2-21-101090/19 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus Narva kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Angelina Abol

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. jaanuar 2022, Narva

Tsiviilasja number

2-21-101090

Tsiviilasi

Turundus OÜ hagi ESKON OÜ vastu võlgnevuse nõudes.

Tsiviilasja hind 764.02 eurot.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Turundus OÜ (RK 11763540; asukoht Tartu mnt 133,

10112 Tallinn)

Hageja

lepinguline

esindaja:

Rainer

Aalberg

(e-post

rainer@datum.ee)

Kostja: ESKON OÜ (IK 12497603; asukoht Kangelaste prospekt

41-68, 20604 Narva linn)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margus Kiir (e-post

margus.kiir@jewelex.ee)

Asja läbivaatamine

26.05.2021 kohtuistungil, lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Turundus OÜ hagi ESKON OÜ vastu võlgnevuse nõudes.

2. Välja mõista ESKON OÜ-lt võlgnevus summas 616.80 eurot, Turundus OÜ kasuks.

3. Välja mõista ESKON OÜ-lt sissenõutavaks muutunud viivis summas 57.88 eurot,

Turundus OÜ kasuks.

4. Välja mõista ESKON OÜ-lt Turundus OÜ kasuks viivised põhinõudelt (616.80 eurot)

alates 26.02.2021 kuni põhinõude täitmiseni, võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses, kuid viivised kokku mitte rohkem kui summas 616.80

eurot.

5. Välja mõista ESKON OÜ-lt võla sissenõudmiskulu 40.00 eurot, Turundus OÜ kasuks.

Menetluskulude jaotus

6. Menetluskulud jätta täies ulatuses ESKON OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 ja § 637 lg 21 ei

anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse

menetlusse üksnes juhul, kui kohus on otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud

tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada

apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

tervikteksti apellandile kättetoimetamisest.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse

esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks

menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega

seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist.

Kohtu selgitused

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 405 lg 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise

kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu

hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, tunnistada

asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma

seaduses ettenähtud tagatiseta. Käesolev otsus on tehtud kirjeldava ja põhjendava osaga.

ASJAOLUD

Hagiavaldus ja hageja nõue

Kohtule esitatud 25.02.2021 hagiavaldusest nähtub, et Turundus OÜ (hageja) ja ESKON OÜ

(kostja) sõlmisid 07.11.2019 e-kirja teel töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus hageja

aktiveerima kostja kodulehel www.rauad4x4.ee Paysera maksemooduli hinnaga 64.00 eurot

(lisandub käibemaks), täiendama e-poe filtreid, ajakuluks kuni 12 h ning uuendama e-poe

kassasüsteemi, ajakuluks kuni 7 h, tunnihinnaga 45.00 eurot (lisandub käibemaks). Kostja

kohustus tööde eest tasuma peale nende valmimist hageja poolt väljastatud arvete alusel.

Hageja teavitas 15.11.2019 kostjat, et e-poe kassa on aktiveerimiseks valmis ning saatis

19.11.2019 kostjale lingi https://www.rauad4x4.ee/index.php?route=checkout/checkout2, koos

palvega, et viimane vaataks teostatud tööd üle. Teostatud tööde log failidest, ehk failidest, mis

salvestavad programmeerimissüsteemis toimuvad sündmused, nähtub, et Paysera maksemoodul

sai lisatud kostja e-poele 15.11.2019.

Hageja programmeerija poolt täidetud Google Docs keskkonnas asuva tööde ajakulu tabeli, kuhu

programmeerija märgib üles kõikidele klientidele teostatud tööde ajakulu, kohaselt teostati

kostjale novembris töid perioodil 15.11.2019 kuni 19.11.2019, mil said valmis ka e-poe kassa

uuendustööd, kokku 9 h eest. Kuna kostja soovis teostatud tööd üle vaadata koos hagejaga, siis

leppisid pooled 04.12.2019 kokku, et kostjale näidatakse tehtud töid 05.12.2019 kohtumise

käigus. Kostja seaduslik esindaja P. L. veendus 05.12.2019 kohtumisel, kus valmis saanud töid

näitasid kostjale hageja juhatuse liige R.-R. P. ja töid reaalselt teostanud programmeerija A. I., et

tellitud tööd on valminud, kostja jäi tööde kvaliteediga rahule.

Kuna pooled arutasid 05.12.2019 toimunud kohtumisel ka lisatöödega seonduvat, sest kostja

sooviks oli saada kõike ja kohe, siis saatis hageja sama tööpäeva lõpus kostjale nimekirja

kohtumisel arutatud kodulehe võimalikest lisatöödest. Kostja esitaski 06.12.2019 e-kirja teel

nõustumuse lisatööna rootsi keele mooduli tegemiseks. On loogiline, et kui kostjal oleks olnud

novembris teostatud tööde suhtes pretensioone, siis oleks kostja lisatöö tellimuse asemel või siis

vähemalt viivitamatult peale lisatöö tellimist, esitanud ka vastavad pretensioonid. Kuna kostja ei

esitanud teostatud tööde suhtes pretensioone ka 5 päeva jooksul peale nende ülevaatamist

05.12.2019, valjastas hageja 11.12.2019 novembris teostatud tööde eest (e-poe kassa uuendustööd

+ Paysera maksemooduli aktiveerimine) kostjale tasumiseks arve 1677 põhisummas 499.20 eurot,

maksetahtajaga 18.12.2019. Kuna kostja andis e-poe kassasüsteemi uuendustööde tegemiseks

selge nõustumuse üksnes 7 töötunnile, siis esitab hageja käesolevas asjas nende tööde osas

tasunõude 7 h eest (7 h kassasüsteemi tood + maksemooduli Paysera liidestamise tasu) ning

nõuab kostjalt 454.80 euro tasumist (7 h x 45.00 eurot = 315.00 eurot + 64.00 eurot = 379.00

eurot + km).

Kostja tellis 06.12.2019 lisatööna enda kodulehele www.rauad4x4.ee ka rootsi keele mooduli

lisamise, ajakuluks kuni 3 h. Hageja programmeerija poolt taidetud tööde ajakulu tabeli kohaselt

teostati detsembris rootsi keele mooduli töid ajavahemikus 06.12.2019 - 10.12.2019, kokku 7 h.

Hageja teavitas kostjat 11.12.2019 e-kirjas, millega saadeti kostjale novembris teostatud tööde

eest valjastatud arve 1677, et rootsi keele moodul on valmis ja see on lisatud kodulehele, saates

ka lingi https://www.rauad4x4.ee/se/. Teostatud tööde log failide väljavõtte kohaselt lisati rootsi

keele moodul kostja kodulehele 10.12.2019. Mooduli valmimist tõendab lisaks eelnevale ka

17.01.2020 koostatud veebipoe programmeerimissüsteemi OpenCart, millele kostja e-pood on

ehitatud, väljavõte, kust nähtub, et keelevalikuna on olemas ka rootsi keel. Hageja loodud rootsi

keele moodul töötas kostja kodulehel ka seisuga 22.02.2021. Kuna kostja peale rootsi keele

mooduli valmimisest teavitamist 11.12.2019 hagejale 26 päeva jooksul pretensioone ei esitanud,

valjastas hageja detsembris teostatud tööde asjas 06.01.2020 kostjale tasumiseks arve nr 0042

põhisummas 648.96 eurot, maksetähtajaga 13.01.2020. Kuivõrd kostja andis selge nõustumuse

rootsi keele mooduli töödeks kuni 3 töötunni ulatuses, siis nõuab hageja kostjalt vaid 162.00 euro

tasumist (3 h x 45.00 eurot + km).

Hagis esitatud tasunõuete aluseks olevatele töödele kulunud aja õigsust ning tööde reaalset

valmimist

ja

lepingutingimustele

vastavust

tõendavad

ka

kostja

e-poele

reaalselt

programmeerimistöid teinud menetlusosaliseks mitteoleva hageja töötaja A. I.i kirjalikud ütlused.

Hageja on endapoolsed kohustused, aktiveerida kostja kodulehel www.rauad4x4.ee Paysera

maksemoodul, uuendada e-poe kassasüsteem ning lisada rootsi keele moodul, täitnud. Kuna

pooled ei leppinud kokku, et kostjal on kohustus hageja teostatud tööd vastu võtta, muutusid

hageja tasunõuded sissenõutavaks tööde valmimisest. Hageja leiab alternatiivselt, et kõik tema

poolt teostatud tööd saab lugeda kostjale üleantuks ka peale hagiavalduse kostjale

kättetoimetamist.

Arvete 1677 ja 0042 aluseks olevad tööd said valmis vastavalt 19.11.2019 ja 10.12.2019. Kostja

vaatas arve 1677 aluseks olevad tööd üle 05.12.2019 toimunud kohtumisel, arve 0042 aluseks

oleva töö valmimisest teavitas hageja kostjat 11.12.2019. Kuna kostja sõlmis hagejaga

töövõtulepingu oma majandus- või kutsetegevuses, pidi ta tehtud tööd viivitamata üle vaatama

või üle vaadata laskma ning teavitama hagejat töö lepingutingimustele mittevastavusest piisavalt

täpse kirjeldusega mõistliku aja jooksul töö lepingutingimustele mittevastavusest teada saamisest.

Kuna kostja ei ole mõistliku aja jooksul hagejat töö lepingutingimustele mittevastavusest

teavitanud, ega mittevastavust ka piisavalt täpselt kirjeldanud, ei või kostja töö

lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.

Kuivõrd kostja on vaatamata korduvatele nõudmistele jätnud tehtud tööde eest tasumata, palub

hageja kostjalt välja mõista kokku 616.80 eurot (454.80 + 162.00). Lisaks palub hageja kostjalt

välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise 57.88 eurot, sissenõudmiskulu 40.00 eurot ning

täiendava viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhisummalt päevas

alates 26.02.2021 kuni põhinõude täitmiseni selliselt, et viivis kokku ei ületa põhisummat (616.80

eurot). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastus

Kostja hagiga ei nõustu. Pooled sõlmisid 07.11.2019 e-kirja teel töövõtulepingu, mille kohaselt

kohustus hageja aktiveerima kostja kodulehel www.rauad4x4.ee Paysera maksemooduli hinnaga

64.00 eurot (lisandub käibemaks), täiendama e-poe filtreid, ajakuluks kuni 12 h ja uuendama e-

poe kassasüsteemi, ajakuluks kuni 7 h, tunnihinnaga 45.00 eurot (lisandub käibemaks). Kostja

kohustus tööde eest tasuma peale nende valmimist, mis on eelduseks arvete väljastamisele.

Tegemist on interneti müügikeskkonnaga, mida sooviti kostja klientide huvides arendada.

Seega oli töö valmimise eelduseks müügikeskkonna külastajate poolt vastavate funktsioonide

kasutamise valmidus ja võimalikkus. Asjaolu, et tarkvaras tehakse muudatusi või arendusi,

millised ei toimi ja nende kasutamine ei ole võimalik, ei ole rahaliselt hinnatavad ning kostjale ka

kuidagi vajalikud. Antud juhul ükski tellitud arendus ei funktsioneerinud ning neid ei suudetud

käivitada. Kostja korduvalt juhtis tähelepanu asjaolule, et töö tuleb lõpetada ning toimiv arendus

on aluseks arve esitamiseks vastavuses kokkulepetele. Kahjuks ei suudetud ühtegi tööd lõpetada

ning koostöö poolte vahel selle tõttu ka lõpetati.

Veebilehel mingi nn ikooni tekitamine ei ole töö resultaat. Töö resultaadiks on asjaolu, kui nn

ikoon on sihipäraselt tarkvarana toimiv, st täidab oma eesmärki. Antud juhul oli peale väidetavat

tööd kostja müügikeskkond samas seisus ning tänaseni on hageja poolt virtuaalruumi sekkumise

tagajärgi teiste teenusepakkujate poolt parandatud, sh töö uuesti tehtud. Täiesti eksitav on väide,

et kostja on töökvaliteediga rahul olnud ja tööd on teostatud. Kostja eeldas koostöö lõpuni, et

hageja arendused viiakse funktsioneerimise seisundisse, mida aga ei juhtunud. Kostja on

seisukohal, et ei teki vaidlust asjaolus, et funktsioonid peavad töötama, see vastab läbirääkimistel

avaldatule (sh töövõtja näidistele, mida kostjale esitleti) ning see on ka mõistlikule inimesele

iseenesestmõistetav.

Hageja ei vastanud kostja küsimustele ja pretensioonidele. Töötulemus kahe kuu jooksul puudus,

ning seetõttu ei nõustutud edastatud arvetega. Kostja äritegevus põhineb enamjaolt interneti

müügiportaalil ning ta ei saa endale lubada nii pikaajalist keskkonna häiritust ja ettenägematuid

kahjustusi. Hageja ei pakkunud ühtegi lahendust olukorra muutmiseks ja ei püüdnudki tellitud

tööd lõpetada, sh vaatamata korduvatele pretensioonidele ja pöördumistele. Asjaolu, et ühtegi

tööd ei viidud lõpuni, tähendab seda, et need ei ole kostjale vajalikud, kasutatavad ning rahaliselt

hinnatavad. Kostja oli sunnitud tööd uuesti tellima. Kostja ei vaidle, et hageja on tarkvarasse

sekkunud, kuid tellitud töö ei olnud tehtud ning milles seisnes hageja töö jääb tänaseni

arusaamatuks, kuna loetelust ei suudetud ühtegi töö positsiooni kasutamiseks valmis saada, sh ei

ole väidetava töö tulemi kasutamine võimalik.

Kostja on esitanud hagejale pretensioonid ning ta ei saanud tööga rahul olla, kuna see ei olnud

tehtud. Kostja selgitab ka, et lisatöö (s.o rootsi keel) paluti teostada, kuna eeldati, et hageja

teostab varem lubatud tööd. Kuid seda ei juhtunud, sh lisatöö osas.

Tänaseks toimib kostja müügiportaalis hageja loetletust ainult rootsi keele valik. Antud töö oli

aga teostatud ja kasutusele võetud aprillis 2020. Töö teostas kostja tellimusel V. J.. Seega

tänaseks on töö tehtud, kuid mitte hageja poolt. Hageja esitatud tõend väidetava keele valiku

olemasolu kohta ei seondu tema tööga.

Kostja poolt olid arve 1677 osas pretensioonid esitatud: 06.12.2019 - kohtumisel Turundus OÜ

kontoris, 11.12.2019 pretensioon e-kirjavahetuses ja 12.12.2019 pretensioon e-kirjavahetuses.

Arve 0422 osas olid pretensioonid esitatud: 06.01.2020 pretensioon e-kirjavahetuses, st paluti

edastada konkreetselt mis oli tehtud, et sellega saaks tutvuda ja näha, pretensioon e-kirjavahetuses

09.01.2020 ja 14.01.2020 pretensioon esitaud e-kirjavahetuses. Pärast viimast 14.01.2020

pretensiooni hageja ei vastanud kostjale ja ei pakkunud mingeid variante teostatu toimimiseks.

Kostja leiab, et hageja esitatud programmeerija kirjalik tunnistus ei ole usaldusväärne ning tuleb

jätta tähelepanuta. Nimelt on selgitused antud Word-formaadis ning tulenevalt faili atribuutides

avaneva teabega on selle koostanud hageja lepinguline esindaja. Seega isikule on

allkirjastamiseks esitatud kolmanda isiku poolt koostatud dokument.

Seoses poolte kokkuleppega pidi hageja saavutama kokkulepitud tulemusena kostja kodulehe

toimivad arendused, s.o muudatused. Kostja kohustuseks oli peale tööde valmimist nende eest

tasuda. Kuna töövõtja tulemust ei saavutanud (töö ei olnud teostatud), oli ja on kostjal õigus

keelduda kohustuse täitmisest, s.o maksta tasu. Sealhulgas on oluline, et tasunõue muutub

sissenõutavaks töö valmimisest (VÕS § 637 lg 3), seega antud juhul tasunõue ei muutunud

sissenõutavaks. Kostja on tellinud erialaspetsialistidelt töö, milline hõlbustaks tema klientide

poolt müügiportaali kasutamist. Hageja ei ole aga vastavaid töid teostanud ning kokkulepitud

tulemust saavutanud. Väidetavat tööd ei ole võimalik kasutada ja sellega isegi tutvuda. Kostja oli

sunnitud sama töö tellima hoopis kolmandalt isikult (rootsi keele lisamine). Seega puudub hagejal

nõue kostja vastu ning see on ilmselgelt põhjendamatu ja alusetu.

Kokkuvõtteks on kostja seisukohal, et hagiavaldus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata ning kõik

menetluskulud jätta hageja kanda. Seoses põhinõude põhjendamatusega on alusetu ka

viivisenõue.

Hageja täiendavad seiskohad

Kostja vaatas olemasoleva kassasüsteemi uuendustööd üle 05.12.2019 hageja kontoris toimunud

kohtumisel ning tellis samal kohtumisel hagejalt hoopis uue ja kallima kaup24.ee sarnase

kassasüsteemi tegemise. Kuna kostja tellis uue kassasüsteemi, siis saab sellest järeldada mitte

seda, et uuendustööd ei saanud valmis, vaid et kostja jõudis tulemust vaadates arusaamisele, et

vana süsteemi ta siiski enda e-poele ei soovi. Seega sai kostja valminud töid küll eesmärgipäraselt

kasutada, mida ta aga ei soovinud teha, sest tema uueks eesmärgiks oli saada hoopis uus

kassasüsteem. Eelneva tõttu ei olnud kostjal ka mingit põhjust esitada vana kassasüsteemi asjas

ikkagi pretensioone, sest ei ole loogiline, et kostja vaatab vana süsteemi üle ja tellib uue ning

esitab seejärel vana süsteemi, mille kasutamist ta ei soovi, siiski puuduste kõrvaldamise nõude.

Isegi kui lugeda, et olemasoleva kassasüsteemi tööd ei valminud täies ulatuses, olid need tehtud

olulises osas ja ei takistanud töö eesmärgipärase kasutamise alustamist, mistõttu ei või kostja

VÕS § 111 lg 3 ja hea usu põhimõttest tulenevalt tasu maksmisest keelduda, sest hageja on oma

kohustuse vähemasti suuremas osas ja oluliste puudusteta täitnud.

Osaliselt valminud tööde eest tasumisest keeldumine on vastuolus hea usu põhimõttega ka

seetõttu, et hagejal puudus võimalus tööde lõpetamiseks asjaolu tõttu, mida hageja ei saanud

mõjutada, sest kostja võttis ilma igasuguse põhjenduseta ja ette teavitamata enda kodulehe ja

serveri paroolide muutmisega hagejalt nendele ligipääsu. Seega ja olenemata asjaolust, et kostja

ei ole puuduseid piisavalt täpselt kirjeldanud, ega nende parandamist hagejalt nõudnud, peaks

kostja maksma hagejale tasu vähemalt ulatuses, mis vastab puuduste kõrvaldamise kuludele või

puudustest tingitud töö väärtuse vähenemisele.

Kuigi tööde avalikustamine, s.t ka kostja klientidele nähtavaks tegemine, käib sisuliselt ühe

nupuvajutusega, puudus hagejal õigus valminud töid ilma kostjalt saadud juhiseta avalikustada,

sest pooltevaheline tööprotsess käis selliselt, et hageja teeb tellitud töö valmis, misjärel kostja

testib seda sisselogituna ning kui kostjale valminud töö sobib ja ta täiendavaid muudatusi ei

soovi, siis annab kostja hagejale juhise vastava töö avalikustamiseks. Eelnevat tõendab nt hageja

22.11.2019 e-kiri kostjale, milles ta teavitab peale kassauuendustööde valmimist kostjat, et: „/.../

Kui on vaja midagi juurde, see oleks vaja teada, ey mida lisada/muuta“ ja 29.11.2019 e-kiri

kostjale, kus hageja selgitab, et valminud tööd tuleb testida sisselogituna: „“selle longi alt, mille

eelnevalt

saatsime-aga

kindlasti

sisselogituna:

p2

arendus

käib

siin:

https://www.rauad4x4.ee/index.php? route=checkout/checkout2 Testida parem sisselogituna.“

Kostja ei ole hagejale ühegi töö avalikustamiseks juhist andnud. Kuna kostja muutis enda e-poe

FTP serveri ja andmebaasi ligipääsu paroole sellest hagejat teavitamata, võttes hagejalt nendesse

ligipääsu, ei saanud hageja töid ka omaalgatuslikult avalikustada. Siiski olid kõik valminud tööd

kostjale nähtavad ja kasutavad enda serverisse sisse logides. Seega on hageja teinud kõik

valminud tööd kostjale nähtavaks ja ka kättesaadavaks.

Kostjal oli kohustus teha hagejaga koostööd, mis oli vajalik selleks, et hageja saaks täita oma

kohustusi. Hageja on esitanud oma nõuete tõendamiseks kõik tal olemasolevad tõendid. Kuna

kostja käitus hageja suhtes pahauskselt ja muutis ilma hagejat teavitamata enda e-poe FTP serveri

ja andmebaasi ligipääsu paroole, lõigates sellega ära hageja ligipääsu töökeskkondadesse, siis ei

ole hagejal võimalik tööde valmimist muude tõenditega tõendada, sest tõendada tuleb asjaolusid

mis on kostja kontrolli all.

Kuna kostja keeldub asjaolude tõendamisele kaasa aitamast ja ei ole nõus lubama hagejat ligi

enda serverile, ega ole nõus esitama ka väljavõtet tehtud töödest ning ei ole kohtule esitanud ka

lubatud Zone Media OÜ-le tehtud päringu alusel väljastatud raportit, siis läheb hageja hinnangul

asjaolude, et hageja poolt väljastatud arvete aluseks olevad tööd ei ole valminud, tõendamise

koormus, hea usu põhimõttest lähtuvalt, üle kostjale.

Kuna kostja on kõigepealt kõikide tööde valmimist kinnitanud ja seejärel esitanud umbmääraseid

ja arusaamatuid ning ilmselgelt otsituid vastuväiteid, eesmärgiga vabaneda hageja tasunõuete

tasumiskohustusest, siis ei või kostja töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kostja ei

ole tööde parandamist või uue töö tegemist hagejalt kordagi nõudnud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud pooled ära, tutvunud kohtule esitatud seisukohtade ja tõenditega ning hinnanud

tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Kohus selgitab, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte

esitatust. Nii sätestab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1, et hagi menetletakse

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike

järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti (Riigikohtu 21.10.2020 otsus tsiviilasjas 2-17-18305, p 14).

TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta

faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole

muudest avaldustest.

Puudub vaidlus, et pooled sõlmisid 07.11.2019 e-kirja teel töövõtulepingu, mille kohaselt

kohustus hageja aktiveerima kostja kodulehel www.rauad4x4.ee Paysera maksemooduli hinnaga

64.00 eurot (lisandub käibemaks), täiendama e-poe filtreid, ajakuluks kuni 12 h ja uuendama e-

poe kassasüsteemi, ajakuluks kuni 7 h, tunnihinnaga 45.00 eurot (lisandub käibemaks). Kostja

tellis 06.12.2019 hagejalt ka lisatööna enda kodulehele www.rauad4x4.ee rootsi keele mooduli

lisamise, ajakuluks kuni 3 h.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 näeb ette, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja)

valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse

(töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 1 kohaselt kui

töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu,

selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.

Töövõtuleping on seega tasuline leping, mille kohaselt oma omavahelises vastastikuses seoses

töövõtja kohustus tööd teha ning tellija kohustus selle eest tasu maksta (RK TKo 3-2-1-80-08, p

16). Riigikohus on töövõtulepingutest tulenevate vaidluste lahendamisel asunud seisukohale, et

lepingujärgse tasu nõude rahuldamiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas töövõtja tasunõue on

muutunud sissenõutavaks. Selleks tuleb selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ja

mida selle eest tehti. Seejärel saab hinnata, kas tellija on esitanud tasunõudele vastuväiteid, mis

välistaksid nõude maksmapaneku kestvalt või annaksid õiguse tasu maksmisest ajutiselt keelduda

(RK TKo 3-2-1-145-14, p 14).

Toimiku materjalidest nähtub ning puudub vaidlus, et pooled on tööde loetelus ja tasus lepingu

sõlmimisel kokku leppinud (dtl 34-35). Iseenesest puudub vaidlus ka, et hageja on kostja kodulehel

2019 aasta novembris teostanud e-poe kassa uuendustöid ja töid Paysera maksemooduliga ning

2019 aasta detsembris rootsi keele mooduliga seotud töid.

Hageja leiab, et nimetatud tööd olid tehtud nõuetekohaselt, kostja on tööd üle vaadanud, kostja ei

ole teostatud tööde osas mistahes pretensioone esitanud. Hageja esitas 11.12.2019 kostjale

tasumiseks arve 1677 põhisummas 499.20 eurot, maksetähtajaga 18.12.2019 (s.o e-poe kassa

uuendustööd + Paysera maksemooduli aktiveerimine). Kuna kostja andis e-poe kassasüsteemi

uuendustööde tegemiseks selge nõustumuse üksnes 7 töötunnile, esitas hageja käesolevas asjas

kassasüsteemi uuendustööde eest tasunõude 7 h eest ning nõuab kostjalt 2019 novembri tööde eest

kokku 454.80 euro tasumist (s.o 7 h x 45.00 eurot = 315.00 eurot + 64.00 eurot (s.o Paysera

maksemooduli aktiveerimine) = 379.00 eurot + km). Rootsi keele mooduli teostatud tööde eest

esitas hageja 06.01.2020 kostjale tasumiseks arve 0042 põhisummas 648.96 eurot, maksetähtajaga

13.01.2020. Kuna kostja andis selge nõustumuse rootsi keele mooduli töödeks kuni 3 töötunni

ulatuses, nõuab hageja käesolevas asjas rootsi keele mooduli tööde eest kostjalt 162.00 euro

tasumist (3 h x 45.00 eurot + km). Kokku palub hageja seega kostjalt tehtud tööde eest välja mõista

616.80 eurot. Arvete 1677 ja 0042 aluseks olevad tööd said valmis vastavalt 19.11.2019 ja

10.12.2019. Hageja leiab, et tasunõue on muutunud sissenõutavaks, kostjal on kohustus tehtud

tööde eest tasuda.

Kostja ei eita, et ta on jätnud hagejale tehtud tööde eest maksmata, kuid põhjendab seda sellega, et

kuna hageja poolt tema tarkvaras tehtud muudatused või arendused ei toiminud ja nende

kasutamine ei ole võimalik, siis ei peagi ta hagejale tasu maksma. Kostja on korduvalt hagejale

tehtud tööde osas pretensioone esitanud. Kostja teatas ka, et tänaseks toimib tema müügiportaalis

hageja loetletust vaid rootsi keele valik, samas teostas nimetatud töö kostja tellimusel V. J.. Kostja

peamised etteheited on seega suunatud sellele, et hageja ei ole töid teostanud nõuetekohaselt.

Poolte vahel on seega vaidlus selles, kas kostja peab hagejale töövõtulepingust tulenevalt 2019

aasta novembris ja detsembris tehtud tööde eest tasu maksma ning kas kokkulepitud tööd olid

hageja poolt teostatud nõuetekohaselt.

Kohus selgitab, et tasunõude sissenõutavuse hindamiseks peab esmalt tuvastama, kas hageja ja

kostja vahelises töövõtulepingus lähtus tasu sissenõutavus töö valmimisest või töö vastuvõtmisest.

Riigikohus on selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö

valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö

vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub

töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö

vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese

lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega (RK TKo 2-16-5851, p 16).

VÕS § 637 lg 5 kohaselt ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle

vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle

selleks võimalust.

Hageja selgitas, et kuna pooled ei leppinud kokku, et kostjal on kohustus hageja teostatud tööd

vastu võtta, muutusid hageja tasunõuded sissenõutavaks tööde valmimisest ning et väikeste tööde

puhul ei ole tööde akteerimine hageja praktikas ka tavapärane (dtl 28-29). Pooled ei vaidle ka, et

kostja kohustus kokkulepitud tööde eest tasuma peale nende valmimist hageja poolt väljastatud

arvete alusel. Iseenesest puudub vaidlus ka, et kostja on saanud hageja poolt tehtud töid üle

vaadata.

Kohus selgitab, et VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2

kohaselt ei vasta töö muuhulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (VÕS §

641 lg 2 p 1) või kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks

tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis

mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks,

milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse (VÕS § 641 lg 2 p 2).

VÕS § 647 lg 1 alusel loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui

töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja keeldub

õigustamatult tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast

talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab

teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui

ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kui töö ei vasta

lepingutingimustena, võib tellija esmase õiguskaitsevahendina VÕS § 646 lg 1 alusel nõuda

töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke

kulusid

või

põhjendamatuid

ebamugavusi,

arvestades

muu

hulgas

asja

väärtust

ja

lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha

lepingutingimustele vastava uue töö.

Kohus selgitab ka, et VÕS § 644 lg 2 kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses

töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt

kirjeldama. VÕS § 644 lg 3 näeb ette, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele

mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu

puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele

mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski

lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja

hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.

Kohus selgitab seega, et kui töövõtja tehtud töö ei vasta lepingutingimustele, saab tellija esmalt

nõuda töö parandamist või uue töö tegemist (lepingu täitmise nõue VÕS § 646 järgi). Sellest

tulenevalt saab tellija keelduda lepingutingimustele mittevastava töö korral tasu maksmast seni,

kuni töövõtja teeb nõuetekohase töö või parandab töös esinenud puudused, s.o tasu maksmise

seniks edasi lükata, kuni töövõtja täidab lepingu nõuetekohaselt.

Kostja on kohtule teatanud, et hageja on uuendatud kassa osas muutnud ainult disaini, makseviis

Paysera on küll lisatud, kuid ei tööta (s.o pole kasutamiseks valmis), rootsi keel oli lisatud

administraatori lehele, kuid samuti ei töötanud (veebisaidi külastaja seda ei saanud vaadata ja

kasutada ning puudusid tõlked).

Toimiku materjalidest nähtub, et poolte kokkuleppeks on e-poe kassa osas olnud algselt vaid

kassasüsteemi uuendamine (dtl 34-35). Toimiku materjalidest nähtub ka, et hageja on kostjale

novembris 2019 tehtud tööd (s.o kassasüsteemi uuendamine ja Paysera maksemooduli

aktiveerimine) testimiseks saatnud, palunud üle vaadata, anda tagasisidet ning pakkunud ka

võimaluse kohtumiseks (dtl 40-41, 111). Poolte 05.12.2019 kohtumise tagajärjel selgus, et kostja

sooviks oli siiski Kaup24 sarnane kassasüsteem (dtl 39), mis on poolte varasemalt kokkulepitust

oluliselt mahukam ja kallim töö (dtl 35), ning e-poele rootsi keele mooduli lisamine (dtl 39).

Kostja on seega saanud novembris 2019 tehtud töid üle vaadata hageja juuresolekul hiljemalt

05.12.2019. Hageja on kostjale 11.12.2019 edastanud novembri tehtud tööde nimekirja koos

arvega, lisaks ka selgitanud, et lisatud on rootsi keel ning saatnud ka lingi, et kostja saaks üle

vaadata, mida on vaja tõlkida (dtl 47).

Vaatamata sellele, et kostja on kohtule teatanud, et ta on hageja tehtud töid vaidlustanud, siis

esitatud tõenditest nähtub, et kostja on 11.12.2019 vaidlustanud vaid hageja arvet (s.o töötunde)

ning palunud selgitust arves märgitud teostatud tööde kohta (dtl 126, 128). Kostja on 14.01.2020

hagejale teatanud, et töö ei ole tehtud (dtl 132). 12.12.2019 e-kirjavahetuses on kostja muuhulgas

hagejale kirjutanud, et „7 tundi kassa, tegite ainult sammude numbrid, seda meil kuskil üldse ei

olnud kokku lepitud et vajame need numbrid või kirjutatud„(dtl 127). Kohus nõustub siinjuures

hagejaga, et kuna kostja tellis 05.12.2019 kohtumisel uue kassasüsteemi, siis saab sellest järeldada

mitte seda, et uuendustööd ei saanud valmis, vaid et kostja jõudis tulemust vaadates arusaamisele,

et vana süsteemi ta siiski enda e-poele ei soovi. Kassa uuendustööde osas, mille eest nõuab hageja

käesolevas asjas muuhulgas tasu maksmist, ei ole kostja mistahes pretensioone hagejale esitanud.

Ka kostja e-poele reaalselt programmeerimistöid teinud menetlusosaliseks mitteoleva hageja

töötaja A. I.i kirjalikest ütlustest nähtub, et kostjale on novembris 2019 valminud tööd ette

näidatud 05.12.2019 kohtumisel, kostja jäi töödega rahule (dtl 54).

Kohus selgitab, et TsMS § 272 lg 1 kohaselt on dokumentaalseks tõendiks igasugune kirjalikult,

pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega

jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja

lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul.

Sama sätte lg 2 alusel on dokumentideks ka ametlikud ja isiklikud kirjad, kohtulahendid teistes

kohtuasjades ning menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isikute arvamused.

Ka Riigikohus on 25.11.2020 otsuses (punkt 11.3.) tsiviilasjas 2-18-10961 asunud seisukohale, et

„menetlusosaliseks mitteoleva isiku kohtule adresseeritud kiri on käsitatav dokumentaalse tõendina

TsMS § 272 lg 2 mõttes. See kiri ei ole küll tunnistaja ütluseks TsMS § 251 või § 253 mõttes, kuid

on hinnatav koos muude tõenditega TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 alusel (Riigikohtu 12. oktoobri 2011. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-11, p 26). Eeltoodu kehtib ka kirjade või kirjalikult vormistatud

ütluste kohta, mis ei ole adresseeritud vahetult kohtule. Seega on dokumentaalseks tõendiks TsMS

§ 272 lg 2 tähenduses mh nt ka töövaidluse asjaolude selgitamiseks kogutud dokumendid (nt

töötajate seletuskirjad) ja töövaidluskomisjoni istungil protokollitud tunnistajate ütlused (vt ka

Riigikohtu 7. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-14, p 9; 2. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-161-10, p 13) ning neid tuleb hinnata kooskõlas TsMS § 232 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga.“

A. I.i 24.02.2021 kirjalike ütluste puhul on seega tegemist dokumentaalse tõendiga TsMS § 272 lg

2 tähenduses ning see tõend on hinnatav koos teiste tõenditega TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 alusel.

Kohtul puudub alus kahelda nimetatud tõendi usaldusväärsuses. Lisaks on hageja soovinud ka A.

I.i tunnistajana kirjalikes ütlustes esitatud asjaolude kohta üle kuulata.

Toimiku materjalidest nähtub ka, et kostja on 09.01.2020 e-kirjas muuhulgas teatanud, et „rootsi

keel on lülitatud, aga kahjuks pole näha veebi lehel„ (dtl 129). Nimetatud kirjale on hageja

kostjale vastanud, et tal puudub ligipääs kostja veebilehele tööde lõpetamiseks, kuna kostja on

paroole muutnud (dtl 130). Lisaks on ka kostja ise enda 14.01.2020 e-kirjas kinnitanud, et hagejal

puudus ligipääs tema kodulehele, mistõttu ei saanudki hageja töid lõpetada, s.o tehtud töid

avalikustada (dtl 132).

Hageja on kohtule selgitanud, et pooltevaheline tööprotsess käis selliselt, et hageja teeb tellitud töö

valmis ja saadab kostjale testimiseks ning kui kostjale valminud töö sobib, siis annab ta hagejale

juhise vastava töö avalikustamiseks. Hageja on kohtule teatanud ka, et kuigi töö avalikustamine

käib sisuliselt ühe nupuvajutusega, siis puudus hagejal õigus valminud tööd ilma kostja juhiseta

avalikustada. Ka kohtuistungil on hageja selgitanud, et kõik tema tehtud tööd olid kostja jaoks

tehtud testina, kui kliendile sobib, siis saab need ka avalikustada, kostja on aga ligipääsu paroolid

ära võtnud (dtl 180). Kohus peab nimetatud hageja väidet eluliselt usutavaks.

Vaatamata sellele, et hageja on teinud kõik valminud tööd kostjale nähtavaks ja kättesaadavaks,

toimiku materjalidest ei nähtu, et kostja oleks hagejale tehtud tööde avalikustamiseks juhiseid

andnud. Lisaks on kostja võtnud hagejalt ära ligipääsu oma kodulehele, mistõttu ei saanudki hageja

nõuetekohaselt kokkulepitud töid lõpetada. Kohus nõustub siinjuures hagejaga, et kostjal oli

kohustus teha hagejaga koostööd, mis oli vajalik selleks, et hageja saaks täita oma töökohustusi

lõpuni, s.o muuhulgas ka valmistöid avalikustada. Kostja oma kohustust ei täitnud.

Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kostja ei ole ühtegi usaldusväärset tõendit, millest nähtuks, et ta oleks

hagejale konkreetseid pretensioone haginõude aluseks olevate teostatud tööde kohta või töödes

esinevaid väidetavaid puudusi piisava täpsusega VÕS § 644 lg 2 kohaselt kirjeldanud või palunud

töö lõpetamist või selle parandamist, esitanud. Toimiku materjalidest ei nähtu ka, et kostja oleks

hagejat mõistliku aja jooksul väidetavatest puudustest töödes teavitanud ning nõudnud ka puuduste

parandamist. Kõik kostja sellekohased väited on jäänud kohtu hinnangul paljasõnaliseks ja

tõendamata.

Arvestades, et kostja on hageja ligipääsu tema veebilehele blokeerinud, võib ilmselt kohtu

hinnangul järeldada, et mõningad puudused hageja töödes siiski võisid olla (või et näiteks koostöö

ei sujunud), kuid samas töös esinevatest puudustest pidi kostja hagejat siiski teavitama

nõuetekohaselt, mõistliku aja jooksul ja selgel viisil. Samas ei nähtu ühestki kohtule esitatud

tõendist, et kui väidetavad puudused siiski ka olid, et hageja oleks keeldunud töid parandamast.

Kohus leiab ka, et mõistlik tähtaeg puudustest teavitamiseks arvestades töö iseloomu ning kostja

poolt avaldatud, s.o et toimiv tarkvara arendus on vajalik tema igapäevaseks majandustegevuseks,

oleks olnud hiljemalt 2019 aasta lõpuks, kui oleks juba kindlasti arusaadav, kas hageja teostatud

tööd on tehtud nõuetekohased või mitte.

Kuivõrd toimiku materjalidest ei nähtu, et kostja oleks hagejale mistahes konkreetseid pretensioone

haginõude aluseks olevate teostatud tööde kohta enne käesolevat menetlust esitanud, ei või kostja

VÕS § 644 lg 3 tulenevalt töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Esitatud tõenditest ei

nähtu, et kostja oleks andnud hagejale täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks või et hageja

oleks õigustamatult keeldunud töid parandamast või uut tööd tegemast.

Ka asjaolu, et hiljem on kostja tellimusel rootsi keele töid teostanud V. J., ei oma praeguses asjas

tähtsust, kuna kostja oleks pidanud juhul, kui rootsi keele moodul ei toimi, nõudma ennekõike

tööde parandamist hagejalt. Seda aga kostja mõistliku aja jooksul ja nõuetekohasel viisil teinud ei

ole. Esitatud tõenditest ei nähtu ka, et hagejale puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmata

jätmine, oleks antud juhul asjaolusid arvestades, kostja puhul olnud põhjendatud.

Kohtu hinnangul on kostja seega minetanud õiguse tugineda puudustele töös ning hageja nõue on

muutunud sissenõutavaks. Hageja on endapoolsed kohustused täitnud või vähemalt täitnud need

suures osas, samas tehtud tööde avalikustamine ja töö lõpetamine ei saanud juba sõltuda hagejast,

kuna tal puudus alates 2019 detsembri keskpaigast kostja veebilehele ja ka andmebaasi ning

serverisse ligipääs, sest kostja oli hagejat teavitamata muutnud kõik paroolid. Kostjal puudub kohtu

hinnangul õigus keelduda tasu maksmisest, tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks.

Kostjal on seega võlaõigusseaduse ja pooltevahelise töövõtulepingu järgi kohustus tasuda

haginõude aluseks olevate tehtud tööde eest, kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

põhivõlgnevus summas 616.80 eurot.

Hageja on esitanud ka viivisenõude ning palub kostjalt välja mõista viivise summas 57.88 eurot,

sissenõudmiskulu 40.00 eurot ning täiendava viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras tasumata põhisummalt päevas alates 26.02.2021 kuni põhinõude täitmiseni selliselt, et

viivis kokku ei ületa põhisummat 616.80 eurot.

VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse

täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada

hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Toimiku materjalidest ei nähtu, et pooled on kokku leppinud seadusjärgsest erinevas viivisemääras.

Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud ja hageja on nõuet tõendanud.

Kohus on seisukohal, kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et

viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus

maksta viivist. Eeltoodust tulenevalt kuulub ka hageja viivisenõue rahuldamisele.

Hageja taotles kostjalt ka võla sissenõudmiskulu summas 40.00 eurot väljamõistmist. VÕS § 1131

lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40.00 eurot. Nõude eelduseks ei ole seega tegelik kahju

tekkimine. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas

40.00 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks ka sissenõudmiskulu

summas 40.00 eurot.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata poolte väited hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei

oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

MENETLUSKULUD

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies

ulatuses kostja kanda.

TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid

kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177

lõikes 2 sätestatud korras.

Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse

jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Angelina Abol

Kohtunik