2-19-10592/53 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(12)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-19-10592

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2022, Tartu

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest

Tsiviilasi

Maschio-Gaspardo Poland Sp. z o.o. hagi Estonian

Agri Company OÜ ja FIE Ojametsa-Peetri talu

vastu

asjade

ebaseaduslikust

valdusest

väljanõudmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 8. juuni 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Maschio-Gaspardo

Poland

Sp.

z

o.o.

apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

42 761 eurot 20 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (apellant): Maschio-Gaspardo Poland Sp. z

o.o

(Poola

registrikood

140346135),

esindaja

vandeadvokaadi abi Artur Maljukov

Kostja (vastustaja): Estonian Agri Company OÜ

(registrikood 14067717), lepinguline esindaja Anto

Variku

Menetluse liik

kirjalik menetlus

2(12)

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Tartu Maakohtu 8. juuni 2021. a otsus osas, milles kohus jättis

hageja nõude asjade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks rahuldamata ning

Estonian Agri Company OÜ vastu esitatud hagiga seotud menetluskulud hageja

kanda, ning saata asi tühistatud osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Maschio-Gaspardo Poland Sp. z o.o. (hageja) esitas 15. juulil 2019 Tartu

Maakohtule hagi Estonian Agri Company OÜ (kostja) ja füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)

Ojametsa-Peetri talu vastu. Hageja esitas järgmised nõuded:

 kohustada kostjat andma hageja omandisse ja valdusesse kultivaator "Dracula 430"

(seeria number JRR820208; kultivaator Dracula) ja kultivaator "Terremoto 300"

(seeria number JRR830344; kultivaator Terremoto);

 kohustada FIE Ojametsa-Peetri talu andma hageja omandisse ja valdusesse

köögiviljakülvik "Olimpia" (seeria number KG9140264).

Samuti palus hageja viia läbi eeltõendamismenetluse, et tuvastada, kelle valduses on ader

"Unico NS P L 5+0" (seeria number JAA4K0340; ader Unico) ja niiduk "Debora Disc

328" (seeria number JBJ020248; niiduk Debora Disc).

23. juuli 2019. a määrusega tagas kohus hageja taotlusel hagi ning keelas kostjal

käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni kultivaatorite Dracula ja Terremoto

võõrandamise tehingute tegemise ning FIE-l Ojametsa-Peetri talu köögiviljakülviku

"Olimpia" võõrandamise tehingute tegemise (I kd, tl-d 108–109).

2. 22. jaanuari 2021. a määrusega kinnitas maakohus hageja ja FIE Ojametsa-Peetri

talu vahel sõlmitud kompromissi ning lõpetas hagis FIE Ojametsa-Peetri talu vastu

tsiviilasja menetluse (II kd, tl-d 106–107).

3(12)

3. 14. aprilli 2021. a määrusega otsustas kohus mitte menetleda hageja 1. märtsil 2021

esitatud lõplikes seisukohtades esitatud nõudeid adra Unico ja niiduki Debora Disc

väljanõudmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest (II kd, tl 135).

4. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on hageja põllumajandusmasinate müüja.

Hageja soovis laiendada oma tegevust ning hakata müüma põllumajandusmasinaid ka

Leedus, Lätis ja Eestis. Lähtuvalt sellest sõlmis hageja Läti kodanik Agris Savielisega

(A.S.) koostöölepingu, mille kohaselt oli A.S.-i ülesanne otsida potentsiaalseid kliente

Leedus, Lätis ja Eestis. A.S.-i õiguste ja kohustuste hulka kuulus üksnes toodete

reklaamimine ja müügiks pakkumine ning potentsiaalsete klientide tellimuste

vastuvõtmine põllumajandusmasinate ostmiseks. Lepingu kohaselt edastas A.S. vastavad

tellimused hagejale ja korraldas igal konkreetsel juhul põllumajandusmasinate

müügiprotsessi (tehnilist poolt) vastavalt hagejalt saadud juhistele. A.S.-il ei ole kunagi

olnud hageja esindusõigust tehingute tegemiseks hageja nimel (A.S.-il ei ole kunagi olnud

ka põllutöömasinate iseseisvat käsutusõigust). A.S. sai küll masinate müüki teatud juhtudel

korraldada, kuid seda igal üksikul juhul (iga masina puhul) eraldi hageja nõusoleku alusel

ja üksnes rangelt vastavalt talle masinate ümberkäimiseks antud juhtnööridele. A.S-il ei

ole kunagi olnud volitusi anda hageja nimelt mingeid siduvaid lubadusi. Kõikide

toimingute tegemiseks põllutöömasinatega oli A.S.-il alati kohustus saada nõusolek

hageja juhatuse liikmelt (G. Bonottolt) ning kõik tehingud, sh põllutöömasinate

müügilepingud, kiitis heaks ja sõlmis (allkirjastas) üksnes hageja juhatuse liige. A.S.-i ja

hageja vahelises koostöölepingus on otseselt eraldi märgitud, et A.S.-il puudub

esindusõigus ja tal on keelatud luua kolmandatele isikutele vastupidist muljet.

Aprillis ja juunis 2018 teavitas A.S. hagejat, et Läti äriühing VAKS LPKS on esitanud

tellimuse põllumajandusmasinate, sh kultivaatori "Terremoto 300" ostmiseks. Juulis 2018

teavitas A.S. hagejat, et Leedu äriühing AGROKONCERNO TECHNIKA UAB on

esitanud tellimuse kultivaator "Dracula 430" ostmiseks. Vastava informatsiooni alusel

esitas hageja tellimuse kolmandatele isikutele vastavate põllumajandusmasinate

valmistamiseks ja ostuks. Hageja ostis masinad koostööpartnerilt enda omandusse ja need

paiknesid hageja laos Poolas Toruńis. Hageja andis A.S.-ile korralduse nende masinate

müügiks eelnimetatud Läti ja Leedu äriühingutele hindadega vastavalt 7496 eurot 10 senti

ja 47 043 eurot. Muu hulgas andis hageja A.S.-ile juhise korraldada viidatud seadmete

transport hageja Poola laost Läti ja Leedu äriühingute lattu üksnes juhul, kui hagejale

esitatakse äriühingute konkreetne tellimus seadme ostuks, sh kinnitus selle kohta, et

ollakse valmis maksma viidatud hinda.

Hageja sai 2019. a aprilli lõpus ülalmärgitud Läti ja Leedu äriühingutelt teada, et nad

tegelikult ei ole nimetatud põllutöömasinate tellimusi esitanud ega ole kunagi soovinud

neid osta. Selgus, et A.S. ei olnud müünud põllutöömasinaid hageja nimel ega

kooskõlastatud tingimustel vastavatele Läti ja Leedu äriühingutele, vaid oli müünud need

kostjale.

Hagejal puuduvad igasugused lepingulised suhted kostjaga ja hageja ei ole kunagi

kellelegi, sh A.S.-ile, andnud nõusolekut viidatud põllutöömasinate müümiseks,

transportimiseks ega üleandmiseks kostjale. Seega on A.S. kultivaatorid müünud ja nende

omandi ja valduse kostjale üle andnud hageja tahte vastaselt. A.S. on tellimused Läti ja

4(12)

Leedu äriühingute nimel teinud ilma nende nõusoleku ja teadmiseta ning seejärel masinad

omastanud. A.S.-i tegevus oli suunatud vastavate masinate äravõtmisele hageja valdusest

ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Ühtlasi on A.S. võltsinud osa raamatupidamislikke

ja võlaõiguslikke dokumente ja lepinguid, et saada hageja teadmata hageja käest vastavad

masinad enda valdusse. Masinad on läinud hageja valdusest välja tema tahte vastaselt.

Hageja leiab, et kostja ei ole masinaid AÕS § 95 lg 1 tähendusest heauskselt omandanud.

Kostja oli masinate omandamisel A.S.-ilt pahauskne (AÕS § 95 lg 2), st kostja teadis või

pidi teadma, et A.S.-il ei olnud masinate otseseks valdajaks ja tal ei olnud isiklikku

masinate käsutusõigust. Isegi kui kostja ei olnud pahauskne omandaja, siis AÕS § 95 lg 3

järgi omandamist AÕS § 95 lg-te 1–12 kohaselt ei toimu, kui asi on varastatud, kadunud

või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud.

A.S. oli kõnealuste masinate suhtes üksnes valduse teenija (AÕS § 33), st tal ei olnud

valdaja õigusi ega valdaja kohustusi. Alatest hetkest, kui isik asja üle võimu teostamisel

kaldub kõrvale talle antud korraldustest (juhtnööridest) ja käitub asjaga nii, nagu see oleks

valduse teenija oma, ei ole tegemist enam valduse teenijaga ehk sellega lõpeb ka omaniku

otsene valdus. A.S. kaldus kõrvale hageja poolt antud korraldustest ja juhtnööridest ning

lakkas olemast valduse teenija. Hageja jaoks loetakse sellises olukorras masinad

kaotsiläinuks (kadunuks) ehk omaniku tahte vastaselt omaniku valdusest välja läinuks.

Valduse teenija poolt õigustamatult võõrandatud asi on alates võõrandamisest või sellele

vahetult eelnevast valduse teenija omavolilise valduse algusest omaniku tahte vastaselt

tema valdusest välja läinud, mistõttu heauskne omandamine võimalik ei ole.

5. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda.

Kostja omandas eelnimetatud kultivaatorid hageja Baltimaade müügijuhi A.S.-i poolt

saadetud kirjalikule pakkumisele tuginedes ning kostjal ei olnud mingisugusust alust

kahelda, et need oleksid omandatud ebaseaduslikul viisil. Kostja ei tea ega peagi teadma

hageja sisemist töökorraldust ning erinevate töötajate pädevust. Hageja enda saadetud

teavitusest võib aru saada, et seadmete müügiga hakkab tegelema tema Baltimaade

müügijuht A.S., kelle poole tuleb tellimustega otse pöörduda. Tulenevalt hageja enda poolt

edastatud informatsioonist, tuleb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg 2

kohaselt lugeda A.S. hageja esindajaks.

Kultivaatorid ei ole varastatud ega ole läinud hageja valdusest välja tema tahte vastaselt,

vaid kultivaatorid on toodetud ja tarnitud hageja enda müügijuhi A.S.-i tellimusel.

Mõlemad kultivaatorid transporditi kostjale hageja müügijuhi organiseerimisel ja

korraldusel. Kostjal ei olnud mingisugust teadmist, et kultivaatorite võõrandamisel ei

olnud hageja müügijuhil väidetavalt õigust nende omandit üle anda (hagiavalduses toodud

väited hageja müügijuhi õiguste kohta on vasturääkivad) ning seega on kostja nende

heauskne omanik ega pea asju hagejale üle andma.

MAAKOHTU LAHEND

6. Maakohus jättis 8. juuni 2021. a otsusega kostja vastu esitatud hagi rahuldamata.

Kostja vastu esitatud hagiga seotud menetluskulud jättis kohus hageja kanda ning FIE

5(12)

Ojametsa-Peetri talu vastu esitatud hagi menetlemisega seotud menetluskulud poolte endi

kanda. Kohus märkis, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

Hageja on esitanud kostja vastu nõude asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 alusel, mille

kohaselt omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab.

AÕS § 80 lg 2 järgi on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja

väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 80 lg-s 1 sätestatud

nõude eeldusena tuleb hagejal tõendada, et ta on vaidlusaluste asjade omanik ja et kostja

valdab neid asju ilma õigusliku aluseta.

Kostja on 10. juuni 2019. a vastuses hageja nõudekirjale (I kd, tl 43) kinnitanud, et

kultivaatorid Terremoto ja Dracula on hoiustatud kostja kontrolli all olevates laoruumides

ehk on kostja valduses. Hagi tagamise korras on kostjal keelatud nende masinatega

võõrandamise tehingute tegemine. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kõnealused masinad

on jätkuvalt kostja valduses.

Kostja sõnul omandas ta kõnealused kultivaatorid hageja Baltimaade müügijuhi A.S. poolt

kirjalikult saadetud pakkumisele tuginedes. Kultivaatorid transporditi kostjale hageja

müügijuhi organiseerimisel ja korraldusel. Pooled vaidlevad selle üle, kas A.S.-il oli hageja

esindusõigus.

TsÜS § 115 lg 1 kohaselt võib tehingu teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing

kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu

tegemiseks esindusõigus.

Asjaoludest nähtuvalt tegi A.S. tehingu hageja nimel (TsÜS § 116 lg 2). Hageja sõnul ei

olnud ta A.S.-ile müügilepingute sõlmimiseks volitusi andnud. Sellele vaatamata võis

volitus tekkida ka TsÜS § 118 lg 2 või § 121 lg 2 alusel. TsÜS § 121 lg-st 2 tuleneb, et

teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav

isik loetakse volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade

müümiseks või teenuste osutamiseks. TsÜS § 121 lg 2 puhul on tegemist TsÜS § 118 lg-

s 2 reguleeritud volituse tekkimise spetsiifilise juhuga, mistõttu tuleks esimesena

kontrollida esindusõiguse olemasolu just TsÜS § 121 lg 2 järgi.

TsÜS § 129 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing

tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle

hiljem heaks kiidab. Vaidlust ei ole, et A.S. oli hageja Baltimaade müügijuht ning hageja

on oma koostööpartnereid sellest e-kirjaga teavitanud (II kd, tl-d 26–29). Teavitustest

nähtub, et müügijuhi ülesandeks oli müügiga seotud küsimuste eest hoolitsemine.

Müügijuhi positsiooni puhul võib kohtu hinnangul eeldada, et sellest tuleneb õigus ka

hageja nimel müügilepinguid sõlmida. Hageja väitel A.S.-il ei olnud volitust hageja nimel

tehinguid teha, kuid see omaks tähtsust vaid juhul, kui hageja oleks vastavast piirangust

oma koostööpartnereid teavitanud (TsÜS § 121 lg 3). Asja materjalidest ei nähtu, et hageja

oleks seda teinud.

Hagiavaldusest nähtuvalt oli A.S.-il õigus hagejaga kooskõlastatud tingimustel

põllutöömasinaid müüa. Hageja tugineb üksnes asjaolule, et A.S. ei müünud kultivaatoreid

hagejaga kooskõlastatud tingimustel Läti ja Leedu äriühingutele, vaid kostjale. Seega oli

A.S.-il õigus hageja nimel kultivaatorite Terremoto ja Dracula võõrandamiseks

6(12)

müügilepingud sõlmida. Võõrandamine teistele isikutele ei too aga kaasa tehingute

tühisust esindusõiguse puudumise tõttu, vaid võib kujutada endast hageja ja A.S.-i

sisesuhtest tulenevate kohustuste rikkumist.

Eelmärgitu põhjal leidis kohus, et volitus tuleb lugeda TsÜS § 121 lg 2 alusel tekkinuks

ning hagi põllutöömasinate kostja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks tuleb jätta

rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud et ta on vaidlusaluste asjade omanik ja et kostja

valdab neid asju ilma õigusliku aluseta.

Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kostja saab olla kultivaatorid heauskselt omandanud

AÕS § 95 lg 1 järgi. Õiguskirjanduse põhjal ei kaitse AÕS § 95 omandaja heausksust

käsutustehingu teinud isikul õigustatud isiku esindamise õiguse olemasolu suhtes. Sellises

olukorras kaitsevad heauskset isikut TsÜS § 118 lg 2 ja majandus- või kutsetegevuses

tegutseva isiku puhul TsÜS § 121 lg 2.

22. jaanuari 2021. a määruses, millega kohus kinnitas hageja ja FIE Ojametsa-Peetri talu

kompromissi, ei märkinud kohus määruse resolutsioonis menetluskulude jaotust. FIE

Ojametsa-Peetri talu kostja II vastu esitatud hagi menetlemisega seotud kulud jäävad

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 3 alusel poolte endi kanda. Arvestades

et kohus jätab kostja vastu esitatud hagi rahuldamata, jäävad kostja vastu esitatud hagi

menetlemisega seotud kulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja ei ole kohtule

menetluskulude nimekirja esitanud. Seega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid asjas

ei ole.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7. Hageja palub 22. juunil 2021 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse täies

ulatuses tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja:

 kohustada kostjat andma hageja omandisse ja otsesse valdusesse kultivaatorid

Dracula ja Terremoto, ader Unico ning niiduk Debora Disc;

 kui kostja ei täida vabatahtlikult eelnimetatud kohustust ja hageja on sunnitud

alustama täitemenetlust, siis lubada kohtutäituril toimetada kostjale täitmisteade

kätte täitetoimingute tegemisel või kohe pärast seda ilma kostjale täitedokumendi

vabatahtlikuks täitmiseks eraldi tähtaega andmata;

 kui kostja kultivaatoreid Dracula, Terremoto, atra Unico ja niidukit Debora Disc

vabatahtlikult kohtutäiturile üle ei anna, siis lubada kohtutäituril kostja nõusolekuta

siseneda kostja valduses olevatesse ruumidesse või viibida kostja valduses oleval

maatükil ja need läbi otsida, et leida nimetatud asjad kostja valduses olevatest

ruumidest ja/või maatükilt.

Hageja palub jätta enda menetluskulud (nii maa- kui ringkonnakohtus) täies ulatuses kostja

kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on omanikul AÕS § 80 lg 1 järgi nõudeõigus

igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Vaidluse korral peab omanik AÕS §

82 lg 1 kohaselt tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Valdaja võib asja

väljaandmisest keelduda AÕS § 83 lg 1 järgi, kui tal on õigus asja vallata. Kui kohus

lahendab vindikatsioonihagi, mille aluseks on hageja väide, et kostjal ei ole asja

valdamiseks õiguslikku alust, peab kohus hageja nõude lahendamisel kostja vastuväite

7(12)

alusel tuvastama, kas poolte vahel on õigussuhe, mis annab kostjale õiguse vaidlusalust

asja vallata, või mitte. Maakohus on asja lahendamisel eelmärgitu vastu eksinud. Kostja ei

ole tõendanud, et tal on õiguslik alus hageja masinaid vallata (kostja ei ole esitatud ühtegi

tõendit, mille alusel kostja hagejale kuuluvaid masinaid valdab), mh ei ole hageja esitanud

ühtegi tõendit selle kohta, et ta on kultivaatorite Dracula ja Terremoto, adra Unico ning

niiduki Debora Disc omandanud ja on nende õiguspärane omanik. Maakohus on vastavaid

tõendeid hageja taotlusel kostjalt korduvalt nõudnud.

Ebaõige on maakohtu seisukoht, et asjaoludest nähtuvalt tegi A.S. tehingu hageja nimel.

Otsusest jääb arusaamatuks, mis asjaoludest ja mis tõendite alusel jõudis kohus järelduseni,

et A.S. on teinud kostjaga mingi tehingu kultivaatorite Dracula ja Terremoto, adra Unico

ja niiduki Debora Disc osas ja et seda on tehtud hageja nimel. Selliseid tõendeid ei ole

asjas esitatud ega uuritud. Kohus rikkus otsuse tegemisel TsMS § 436 lg 2 esimes lauses

sätestatut, mille kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kuna hageja on tõendanud, et ta on kultivaatorite Dracula ja Terremoto, adra Unico ning

niiduki Debora Disc omanik ja kostja ei ole tõendanud, et tal on õiguslik alus neid masinaid

vallatata, valdab kostja hagejale kuuluvaid masinaid õigusliku aluseta ja need on läinud

hageja valdusest välja tema tahte vastaselt. Sellises olukorras pidi kohus AÕS § 80 lg 1

alusel hagi igal juhul rahuldama.

Hageja lisab, et maakohus oleks pidanud TsMS § 283 lg 2 teise lause alusel lugema

tõendatuks, et kostja omandas kultivaatorid Dracula ja Terremoto, adra Unico ning niiduki

Debora Disc pahauskselt; et nimetatud masinad on läinud hageja valdusest välja tema tahte

vastaselt ning nende valduse saamisel ning võõrandamisel oli A.S. vastavate masinate

suhtes üksnes valduse teenijaks ja nende võõrandamisel kaldus A.S kõrvale hageja poolt

antud korraldustest (mistõttu tuleb masinad lugeda hageja jaoks kaotsiläinuks (kadunuks)).

Kostja ei esitanud hageja taotlusele ja kohtu nõudmisele vaatamata dokumente kostja ja

A.S.-i vahelise suhtluse, sõlmitud lepingute jm kohta.

Ekslik on maakohtu seisukoht, et A.S.-i volitus tuleb lugeda tekkinuks TsÜS § 121 lg 2

alusel. Ebaõige on maakohtu järeldus, nagu oleks A.S.-il olnud hagejaga kooskõlastatud

tingimustel õigus põllutöömasinaid müüa. Liiatigi ei ole asjas tuvastatud ega esitatud

ühtegi tõendit, et hageja juhatuse liikme või A.S.-i poolt oleks hageja nimel kostjaga üldse

mingi masinate müügileping ning kokkulepe omandiõiguse ja valduse üleandmise kohta

sõlmitud. Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, milliste tuvastatud asjaolude põhjal on

täidetud TsÜS § 118 lg 2 või § 121 lg 2 kohaldamise eeldused. Selles osas ei vasta

maakohtu otsuse põhjendused TsMS § 436 lg 1, § 438 lg 1 ja § 442 lg 8 nõuetele.

TsÜS § 121 lg-st 2 tulenev volitus hõlmaks üksnes igapäevaste standardtehingute tegemist

selliste tehingute jaoks tavapärastel tingimustel, eelkõige ettevõtja poolt kasutatavate

tüüptingimuste alusel. Praegusel juhul selliste tehingute tegemist ei oleks.

Ka juhul kui TsÜS § 118 lg 2 või § 121 lg 2 asjas kohalduks, ei saanud kostja masinaid

AÕS § 95 lg-st 3 tuleneva piirangu tõttu ikkagi omandada. Maakohus on jätnud selle asja

lahendamisel tähelepanuta, mis on toonud kaasa ebaõige otsuse.

8(12)

Kostja ei ole omandanud masinaid heauskselt AÕS § 95 lg 1 tähenduses, sest nende

omandamisel A.S.-ilt (kui see isegi aset leidis), teadis kostja või pidi teadma, et A.S. ei

olnud masinate otseseks valdajaks ja tal ei olnud isiklikku masinate käsutusõigust.

Tehingute tegemisel, eriti eraõigusliku juriidilise isiku puhul, on omandajal kohustus

veenduda, et võõrandajal, kellega ta tehingut teeb, on esindusõigus olemas (isiku

hoolsuskohustus). Olukorras, kus juriidiline isik teeb tehingut isikuga, kellel puudub

esindusõigus ja ta on jätnud oma hoolsuskohustus täitmata, tuleb AÕS § 95 lg-t 2 sisustada

selliselt, et juriidiline isik vähemalt pidi teadma, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle

anda. A.S. ei ole kunagi olnud hageja juhatuse liige ning seega võis tema esindusõigus

tuleneda üksnes volitusest. Kostja, tehes väidetavalt tehinguid A.S.-iga, jättis oma

hoolsuskohustust täitmata. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et kostja vähemalt pidi

teadma, et A.S.-il puudub hageja esindusõigus, sh õigus masinate valduse ja omandi

üleandmiseks, ehk kostja oli masinate omandamisel pahauskne.

Samas, kui isegi asuda seisukohale, et kostja ei olnud pahauskne omandaja, siis AÕS § 95

lg 3 järgi ei toimu omandamist AÕS § 95 lg-te 1–12 kohaselt, kui asi on varastatud,

kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. A.S. oli

kõnealuste masinate suhtes üksnes valduse teenija (AÕS § 33) ning kostjaga väidetavaid

tehinguid tehes kaldus A.S. kõrvale talle antud korraldustest ja käitus asjadega nii, nagu

need oleks tema omad. Sellises olukorras tuleb lugeda masinad hageja jaoks kaotsiläinuks

ehk omaniku tahte vastaselt omaniku valdusest välja läinuks.

Hageja jääb ka kõikide asjas varem esitatud seisukohtade ja põhjenduste juurde.

8. Kostja apellatsioonkaebusele ringkonnakohtu antud tähtaja jooksul ei vastanud,

kuid 10. jaanuaril 2022 esitatud seisukohas vaidleb kaebusele vastu, palub jätta selle

rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palub kostja jätta täies ulatuses

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab,

et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ning menetlusõiguse normi

olulise rikkumise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel

tühistada osas, milles kohus jättis hageja nõude (kultivaatorite Dracula ja Terremoto

kostjalt väljanõudmiseks) rahuldamata ning kostja vastu esitatud hagiga seotud

menetluskulud hageja kanda, ning saata asi tühistatud osas samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

10. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust

TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas. Maakohus määras

8. juuni 2021. a otsusega mh kindlaks menetluskulude jaotuse seoses FIE Ojametsa-Peetri

talu vastu esitatud hagiga. Hageja on apellatsioonkaebuse resolutsioonis küll palunud

maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada, kuid kaebuse põhjendustest ei nähtu, et hageja

sooviks viidatud menetluskulude jaotuse osas otsust vaidlustada. Seetõttu ringkonnakohus

vastavas osas maakohtu otsust ei kontrolli.

11. Senises menetluses poolte esitatud asjaoludel leidis maakohus iseenesest õigesti, et

hageja on esitanud vindikatsiooninõude ning see võiks kuuluda rahuldamisele AÕS § 80

9(12)

lg 1 alusel. Maakohus jättis hagi rahuldamata eelkõige põhjusel, et hageja ei ole tõendanud

et ta on vaidlusaluste asjade omanik ja et kostja valdab neid asju ilma õigusliku aluseta.

Ringkonnakohtu

hinnangul

jättis

maakohus

eelmenetluse

ülesanded,

mh

selgitamiskohustuse, olulises osas täitmata ning jagas ka tõendamiskoormise asja

lahendamisel osaliselt ebaõigesti. Need minetused võisid viia hagi ebaõige rahuldamata

jätmiseni.

12. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta

tema asja valdab. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on omaniku nõue suunatud omandiõiguse

tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse.

TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi peab kumbki pool peab hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene

teisiti.

AÕS § 80 lg 1 alusel esitatud nõude rahuldamise esmane eeldus on see, et hageja on

väljaantava asja omanik ning kostja asja valdaja. Omaniku suhtes eksisteeriva asja

valdamise õiguse olemasolu ei ole samas vindikatsiooninõude eeldus (AÕS § 80 lg 1

sõnastus võib olla selles osas mõnevõrra eksitav). AÕS § 83 lg-st 1 tulenevalt on asja

valdamise õigus kostja üks võimalik vastuväide vindikatsiooninõude suhtes. Kohus peab

nõude lahendamisel kostja vastuväite alusel tuvastama, kas poolte vahel on õigussuhe, mis

annab kostjale õiguse vaidlusalust asja vallata, või mitte (vt nt Riigikohtu

17. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-178-14, p 11).

Seega pidi hageja praegusel juhul tõendama üksnes seda, et tema on vinditseeritavate

asjade omanik ning et kostja on nende asjade valdaja. Vaidlusaluste asjade valdamise

õiguslike alusega seonduvat pidi tõendama kostja. Seega leidis maakohus ringkonnakohtu

hinnangul ebaõigesti, nagu pidanuks hageja menetluses tõendama ka seda, et kostja valdab

asju õigusliku aluseta.

13. Maakohus on menetlusõiguse norme rikkumata tuvastanud, et hagis nimetatud

kultivaatorid Dracula ja Terremoto on kostja valduses. Selle asjaolu üle ei ole pooled

senises menetluses ka vaielnud. Hageja on esitanud koos hagiavaldusega tõendid

kultivaatorite Dracula ja Terremoto omandamise kohta (I kd, tl-d 25–26, 31–32, tõlked tl-

d 90–91 ja 94–95) ning vaidlustatud otsuse põhjendustest järelduvalt luges maakohus

ilmselt tõendatuks (maakohus ei ole viidatud hageja tõendeid otsuses küll hinnanud), et

masinad kuulusid varem hagejale, kuid maakohtu arvates läks nende omand esindaja

(A.S.) kaudu tehtud tehingute tulemusel hiljem üle kostjale.

14. Eeldusel, et hageja on tõendanud enda omandiõigust kultivaatoritele Dracula ja

Terremoto ning need masinad on kostja valduses, peaks kostja eelmärgitut arvestades esile

tooma ja tõendama, et temal on õigus masinaid vallata. Selline õigus võib tuleneda ka

masinate hilisemast omandamisest, mh heausksest omandamisest (AÕS § 95).

Kostja vastuväidetest võib aru saada, et hoopis tema on hagis nimetatud kultivaatoritele

Dracula ja Terremoto omanik. Samas ei ole kostja esitanud menetluses üheselt

mõistetavaid väiteid selle kohta, kellelt ja millal ta need masindad omandas. Vaadates

kostja menetlusdokumentides ja kohtuistungitel esitatud väiteid (I kd, tl-d 188–189; II kd,

tl-d 51–52, 108–110 ja 120–127), jääb ebaselgeks, kas kostja väidete kohaselt omandas ta

kultivaatorid hagejalt (keda kostja arusaama järgi esindas A.S.), A.S.-ilt endalt (hageja

10(12)

väitel omastas A.S. masinad) või on kultivaatoritele Terremoto ja Dracula omandi kostjale

üle andud (vastavalt) VAKS LPKS ja AGROKONCERNO TECHNIKA UAB, nagu võiks

järeldada kostja 5. märtsi 2021. a menetlusdokumendi p-dest 6 ja 12. Samuti ei ole hageja

olnud järjekindel väidetes selle kohta, kas A.S. vaidlusaluste masinate osas kostjaga üldse

tehinguid tegi. Kostja ei ole esitanud masinate väidetavat ostu puudutavate asjaolude kohta

ka ühtegi tõendit (lepingut, ostuarvet vms).

Maakohus ei ole neid vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid pooltega vajalikus ulatuses

õiguslikust küljest arutanud ega püüdnud ebaselgusi poolte väidetes kõrvaldada. Kohus ei

ole selgitanud pooletele ka asjaolude esitamise ja tõendamise koormist, mh AÕS § 80 lg-

st 1 ja § 83 lg-st 1 tulenevat kostja tõendamiskoormist. Sellega on maakohus selgitamis- ja

arutamiskohustust eelmenetluses (TsMS § 348 lg 1, § 351 lg 1, § 392 lg 1 p-d 3 ja 4)

oluliselt rikkunud. Nii kostjal kui ka hagejal võivad olla jäänud seetõttu asja lahendamise

seisukohalt olulised asjaolud ja tõendid esitamata.

15. Maakohus leidis, et asjaoludest nähtuvalt tegi A.S. tehingu hageja nimel.

Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohtu otsusest jääb

arusaamatuks, milliseid asjaolusid kohus silmas pidas ning milliste tõendite põhjal need

asjaolud tuvastas. Maakohtu otsus ei ole selles osas nõuetekohaselt põhjendatud

(TsMS § 436, § 442 lg 8).

Maakohus leidis samuti, et A.S.-il oli väidetava tehingu tegemisel kostjaga hageja

esindusõigus TsÜS § 121 lg-st 2 tulenevalt.

15.1. Ringkonnakohus märgib, et juhul kui kostja suudab edasises menetluses tõendada,

et ta tegi masinate omandamiseks tehingu hageja nimel tegutsenud A.S.-iga, kellel kostja

arvas olevat hageja esindusõiguse, võib TsÜS § 121 lg 2 iseenesest asjas kohaldamisele

tulla. Juhul kui TsÜS § 121 lg 2 ei kohaldu, võib kostja väiteid arvestades olla alus

kontrollida esindusõiguse tekkimist ka TsÜS § 118 lg 2 (nn talumisvolitus) alusel. Nimelt

on kostja mh väitnud, et pooltevahelises praktikas ei ole sarnaseid lepinguid kunagi

allkirjastanud hageja juhatuse liige, lepingud on hageja nimel allkirjastanud A.S. (vt nt II

kd, tl 109 pöördel). Kostja ei ole senini esitanud siiski ühtegi tõendit, mis neid väiteid

kinnitaks. Hindamaks esindusõiguse olemasolu (mh TsÜS § 121 lg 2 järgi), tuleb

menetluses esmalt välja selgitada selle tehingu, millega masinad kostjale võõrandati,

toimumise asjaolud. Tõendamiskoormis on nende asjaolude osas kostjal (TsMS § 230

lg 1).

15.2. Juhul kui A.S. on teinud tehingud masinate omandi üleandmiseks kostjale hageja

nimel ning A.S.-il oli volitus selliseid tehinguid teha, mh TsÜS § 121 lg-st 2 või § 118 lg-

st 2 tulenev volitus, siis on ta eelduslikult kehivalt käsutanud hagejale kui masinate

võõrandajale kuulunud omandiõigust (TsÜS § 115 lg 1), kostja on saanud kultivaatoritele

Dracula ja Terremoto uueks omanikuks ning vindikatsiooninõude rahuldamiseks alus

puudub. Küsimust masinate heausksest omandamisest (AÕS § 95) ei tõusetu.

15.3. Juhul kui A.S.-il väidetavate lepingute sõlmimiseks hageja esindusõigus puudus,

siis on A.S.-i poolt hageja nimel sõlmitud lepingud tühised (TsÜS § 129 lg 1). Ka sellisel

juhul ei tekiks küsimust kostja heausksusest AÕS § 95 mõttes. Maakohus on põhjendatult

märkinud, et vähemalt õiguskirjanduses avaldatud seisukohtade järgi ei kaitse AÕS § 95

11(12)

omandaja heausksust käsutustehingu teinud isikul õigustatud isiku esindamise õiguse

olemasolu suhtes.

15.4. Masinate heauskset omandamist võib olla vajadus kontrollida juhul, kui masinad

oleks kostjale võõrandanud mõni kolmas isik (sh A.S.), kellel asja käsutamise õigus

tegelikult puudus.

16. Ringkonnakohus leiab, et ei saa asja praegusel juhul ise sisuliselt lahendada, kuna

maakohus on jätnud eelmenetluse ülesanded (eelkõige TsMS § 351 lg-st 2 ja § 392 lg 1 p-

dest 3–4 tulenevaid) olulises osas täitmata ning enamik puudusi maakohtu lahendis on

tingitud mittenõuetekohasest eelmenetlusest. Apellatsioonimenetluse eesmärk ei ole

korraldada uut eelmenetlust (vt ka Riigikohtu 8. detsembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-

18-4181, p 19).

17. Eelmärgitut arvestades saadab ringkonnakohus tsiviilasja maakohtule uueks

lahendamiseks eelmenetluse staadiumis.

Maakohtul tuleb asi läbi vaadata ja lahendada käesolevas otsuses esitatud seisukohtadest

lähtudes, mh teha otsuses viidatud eelmenetluse toimingud. Kuna pooled peavad enda

vastuväiteid

järgnevas

menetluses

täpsustama,

rõhutab

ringkonnakohus,

et

menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed

(TsMS § 328 lg 1).

18. Hageja on menetluses tuginenud väidetele, et A.S.-i õiguste ja kohustuste hulka

kuulus üksnes hageja toodete reklaamimine ja müügiks pakkumine Balti riikides ning

potentsiaalsete klientide tellimuste vastuvõtmine põllumajandusmasinate ostmiseks ning

"müügiprotsessi tehniline korraldamine". A.S.-il ei onud hageja väitel üldist volitust

tehingute tegemiseks hageja nimel. Samuti esitas A.S. hagejale väidetavalt masinate

võltsitud tellimused VAKS LPKS ning AGROKONCERNO TECHNIKA UAB nimelt,

lisaks olevat A.S. võltsinud raamatupidamislikke ja võlaõiguslikke dokumente ja

lepinguid. Ringkonnakohus märgib, et kõiki neid väiteid peaks TsMS § 230 lg-st 1

lähtuvalt tõendama hageja ning vastavad tõendid on eelduslikult ka hageja valduses.

Samas, juhul kui volituse A.S.-ile saab lugeda antuks TsÜS § 121 lg 2 või § 118 lg 2 alusel,

omavad esindusõiguse võimalikud piirangud tähtsust üksnes eeldusel, et kostja nendest

teadis või pidi teadma (TsÜS § 121 lg 3).

19. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei käsitle ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

muid väiteid. Ringkonnakohus märgib seejuures, et ei saa asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks saates ette kirjutada, millisele järeldusele tuleb jõuda tõendite hindamisel

või asjaolude tuvastamisel, sest maakohtule on kohustuslikud vaid ringkonnakohtu

seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel (TsMS § 658 lg 2).

20. Hageja on apellatsioonkaebuses palunud kostjalt välja nõuda mh adra Unico ja

niiduki Debora Disc. Hageja nõudeid nimetatud adra ja niiduki väljanõudmiseks ei ole

maakohus vaidlustatud otsusega lahendanud. Asja materjalidest nähtuvalt keeldus

maakohus 14. aprilli 2021. a määrusega hageja nõudeid nende asjade väljanõudmiseks

menetlusse võtmast (otsustas nõudeid mitte menetleda). Asja materjalidest ei nähtu, et

hageja oleks esitanud selle maakohtu määruse peale määruskaebuse (TsMS § 372 lg 5).

Samuti ei selgu apellatsioonkaebuse põhjendustest, miks peab hageja kohtu

12(12)

14. aprilli 2021. a määruses sisalduvat otsustust nõudeid mitte menetleda ebaõigeks.

TsMS § 11 lg 1 järgi vaatavad kõiki tsiviilasju esimese astme kohtuna läbi maakohtud ning

TsMS § 9 lg-st 3 tulenevalt ei saa ringkonnakohus asuda sisuliselt lahendada nõudeid, mida

maakohus ei ole enne sisuliselt lahendanud. Hageja ei ole kaotanud õigust nimetatud adra

ja niiduki väljanõudmiseks kohtu poole pöörduda.

21. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohus

sõltuvalt asja uue lahendamise tulemustest.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest