2-20-6109/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.02.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-6109

Kohtuasi

MM Grupp OÜ hagi AS Ekspress Meedia vastu

ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.03.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

MM Grupp OÜ apellatsioonkaebus

AS Ekspress Meedia vastuapellatsioonkaebus

Kaebuse hind

MM Grupp OÜ apellatsioonkaebus 2 000 000 eurot

AS Ekspress Meedia vastuapellatsioonkaebus 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: MM Grupp OÜ (registrikood 10515366),

lepingulised esindajad vandeadvokaadi abi Kairi Kilgi ja

vandeadvokaat Ants Nõmper

Kostja: AS Ekspress Meedia (registrikood 10586863),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Mari Männiko

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS Ekspress Meedia vastuapellatsioonkaebusele lisatud väljavõte AS Ekspress

Meedia väljaannete müügist asja juurde võtmata.

2. Tühistada Harju Maakohtu 16.03.2021 otsus osas, milles kohus rahuldas MM Grupp

OÜ hagi AS Ekspress Meedia vastu, samuti menetluskulude jaotuse osas. Teha

tühistatud osas uus otsus, millega jätta rahuldamata MM Grupp OÜ hagi AS Ekspress

Meedia vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja jaotada menetluskulud teisiti.

Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.

3. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Jätta rahuldamata MM Grupp OÜ hagi AS Ekspress Meedia vastu ebaõigete

andmete ümberlükkamiseks ja kahju hüvitamiseks.

2-20-6109

3.2. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta MM Grupp OÜ kanda.

4. MM Grupp OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

5. AS Ekspress Meedia vastuapellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. MM Grupp OÜ (hageja) esitas 24.04.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse AS Ekspress

Meedia (kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja kahju hüvitamiseks.

2. Eesti Ekspressis avaldati 22.04.2020 artikkel pealkirjaga „X kontserni ähvardab

sundlõpetamine“. Veebiväljaandes muudeti päeva jooksul pealkirjaks „Mida tähendab

X kontsernile registris lisatud ähvardav hüüumärk?“ Artikli sisuks oli, et hageja ei

esitanud õigeaegselt majandusaasta aruannet ning artiklis väideti, et seetõttu ähvardab

hagejat ja kogu hageja kontserni sundlõpetamine. Artiklis oli kaks ebaõiget ning hageja

mainet kahjustavat faktiväidet. Esiteks, et X kontserni ähvardab sundlõpetamine.

Teiseks, et äriregister saaks teha trahvi (kuni 3200 eurot) ja kui hageja aruannet ei esita,

võib järgneda sundlõpetamise hoiatus. Hageja nõuab eeltoodud väidete osas kostjalt

ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist.

3. Kostja poolt avaldatud ebaõigeid faktiväiteid kahjustavad hageja mainet ning on

hagejale majanduslikult kahjulikud. Hageja nõuab kogu tekkinud ning tulevikus tekkiva

kahju hüvitamist. Hagejal on õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitist, hoolimata

asjaolust, et senises kohtupraktikas juriidiliste isikute isikuõiguste olemasolu

tunnustatud ei ole. Võlaõigusseaduse sõnastus ei välista juriidilise isiku mittevaralise

kahju nõuet. Hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmine

põhjendusel, et hageja on juriidiline isik, oleks vastuolus põhiseadusega.

4. Juhul, kui kohus leiab, et hageja kui juriidiline isik ei saa nõuda mittevaralise kahju

hüvitist, palub hageja mõista välja ebaõigete andmete õigusvastase avaldamise

tagajärjel hageja maine ja hea nime kahjustamisel tekkinud majandusliku kahju hüvitise.

Ebaõigete andmete avaldamine on toonud kaasa hageja mainekahju, mis väljendub ka

majanduslikus kahjus. Kuna mainekahju puhul on täpse majandusliku kahju suurust

võimatu mõõta ja hinnata, suur osa kahjust ei ole veel tekkinud, vaid tekib ilmselt

tulevikus, siis ei saa hageja esitada tõendeid kahju suuruse kohta. Kui kahju tekitamine

on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas

2-20-6109

mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise

suuruse kohus (võlaõigusseadus (VÕS) § 127 lg 6).

5. Eeltoodust tulenevalt palub hageja:

5.1.mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaraline kahju 2 000 000 eurot või

alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja varaline kahjuhüvitis kohtu

määratud ulatuses (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja p 6, § 1047 lg 1);

5.2.kohustada kostjat oma kulul ümber lükkama ebaõiged faktiväited, avaldades Eesti

Ekspressi veebiväljaandes artikli „Mida tähendab X kontsernile registris lisatud

ähvardav hüüumärk?“ juures ning Eesti Ekspressi paberlehes esimeses pärast

kohtuotsuse jõustumist ilmuvas numbris järgmise sisuga teade: „Ekspress Meedia

AS avaldas 22. aprillil 2020 Eesti Ekspressis ilmunud artiklis MM Grupp OÜ kohta

väite, et MM Grupp OÜ-d ja tema kontserni ähvardab sundlõpetamine. Ekspress

Meedia AS kinnitab, et see väide oli vale. MM Grupp OÜ-d ega MM Grupp OÜ

kontserni ei ähvarda sundlõpetamine.“ (VÕS § 1047 lg 4).

Kostja vastuväited

6. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole avaldanud ebaõigeid andmeid, sest hagejal oli

kostja vastuse esitamiseni 2018. aasta majandusaasta aruanne esitamata. Hagejale on

tehtud seetõttu ka trahvihoiatus. 2018. aastal algatati majandusaasta aruande esitamata

jätmise tõttu 36 000 registrist kustutamise ja sundlõpetamise menetlust, millest 15 000

juhul juriidiline isik registrist kustutati. Sundlõpetamise menetluse algatamine on

seadusest tulenev tagajärg, kui ettevõtja jätab majandusaasta aruande õigeaegselt

esitamata. Seega oli selline teoreetiline võimalus olemas. Ajakirjanduses on lubatud

kasutada liialdavaid ja provokatiivseid väiteid.

7. Kostja ajakirjanik kontrollis avaldatud andmeid ja need vastasid artikli kirjutamise ajal

tõele. Kostja kajastas artiklis, et reaalselt ei ole sundlõpetamine tõenäoline, sest

juriidilisele isikule antakse sellisel juhul lisaaega, et aruanne esitada. Kostja pöördus

eeltoodud teadmisega enne artikli välja andmist hageja poole ning küsis, miks hagejal

on majandusaasta aruanne esitamata, kuid hageja kostjale ei vastanud. Samuti pole

hageja pöördunud kohtuväliselt hageja poole, et ebaõiged andmed parandada. Kostja

vaidles vastu ka võimalusele hüvitada juriidilisele isikule mittevaraline kahju. Eesti

kohtupraktika ei tunne mittevaralise kahju hüvitamise võimalust juriidilisele isikule.

Maakohtu otsus ja põhjendused

8. Harju Maakohtu 16.03.2021 otsusega rahuldati hagiavaldus osaliselt. Maakohus jättis

hagi rahuldamata mittevaralise kahju 2 000 000 euro nõudes ja alternatiivnõude osas

varalise kahju hüvitamiseks kohtu määratud ulatuses. Maakohus rahuldas hagi

ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, kohustas kostjat omal kulul ümber lükkama

ebaõiged faktiväited, avaldades Eesti Ekspressi veebiväljaandes artikli „Mida tähendab

X kontsernile registris lisatud ähvardav hüüumärk?“ juures ning kostja paberlehes

esimeses pärast kohtuotsuse jõustumist ilmuvas numbris järgmise sisuga teade:

„Ekspress Meedia AS avaldas 22. aprillil 2020 Eesti Ekspressis ilmunud artiklis MM

Grupp OÜ kohta väite, et MM Grupp OÜ-d ja tema kontserni ähvardab sundlõpetamine.

Ekspress Meedia AS kinnitab, et see väide oli vale. MM Grupp OÜ-d ega MM Grupp

OÜ kontserni ei ähvarda sundlõpetamine.“ Maakohus jättis menetluskulud poolte endi

kanda.

9. Kohus luges tuvastatuks järgmised vaidlustamata asjaolud:

-

kostjale kuulub väljaanne Eesti Ekspress;

-

Eesti Ekspress on üleriigilise levikuga ajaleht, mis ilmub paberväljaandena igal

kolmapäeval ning mis on kättesaadav ka veebis;

2-20-6109

-

Eesti Ekspressis avaldati 22.04.2020 artikkel pealkirjaga „X kontserni ähvardab

sundlõpetamine“ (tl 6-7);

-

veebiväljaandes muudeti päeva jooksul pealkirjaks „Mida tähendab X kontsernile

registris lisatud ähvardav hüüumärk?“ (tl 8-11);

-

artikli

avaldamine

kostjale

kuuluva

meediaväljaande

Eesti

Ekspress

paberväljaandes ja veebiväljaandes on avaldamine VÕS § 1047 tähenduses, kuivõrd

artiklitega tehti sõnum teatavaks kolmandatele isikutele. Kostja on artikli avaldaja.

10. Hageja hinnangul on artiklis kaks ebaõiget ning hageja mainet kahjustavat väidet:

-

X kontserni ähvardab sundlõpetamine (väide 1);

-

äriregister saaks teha trahvi (kuni 3200 eurot) ja kui hageja aruannet ei esita, võib

järgneda sundlõpetamise hoiatus (väide 2).

11. Kohtu hinnangul on mõlema väite puhul tegemist faktiväitega. Maakohus viitas hageja

nõuete lahendamisel VÕS §-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-dele 4 ja 6, §-le 1047.

12. Väide, et hagejat ähvardas artikli avaldamise hetkeseisuga sundlõpetamine (väide 1), ei

ole õige. Artiklist jääb mulje nagu oleks hageja ja tema tütarettevõtjad sundlõpetamise

äärel. Eeltoodud väide kahjustab hageja mainet ning on hagejale majanduslikult

kahjulik. Artikli avaldamise ajal oli hageja majandusaasta aruanne tähtaegselt esitamata,

kuid registripidaja ei olnud trahvihoiatust teinud. Sundlõpetamine on majandusaasta

aruande esitamata jätmise üks võimalik tagajärg, aga majandusaasta aruande seaduses

ettenähtud tähtajal esitamata jätmise ja võimaliku sundlõpetamise vahele jäävad mitmed

ettenähtud toimingud (vt äriseadustik (ÄS) § 60). Seega oli hagejal võimalik olukord

heastada. Artikli avaldamise ajal hagejal sundlõpetamise ohtu veel ei olnud.

Sundlõpetamise oht tekkib alles siis, kui hageja jätkuvalt eirab majandusaasta aruande

esitamise kohustust ning samuti eirab kõiki talle antud täiendavaid tähtaegu. Samuti on

kostja ise oma vastuses hagile p-s 3.13 märkinud, et sundlõpetamine ei ole hagejat

ajaliselt vahetult ähvardav tagajärg. pealiskaudselt. Pealkirja tuleb kohtu hinnangul

vaadelda iseseisva väitena muu artikli sisust eraldi. Antud juhul ei ole artikli kontekst

oluline, kuna ebaõige faktiväide on artikli pealkirjas. Samuti on üldteada fakt, et suur

osa lugejatest loeb üksnes artiklite pealkirju, jättes sisu üldse lugemata või tehes seda

Ajakirjandusvabadus ei tähenda ebaõigete faktiväidete avaldamise lubamist. Artikli

pealkiri ei ole lihtsalt liialdav või provotseeriv, vaid ebaõige.

13. Andmete avaldamine väite 1 osas oli õigusvastane (VÕS § 1047 lg-d 2 ja 3). Ajakirjanik

ei kontrollinud esimese väite puhul avaldatud andmeid ja asjaolusid oma kutseetika

nõuetele vastava põhjalikkusega.

14. Kostja on kahju tekitamises süüdi, kostja on ebaõige väite avaldamisel olnud vähemalt

raskelt hooletu (VÕS § 1050 lg 1). Ajakirjanik on kajastanud avalikest allikatest hageja

ja hageja kontserni kohta kättesaadavaid andmeid valikuliselt, samuti ei ole ajakirjanik

ennast kurssi viinud sundlõpetamise eeldustega. Hagejale ei antud ka võimalust enda

kohta avaldatavaid väiteid kommenteerida. Artikli juures on väidetud, et kostja küsis

hageja juhatuse liikmetelt, miks on aastaaruanne esitamata. Kohtule esitatud e-kirjaga

on tõendatud, et ajakirjanik Y saatis 20.04.2020 e-kirja teel hagejale kaks küsimust

üldmeilile (tl 44). E-kirjas ei ole täpsustatud, millal on vastamise tähtaeg või millal on

plaanis artikkel avaldada. E-kirja saatmise ja artikli ilmumise vahele jäi alla kahe

tööpäeva. Ajakirjanik ei saanud eeldada, et hageja vastab koheselt nimetatud kirjale.

Seega nõustub kohus hageja seisukohaga, et ajakirjanik ei andnud hagejale sisuliselt

võimalust vastulause esitamiseks ja asjaolude selgitamiseks.

15. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue jääb rahuldamata (VÕS § 128 lg 5). Hageja on

juriidiline isik ja hagejale ei ole seega võimalik kannatusi, hingelisi üleelamisi ega

füüsilist valu põhjustada. Kohtupraktika ei ole siiani juriidiliste isikute mittevaralise

kahju hüvitamise nõuet tunnustanud ja on asutud seisukohale, et kuna juriidilisele

2-20-6109

isikule ei ole omane moraal, ei saa ka nõuda moraalse kahju hüvitamist (RKTKo nr 3-

2-1-35-97). Käesolevas vaidluses kohtu ette toodud asjaolud ei anna alust kohtupraktika

muutmiseks. Kohus jääb Riigikohtu seisukoha juurde, et juriidilisele isikule

mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmine ei ole vastuolus

põhiseadusega (PS § 25). Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud VÕS § 128 lg-s 5

sätestatud loetelu laiendamine juriidilise isiku mainekahjuga.

16. Hageja alternatiivne nõue kahju hüvitamiseks jääb rahuldamata. Tõendamata on hageja

väited, et avaldatud andmed on hagejale majanduslikus mõttes kahjulikud; artikkel on

toonud kaasa äripartnerite ja klientide usaldamatuse ja ebakindluse hageja suhtes ning

soovi lõpetada koostöö hagejaga; artikli avalikustamise järgselt on hageja juhatuse

liikmed pidanud palju kordi andma selgitusi hageja ja kontserni käekäigu kohta, mis on

põhjustanud juhatuse liikmetele tõsiseid ebamugavusi ja häirinud hageja igapäevast

majandustegevust. Kohus möönab, et artiklis avaldatud väited võivad mõjutada kogu

kontserni käekäiku, kuid hageja nimetatut tõendanud ei ole. Kohtule esitatud

tekstisõnumi, mille on saatnud Swedbank AS-i kliendihaldur Q 22.04.2020 hommikul

kl 9.10 hageja juhatuse liikmele F-le, ei tõenda kostja sekkumist hageja

majandustegevusse (tl 43).

17. Kuna kostja avaldas ebaõigeid andmeid (väide 1), siis tuleb kostjal ebaõiged faktiväited

omal kulul ümber lükata (VÕS § 1047 lg 4), avaldades Eesti Ekspressi veebiväljaandes

artikli „Mida tähendab X kontsernile registris lisatud ähvardav hüüumärk?“ juures ning

Eesti Ekspressi paberlehes esimeses pärast kohtuotsuse jõustumist ilmuvas numbris

järgmise sisuga teade: „Ekspress Meedia AS avaldas 22. aprillil 2020 Eesti Ekspressis

ilmunud artiklis MM Grupp OÜ kohta väite, et MM Grupp OÜ-d ja tema kontserni

ähvardab sundlõpetamine. Ekspress Meedia AS kinnitab, et see väide oli vale. MM

Grupp OÜ-d ega MM Grupp OÜ kontserni ei ähvarda sundlõpetamine.“

18. Teise väite puhul on tegemist õige väitega. Hageja pidi majandusaasta aruande esitama

30.10.2019. Kuus kuud tähtajast möödus 30.04.2020 (ÄS § 179 lg 4). Alates sellest

hetkest on äriregistril võimalik esitada hagejale kustutamishoiatus ÄS § 60 lg 1 alusel.

Samuti on väide õige osas, et trahvi saab teha kuni 3200 eurot (ÄS § 71 lg-d 1 ja 21,

TsMS § 46 lg 1). Trahvi võib määrata ilma hoiatust tegemata (ÄS § 71 lg 2).

19. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus jätab rahuldamata

mittevaralise kahju hüvitamise nõude 2 000 000 eurot ja alternatiivnõude varalise kahju

hüvitamiseks. Kohus rahuldab hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks.

20. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud

poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1).

Hageja apellatsioonkaebus

21. Hageja esitas 16.04.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse

osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata mittevaralise kahju 2 000 000 euro

nõudes või alternatiivselt varalise kahju hüvitamise nõudes kohtu määratud ulatuses

(resolutsiooni punktid 1, 2 ja 3) ja teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi

täies ulatuses ning mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis või

alternatiivselt varalise kahju hüvitis. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

22. Hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks kuulub rahuldamisele. Euroopa Kohtu

praktikas on väljakujunenud seisukoht, et mittevaralist kahju võidakse hüvitada

juriidilisele isikule (vt BAI vs. komisjon, T 230/95, Camar vs. komisjon, T 457/04) ning

et sellise kahjuga võib olla tegemist nimetatud isiku kuvandi või maine kahjustamise

korral (vt New Europe Consulting ja Brown vs. komisjon, T 231/97, Idromacchine jt

vs. komisjon, T 88/09, Safa Nicu Sepahan vs. nõukogu, T 384/11). Euroopa Inimõiguste

Kohus on möönnud, et juriidilisele isikule saab tekkida mittevaraline kahju lahendis nr

2-20-6109

65187/10, Anton Antonov Balakchiev jt vs. Bulgaaria, tuues otsuse p-s 54 välja, et

eeldus, mille kohaselt ebamõistlik menetlusaeg põhjustab mittevaralist kahju, kehtib nii

füüsiliste kui ka juriidiliste isikute kohta. Euroopa Inimõiguste Kohus on asjas nr

35382/97, Comingersoll S.A. vs. Portugal, p-des 34–35 leidnud, et mittevaralist kahju

saab nõuda ka juriidiline isik. Juriidilise isiku mittevaraline kahju võib seisneda

negatiivses mõjus või kahjus äriühingu mainele, kindlusetuses tegevuse planeerimises,

juhtimise häirituses (mille tagajärgi ei ole võimalik täpselt välja arvutada) ja juhtkonda

kuuluvatele isikutele tekitatud ängistuses ja ebakindluses.

23. Hageja on tõendanud ja põhistanud mittevaralise kahju tekkimist ning seda on möönnud

ka kohus. Kahju olemuse eripärast tingituna, on selle täpse suuruse kindlakstegemine ja

tõendamine ebaproportsionaalselt keeruline, mis aga ei tähenda seda, et tekitatud kahju

ei peaks hüvitama. Kohus ei ole arvestanud käesoleva asja eripäradega nagu hageja

kontserni suurus. Muu hulgas on hageja ja tema tütarettevõtjad tööandjad paljudele

töötajatele. Artiklit on lugenud suur hulk inimesi, sh suur hulk olemasolevaid ja tulevasi

kliente ja koostööpartnereid. Hageja esindajad on pidanud partneritele, klientidele, oma

töötajatele ja muudele huvitatud isikutele selgitusi andma, mis on häirinud hageja ja

tema tütarettevõtjate igapäevast majandustegevust. Maine rikkumise negatiivseid

tagajärgi juriidilisele isikule ei ole täielikult võimalik väljendada majanduslike

näitajatega. Kohtulahendist ei selgu, kuidas oleks hagejal võimalik kahju suurust

tõendada, nii et tema nõudeid oleks võimalik rahuldada.

24. Alternatiivselt kuulub rahuldamisele hageja nõue varalise kahju hüvitamiseks. Kahju

hüvitamise eeldused on täidetud. Hageja on selgitanud, miks on tekkinud kahju täpse

suuruse

tõendamine

võimatu.

Sisuliselt

peaks

hageja

kahjunõude

täpseks

kindlakstegemiseks viima läbi põhjaliku ja kuluka analüüsi kogu ühiskonna lõikes

sellest, millisel määral täpselt selline pealkiri halvendas hageja võimalusi leida uusi või

jätkata olemasolevaid tulutoovaid koostöövõimalusi või vähendas hageja kontserni

pakutavate toodete ja teenuste tarbimist, kuid ka sellise analüüsi abil ei pruugi selguda

kogu tegeliku kahju suurus. Sellest tulenevalt on hageja palunud hüvitise suuruse

kindlaks määrata kohtul VÕS § 127 lg 6 alusel. VÕS § 127 lg 6 kohaldamata jätmist

maakohus põhjendanud ei ole.

Kostja vastuapellatsioonkaebus

25. Kostja esitas 10.05.2021 vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse osas, milles kohus hagi rahuldas ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kostja

palus teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Kostja esitas ka uue tõendi (väljavõte AS Ekspress Meedia väljaannete müügist).

26. Kohus jättis väite 2 osas resolutsioonis ebaõigesti seisukoha võtmata.

27. Vale ja üllatuslik on maakohtu seisukoht, et üldteada on fakt, et suur osa lugejatest loeb

üksnes artiklite pealkirju ja jätab sisu üldse lugemata või teeb seda pealiskaudselt.

Maakohus ei ole selle asjaolu üldteadaolevaks lugemist põhjendanud ega pooltele

selgitanud. Kostjal puudus võimalus selle väite osas tõendeid esitada. Seega esitab

kostja kaebuse lisana tõendi meediaväljaannete tellimuste kohta. Ei ole eluliselt usutav,

et inimesed tellivad tasulisi meediaväljaandeid, et lugeda vaid pealkirju, kui kõikide

artiklite pealkirjad on ka tasuta veebiportaalides saadaval.

28. Väide 1 oleks olnud ebaõige siis, kui hageja 2018. majandusaasta aruanne oleks olnud

esitatud. Sundlõpetamine võib olla üks majandusaasta aruande tähtaegse esitamata

jätmise tagajärgedest ning ähvardab igat ettevõtjat, kes on jätnud majandusaasta aruande

tähtajaks registrile esitamata. Artiklis ega pealkirjas ei esitata väidet selle kohta, millal

hagejat sundlõpetamine ähvardab. Artikli sisust on keskmisele mõistlikule lugejale

selge, et vahetut ohtu sundlõpetamiseks ei ole, aga kui hageja oma kohustusi jätkuvalt

2-20-6109

ei täida, siis on selline võimalik meede ja tagajärg seadusest tulenevalt olemas.

Ajakirjandusvabadus lubab kasutada meedias, mh pealkirjades, sisult õigeid, aga veidi

liialdavaid ja provokatiivseid väiteid. Maakohus tõlgendab sõna „ähvardama“

kontekstiväliselt ja ebaõigesti. Kohtupraktika kohaselt tuleb avaldatud faktiväiteid

hinnata kontekstis ja seejuures tuleb lähtuda artikli sisust. Riigikohtu seisukoha järgi on

oluline, et hageja nimetatud faktiväited järelduvad artikli sisust (RKTKo nr 3-2-1-24-

15 p 13). Seega on ebaõige anda artiklis avaldatud väidete kohta hinnang üksnes

pealkirjast lähtudes, jättes arvesse võtmata artikli sisu ja konteksti. Väide 1 on artikli

konteksti silmas pidades õige.

29. Väite 1 osas märgib kostja, et VÕS § 1047 alusel ei saa nõuda uute väidete esitamist,

vaid üksnes juba esitatud väidete ümberlükkamist või paranduse avaldamist. Maakohtul

puudub õiguslik alus, kohustamaks kostjat uute väidete avaldamiseks. Esialgne väide ei

sisaldanud väiteid MM Grupp OÜ ega MM Grupp OÜ kontserni kohta ning nende

väidete avaldama kohustamiseks puudub õiguslik alus.

30. Maakohus jättis menetluskulud ebaõigesti poolte endi kanda. Menetluskulud tuleb jätta

hageja kanda või jaotada need vastavalt hagi rahuldamise proportsioonile. Kuna

hagihinnaks on 2 003 500 eurot ning ühe mittevaralise nõude ja varalise nõude osas

jättis kohus hagi rahuldamata, siis rahuldati hagi vähem kui 0,17% ulatuses. Kohus ei

ole TsMS § 163 lg 1 kohast diskretsiooniotsust põhjendanud. Kui hagi rahuldatud ja

rahuldamata osa suurusjärk on oluliselt erinev, tuleb kulude jaotuse üle otsustamisel

arvestada nõude rahuldamise proportsiooniga (RKTKo nr 3-2-1-87-13, p 17; nr 3-2-1-

40-14, p 34). Kuna antud juhul on hageja nõuded suures osas rahalised, siis oleks kohus

pidanud menetluskulude jaotamisel lähtuma nõude rahuldamise proportsioonist

(RKTKo nr 2-16-8751).

Vastustaja seisukoht

31. Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

32. Hageja vaidleb kostja vastuapellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda. Hageja palus jätta kostja taotluse uue tõendi

vastuvõtmiseks rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

33. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt

tühistada. Ringkonnakohus saab tühistatud osas teha ise uue otsuse. Kostja

vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse, hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata

ning kõik senised menetluskulud jäävad hageja kanda.

34. Ringkonnakohus jätab TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel asja juurde võtmata kostja poolt

apellatsioonimenetluses esitatud tõendi – väljavõtte AS Ekspress Meedia väljaannete

müügist, sest see ei oma asja lahendamisel tähtsust.

35. Esimesena kontrollib ringkonnakohus kostja vastuapellatsioonkaebuse alusel maakohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, milles kohus rahuldas hagi ebaõigete

faktiväidete ümberlükkamiseks.

36. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on eeltoodud osas hagi lahendamisel kohaldanud

ebaõigesti materiaalõiguse norme ja rikkunud menetlusõiguse norme, mistõttu tuleb

kohtuotsus selles osas tühistada ja teha uus otsus.

37. Hagiavalduse kohaselt on ebaõiged ja hageja mainet kahjustavad järgmised

faktiväited:

1) X kontserni ähvardab sundlõpetamine (väide 1);

2-20-6109

2) Äriregister saaks teha trahvi (kuni 3200 eurot) ja kui MM Grupp lähipäevil

aruannet ei esita, võib järgneda sundlõpetamise hoiatus (väide 2).

38. Maakohus leidis, et väide 1 sisaldab ebaõiget faktiväidet. Ringkonnakohus ei nõustu

maakohtu hinnanguga selle väidete sisule ja seetõttu ka otsustusega, et väide pole õige.

39. Hageja

oli

kohustatud

esitama

majandusaasta

aruande

Tartu

Maakohtu

registriosakonnale hiljemalt 30.10.2019. Hageja ei olnud seaduses sätestatud kohustust

täitnud ka kuue kuu möödumisel aruande esitamise tähtajast. Sundlõpetamine ähvardab

iga ettevõtjat, kes on jätnud majandusaasta aruande tähtajaks registrile esitamata ja on

seetõttu ÄS § 60 rakendusalas. Sundlõpetamine võib olla üks majandusaasta aruande

tähtaegse esitamata jätmise tagajärgedest. Väide 1 oleks olnud ebaõige ainult siis, kui

hageja 2018. majandusaasta aruanne oleks olnud esitatud.

40. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et sundlõpetamise oht tekkib alles

siis, kui hageja jätkuvalt eirab majandusaasta aruande esitamise kohustust ning samuti

eirab kõiki talle antud täiendavaid tähtaegu. Sellisel juhul ei ole tegemist enam ohuga,

vaid äriühing, kes kõiki hoiatusi ja tähtaegu eirab, kuulubki sundlõpetamisele.

41. Artikkel kirjeldab põhjalikult ka seda, et kuigi seadus võimaldab ettevõtteid

majandusaasta aruande esitamata jätmise eest karistada, siis reaalselt on ettevõtjal

puuduste kõrvaldamiseks palju aega ja isegi kui sundlõpetamise menetluse algatamise

võimalus on olemas, siis ei ole usutav, et see hagejaga juhtub. Seega ei tulene artiklist,

et sundlõpetamine on hagejat ajaliselt vahetult ähvardav tagajärg. Võimalusena

eksisteerib sundlõpetamine aga senikaua, kuni majandusaasta aruanne on esitatud.

42. Ringkonnakohus ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, et pealkirja tuleb vaadelda

iseseisva väitena muu artikli sisust eraldi ning kuna ebaõige faktiväide on artikli

pealkirjas, pole artikli kontekst üldse oluline. Pealkiri ei kujuta endast eraldi artiklit,

vaid kuulub konkreetse artikli juurde, moodustades sellega ühtse terviku. Alusetu on

maakohtu järeldus, et suur osa lugejatest loeb üksnes artiklite pealkirju, pidades seda

üldteada faktiks. TsMS § 231 lg 1 kohaselt võib kohus üldtuntuks lugeda asjaolu, mille

kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Selliseid menetlusväliseid

allikaid maakohus nimetanud ei ole.

43. Artiklist ei jää muljet nagu oleks hageja ja tema tütarettevõtjad sundlõpetamise äärel.

Keskmine mõistlik inimene ei saanud artikli pealkirja lugedes järeldada, et hageja

sundlõpetatakse, sest artikkel selgitab põhjalikult, mis eelneb võimalikule

sundlõpetamise otsusele.

44. Neil kaalutlustel tuleb maakohtu otsus hagi rahuldamise osas tühistada, sest väide 1 on

õige faktiväide ega sisalda ebaõigeid andmeid VÕS § 1047 lg 4 tähenduses. Seetõttu

pole vaja käsitleda kostja kaebuse ülejäänud argumente.

45. Väite 2 puhul põhjendas maakohus kohtuotsuse selgitavas osas, miks ta leiab, et see

väide on õige. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega. Väite 2

osas kohus resolutiivosas seisukohta ei võtnud. TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse

resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel

lahendamata taotlused, kusjuures resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav

ka muu otsuse tekstita. Seega tuleb ka väite 2 osas jätta hagi rahuldamata.

46. Hageja kahju hüvitamise nõue põhineb asjaolul, et kostja poolt avaldatud ebaõiged

faktiväited kahjustavad hageja mainet ning on hagejale majanduslikult kahjulikud.

Kuna ringkonnakohus tuvastas, et kostja ei ole avaldanud hageja kohta ebaõigeid

faktiväiteid, jääb hageja kahju hüvitamise nõue sel põhjusel rahuldamata. Seetõttu pole

vaja käsitleda hageja apellatsioonkaebuse argumente

47. Kuna hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja kostja vastuapellatsioonkaebus

rahuldatakse ning ringkonnakohtu otsusega jääb hagi täies ulatuses rahuldamata, jäävad

2-20-6109

kõik maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)