3-21-2430/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2022, Tartu

Haldusasja number

3-21-2430

Haldusasi

Xi kaebus Tartu Vanglas sundvaktsineerimise ja ilma eelneva

sobivusuuringuta

vaktsineerimise

õigusvastasuse

tuvastamiseks ning sundvaktsineerimise keelamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu 5. novembri 2021. a

määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja X

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu 5. novembri 2021. a määruse peale.

2. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tunnistada õigusvastaseks Tartu

Vanglas sundvaktsineerimine ja vaktsineerimine ilma eelneva sobivusuuringuta ning keelata

sundvaktsineerimine. Kaebaja selgitas, et teda vaktsineeriti Tartu Vanglas COVID-19 vastu ametnike

ja vangla meditsiinitöötajate survel. Vanglateenistujad selgitasid kinnipeetavatele, et nende suhtes,

kes vaktsiinist keelduvad, rakendatakse erinevaid piiranguid. Neid, kes ennast vaktsineerivad,

erinevatest võimalustest ilma ei jäeta. Vangla hoiab vaktsineerimata kinnipeetavaid E-6 sektoris eraldi

peamiselt kinnisel režiimil, neid ei viida spordisaali ning nad jalutavad eraldi väikestes

jalutusboksides. Enne vaktsineerimist ei tehtud kaebajale analüüse ega sobivuskontrolli. Kaebaja

põhjendatud huvi kaebuse esitamisel on, et vanglas sellised rikkumised ei korduks.

2. Tartu Vangla selgitas kaebuse kohta, et kaebaja on vaktsineeritud COVID-19 haiguse vastu Pfizer

vaktsiiniga ja tema vaktsineerimiskuur on lõppenud. Vanglas ei vaktsineerita kedagi vastu tema

tahtmist. Vaktsineerimise eelselt toimub alati nõustamine, selgitamine ja kinnipeetava küsimustele

vastamine. Lisaks väljastatakse kinnipeetavale vaktsiini infoleht. Kui kinnipeetav vakstineerimist ei

soovi, siis on tal võimalik sellest loobuda. Kaebaja ei ole vanglale esitanud avaldusi seoses

sundvaktsineerimise ega sellega, et vaktsineeritakse ilma eelneva sobivusuuringuta. Ka ei nähtunud

avaldusi seoses sellega, et teda on vaktsineeritud ilma nõusolekuta või et teda on selleks kuidagi

survestatud. Kaebaja on vanglale 22. oktoobril 2021 esitanud avalduse seoses sellega, et teda on

paigutatud E-6 eluosakonda, mis on tema hinnangul ohtlik osakond, kuna seal paiknevad haiged

inimesed. Kaebaja hinnangul on tema tervis seetõttu ohus. Käesolevaks ajaks ei ole kaebaja

pöördumisele vastatud.

3. Tartu Halduskohus 5. novembri 2021. a määrusega tagastas kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu.

Halduskohus osutas, et tulenevalt HKMS § 45 lg-st 2 on tuvastamiskaebuse esitamine lubatav, kui

isikul esineb selleks põhjendatud huvi. Põhjendatud huviks võivad olla rehabiliteerivad või

preventiivsed eesmärgid. Kaebaja väidab preventiivse huvi esinemist.

Asjaolu, et vanglas rakendatakse vaktsineerimata kinnipeetavate suhtes piiranguid, mida

vaktsineeritud kinnipeetavate suhtes ei rakendata, ei saa pidada repressioonideks ning väidetavaks

sundvaktsineerimiseks. Vaktsineerimata kinnipeetavatel on võimalik vastavaid piiranguid haldus- ja

kohtumenetluses vaidlustada ja oma õigusi seeläbi tõhusalt kaitsta ning nad ei ole sunnitud

piirangutest tulenevalt ennast vaktsineerida laskma. Seega isegi kui vangla alustab kinnipeetavate

tõhustusdoosidega vaktsineerimist, puudub alus eeldada, et kaebajat vaktsineerima sunnitakse. Seega

puudub reaalne oht, et vastustaja asub kaebajat sundvaktsineerima ja vastavalt ei esine ka põhjendatud

huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks.

Kuna vanglas ei ole toimunud sundvaktsineerimist ja vangla selgitustest nähtuvalt ei ole alust arvata

sundkorras vaktsineerimist ka tulevikus, siis ei ole täidetud ka keelamiskaebuse eeldused HKMS § 45

lg 1 järgi.

4. Kaebaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu määruse ning saata asi

menetluse jätkamiseks halduskohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb tagastada.

6. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui

määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.

7. Määruskaebuses väidab kaebaja, et teda ei nõustatud enne vaktsineerimist, ta ei saanud infolehte.

Kaebaja siiski väljendas vastumeelsust vaktsineerimisele, kuid seda ei fikseeritud. Vastustaja

meditsiinitöötajad valetavad ning andsid võltsitud tõendite alusel paarile mittevaktsineeritutele

vaktsineerimispassid.

8. Seega ei sea kaebaja kahtluse alla seda, et tal tegelikult oli võimalik loobuda vaktsineerimisest.

Kaebaja lasi ennast vaktsineerida, et vältida liikumispiiranguid, mida vanglas kohaldatakse

mittevaktsineeritud kinnipeetavatele.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et tegelikkuses ei võetud kaebajalt võimalust valida, kas ta

nõustub vaktsineerimisega või mitte. Kaebaja saanuks keelduda vaktsineerimisest ning vaidlustada

sellega kaasnevad võimalikud piirangud, kui need on ülemäärased. Sama võimalus on kaebajal juhul,

kui vastustaja korraldab kinnipeetavatele tõhustusdoosidega vaktsineerimise. Selliselt on kaebaja

kasutuses tõhusad õiguskaitsevahendid oma õiguste kaitseks ning käesolevas asjas tuvastamis- ja

keelamisnõude esitamine ei ole lubatav tulenevalt HKMS § 45 lg-test 1 ja 2.

9. Nendel asjaoludel on kaebaja võimalus õiguste kaitseks määruskaebusega ilmselgelt vähene ning

ringkonnakohus tagastab määruskaebuse.

10. Kaebaja isikuandmete kaitseks tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel asendada

kaebaja nimi tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)