2-21-19843/13 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus Narva kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.01.2022, Narva

Tsiviilasja number

2-21-19843

Tsiviilasi

O A hagi A A vastu abielu lahutamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: O A (IK XXX), elukoht: XXX

Hageja lepinguline esindaja: Aleksei Forstiman

Kostja: A A (IK XXX), elukoht: XXX

Asja läbivaatamine

11.01.2022 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Lahutada O A (IK XXX) ja A A (IK XXX) abielu, mis on sõlmitud 26.08.2005 Ida-

Viru Maavalitsuse (Narva) poolt (abieluakt nr 280).

2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise

tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

3. Toimetada otsus kätte pooltele ning peale jõustumist Narva Linnakantseleisse.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Asjaolud

O A esitas 20.12.2021 hagiavalduse, milles palus lahutada tema ja A A vahel sõlmitud abielu.

O A ja A A vahel on 26.08.2005 sõlmitud abielu, mille kohta on väljastatud abieluakt nr 280.

Hageja soovib lahutada pooled ei ela koos ja abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kostja

vaidleb lahutamisele vastu.

Istungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja istungile ei ilmunud.

Kohus kuulas kostja ära 25.01.2022 telefoni teel. Kostja ei soovinud algselt lahutada ja palus

leppimisaega, samas ei suutnud välja tuua ühtegi tegevust, mida ta leppimisajal teeks. Lõpuks

kostja nõustus lahutusega.

Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused

Kohus, kuulanud kostja ära telefoni teel ning hageja kohtuistungil ja tutvunud toimiku kõigi

materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja

seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud

poolte esitatud õiguslike väidetega.

Hagiavaldusest nähtub, et poolte abielu sõlmiti 26.08.2005. Hagiavalduse kohaselt palub hageja

poolte abielu lahutada.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole

ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt võib kohus anda pooltele

kuni kuuekuulise leppimisaja.

Toimiku materjalidest ja hageja poolt antud seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on

lõppenud, hageja ei soovi abielu jätkata ega abielulisi suhteid taastada. Pooled elavad eraldi.

Kostja on olnud lahutusega nõus.

Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist, et poolte abielulised

suhted on lõppenud, hageja soov on abielu lahutada ning hageja arvates ei ole võimalik poolte

abielusuhteid taastada. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui üks abikaasadest ei

soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist.

Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole

võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et pooltel puudub

ühine tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida neid abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt

asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik hageja

sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises

abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus kulud poolte kanda.

Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liina Naaber-Kivisoo

kohtunik