2-21-3631/34 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-21-3631

Otsuse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2022, Tallinn

Kohtunik

Kairi Piirisild

Kohtuasi

Kähriku Arendus OÜ hagi OÜ Skyyren

vastu

sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks

täiteasjas 024/2021/347

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: Kähriku Arendus OÜ (registrikood 14207845), esindajad

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo

Kostja: OÜ Skyyren (registrikood 11017570), lepingulised

esindajad vandeadvokaat Stig Hendrikson ja vandeadvokaadi

abi Martin Kirsipuu

Kohtuistungi toimumise aeg 13. jaanuar 2022

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada tsiviilasja menetlus Kähriku Arendus OÜ nõudes täitekulude OÜ Skyyren

kanda jätmiseks otsust tegemata.

2. Jätta Kähriku Arendus OÜ sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamata.

3. Tühistada Harju Maakohtu 11.03.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.

4. Jätta menetluskulud Kähriku Arendus OÜ kanda.

5. Määrata OÜ Skyyren menetluskulude rahaliseks suuruseks 7305 eurot ja mõista see

Kähriku Arendus OÜ-lt OÜ Skyyren kasuks välja.

6. Maksta käesoleva otsuse resolutsiooni p 5 märgitud summast 2175 eurot OÜle

Skyyren välja 24.05.2021 kohtu tagatise kontole Pritcom Invest OÜ poolt kantud

tagatisest ja kanda see OÜ Skyyren arvelduskontole nr EE977700771006305164.

7. Mõista Kähriku Arendus OÜ-lt OÜ Skyyren kasuks väljamõistetud menetluskulude

hüvitise tasumata osalt välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses

sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kähriku Arendus OÜ esitas 08.03.2021 Harju Maakohtule hagi OÜ Skyyren vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas 024/2021/347. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda, samuti palus hageja jätta kostja kanda täitekulud.

2. Hagiavalduse kohaselt omandas hageja Haabneeme alevikus Kähriku tee 1, Kähriku tee 1a

ja Kähriku tee 3 kinnistud OÜ-lt Essenta Logistics 13.03.2017 kinnistute mitterahalise

sissemaksena üleandmise lepingu alusel. OÜ Essenta Logistics oli enne kinnistute

võõrandamist seadnud kostja kasuks kinnistutele ühishüpoteegi summas 1 000 000 eurot

igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele ühishüpoteegiga tagatud

nõuete rahuldamiseks.

3. Kostja esitas 16.02.2021 kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse

läbiviimiseks. Täitedokumendiks on Tallinna notar P. P. 22.12.2016 leping nr 5214, millega

OÜ Essenta Logistics seadis kostja kasuks kinnisasjadele hüpoteegid. Lepingu p 2.2 kohaselt

tagab hüpoteek kõiki hüpoteegipidaja nõudeid omaniku vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja

ja omaniku vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest kirjalikest lepingutest ning nende

võimalikest muudatustest ja lisadest, sh omaniku ja hüpoteegipidaja vahel 01.08.2013

sõlmitud tehnovõrkude ehitustööde töövõtulepingust tulenevad nõuded. Täitedokumendi

kohaselt on kostja nõue 912 144 eurot.

4. Kostjal ei saa olla hüpoteegiga tagatud nõudeid ja/või on need nõuded aegunud. Kinnistu

endise omaniku ja kuni 07.01.2021 hageja ettevõtte juhatuse liikmeks olnud J. V.i kinnitusel

ei ole tema sõlminud hageja ettevõttes ühtegi laenulepingut, mille täitmine oleks tagatud

kinnistu hüpoteekidega ning kinnistu omandiõiguse ümbervormistamisel J. V. kinnitas, et

kõik nõuded hüpoteegipidajate ees on täidetud. Viimast kinnitab J. V.i ja kostja juhatuse

liikme vahel 21.12.2016 sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt kõik pooltevahelised arveldused

on kõikides plaanides tasaarveldatud.

Kostja vastuväited

5. Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

6. OÜ Essenta Logistics (endise ärinimega Aktsiaselts Essenta Logistics) ja kostja sõlmisid

01.08.2013 tehnovõrkude ehitustööde töövõtulepingu, millega kostja võttis kohustuse

ehitada kokkulepitud

kinnistutel

veevarustuse, kanalisatsiooni,

sademeveekanalisatsiooni

ja elektrivarustuse.

7. Töövõtulepingu esimeses lisas leppisid pooled kokku tellija poolt leppetrahvi tasumise

kohustuses. Teises lisas, kinnitasid pooled, et kostja on teostanud kokkulepitud ehitustööd

18 kinnisasjal, sh Kähriku tee 1. Samuti kinnitasid pooled, et teostatud tööde maksumus on

kokku 456 000 eurot ja töövõtjal on tellija vastu leppetrahvinõue 456 000 eurot. Viimaks

kinnitavad pooled kokkuvõtvalt, et töövõtjal on tellija vastu tasunõue 456 000 eurot ja

leppetrahvinõue 456 000 eurot, s.o kokku 912 000 eurot. Töövõtulepingu kolmandas lisas

kinnitasid pooled veelkord, et kostjal on OÜ Essenta Logistics vastu rahaline nõue 912 000

eurot ja leppisid kokku kostja nõude tagamises kinnistutele ühishüpoteegi seadmisega.

8. OÜ Essenta Logistics ja kostja sõlmisidki 22.12.2016 notariaalse ühishüpoteegi seadmise

lepingu koos kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppega järgmistele kinnisasjadele:

Kähriku tee 1, 14, 2, 22, 22a, 24, 30, 30a, 32, 8, 6a, 6, 10, 12, 10a, 18, Ilvese tee L1, Nurme

põik L1 ja Kähriku tee, kokku 1 000 000 eurot. Seda tagatist asuski kostja realiseerima.

9. Seega tunnistas OÜ Essenta Logistics korduvalt oma kohustust kostja ees, st andis

võlatunnistuse kohustuse olemasolu kohta. Sellega OÜ Essenta Logistics loobus tunnistatud

võlale

vastuväidete esitamisest. Samuti

pöördus

võlatunnistuse

andmisega

ümber tõendamiskoormis ja kostja ei pea võlaga seoses esitama muid

tõendeid peale võlatunnistuse.

10. Õige ei ole hagis väidetu, nagu oleks kostja nõue 912 144 eurot. Kostja nõue on 912 000

eurot. 144 eurot on kohtutäituri tasu. Kinnisasjade endise omaniku väide võla puudumise

kohta on sisutühi ega muuda kostja ja OÜ Essenta Logistics vahelist õigussuhet. T. I. ja J. V.

väidetavast kokkuleppest ei nähtu, kes on selle allkirjastanud. Väide, et dokumendi

allkirjastas T. I., on paljasõnaline. Dokumendist ei nähtu, et kostja oleks loobunud või

tasaarvestanud enda nõuded kellegagi. Kokkulepe on allkirjastatud 21.12.2016, kuigi

hüpoteegi seadmise leping sõlmiti järgmisel päeval. Kui kostja ja OÜ Essenta Logistics

oleksid töövõtulepingust tulenevad nõuded tasaarvestanud, ei oleks pooled järgmisel päeval

nende nõuete tagamise osas hüpoteegi seadmise lepingut sõlminud.

11. Hüpoteegi seadmise kokkulepe kehtib ka uue omaniku suhtes. Lepingu, millega hageja

kinnisasjad omandas, p 3.3. kohaselt leppisid pooled kokku, et asjaõigused jäävad lepingu

eseme suhtes kehtima ja hageja on teadlik hüpoteekidega ja pandiga tagatavatest nõuetest ja

kohustusest alluda kohesele sundtäitmisele.

12. Nõude aegumise küsimust ei saa tekkida, kuna pandiga tagatud nõude aegumine ei võta

pandipidajalt õigust põhivõla nõude rahuldamisele panditud eseme arvel.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et menetlus tuleb

osaliselt lõpetada otsust tegemata hageja poolt nõudest loobumise tõttu. Muus osas jääb hagi

rahuldama. Menetluskulud jäävad hageja kanda.

14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt

menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS

§ 436 lg 7). Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1

järgi kohtu ülesanne. Kohus ei ole asja lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega, vaid kohaldab seadust ise. Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende faktiliste

asjaoludega, millele pool on viidanud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on tuvastatud tõendite alusel (TsMS

§ 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).

I

15. Hageja esitas kostja vastu hagi, milles palub tunnistada sundtäitmise täiteasjas nr

024/2021/347 lubamatuks. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 ja 2 kohaselt võib

võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi

rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Muu kui kohtulahendi

sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lõike 1 punktides 18 – 191 nimetatud täitedokumentide

puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited

täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.

16. Hagiavalduse kohaselt on sundtäitmine lubamatu, kuna kostjal ei saa olla hüpoteegiga

tagatud nõudeid ja/või on need nõuded aegunud. 13.01.2022 kohtuistungil loobus hageja

aegumise vastuväitest ja kinnitas, et kuigi kostjal võib iseenesest olla nõue põhivõlgniku OÜ

Essenta Logistics vastu, ei ole see täitemenetluses kostja vara suhtes täidetav.

17. Poolte menetlusdokumentide ja asjas esitatud tõendite kohaselt ei ole vaidlust järgmiste

asjaolude üle:

-

Hageja omandas 13.03.2017 kinnistute mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu ja

asjaõiguslepingute alusel OÜ-lt Essenta Logistics järgmised kinnisasjad Viimsi vallas

Haabneeme alevikus: Nurme põik L1, Kähriku tee 22a, Kähriku tee 22 ja Kähriku tee 30

(kd I tl 4 – 9);

-

Hageja suhtes algatati kostja 16.02.2021 avalduse alusel täitemenetlus nr 024/2021/347,

milles nõutakse hagejalt 912 144 euro (sh põhivõlg 912 000 ja täitekulud 144 eurot)

tasumist. Täitmisteate kohaselt arestib kohtutäitur kohustuse täitmata jätmisel hüpoteegiga

koormatud Kähriku tee 1, 1a ja 3 kinnisasjad Viimsi vallas, Haabneeme alevikus (kd I tl 10

– 11)

-

Täitemenetluses realiseeritakse hagejale kuuluvat vara (13.01.2022 kohtuistung);

-

Täitmisteate kohaselt on täitedokument 22.12.2016 notariaalne ühishüpoteegi seadmise

leping ja asjaõigusleping nr 5214, millega OÜ Essenta Logistics ja kostja leppisid kokku

Viimsi vallas, Haabneeme alevikus asuvatele järgmistele kinnisasjadele ühishüpoteegi

seadmises: Kähriku tee 1, Kähriku tee 3 ja Kähriku tee 1a (lepingu ese 1); Kähriku tee 13,

Kähriku tee 16 ja Kähriku tee 14a (lepingu ese 2); Kähriku tee 2 ja Kähriku tee 4 (lepingu

ese 3); Kähriku tee 22 (lepingu ese 4); Kähriku tee 22a (lepingu ese 5); Kähriku tee 24

(lepingu ese 6); Kähriku tee 30 (lepingu ese 7); Kähriku tee 30a ja Kähriku tee 32 (lepingu

ese 8); Kähriku tee 8, Kähriku tee 6a ja Kähriku tee 6 (lepingu ese 9); Kähriku tee 10,

Kähriku tee 12 ja Kähriku tee 10a (lepingu ese 10); Kähriku tee 18 (lepingu ese 11); Ilvese

tee L1 (lepingu ese 12); Nurme põik L1 (lepingu ese 13); Kähriku tee (lepingu ese 14) (kd

I tl 12 – 17);

-

Ühishüpoteek seati lepingu esemetele 1 – 14 summas 1 000 000 eurot kostja kasuks

igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele ühishüpoteegiga tagatud

nõuete rahuldamiseks. Lepingu p 2.2. kohaselt leppisid OÜ Essenta Logistics ja kostja

kokku, et ühishüpoteegiga on tagatud kostja kõik nõuded OÜ Essenta Logistics vastu, mis

tulenevad kostja ja OÜ Essenta Logistics vahel sõlmitud ja tuleviku sõlmitavatest kirjalikest

lepingutest ning nende võimalikest muudatustest ja lisadest, sh OÜ Essenta Logistics ja

kostja vahel 01.08.2013 sõlmitud tehnovõrkude ehitustööde töövõtulepingust tulenevad

nõuded;

-

OÜ Essenta Logistics ja kostja sõlmisid 01.08.2013 dateeritud töövõtulepingu ja selle kolm

dateerimata lisa (kd I tl 103 – 111). Dokumendid on allkirjastatud. Lepingu lisas 1 sõlmisid

lepingupooled leppetrahvi kohaldamise kokkuleppe (kd I tl 109), lisas 2 andis OÜ Essenta

Logistics kinnituskirja (novatsiooni) selle kohta, et võlgneb kostjale tehtud töö eest 456 000

eurot ja leppetrahvina 456 000 eurot, mis muutuvad sissenõutavaks 30 päeva möödudes

alates kokkuleppe allkirjastamisest (kd I tl 110 – 110 pöördel) ja lisas 3 rahalisele nõudele

912 000 eurot tagatise seadmises (kd I tl 111); - Leping ja selle lisad ei ole allkirjastatud

01.08.2013.

18. Kohus märgib esmalt, et ei nõustu kostjaga, et hageja on hagi muutnud. 19.10.2021

kohtuistungil (istungiprotokolli päises ekslikult märgitud kuupäev 26.08.2021) ilmnes, et

täitemenetluses on arestitud mitte ainult Kähriku tee 1, 1a ja 3 kinnisasjad, vaid ka teised

22.12.2016 hüpoteegi seadmise lepingus nimetatud ühishüpoteegiga koormatud hagejale

kuuluvad kinnisasjad. Hageja täpsustas 12.11.2021 menetlusdokumendis sundtäitmise esemeks

olevate ja arestitud kinnistute nimekirja. Tegemist on esitatud faktiliste väidete täiendamise ja

parandamisega, mis ei muuda hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid (TsMS § 376 lg 4 p 1).

Samuti ei ole muutunud hageja nõude ese – hagi palub tunnistada sundtäitmise tervikuna

lubamatuks. Seega ei ole hageja hagi muutnud.

19. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine lepinguks oleva täitedokumendi

alusel tähendab materiaalõigusliku vaidluse avamist täitedokumendi üle. Kuigi üldisest

tõendamiskoormuse jaotusest (TsMS § 230 lg 1 esimene lause) lähtudes peaks hageja tõendama

võlgnikuna, et tema suhtes ei ole võla sissenõudmine lubatav, saab hagejale sellise

tõendamiskoormuse lepingu alusel toimuva sundtäitmise puhul panna üksnes osaliselt, kuna

negatiivse asjaolu (võla puudumine) tõendamise võimalused on piiratud. Seetõttu piisab

hagejale omapoolse tõendamiskoormuse täitmiseks, et ta põhistab (teeb usutavaks) (TsMS §

235 mõttes), et sissenõudjal (kostjal) ei pruugi nõuet olla, misjärel on kostjal kohustus tõendada,

et tal on hageja vastu sissenõutav nõue (sh kõrvalnõuete osas) ulatuses, milles ta soovib

täitemenetlust läbi viia (Riigikohtu 29.05.2012 otsus nr 3-2-1-64-12 p 16). Hageja leiab, et

kostjal ei saa olla nõuet, mida saaks tema vara suhtes sundtäita, kuna 01.08.2013 lepingut ei ole

sõlmitud või igal juhul ei ole väidetav kohustus tagatiskokkuleppega seotud.

20. Käesoleval juhul on hageja kinnisasjadele seatud kostja kasuks ühishüpoteek, mis annab

pandiõigusena õiguse rahuldada hüpoteegiga tagatud nõue koormatud kinnisasjade arvel,

sõltumata sellest, et hageja ei ole isiklikult võlgnik. Selline õigus tuleneb kostjale põhivõlgniku

Essenta Logistics OÜ ja kostja vahel 22.12.2016 notariaalses lepingus sõlmitud kohesele

sundtäitmisele allumise kokkuleppest TMS § 2 lg 1 p 19 mõttes.

21. Kostjal on õigus hüpoteeki realiseerida siiski ainult tagatava nõude katteks, s.t

täitemenetluse võib korraldada üksnes ulatuses, milles hüpoteek tagab nõudeid, mille

rahuldamist kinnisasja arvel võib hüpoteegipidaja nõuda. 22.12.2016 tagatiskokkuleppe p 2.2.

järgi tagab ühishüpoteek kõiki kostja nõudeid põhivõlgniku vastu, mis tulenevad kostja ja

põhivõlgniku vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest kirjalikest lepingutest ning nende

võimalikest muudatustest ja lisadest, sh põhivõlgniku ja kostja vahel 01.08.2013 sõlmitud

tehnovõrkude ehitustööde töövõtulepingust tulenevad nõuded. Asjaolusid, mille alusel võiks

kohus järeldada, et tagatiskokkulepe ise oleks tühine, ei ole kohtu ette toodud.

22. Kostja tugineb oma nõude alusena esmalt tagatiskokkuleppe punktile 2.2. osas, milles

selles on lepitud kokku, et ühishüpoteek tagab põhivõlgniku lepingutest ja nende muudatustest

ja lisadest, sh 01.08.2013 sõlmitud tehnovõrkude ehitustööde töövõtulepingust tulenevaid

nõudeid. Kostja märkis nimelt, et tema nõue tuleneb 01.08.2013 töövõtulepingust tulenevate

kohustuste täitmiseks sõlmitud võlatunnistusest, täpselt töövõtulepingu lisast 2.

23. Kohus märgib vastuseks hageja väidetele, et ei nõustu käsitlusega, nagu oleks

01.08.2013 leping ja selle lisad võltsitud, mistõttu ei saa neid asjas tõendina arvestada. TsMS

§ 277 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitatud dokumendi ehtsuse iseenesest vaidlustada ja

taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse.

Kohus leiab aga, et hageja esile toodud asjaolud ei võimalda järeldada, et dokumendid oleksid

võltsitud. Hageja tugineb nimelt sellele, et leping ei ole allkirjastatud selles märgitud kuupäeval

01.08.2013 ja selle lisad on üldse dateerimata ning et töövõtulepingus viidatud ehitusluba nr

25936 on väljastatud 15.11.2013, s.o pärast lepingu kuupäeva.

24. Kohus selgitab, et dokumendi võltsitusele tuginemine TsMS § 277 mõttes tähendab, et

vaidlustatakse dokumendi ehtsust. Lepingudokumendi hilisem allkirjastamine

(s.o intellektuaalne võltsimine) ei tähenda võltsitust viidatud tähenduses ega välista lepingust

tulenevate õiguslike tagajärgede tekkimist (vt ka Riigikohtu 03.04.2019 otsus nr 2-16-3785 p

14 ja seal viidatud varasem praktika). Võltsitus TsMS § 277 tähenduses tähendab, et sellise

sisuga dokumente ei ole nende allkirjastajatena märgitud isikud üldse allkirjastanud või et

kohtule esitatud ärakirjad ei vasta dokumendi tegelikule sisule. Dokumendi võltsitust ei põhista

etteheited sisule, sh võimalikele ebatäpsustele või ebakõlale võrreldes teiste dokumentidega.

Hageja ei vaidlusta seda, et dokumendid on allkirjastatud selle märgitud isikute poolt. Samuti

ei ole vaidlust selle üle, et dokumendid on allkirjastatud millalgi ajavahemikus 02.08.2013 –

21.22.2020 (13.01.2022 kohtuistungi protokoll). Kuna ka kostja ise kinnitab, et töövõtuleping

on dateeritud ebaõigesti ja lepingudokumendid on tegelikult allkirjastatud hiljem, kostja väitel

22.12.2020, ei oma tähtsust ka hageja viide sellele, et lepingus viidatud ehitusluba ei olnud

01.08.2013 seisuga veel väljastatud. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja võltsituse vastuväited

antud juhul põhjendatud, kuna hageja esile toodud asjaolud ei too kaasa dokumendi võltsitust

(vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2020 otsus nr 2-17-17299). Kohus võttis seetõttu esitatud

tõendid vastu ja hindab neid käesolevas otsuses.

25. Kostja tõendas oma nõude olemasolu ja selle suurust viitega tagatiskokkuleppes

märgitud 01.08.2013 dateeritud töövõtulepingule ja selle lisadele ning käsitleb nõude alusena

töövõtulepingu lisa 2 (kd I tl 110 – 110 pöördel). Kostja selgitas, et tegemist on deklaratiivse

võlatunnistusega.

26. Kohus arutas pooltega võlatunnistust puudutavat kohtupraktikat ja sellest tulenevat

tõendamiskoormist 19.10.2021 kohtuistungil ja selgitas, et deklaratiivse võlatunnistuse puhul

ei ole võlausaldajal vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale

võlatunnistuse ning võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks

tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga, sh kuna kohustust ei olnud olemas.

Kui võlgnik on kehtiva deklaratiivse võlatunnistusega loobunud vastuväidetest, ei ole tal siiski

õigust hiljem nendele vastuväidetele tugineda, isegi kui ta suudaks vastupidist tõendada.

Deklaratiivse võlatunnistuse andmisega loobub võlgnik lähtuvalt võlatunnistuse eesmärgist kas

osaliselt või täielikult sellises võlatunnistuses tunnistatud nõudele vastuväidete esitamisest. Kui

võlatunnistus tehinguna kehtib ning võlgnik oli loobutavatest vastuväidetest teadlik või pidi

neist teadma ja sai loobumise tagajärjest aru, on võlatunnistusega määratud vastuväidetest

loobumine lõplik ning võlgnik saab võlale esitada üksnes neid vastuväiteid, millest teda ei loeta

võlatunnistuse

andmisega

loobunuks.

Millistest

vastuväidetest

on

deklaratiivse

võlatunnistusega loobutud, selgitab kohus välja, võttes arvesse eelkõige võlatunnistuse sisu,

ulatust, poolte huve ja lepingu sõlmimise eesmärki (Riigikohtu 03.06.2021 otsus nr 2-19-5601).

27. Kohtu hinnangul on töövõtulepingu lisa 2 käsitletav võlatunnistusena. Selle üle pooled

iseenesest ka ei vaidle. Tegemist on kahepoolselt allkirjastatud dokumendiga, milles

lepingupooled on kinnitanud tehnovõrkude ehitustööde lepingu osalist täitmist, sellest tulenevat

põhivõlgniku kohustuse suurust, samuti leppetrahvi suurust ja leppisid kokku kohustuse

sissenõutavaks muutumise ajas. Pooled ei vaidle ka selle üle, et tegemist on deklaratiivse, mitte

konstitutiivse võlatunnistusega. Sellega nõustub ka kohus. Lepingupooled viitavad

võlatunnistuses nendevahelise töövõtulepingust tulenevatele kohustustele ja fikseerivad nende

suuruse. Võlatunnistuse punktis 8 on viidatud ka võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 578, s.o

kompromissilepingu mõistele, ja märgitud on, et kokkuleppe sõlmimisega muutuvad

kokkuleppes sätestatud tingimused vaieldamatuks. Seega on kinnituskiri antud eesmärgil, mis

vastab ka kompromissilepingu tunnustele ja on seega deklaratiivse iseloomuga. Asjaolusid,

millest saaks järeldada, et poolte tahe oli suunatud senisest võlasuhtest sõltumatu kohustuse

loomisele, ei ole kohtu ette toodud. Kohus selgitas 19.10.2021 kohtuistungil ka seda, et

eeldatakse, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega ja kui kumbki pooltest leiab, et

võlatunnistus on konstitutiivne, tuleb see esile tuua ja tõendada tõendada. Pooled ei ole

soovinud tugineda konstitutiivse võlatunnistuse sõlmimisele.

28. Eeltoodust tulenevalt pöördub tõendamiskoormis ümber ja hageja pidi tõendama, et

võlatunnistuses tunnistatud võlga ei ole. 13.01.2021 kohtuistungil kinnitas hageja, et iseenesest

võib põhivõlgnikul kostja ees kohustus olla. Hageja väide on aga see, et kohustus ei ole

hüpoteegi seadmise lepinguga piisavalt seostatav, kuna töövõtulepingul märgitud kuupäev on

vaidlustamata asjaoludel vale, ja seega ei ole sundtäitmine hageja vara suhtes lubatav.

29. Kohus märgib esmalt, et kinnistu omanik võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

hagis esitada vastuväiteid nii võlatunnistusest tuleneva nõude kui ka selle tagatiseks antud

hüpoteegi seadmise lepingu (tagatiskokkuleppe) kohta (Riigikohtu 07.11.2018 määrus nr 2-18-

2982). Nii sätestab ka asjaõigusseaduse (AÕS) § 279 lg 7, et pantija, kes ei ole võlgnik (s.o

antud juhul hageja), võib esitada pandiga tagatud nõude vastu samu vastuväiteid, mida võib

esitada võlgnik või käendaja. Ta võib vastuväiteid esitada ka siis, kui võlgnik nõudele vastu ei

vaidle. Hageja tagatisvara omanikuna saab seega tugineda kõikidele vastuväidetele, millele

saab tugineda põhivõlgnik.

30. Hageja leiab, et põhikohustust, mida tunnustati, ei eksisteeri, kuna töövõtulepingut ei

eksisteeri. Kostja esitas kohustuse olemasolu tõendamiseks töövõtulepingu ja selle kolm lisa,

mille allkirjastamise üle pooled ei vaidle. Samuti ei vaielda selle üle, et dokumendid ei ole

allkirjastatud selle märgitud kuupäeval. Kohus ei nõustu hageja väitega, et asjaolust, et

dokumendid ei ole õigesti dateeritud, tuleneb, et töövõtulepingut ja sellest tulenevat kohustust

ei eksisteeri. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele

nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on

piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Praegusel juhul on selge, et

lepingupooled on selle sisuga nõustumist oma allkirjadega kinnitanud ja saavutanud

kokkuleppe. Seadusest ei tulene kokkuleppe kehtivuse eeldusena sellele õige allkirjastamise

kuupäeva märkimist. Allkirjastamise aeg, kui see on oluline, on võimalik tuvastada ka muude

tõendite alusel. Samuti ei ole töövõtulepingul kirjaliku vormi nõuet. Kohus on juba ülal

selgitanud, et ebaõige kuupäev lepingul ei välista sellest tulenevate õiguste ja kohustuste

tekkimist. Kostja ei ole väitnud, et võlatunnistuses märgitud tööd tehti mingi muu lepingu

alusel. Kuigi töövõtulepingu lisa 2, s.o võlatunnistus on ise üldse dateerimata, viitab see selgelt

01.08.2013 kuupäeva kandvale tehnovõrkude ehitustööde lepingule ja töövõtuleping ning selle

lisad, sh lisa 2, on omavahel selgelt seotud. Hageja väide, et nõude aluseks olevat

töövõtulepingut ei eksisteerinud, ei ole seega esitatud asjaoludel õige.

31. Hageja väide, selle kohta, et tulenevalt kostja väitest, et lepingud vormistati alles

22.12.2016 ei ole loogiline, et lepingu alusel üldse mingeid töid teostati, jääb arusaamatuks.

Lepingu vormistamise ajast ei saa antud juhul järeldada kokkulepete saavutamise ega ka tööde

teostamise aega, kuna pooled ei vaidle, et dokumendid on vormistatud, kuid hiljem. Hageja ega

kostja ei ole käesolevas asjas toonud esile asjaolusid, millest võiks järeldada, et lepingute

tegeliku allkirjastamise aeg omaks sundtäitmise seisukohast tähtsust.

32. Hageja väide, et põhivõlgnik ei ole võlatunnistuse allkirjastamisega tegelikult

vastuväidetest loobunud, on sisustamata. Võlatunnistuse kohaselt kinnitasid lepingupooled, et

kostja on lepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt täitnud ja Essenta Logistics OÜ ei

oma ühtegi pretensiooni kostja vastu. Pooled fikseerisid, et kokkuleppe sõlmimise hetkega on

kostja välja ehitanud veevarustuse, kanalisatsiooni, sademeveekanalisatsiooni ning

elektrivarustus 18 kinnistul, sh 12 neist on välja ehitatud nii vesi kui elekter ja 6 ainult vesi.

Pooled leppisid kokku, et tasunõude arvutamise aluseks on liitumistööde maksumus ühe

kinnistu kohta, kusjuures ühe kinnistu liitumistööde tasu on 28 500 eurot, millest 9500 eurot on

elektrivarustuse ja 19 000 eurot veevarustuse tööde maksumus. Pooled kinnitasid, et nende

vahel on toimunud kolm vaheakteerimist ja kostjal on Essenta Logistics OÜ vastu tasunõue

kokku 456 000 eurot. Pooled kinnitasid ühtlasi, et kostjal on põhivõlgniku vastu leppetrahvi

nõue 456 000 eurot. Pooled kinnitasid võla suurust ka töövõtulepingu lisas 3, milles lepiti

kokku, et kohustuse täitmiseks seatakse tagatis, mida hiljem notariaalse lepinguga ka tehti.

33. Seega on põhivõlgnik selgelt kinnitanud, et tööd on tehtud, et tal on kostja ees kohustus

ja kui suur see on. Lähtudes ka võlatunnistuse põhjalikkusest, sh selles kirjeldatud võla

kujunemist töövõtulepingu alusel konkreetsetel objektidel tehtud tööde eest, leiab kohus, et

võlatunnistusele ei saa esitada võla tekkimist ja võla suurust puudutavaid vastuväiteid. Selliste

vastuväidete esitamisest on põhivõlgnik võlatunnistuses antud kinnitustega loobunud ja nende

esitamine on vastuolus võlatunnistuse eesmärgiga, s.o lihtsustada võla sissenõudmist.

Vastuväidete esitamisest loobumisest pidi põhivõlgnik ka aru saama, kuna ta on lubanud anda

kostjale kohustuse täitmise tagamiseks tagatise ning on seda 22.12.2020 notariaalse lepinguga

ka teinud. Tulenevalt sellest ei saa hageja tugineda ka väitele, nagu oleksid võlatunnistuses

kinnitatud tööd tegelikult tegemata ja nagu ei oleks võlatunnistuses kinnitatud võlga. Seetõttu

ei oma tähtsust väited ja tõendid selle kohta, et kostja on töövõtulepingu alusel ja

võlatunnistusega kinnitatud tööd tegelikult ära teinud ning kohus neile hinnangut ei anna (kd I

tl 141 – 150). Samal põhjusel ei oma asja lahendamisel tähtsust hageja esitatud üheteistkümne

kinnisasja ostu-müügilepingud (kd I tl 166 – 216). Samuti ei oma tähtsust see, et leppetrahvi

saamise eeldus on vaheaktide allkirjastamine. Põhivõlgnik on võlatunnistuses kinnitanud, et

poolte vahel on toimunud kolm vaheakteerimist, samuti on ta kinnitanud leppetrahvinõude

suurust.

34. Hageja viide sellele, et kostja esitas sama nõude põhivõlgniku pankrotimenetluses (kd I

tl 217), ei oma tagatise realiseerimise seisukohast tähtsust. Sellest ei saa järeldada, nagu oleks

kostja tunnistanud, et tal kinnisasja realiseerimise nõuet ei ole. Nõude maksmapanek

põhivõlgniku vastu ei välista tagatise realiseerimist.

35. Hageja väidab, et töövõtulepingu lisa 1, millega lepingut täiendati leppetrahvi

kohaldamise kokkuleppega, on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt

tühine. Viidatud sätte kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing

tühine. Hageja üldsõnaline viide seaduse sättele ei võimalda aga kohtul järeldada, et leppetrahvi

kokkulepe on tühine. Asjaolusid, mille alusel võiks kohus sellisele järeldusele jõuda, ei ole esile

toodud. Kohus ei saa hageja nõuet tema eest ise sisustada. Kohtu arvates ei oma hageja väide

asja lahendamisel aga ka sisulist tähtsust, kuna kostja nõude aluseks on töövõtulepingu lisa 2,

mitte lisa 1. Samal põhjusel ei oma tähtsust ka väited töövõtulepingu lisas 3 sõlmitud tagatise

seadmise kokkuleppe vorminõuete rikkumise kohta. Kostja ei tuginenud nõude esitamisel ega

täitemenetluse algatamisel lihtkirjalikule kokkuleppele selle kohta, et kostja nõude tagamiseks

seatakse hüpoteegid. Kostja tagatiskokkulepe sisaldub 22.12.2020 notariaalses hüpoteekide

seadmise lepingus.

36. Kohus ei nõustu hagejaga ka selles, et võlatunnistus on ebaselge. Nõude kujunemine on

võlatunnistuses esile toodud algandmete alusel selgelt kontrollitav, samuti on selge, millist

kohustust on põhivõlgnik kinnitanud. Asjaolu, et dokument on pealkirjastatud novatsiooni,

mitte võlatunnistusena, ei oma aga määravat tähtsust. Kohus hindab dokumendi sisu ja selle

sõlmimise asjaolusid ega kvalifitseeri lepingudokumenti üksnes selle pealkirja alusel. Millistel

asjaoludel hageja leiab, et kui dokumendid allkirjastati 22.12.2016, siis on võlatunnistus näilik,

ei ole hageja esile toonud. Näilikkusele viitavaid asjaolusid ei ole kohus menetluses ka ise

tuvastanud.

37. Kuna hageja loobus 05.03.2021 hagiavalduse täpsustusega esitatud J. V.i kinnitusele kui

tõendile tuginemisest 13.01.2022 kohtuistungil, kohus sellega ei arvesta ja tõendile ning sellega

seotud väidetele hinnangut ei anna.

38. Pooled on küll vaielnud selle üle, kas dokumendid allkirjastati 22.12.2016, nagu väidab

kostja, kuid hageja enda väitel ta tegelikult ei tea, millal dokumendid allkirjastati ning kumbki

pooltest ei ole hoolimata kohtu ettepanekust esile toonud, et lepingu tegeliku sõlmimise

kuupäev kostja nõude täidetavust mõjutaks. Pooled kinnitasid 13.01.2022 kohtuistungil, et

vaidlust ei ole selles, et täitmisavalduse esitamise ajaks oli kostja nõue muutunud

sissenõutavaks. Nimelt näeb võlatunnistuse punkt 6 ette, et rahaline nõue summas 912 000 eurot

muutub sissenõutavaks 30 päeva möödudes alates kokkuleppe allkirjastamisest. Pooled

kinnitasid ka seda, et vaidlust ei ole selles, et kokkulepe allkirjastati millalgi ajavahemikus

02.08.2013 kuni 21.12.2016. Täiteteate kohaselt esitati nõue täitmisele 16.02.2021 (kd I tl 10)

ja selleks ajaks oli dokumentide allkirjastamisest igal juhul 30 päeva möödunud. Nõue oli seega

ka sissenõutavaks muutunud.

39. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja nõue on tagatisega piisavalt seotud ja on sellest

tulenevalt täitemenetluses täidetav. Nimelt leiab hageja, et kuna leping ei ole allkirjastatud

01.08.2013 ja selle lisad on dateerimata, siis ei eksisteeri 22.12.2016 ühishüpoteegi seadmise

lepingu punktis 2.2 viidatud lepingut ja kohustus ei ole tagatisega seostatav. Kohus sellega ei

nõustu.

40.

22.12.2016 tagatise seadmise lepingus on selge viide konkreetsele lepingule ja selle

lisadele, mida seatav ühishüpoteek tagab. Lepingu p 2.2. kohaselt tagab hüpoteek kostja

01.08.2013 tehnovõrkude ehitustööde töövõtulepingust ja selle lisadest tulenevaid nõudeid.

Tehnovõrkude ehitustööde töövõtuleping kannab sama kuupäeva, s.o 01.08.2013. See, et leping

tegelikult sellel kuupäeval allkirjastatud ei ole, ei oma kohtu hinnangul tähtsust, kuna antud

asjaoludel ei saa tekkida kahtlust, millise kohustuse täitmiseks on tagatis antud. Töövõtulepingu

lisa 2 viitab samuti selgelt samale 01.08.213 sõlmitud tehnovõrkude ehitustööde

töövõtulepingule. Seega ei teki ka täitemenetluses kahtlust, millisest õigussuhtest tulenevat

kohustust hüpoteegid tagavad. Sellist kahtlust ei olnud ilmselt ka hagejal endal, kui ta

koormatud kinnisasjad omandas. Nimelt nähtub kinnistute 13.03.2017 mitterahalise

sissemaksena üleandmise lepingust ja asjaõiguslepingust, et põhivõlgnik ja hageja leppisid

kokku, et Nurme põik L1 (lepingu p 1.1.1. 10), Kähriku tee 22a (lepingu p 1.2.1.2), Kähriku tee

22 (lepingu p 1.3.1 2) ja Kähriku tee 30 (lepingu p 1.4.1 2) kinnisasjadele kostja kasuks seatud

hüpoteegid jäävad kehtima ka pärast lepingu esemete omandamist hageja poolt ja ta on teadlik

hüpoteekidega ja pandiga tagatavatest nõuetest ja kohustusest alluda kohesele sundtäitmisele

(kd I tl 4 – 9).

41. Kohus leiab seega, et asjaolu, et töövõtulepingul märgitud kuupäev ei ole õige ja

töövõtulepingu lisa on dateerimata, ei muuda kostja õigust nõuda 22.12.2020 tagatiskokkuleppe

alusel võlatunnistusega tunnistatud võla katteks kinnisasjade realiseerimist. Ebaõige kuupäev

lepingul ei tekita kahtlust asjaolus, millist kohustust ja millisest lepingut tulenevalt põhivõlgnik

tunnistas. Seda, et võlatunnistuses tunnistatud kohustus oleks täidetud või oleks osaliselt

täidetud, ei ole hageja väitnud. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohustuse sundtäitmine

hagiavalduses toodud asjaoludel lubamatu ja hagi tuleb jätta rahuldamata.

II

42. Hagiavalduses palus hageja mh jätta kõik täitemenetluse kulud kostja kanda. 13.01.2022

kohtuistungil loobus hageja täitekulude kostja kanda jätmise nõudest. Kostja nõudest

loobumisele vastuväiteid ei esitanud.

43. TsMS § 429 lg 1 esimese lause kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta

tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab

kohus asjas menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kuna hageja loobus

täitekulude kostja kanda jätmise nõudest, lõpetab kohus selles osas menetluse otsust tegemata.

44. Kohus kohaldas 11.03.2021 määrusega hagi tagamise abinõusid ja peatas täitemenetluse

täiteasjas nr 024/2021/347 kuni tsiviilasjas tehtava menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

Kohus märgib seega käesoleva otsuse resolutsioonis, et tühistab hagi tagamise määruse. Hagi

tagamise määrus kaotab õigusjõu käesoleva otsuse jõustumisega.

45. Kohus jätab TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata käesolevas otsuses viitamata

tõendid, millest ei nähtu poolte poolt asjas kohtu ette toodud ja asja lahendamisel tähtsust

omavaid asjaolusid.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

46. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

47. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Kohtukulud on mh riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on mh

menetlusosalise esindaja kulud (TsMS § 144). Menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad

kulud kohtulahendi alusel (TsMS § 146 lg 1 p 3). Kostja palub määrata menetluskulude

rahaliseks suuruseks 7575 eurot.

48. Kohus lahendab menetluskulude kindlaksmääramise taotluse hagita menetluse sätete

alusel (Riigikohtu 15.02.2012 määrus nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas

asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse

vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid.

Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega

nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 03.06.2013 määrus nr 3-2-1-65-13 p 14).

49. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus

teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018

otsus nr 2-17-10348 p 16).

50. TsMS § 175 lg 1 teise lause kohaselt on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses

esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218 sätestatu kohaselt. Kostjat esindasid käesolevas

menetluses kaks vandeadvokaati. Esindajad kinnitasid 13.01.2022 kohtuistungil, et ei taotle

menetluskulude hüvitamist kahe esindaja eest ja menetluskulude nimekiri sisaldab toiminguid

ühe esindaja kohta. Kostja taotluse kohaselt osutati talle õigusabi kokku 50,50 tundi

tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksu ei lisandu).

51. Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta

(Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta

(Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust,

vaidluse keerukust ja kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, leiab kohus, et kostja esindaja

tunnitasu määr on põhjendatud ja vastab turutingimustele.

52. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt osutati talle käesolevas menetluses õigusabi

järgmiselt: hagiavalduse ja selle täpsustusega tutvumine, õiguslik analüüs 3 tundi; hagi

tagamise taotlusega tutvumine, õiguslik analüüs 1,5 tundi; esialgse vastuse ja menetluskulude

tagatise taotluse koostamine 5 tundi, tutvumine hageja vastusega 0,5 tundi: vastuse koostamine

hagiavaldusele 4,5 tundi; tutvumine hageja vastusega kohtunõudele 0,5 tundi; taotluse

koostamine ja seisukohtade esitamine 4,50 tundi; hageja taotlusega tutvumine 0,25 tundi;

ettevalmistamine kohtuistungiks 3 tundi; menetluskulude nimekirja koostamine 0,50 tundi;

kliendi esindamine kohtuistungil 2 tundi; 12.11.2021 täpsustatud taotluse ja seisukohtade

koostamine õiguslik analüüs 2,50 tundi; hageja 12.11.2021 seisukohtadega tutvumine 0,5 tundi;

26.11.2021 seisukohtade koostamine 4,50 tundi; hageja seisukohtadega tutvumine ja õiguslik

analüüs 0,5 tundi; 10.12.2021 seisukohtade ja vastuväidete koostamine 3,50 tundi; 14.12.2021

kohtunõudega tutvumine ja õiguslik analüüs 0,25 tundi; 23.12.2021 seisukohtade koostamine

3,50 tundi; hageja 23.12.2021 seisukohtadega tutvumine ja õiguslik analüüs 0,75 tundi;

03.01.2022 kohtumäärusega tutvumine ja vastuväidete koostamine 2,50 tundi; ettevalmistus

kohtuistungiks, sh kirjalike teeside koostamine 3,50 tundi; menetluskulude nimekirja

koostamine 0,5 tundi ja kliendi esindamine kohtuistungil 2 tundi.

53. Hageja tutvus 13.01.2022 kohtuistungil kostja menetluskulude nimekirjaga ja märkis,

et ta kostja menetluskulude nimekirjale, sh esindaja tunnitasu suurusele vastu ei vaidle.

54. Kohus nõustub hagejaga, et kostja menetluskulude nimekiri on mõistlik ja põhjendatud.

Nimekirjas märgitud toimingud olid kostja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja neile

kulunud aeg ei ole üle paisutatud. Kohus leiab, et nimekirjas toodud kulud vastavalt TsMS §

175 lg 1 sätestatud nõuetele. Kohus märgib üksnes, lähtudes kostja kohtuistungil väljendatust,

et võtab menetluskulude nimekirjas märgitud kohtuistungi kestused arvesse lähtudes istungitele

tegelikult kulunud ajast. Vastavalt kohtuistungi protokollidele kestis esimene kohtuistung mitte

2 tundi, vaid 1 tund ja 5 minutit ning teine kohtuistung samuti mitte 2 tundi, vaid 1 tund ja 7

minutit. Kohus vähendab seega esindaja ajakulu 1 tunni 48 minuti (55 + 53 minutit) võrra.

55. Kohus määrab eeltoodust tulenevalt kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks kokku 7305 eurot (48 tundi 42 minutit × 150). Kohus leiab, et nimetatud ulatuses on

õigusabikulud kooskõlas ka asja mahu, menetluse kulu ja asja iseloomuga.

56. Kuna hageja tasus maakohtu 17.05.2021 määruse alusel kostja menetluskulude katteks

tagatisena 2175 eurot, tuleb menetluskulud osaliselt hüvitada kohtu deposiiti kantud raha arvelt

ja ülejäänud osas mõista hagejalt kostja kasuks välja.

57. Kostja taotlusel tuleb hagejalt välja mõista ka viivis välja mõistetud menetluskulude

tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse

jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild kohtunik