuvõla sissenõudmist ning arestis selleks äriühingu pangakonto. 22.10.2021 laekus
sissenõudmise tulemusel 66,40 eurot. Samuti ei ole puudutatud isikul registervara. Neil
asjaoludel on olemas oht, et äriühing võib hakata maksukohustuse täitmisest kõrvale hoidma.
16. Kohtul tuleb loa andmisel kontrollida ka meetme proportsionaalsust. Avaliku huvi ja isiku
õiguste võrdlemisel on olulise kaaluga isiku tegevus ja sellest järelduv usaldusväärsus
(Riigikohtu 05.04.2019 määrus nr 3-17-2005, p 9; 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 57;
12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 27). MTA on taotluses põhjendanud täitetoimingu valikut.
Ringkonnakohus leidis eespool, et põhjendatud ei ole käsitleda eraldi tagastusnõude ja
ettemaksukonto arestimist. Tagastusnõude arestimine enne selle aktsepteerimist ja
ettemaksukontole vabastamist ei ole eesmärgipärane. Lahendades taotlust ettemaksukonto
arestimiseks 5645,69 euro ulatuses, ei ületa ringkonnakohus taotluse piire, sest maksuhaldur
taotles ettemaksukonto arestimist kokku 5645,69 euro ulatuses (vrdl Riigikohtu 18.06.2013
määrus nr 3-3-1-28-13, p-d 14–15). Ringkonnakohtule ei nähtu, et ettemaksukonto arestimine
oleks ebaproportsionaalne, võrreldes eeldatava maksukohustusega. Puudutatud isikul puudub
muu vara maksukohustuse täitmiseks. Võib eeldada, et ettemaksukonto arestimiseta jääks
maksusumma riigile üldse laekumata. Puudutatud isik ei ole käitunud maksuõigussuhtes
usaldusväärselt. Maksuhalduril on alust arvata, et puudutatud isik kajastas maksuarvestus
võltsarveid, et suurendada käibemaksu enammakset ja jätta tasumata käibemaks, ega tõendanud
kulutuste seotust ettevõtluse ja maksustatava käibega. Puudutatud isik on varemgi sama
käitumismustri
järgi
tegutsenud
ning
MTA
on
alustanud
kontrolle
ka
teiste
maksustamisperioodide osas. Puudutatud isiku esindusõiguslik isik on jätnud täitmata
kaasaaitamiskohustuse. Seega ei saa puudutatud isikut pidada usaldusväärseks ning avalik huvi
maksude laekumise vastu kaalub üles isiku õigused.
17. Eelnevat arvestades tuleb määruskaebus rahuldada ja Tallinna Halduskohtu 23.12.2021
määrus tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega rahuldab maksuhalduri taotluse
ja annab loa X OÜ suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)