2-21-136976/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Hagi õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kädi Sacik-Korn

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. veebruar 2022.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-136976

Tsiviilasi

A P hagi TooOmaTransport OÜ vastu rahalises nõudes

Hagihind

182,35 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A P (ik 48607250294)

Hageja lepinguline esindaja: R S, e-post xxx

Kostja: TooOmaTransport OÜ (rk 14843357)

Kostja seaduslik esindaja: T M, e-post xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Välja mõista TooOmaTransport OÜ-lt põhinõue 167,35 eurot ja viivis 1,61 eurot A P

kasuks.

3. Välja

mõista

TooOmaTransport

OÜ-lt

viivis

põhinõudelt

167,35

eurolt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.12.2021 kuni

põhinõude tasumiseni A P kasuks.

4. Tunnistada Harju Maakohtu 01.02.2022 hagi õigeksvõtul põhinev otsus tsiviilasjas nr

2-21-136976 tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

5. Menetluskulud jätta TooOmaTransport OÜ kanda.

6. Välja mõista TooOmaTransport OÜ-lt menetluskulud 388,60 eurot A P kasuks.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb TooOmaTransport OÜ-l tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras A P kasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, Ab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja kohtu põhjendused

16.11.2021 esitas A P Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse TooOmaTransport OÜ

vastu 209,15 euro nõudes. 17.11.2021 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku. Seoses võlgniku

poolt vastuväite esitamisega lõpetati 15.12.2021 määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue

TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 486 lg 1 alusel üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

31.12.2021 esitas A P Harju Maakohtule hagi TooOmaTransport OÜ vastu rahalises nõudes. Hageja

nõude aluseks on poolte vahel 05.07.2021 xxx (reg.kood xxx) poolt hallatava autorendi

veebirakenduse xxx vahendusel sõlmitud sõiduki üürileping nr. xxx. Üürilepingu järgi andis hageja

kostjale üürile ajavahemikuks 05.07.2021-07.07.2021 (kaks päeva) sõiduki xxx riikliku

registrinumbriga xxx ning kostja pidi tasuma üüritasu 75 eurot. Sõiduki odomeetri näit oli sõiduki

kostjale üleandmise ajal 280 193 km, sõiduk oli puhas nii seest kui väljast ning kütusepaak oli

pooltäis (1/2+, 660 km). Kostja tagastas sõiduki hagejale 07.07.2021. Sõiduki tagastamisel oli

sõiduki odomeetri näit 281 454 km. Seega läbis kostja sõidukiga üüriperioodil pikkusega kaks päeva

1 261 km (281454-280193=1261). Sõiduk oli tagastamisel nii seest kui väljast must ning

kütusepaagis oli vähem kütust kui sõiduki üleandmisel kostjale. Hageja palub kostjalt välja mõista

põhivõla 167,35 eurot, viivise 1,61 eurot ja edasi viivise põhinõudelt 167,35 eurolt VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates 31.12.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja põhinõue

tuleneb pesulakulust (sõiduki välipesu) summas 25 eurot, hüvitisest puuduoleva kütuse eest summas

13,20 eurot ja tasust läbisõidupiirangu ületamise eest summas 129,15 eurot (1261-200-

200)x0,15=129,15. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

31.01.2022 esitas kostja seaduslik esindaja T M vastuseks kostjale edastatud hagile ja hagi

menetlusse võtmise määrusele e-kirja, milles märgib, et „Tunnustan nõuet. Nõus“.

Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõikele 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui

kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.

Kohus leiab, et kostja 31.01.2022 e-kirjast saab üheselt järeldada, et kostjal puuduvad hagile

vastuväited, kostja tunnistab tema vastu esitatud nõudeid ning võtab seega hagi õigeks. Kuna kostja

võttis hagi õigeks, siis tuleb hagi rahuldada vastavalt hageja hagiavalduses esitatud nõuetele.

TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab

hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest

välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus

viivitamatule täitmisele.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. TsMS § 168 lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud

ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

Kohus leiab, et juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja on

hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses esitanud nõudele 05.12.2021 vastuväite. Seega

puudub alus jätta TsMS § 168 lg 6 alusel menetluskulusid hageja kanda, kuna kostja on oma

käitumisega põhjustanud hagi esitamise.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised

ei

esita

menetluskulude

kindlaksmääramise

taotlust,

võttes

aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Hageja on taotlenud kostjalt menetluskuluna välja mõista 535 eurot, sellest 75 eurot riigilõivuna, 20

eurot maksekäsu kiirmenetluse kuludena ja 440 eurot õigusabikuludena. Hageja palub kohustada

kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 75 eurot.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS

§ 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse

maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kuivõrd käesoleval juhul läks

maksekäsu kiirmenetlus üle hagimenetluseks, siis juhindudes TsMS § 172 lg-st 9 on põhjendatud

hageja menetluskuluna maksekäsu kiiremenetluse kulud 20 eurot.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal kulunud asjaoludega ja materjaliga

tutvumiseks, hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja koostamiseks kokku 3 tundi ja 40 minutit.

Arvestades esitatud hagiavaldust ja selle lisasid peab kohus hageja esindajal toimingutele kulunud

aega põhjendatuks.

Hageja esindaja tunnitasu on 120 eurot käibemaksuta. Riigikohus on lahendis 3-2-1-115-13 (p 25)

selgitanud, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 120

eurot käibemaksuta ei ole põhjendatud. Tallinna Ringkonnakohus on 14.11.2018 otsuse 2-15-10824

punktis 40 leidnud, et mitteadvokaadist lepingulise esindaja puhul on põhjendatud tunnitasuks 100

eurot käibemaksuga. Kohus märgib, et antud juhul ei olnud hageja lepingulise esindaja puhul

tegemist advokaadiga. Seega tulenevalt viidatud asjas 2-15-10824 Tallinna Ringkonnakohtu

14.11.2018 otsuse punktis 40 väljendatud seisukohast, loeb kohus hageja esindaja põhjendatud

tunnitasuks käesolevas asjas 80 eurot käibemaksuta.

Hageja ei ole taotlenud käibemaksu hüvitamist. Lähtudes esindaja tunnihinnast 80 eurot, kujuneb

põhjendatud õigusabikuluks seega 293,60 eurot käibemaksuta, so 3,67x80. Kokku on kohtu

hinnangul põhjendatud menetluskulud 388,60 (75+20+293,60) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb

kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 388,60 eurot ning menetluskuludelt viivis

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude

täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Sacik-Korn

kohtunik