3-22-214/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

K OH TU MÄ Ä RU S

Kohtuasja number

3-22-214

Määruse kuupäev

01.02.2022

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Mikhail Simtsovi esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla

24.01.2022. a käskkirja nr 6-3/50-1 täitmise peatamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Mikhail Simtsov

Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Mikhail Simtsovi

vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku

24.09.2021–23.01.2022 kohta.

2. Vabastada

Mikhail

Simtsov

riigilõivu

tasumise

kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

3. Jätta

Mikhail

Simtsovi

taotlus

Viru

Vanglalt

videosalvestuse väljanõudmiseks rahuldamata.

4. Jätta Mikhail Simtsovi esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse

resolutsiooni

punkti

peale võib

esitada

määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest

arvates

(halduskohtumenetluse

seadustiku

(HKMS)

§ 252 lg 7,

§ 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus koos tõlkega vene keelde toimetada kätte taotlejale.

Määrus toimetada kätte Viru Vanglale.

ASJAOLUD

1. Viru Vangla 24.01.2022. a käskkirjaga nr 6-3/50-1 karistati kinnipeetav Mikhail Simtsovi

(edaspidi taotleja) distsiplinaarkorras Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 nõude rikkumise eest

kuueks ööpäevaks kartserisse paigutamisega ja vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumise

eest kümneks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 nõude

rikkumine seisnes selles, et 22.12.2021 ärritus taotleja kaaskinnipeetava peale ning lähenes talle

ja sõneles kõrgendatud toonil, seega käitus ebaviisakalt. VangS § 67 p 1 rikkumine seisnes

selles, et taotleja ei allunud 22.12.2021 valvuri korraldusele minna teisele korrusele.

2. Taotleja esitas 24.01.2022 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub

HKMS § 251 lg 1 p 1 alusel mitte paigutada teda Viru Vangla 24.01.2022. a käskkirja

nr 6-3/50-1 alusel kartserisse. Taotleja märgib, et ta esitas nimetatud käskkirja peale 24.01.2022

3-22-214

vaide. Taotleja põhjendab, et talle kui vene keelt kõnelevale isikule ei tagatud

distsiplinaarmenetluses tõlki ning samuti ei arvestatud tema selgitustega. Taotleja peab talle

määratud kartserikaristust õigusvastaseks ja ebaproportsionaalseks. Taotleja arvates on

korraldusele allumatus vaieldav ning ta viitab sellega seoses enda keeleoskusele ja märgib, et

korraldus oli antud temale arusaamatus eesti keeles. Seoses ebaviisaka käitumisega märgib

taotleja, et protokollis ega ka käskkirjas ei ole välja toodud, milliseid ebatsensuurseid sõnu

taotleja kasutas. Taotleja viitab ka talle varasemalt määratud ja kehtetuks tunnistatud

karistustele ja leiab, et neid ei oleks vaidlusaluse käskkirjaga karistuse määramisel tohtinud

arvestada. Taotleja leiab, et kui kartserikaristus pööratakse täitmisele, siis saab tema vaimne

tervis pöördumatult rikutud ja seda hilisem kahjuhüvitis ei kompenseeri. Isolatsioonis olemine

mõjub negatiivselt isiku psüühikale. Vanglal on karistuse täitmisele pööramiseks aega 8 kuud

ning see on piisav aeg käskkirja seaduslikkuse osas kohtulahendi tegemiseks. Taotleja on

esitanud ka menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest.

3. Viru Vangla teatas 31.01.2022 vastusena kohtunõudele, et taotleja esitas 25.01.2022 vanglale

24.01.2022 allkirjastatud võõrkeelse vaide, mille Viru Vangla registreeris 26.01.2022

dokumendihaldussüsteemis numbriga 6-12/35-1. Viru Vangla edastas kohtule taotleja vaide.

Samuti esitas vangla omapoolse seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele, paludes jätta selle

rahuldamata. Vangla on seisukohal, et ei saa eeldada, et esialgse õiguskaitse taotluse

põhjustanud vaidel või hilisemal võimalikul kaebusel on tingimata edulootusi. Lisaks on asjas

olemas kaalukas avalik huvi selleks, et distsipliinirikkumise toime pannud isik ei jääks

karistuseta ainuüksi seetõttu, et ta on oma karistuse kohustusliku kohtueelse menetluse korras

vaidlustanud ja esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse selle täitmise peatamiseks. Vaide- ja

kohtumenetlusele kuluvat aega arvestades on VangS § 65 lg-s 6 sätestatud karistuse täitmisele

pööramise tähtaeg kohtulahendi jõustumise ajaks suure tõenäosusega juba möödunud.

Karistuste täideviimise korral pole küll võimalik seda enam tagasi täita, kuid kohtupraktikas

juba ammu juurdunud seisukohtadest lähtuvalt on taotlejal vastava käskkirja kehtetuks

tunnistamise või tühistamise korral võimalik taotleda talle alusetu karistuse läbi tekkinud kahju

hüvitamist. Puuduvad piisavad põhjused arvata, et taotleja õigused saaksid taotluses nimetatud

käskkirja alusel määratud distsiplinaarkaristuse ärakandmise läbi pöördumatult või vähemalt

olulisel määral kahjustatud ning selle vältimine on vajalik ja kaalub üles asjas esineva avaliku

huvi. Seetõttu on Viru Vangla seisukohal, et pole ka küllaldast alust selleks, et rahuldada isiku

taotlus ja kohaldada selles soovitud esialgse õiguskaitse vahendit.

KOHTU SEISUKOHT

4. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 tasuda

riigilõiv 20 eurot. Taotleja on esitanud kohtule menetlusabi taotluse tema vabastamiseks

riigilõivu tasumise kohustusest, mille lahendamiseks võtab kohus haldusasja materjalide juurde

HKMS § 62 lg 2 alusel väljavõtte taotleja vanglasisesest vabakasutuskontost ajavahemiku

24.09.2021–23.01.2022 (s.o menetlusabi taotluse esitamisele eelneva nelja kuu) kohta. Konto

väljavõttest nähtub, et taotlejale menetlusabi andmisest keeldumise aluseid antud juhul ei esine

(HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12.04.2016. a otsus nr 3-3-1-35-15). Seetõttu

vabastab kohus taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumise kohustusest esialgse

õiguskaitse taotluse esitamisel.

5. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel

teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul

võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku

huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse

määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 251 lg 1 p 1 lubab kohtul esialgse õiguskaitse

määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise.

3-22-214

6. Kohus lähtub HKMS § 2 lg-st 4 juhindudes esialgse õiguskaitse taotluse tõlgendamisel

taotleja tegelikust tahtest. Taotlusest nähtuvalt on taotleja tahteks, et Viru Vangla 24.01.2022. a

käskkirja nr 6-3/50-1 ei pöörataks täitmisele. Seega on tegemist taotlusega nimetatud käskkirja

täitmise peatamiseks vastavalt HKMS § 251 lg 1 p-le 1.

7. HKMS § 249 lg 2 kohaselt on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka

vaidemenetluse ajal. Kuivõrd taotleja on esitanud Viru Vanglale vaidlusaluse käskkirja peale

vaide, on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.

8. HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse meetme kohaldamise ühe

eeldusena esmalt ka tuvastama, kas taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, s.t taotleja

peab vajama esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist selleks, et põhivaidluse tulemuse

selgumiseni oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Teisisõnu peab taotlejale

esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasnema mingite tema õigusi kahjustavate

pöördumatute tagajärgede saabumise oht, mida taotleja jaoks positiivse vaideotsusega või

kohtulahendiga ei oleks enam võimalik kõrvaldada või see oleks ebamõistlikult raske. Kohus

märgib, et kartserirežiimi kohaldamisega kaasnevad taotlejale tema õiguste ja vabaduste

täiendavad piirangud ning neid ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata. Seega esineb taotlejal küll

esialgse õiguskaitse vajadus, kuid see ei tähenda veel seda, et taotlus tuleks rahuldada.

Igasugune riive, mis annab aluse haldusorganile vaide või halduskohtule kaebuse esitamiseks,

ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi

kahjustaval viisil (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.12.2016. a määrus asjas nr 3-3-1-87-16,

p 14). Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab taotlejal esinema esialgse õiguskaitse vajadus,

mis kaalub üle asjassepuutuvad avalikud huvid ja kolmandate isikute õigused. Kartserikaristust

kohaldava käskkirja kehtivuse peatamine saab olla õigustatud üksnes erandlikel juhtudel (vt nt

Tallinna Ringkonnakohtu 13.08.2015. a määrus nr 3-15-1985, p 5). Kohus leiab, et praegusel

juhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine ning taotlejale määratud kartserikaristusest

tulenevat riivet ei saa pidada olulisemaks avalikust huvist.

9. VangS § 65 lg 1 kohaselt pööratakse distsiplinaarkaristus üldjuhul täitmisele kohe.

Kohtupraktikas on leitud, et karistuse täitmisel tuleb isiku põhiõiguste tagamiseks arvestada

muu hulgas ka seda, et karistuste järjestikune kandmine ei osutuks ülemäära pikaks, samuti

terviseseisundit (Riigikohtu halduskolleegiumi 10.10.2017. a otsus asjas nr 3-15-3133, p 18).

Kuigi taotleja viitab sellele, et kartserikaristuse täitmisele pööramisel võib tema vaimne tervis

isolatsioonis olemise tõttu saada pöördumatult kahjustatud, ei ilmne kohtule siiski, et

kartserikaristuse kohaldamine oleks taotleja suhtes vastunäidustatud. Kohtule ei ole esitatud

mitte ühtegi tõendit selle kohta, et taotleja terviseseisund tooks praegusel juhul kaasa esialgse

õiguskaitse vajaduse. Kohus selgitab, et vanglas jälgitakse kinnipeetavate terviseseisundit

vastavalt VangS § 52 lg-le 2 pidevalt ning teatud tervisehäirete olemasolu ei välista

kartserikaristuse kohaldamist. Samuti ei saa taotleja kartseris järjestikku viibimise aega pidada

kohtu hinnangul ebaproportsionaalselt pikaks ning sellest tulenevalt taotleja tervist

kahjustavaks. Taotleja ei ole taotluses väitnud, et ta kannaks hetkel kartserikaristust mõne teise

distsiplinaarrikkumise eest ning seega ei ületa käskkirja nr 6-3/50-1 alusel karistuse

ärakandmisel taotleja kartseris viibimise aeg VangS § 63 lg 1 p-s 4 sätestatud kartserikaristuse

maksimummäära ehk 45 päeva (Riigikohtu halduskolleegiumi 04.06.2018. a otsus asjas

nr 3-15-2943 ning seal viidatud kohtupraktika). Seega ei ilmne antud juhul asjaolusid, mis

annaks alust arvata, et taotleja õigused saaksid ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata rikutud

määral, mida pole võimalik hiljem heastada.

10. Kohtu hinnangul oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine praegusel juhul olulisel määral

vastuolus avaliku huviga. Oluliseks avalikuks huviks on distsipliini tagamine vanglas ning

korda rikkuva kinnipeetava mõjutamine. See, et kinnipidamisasutustes reageeritaks

õigusrikkumistele vastavate karistustega ning et neid karistusi täidetaks, annab kinnipeetavatele

signaali, milline käitumine ei ole vanglas lubatav ning et rikkumiste toimepanemisega

3-22-214

kaasnevad negatiivsed tagajärjed. Rikkumistele reageerimata jätmine aga ohustab vangla

julgeolekut, kuivõrd seab ohtu vanglas kehtiva korra järgimise. Karistuste kohaldamine

seevastu mõjutab kinnipeetavaid rikkumisi mitte toime panema. Kohus leiab, et vanglas

julgeoleku tagamise ja vangistuse eesmärgi saavutamise vajadus on antud juhul kaalukam

kartserikaristusega kaasnevast taotleja õiguste riivest. Siinkohal nõustub kohus ka Viru Vangla

seisukohaga, et arvestamata ei saa jätta VangS § 65 lg-s 6 sätestatud distsiplinaarkaristuse

täitmisele pööramise tähtaega. Vastupidiselt taotleja arvamusele leiab kohus, et kaheksa kuuga

ei pruugi vaidemenetlus ning sellele võimalik järgnev kohtumenetlus olla lõppenud ja vangla

võib esialgse õiguskaitse kohaldamisel minetada vaidlusaluse käskkirjaga määratud

kartserikaristuse täitmisele pööramise õiguse. Seejuures võib kohtumenetluse pikkus vähemalt

osaliselt sõltuda menetlusosalise enda tegevusest menetluses. Avalikes huvides ega vangistuse

täideviimise eesmärgiga ei oleks kooskõlas, kui distsiplinaarkaristuse kandmine või

mittekandmine sõltub juhuslikest asjaoludest (sh kui pikaks kujuneb kohtuvaidlus karistuse

määramise käskkirja üle).

11. Kohtule esitatud distsiplinaarkäskkirjas välja toodud asjaolusid ning esialgse õiguskaitse

taotluses esitatud vastuväiteid arvestades ei saa ka taotleja vaide eduväljavaateid pidada

sedavõrd suurteks, et see õigustaks esialgse õiguskaitse meetme kohaldamist. Esialgse

õiguskaitse kohaldamine ei ole õigustatud juhul, kui vaide (või hiljem esitatava kaebuse)

rahuldamine on ebatõenäoline. Taotlejat karistati distsplinaarkorras kartserisse paigutamisega

Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 ja VangS § 67 p 1 rikkumiste eest. Rikkumised seisnesid selles,

et taotleja ärritus kaaskinnipeetava peale ning lähenes talle ja sõneles kõrgendatud toonil ega

allunud ka valvuri korraldusele minna teisele korrusele. Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 keelab

kinnipeetavatel käituda ebaviisakalt ning kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid,

kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid. VangS § 67 p 1 kohaselt

on kinnipeetav vanglas julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja

alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Arvestades asjaolu, et taotleja on

suutnud esitada vanglale hulgaliselt lihtsamaid avaldusi eesti keeles, ei ole usutav, et ta ei

saanud aru talle antud korraldusest minna teisele korrusele. Seoses Viru Vangla kodukorra

p 1.12.8 rikkumisega nõustub kohus vanglaga, et selleks, et mõista, et kinnipeetav räägib

kõrgendatud toonil ning käitub sellega ebaviisakalt, ei ole vaja aru saada tema sõnadest.

Kohtu hinnangul ei saa väita, et taotlejat ei ole enne haldusakti andmist ära kuulatud.

Vaidlusalusest käskkirjast nähtub, et taotleja on saanud oma kirjalikud selgitused edastada

pärast protokolliga tutvumist ning neid on ka käskkirjas kajastatud. Ka tõlke puudumisega ja

taotlejale käskkirja ilma tutvustamata üleandmisega seonduvad väited ei anna praegusel juhul

alust vaidlusaluse käskkirja õigusvastaseks pidamiseks. Kohus jätab HKMS § 62 lg 2 alusel

rahuldamata taotluse käskkirja üleandmist kajastava 24.01.2022. a videosalvestuse vanglalt

väljanõudmiseks, kuna see tõend ei saa omada tähtsust esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamisel.

Seoses taotlejale määratud kartserikaristuse proportsionaalsusega märgib kohus, et kuna

VangS § 63 lg 1 p 4 kohaselt võib distsiplinaarkaristusena kinnipeetava paigutada kartserisse

kuni 45 ööpäevaks, siis ei saa praegusel juhul asuda seisukohale, et taotlejale määratud 10 ja

6 ööpäeva pikkused kartserikaristused oleksid ebaproportsionaalsed.

12. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Viru Vangla 24.01.2022. a käskkirja nr 6-3/50-1

täitmise peatamine esialgse õiguskaitse korras ei ole põhjendatud ning esialgse õiguskaitse

taotlus tuleb jätta rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)