3-19-2186/31 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.01.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-19-2186

Haldusasi

Aktsiaseltsi Medita Baltics kaebus Terviseameti

kohustamiseks vastata 27.09.2019 ja 26.10.2019

teabenõuetele ning väljastada küsitud teave

Menetlusosalised

Kaebaja – Aktsiaselts Medita Baltics, esindaja

vandeadvokaat Grete Tark

Vastustaja – Terviseamet, esindaja Agne Ojassaar

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19.04.2021 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aktsiaseltsi Medita Baltics apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaseltsi Medita Baltics apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 19.04.2021 otsuse nr 3-19-2186 resolutsiooni p 1 osas,

millega kohus jättis rahuldamata kaebaja nõude kohustada Terviseametit väljastama

25.10.2019 e-kirja lisad „2717_001.pdf“ ja „2719_001.pdf“ terviklikult. Teha

tühistatud osas uus otsus, millega kohustada Terviseametit otsustama uuesti

nimetatud lisade kaebajale väljastamine. Ülejäänud osas jätta halduskohtu otsuse

resolutsiooni p 1 muutmata.

3. Mõista Terviseametilt välja 3457,51 eurot Aktsiaseltsi Medita Baltics esimese ja teise

kohtuastme menetluskulude katteks. Vastustaja menetluskulud jätta tema enda

kanda.

4. Asendada kohtuotsuse avaldamisel Y ja Q nimed ning arstikoodid tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.02.2022 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

3-19-2186

2(11)

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Medita Baltics esitas Terviseametile 16.09.2019 teabenõude, uurimaks, kes ja millisel

põhjusel lisas 06.09.2019 äriühingu töötajatena tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade

riiklikku registrisse (tegevuslubade register) Y (arstikood XXXXXX) ja Q (arstikood

YYYYYY). Terviseameti 26.09.2019 vastuse järgi lisas töösuhted registrisse kaebaja seaduslik

esindaja: Y 21.08.2019 kell 17.22 ja Q 19.08.2019 kell 11.39.

2. AS Medita Baltics esitas Terviseametile 27.09.2019 teabenõude, paludes väljastada Y ja

Q kohta ajavahemikul 01.01.2014–25.09.2019 tehtud tegevuslubade registri kannete isikustatud

logifailid, samuti isikustatud logifailid kõigi AS-ga Medita Baltics seotud kannete kohta

ajavahemikul 01.08.2019–25.09.2019. Teabe küsimise aluseks oli kahtlus, et mõni kolmas isik

on muutnud õigusvastaselt AS-i Medita Baltics puudutavaid registriandmeid. Terviseamet

pikendas 04.10.2019 e-kirjaga teabenõudele vastamise tähtaega 15 tööpäevani ja edastas

25.10.2019 e-kirjaga 24 pdf-vormingus faili. Y ja Q kandeid puudutavates lisades

„2717_001.pdf“ ja „2719_001.pdf“ kajastatud teave oli suures osas kinni kaetud.

3. AS Medita Baltics palus 25.10.2019 e-kirjas Terviseametil täita 27.09.2019 teabenõue

korrektselt ja saata kolm küsitud logifaili, mis sisaldavad kõiki teabenõudes nimetatud andmeid.

Terviseamet vastas 27.11.2019 e-kirjaga (s.o kohtumenetluse ajal), et tehniliselt ei ole võimalik

faile muul kujul väljastada ja kinni on kaetud teave, mis ei puuduta AS-i Medita Baltics.

4. AS Medita Baltics palus 26.10.2019 teabenõudes esitada järgmised tegevuslubade

registris ajavahemikul 19.08.2019–30.09.2019 tehtud kannete alusdokumendid ja logifailid: 1)

Y töösuhte muutmine; 2) Y töösuhte alustamine / töötaja lisamine tööle asumisega alates

06.09.2019; 3) Q töösuhte muutmine; 4) Q töösuhte alustamine / töötaja lisamine tööle

asumisega alates 06.09.2019. Teabe küsimise aluseks oli kahtlus, et mõni kolmas isik on

muutnud õigusvastaselt AS-i Medita Baltics puudutavaid registriandmeid. Teabenõudes oli

täpsustatud, et avaldaja soovib saada tervise- ja tööministri 08.03.2019 määruse nr 21

„Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri põhimäärus“ (tegevuslubade

registri põhimäärus) § 6 p-s 2 ja § 14 lg-s 2 nimetatud andmeid sisaldavaid dokumente (kokku

kaheksa dokumenti või faili) varjamata kujul. Teabenõudes avaldati kahtlust, et 25.10.2019 e-

kirjaga edastatud lisade „2717_001.pdf“ ja „2719_001.pdf“ osalise kinni katmisega varjatakse

teabenõudja eest andmeid, mis kinnitavad AS-i Medita Baltics registriandmete õigusvastast

muutmist. Terviseamet vastas 04.11.2019 e-kirjaga, et kõik küsitud logifailid on edastatud

25.10.2019.

3-19-2186

3(11)

5. AS Medita Baltics esitas Tallinna Halduskohtule 24.11.2019 kaebuse, mille lõplikuks

nõudeks jäi kohustada Terviseametit vastama korrektselt 27.09.2019 ja 26.10.2019

teabenõuetele ning väljastama küsitud teave.

1) Vastustaja ei vastanud teabenõuetele kooskõlas avaliku teabe seaduse (AvTS) §-ga 9.

2) Kaebaja juhatuse liige avastas 16.09.2019 Eesti teabeväravas eesti.ee, et alates 06.09.2019

on lisatud kaebaja töötajatena tegevuslubade registrisse Y ja Q. Terviseamet viitas 26.09.2019

e-kirjas, et töösuhted lisas tegevuslubade registrisse kaebaja esindaja – Y 21.08.2019 ja Q

19.08.2019. Kaebajale teadaolevalt tegi aga juhatuse liige nimetatud kuupäevadel töösuhte

eemaldamise kanded, sest lepinguline suhe nende arstidega oli peatatud. Seda kinnitab asjaolu,

et samadel kuupäevadel tegi kaebaja töötamise peatamise kanded ka Maksu- ja Tolliameti

peetavas töötamise registris. Seetõttu tekkis kaebajal kahtlus, et Terviseameti 26.09.2019 e-

kirjas esitatud teave ei olnud õige ja keegi oli teinud tegevuslubade registris kaebaja kohta

kandeid kaebaja teadmata ja nõusolekuta.

3) Kaebaja soovis 27.09.2019 teabenõudega sisuliselt saada logifaili, mis sisaldaks

tegevuslubade registris ajavahemikul 01.01.2014–25.09.2019 Y kohta tehtud järgmisi kandeid:

a) Y tööle asumine AS-s Medita Baltics 2014. a-l (aluseks ettevõtja 21.04.2014 avaldus); b) Y

eemaldamine kaebaja töötajate hulgast 21.08.2019; c) Y tööle asumine AS-s Medita Baltics

alates 06.09.2019. Teiseks soovis kaebaja logifaili, mis sisaldaks tegevuslubade registris

ajavahemikul 01.01.2014–25.09.2019 Q kohta tehtud järgmisi kandeid: a) Q tööle asumine AS-

s Medita Baltics 2018. a-l (aluseks ettevõtja 16.01.2018 avaldus); b) Q eemaldamine kaebaja

töötajate hulgast 19.08.2019; c) Q tööle asumime AS-s Medita Baltics alates 06.09.2019.

Kaebaja teab, et p-des b nimetatud kanded on teinud kaebaja juhatuse liige C. Vastustaja esitas

25.10.2019 e-kirjaga kaebajale skaneeritud pdf-vormingus dokumendid, mitte logifailid ning

kahes dokumendis olev teave oli osaliselt kinni kaetud. Seega ei saanud kaebaja kogu soovitud

teavet. Vastustaja ei põhjendanud, millisel õiguslikul alusel ja missugusel põhjusel saadeti failid

osaliselt varjatud kujul. Vastustaja kohtumenetluses esitatud selgitus, et tegemist oli AvTS §-s

41 ettenähtud korras asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabega, ei ole usutav, sest

dokumentidelt ei nähtu sellekohast märget ja vastustaja on üldiselt viidanud, et kaebajal puudub

teabele juurdepääs. Kui kõnealune teave on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks

kohtumenetluse ajal, tuleks kontrollida, kas selleks oli olemas õiguslik alus ja põhjus teabe

varjamiseks on kaalukam kaebaja õigusest sellega tutvuda. Vastustaja kohtumenetluses esitatud

põhjendus teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamisest AvTS § 35 lg 1 p-de 12 ja 17

alusel ei ole veenev. Vastustaja pole selgitanud, kuidas teabe avaldamine kahjustaks oluliselt

andmesubjekti eraelu puutumatust või kellegi ärisaladust. Kaebaja eest on varjatud isegi

kannete tegemise kuupäevi ja kellaaegu. Teave peaks olema tunnistatud asutusesiseseks

kasutamiseks üldiselt, mitte üksnes kaebaja suhtes.

4) Terviseameti 25.10.2019 e-kirjale lisatud dokumentidest võis hoolimata andmete osalisest

varjamisest järeldada, et tegevuslubade registris võidi teha Y ja Q töösuhte muutmise kanded.

Kuna sel juhul ei saanud olla õige Terviseameti 26.09.2019 e-kirjas antud selgitus, et kanded

tegi kaebaja juhatuse liige, ja kaebajal tekkis kahtlus, et Terviseamet soovib kanded teinud isikut

kaebaja eest varjata, küsis kaebaja 26.10.2019 teabenõudega tegevuslubade registris

ajavahemikul 19.08.2019–30.09.2019 tehtud järgmiste kannete alusdokumente: a) Y töösuhte

muutmine; b) Y töösuhte alustamine / töötaja lisamine tööle asumisega alates 06.09.2019; c) Q

töösuhte muutmine; d) Q töösuhte alustamine / töötaja lisamine tööle asumisega alates

06.09.2019. Kaebaja on teadlik, et p-des a ja c nimetatud kanded on teinud kaebaja juhatuse

liige C digitaalselt teabeväravas eesti.ee. Kaebaja ei ole aga esitanud Terviseametile teatist Y ja

Q tööle asumise kohta alates 06.09.2019 ega teinud kaebajale teadaolevalt selle kohta ka

3-19-2186

4(11)

digitaalset kannet. Vastustaja jättis 04.11.2019 soovitud alusdokumendid väljastamata ega

põhjendanud, miks ja millisel õiguslikul alusel see ei ole võimalik.

5) Vastustaja kohtumenetluses esitatud seisukoht seoses logifailide ja tegevusloa menetlemise

käigus toimuva automaatse andmetöötlusega on arusaamatu ja vastuolus seadusega. Kuna

vastustaja on andnud kaebajale 09.12.2020 praeguses asjas küsituga sarnase teabe kolmanda

kaebajaga seotud arsti kohta, peaks ka vaidlusaluste 06.09.2019 kannete kohta olema logifailid,

mis sisaldavad teavet andmete töötlemise sisu, andmete töötleja ja töötlemise aja kohta. Kuna

neid andmeid tuleb tegevuslubade registri põhimääruse järgi säilitada seitse aastat, peaks

Terviseametil olemas olema logid ja nende esitamine ei tohiks sõltuda eraldi uuringu tegemisest

vms. Kui nn operatiivlogisid säilitatakse kuus nädalat, pidid vastustajal need olemas olema

vähemalt 26.09.2019 e-kirja saatmise ajal. Järelikult andis vastustaja kaebajale teadlikult

valeinfot.

6) Vastustaja on Andmekaitse Inspektsiooni läbiviidavas järelevalvemenetluses tunnistanud,

et Y ja Q töösuhe kanti 06.09.2019 tagasi tegevuslubade registrisse vastustaja poolt kaebaja

tervishoiuteenuse osutaja tegevusloa taotluse nr 4207 menetlemise käigus tehtud vea tõttu.

6. Terviseamet palus jätta kaebus rahuldamata.

1) Kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. Ei ole arusaadav, kas kaebaja esitas teabenõude

või selgitustaotluse. Kui kaebaja soovis täiendavaid selgitusi, oleks ta pidanud end selgemini

väljendama.

2) Vastutaja on esitanud kaebajale kõik nõutud logifailid, mis olid 27.09.2019 teabenõudele

vastamise ajal olemas. Y ja Q puudutavas kahes failis oli kinni kaetud teave, mis ei olnud seotud

kaebajaga (kande oli teinud teine tööandja või kanne oli seotud E-Tervise Infosüsteemiga).

Kaebajal puudub sellele teabele juurdepääs tulenevalt AvTS § 35 lg 1 p-dest 12 ja 17.

Kõnealused failid kajastavad kinnikaetud osas teiste kandeid teinud isikute isikukoode ja

asutuste koode, sh on võimalik kindlaks teha kannete tegemise aeg. E-Tervise Infosüsteemiga

seotud kanded võimaldavad tuvastada, millisel kuupäeval ja kellaajal on Y ja Q olnud seotud

mõne konkreetse asutusega (nt infosüsteemi sisse logitud). Kaebaja ei ole põhjendanud, miks

tal on sellist teavet vaja. Sellise teabe avaldamine kahjustaks Y ja Q eraelu puutumatust, sest

võimaldaks teha järeldusi, kus nad konkreetsel ajahetkel viibisid. Kaebajat ei puuduta kanded,

mille on teinud mõni teine isik või asutus.

3) Vastuseks kaebaja 26.10.2019 täiendavale teabenõudele selgitas vastustaja 04.11.2019 e-

kirjas, et on kogu nõutud teabe juba edastanud. Ajavahemikul 19.08.2019–30.09.2019 on teinud

kõik Y ja Q töösuhtega seotud kanded C teabevärava eesti.ee kaudu. Kaebaja ei ole sel

ajavahemikul esitanud Terviseametile ühtki teatist kõnealuste töötajate tööle asumise või töölt

lahkumise kohta. Seega ei saa Terviseametil olla alusdokumente, mille alusel on C

registrikanded teinud – need dokumendid saavad olla vaid kaebajal endal. Vastustaja selgitas

26.09.2019 e-kirjas, et kande Y ja Q töötamise kohta kaebaja juures (vastavalt 21.08.2019 ja

19.08.2019) on teinud kaebaja esindusõiguslik isik. Samuti on vastustaja kaebajale 27.11.2019

e-kirjas selgitanud, et tegevuslubade registri vanuse ja tehniliste eripärade tõttu ei ole võimalik

edastada logifaile mingis muus formaadis, kui vastustaja edastas 25.10.2019 e-kirjaga, ning

kinni olid kaetud logid, mis ei olnud seotud kaebajaga. Täiendavalt tuleb märkida, et tehniliselt

on Terviseametil võimalik logid välja printida, kuid mitte neid salvestada. Elektrooniliselt saab

logisid edastada nii, et failid prinditakse ja seejärel skaneeritakse. Seega pole faile võimalik

esitada mingil muul kujul.

4) Vastustajal ei ole võimalik anda kaebajale teavet Y ja Q 06.09.2019 tegevuslubade

registrisse lisamise kande teostanud isiku kohta. Kohtumenetluse käigus tegi vastustaja uuringu,

3-19-2186

5(11)

mille tulemusel selgus, et kanne tehti andmete automatiseeritud töötlemisel ehk seoses kaebaja

tegevusloa kande tegemisega, mille käigus uuendati tegevuslubade registris automaatselt

kaebaja töötajate nimekiri. Viimati nimetatud toimingu aluseks oli töötajate nimekiri, mille

kaebaja esitas tegevusloa taotlemisel. Selles nimekirjas oli kaebaja töötajatena nimetatud muu

hulgas Y ja Q. Kuna kaebaja ei esitanud pärast seda, kui oli teabevärava eesti.ee vahendusel

need isikud tegevuslubade registris oma töötajate nimekirjast kustutanud, sellekohast teavet

tegevusluba menetlenud Terviseameti ametnikule, siis ei olnud ametnik sellest teadlik ega

viinud

muudatust

sisse

tegevuslubade

registrisse

kandmise

automaatprotseduuriks

ettevalmistatud nimekirja kaebaja töötajatest. Seetõttu kanti tegevusloa kande tegemisel

andmete sünkroniseerimise käigus vahepeal töölt vabastatud isikud uuesti registrisse kaebaja

töötajatena. Seega oli 06.09.2019 kannete aluseks X-tee kaudu andmete sünkroonimine, mitte

tegevuslubade registris tehtud sissekanded. Tegevuslubade registri volitatud töötleja Tervise ja

Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) teabe järgi kustutatakse sellised automaatse andmete

ühtlustamise kohta peetavad operatiivlogid kuus nädalat pärast kannete tegemist, mistõttu ei

olnud ja ei ole ka praegu võimalik kaebajale kõnealuseid logisid esitada. Kaebaja poolt näiteks

toodud 2020. a lõpus tehtud sarnase kande puhul oli logifailide esitamine võimalik, sest logid

sai välja võtta enne kuue nädala möödumist automatiseeritud töötlemise käigus kande

tegemisest. Eeltoodu selgitab, miks tegevuslubade registri logides puudub teave 06.09.2019

kannete kohta ja vastustajal ei ole võimalik kaebajale väljastada täiendavaid logifaile Y ja Q-ga

seotud kannete kohta ajavahemikul 01.08.2019–30.09.2019.

5) Kaebajal kui tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba omaval asutusel oli kohustus

teavitada Terviseametit kõigi tervishoiutöötajate tööle asumise ja töölt lahkumise kuupäevadest

(majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 30; tegevuslubade registri põhimääruse § 7 lg

3 p 7). Kohustust saab täita nii teabevärava eesti.ee kaudu kui ka Terviseametile vastavaid teatisi

saates. Kuna tegevuslubade registri andmed on aluseks arstide tegutsemisõigusele, on äärmiselt

oluline, et registrisse oleksid kantud õiged andmed.

7. Tallinna Halduskohus jättis 19.04.2021 otsusega kohustamiskaebuse rahuldamata, kuid

tuvastas, et Terviseameti tegevus kaebaja 27.09.2019 ja 26.10.2019 teabenõuetele vastamisel

oli õigusvastane (resolutsiooni p 1). Halduskohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja

menetluskulud 2000 eurot (resolutsiooni p 2).

1) Kaebaja 27.09.2019 teabenõude esitamise põhjuseks oli kahtlus, et tegevuslubade registrisse

on tehtud kaebaja teadmata ja nõusolekuta kandeid, mis lisasid registrisse kaebaja töötajatena

Y ja Q. Kaebaja soovis teada, kes kanded tegi. Puudub vaidlus, et kaebaja esitas samasisulise

küsimuse juba 16.09.2019 e-kirjaga ja vastustaja vastas sellele 16.09.2019 e-kirjaga. Vastustaja

16.09.2019 vastus oli aga ilmselgelt ebakorrektne, sest selles oli viidatud 21.08.2019 ja

19.08.2019, mitte küsitud 06.09.2019 kannetele. Sellest tulenevalt esitas kaebaja 27.09.2019

uue teabenõude, milles palus vastustajal kui tegevuslubade registri vastutaval töötlejal esitada

isikustatud logifailid tegevuslubade registris Y ja Q kohta tehtud kannete kohta ajavahemikul

01.01.2014–25.09.2019 ning kaebajaga seotud kõigi kannete kohta ajavahemikul 01.08.2019–

25.09.2019. Vastustaja pikendas 04.10.2019 vastuses AvTS § 19 alusel teabenõude täitmise

tähtaega kuni 25.09.2019 ja edastas 25.09.2019 kaebajale e-kirjaga vastuse teabenõudele koos

24 lisaga. Vaidlus puudutab üksnes lisasid „2717_001.pdf“ ja „2719_001.pdf“, mis olid

osaliselt kinni kaetud.

2) Kohtumenetluses on selgunud, et kaebajat huvitanud 06.09.2019 kanded on tehtud

automaatse andmetöötluse (sünkroniseerimise) käigus tegevusloa nr 4207 menetluse raames.

Usutav on vastustaja 29.01.2021 menetlusdokumendis toodud selgitus seoses kõnealuste arstide

töösuhete kehtivaks muutmise kohta 06.09.2019, samuti see, et vastustajal ei ole enam võimalik

esitada kaebajale täiendavaid logifaile, sest need on kustutatud.

3-19-2186

6(11)

3) Vastustaja tegevus kaebaja 16.09.2019 e-kirjale ja 27.09.2019 teabenõudele vastamisel oli

siiski õigusvastane, sest esimesel juhul jättis vastustaja küsimusele vastamata ja teisel juhul

esitas kaebajale osaliselt kinni kaetud ning 06.09.2019 kannete tegijat mittekajastavad logid.

Vastustaja pidi 27.09.2019 teabenõudest aru saama, millist teavet ja millise registrikande kohta

kaebaja soovib. Vastustaja pidi tegema kõik endast oleneva, et see teave kaebajale esitada

vähemalt kaebajat ennast puudutavas osas. Kui uskuda vastustaja väidet, et nn operatiivlogisid,

millest nähtusid automaatse andmetöötlusega seotud andmed 06.09.2019 kannete kohta,

säilitatakse üksnes kuus nädalat, oleks tulnud kohtumenetluses esitatud teave kaebajale anda

juba 27.09.2019 teabenõudele vastamisel. Veel enam – kuna vastustaja on tegevuslubade

registri vastutav töötleja, oleks ta pidanud vastamisel arvesse võtma operatiivlogide säilitamise

tähtaegu, tegema õigeaegselt vastavad väljavõtted ja esitama need kaebajale koos asjakohaste

selgitustega. Nende toimingute tegemata jätmine oli õigusvastane. Kohtumenetluses on

kaebajale siiski esitatud asjakohane selgitus ja põhjendused.

4) Põhjendatud pole kaebaja etteheide, et vastustaja ainuisikuliselt vastutab 06.09.2019

valekannete tekkimise eest. Õigete andmete esitamise eest tegevuslubade registrisse vastutab

kaebaja, kes oleks pidanud andmete muutumisest (tegevusloa menetluses esitatud töötajate

nimekirjast kahe töötaja kustutamisest) vastustajat teavitama. Praegusel juhul pole vaidlust, et

töötajate registrist kustutamise kande tegi kaebaja ise. See ei välistanud siiski vastustaja

kohustust andmete õigsust ka ise kontrollida.

5) Kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kaebaja menetluskulud olid kokku 2345 eurot, millest on

õiglane vastustajalt välja mõista 2000 eurot, kuna vastustaja tegevus teabenõudele vastamisel

oli õigusvastane ja kohustamisnõude täitmine (kaebajale tema taotletud teabe esitamine) ei ole

enam võimalik vastustaja tegevuse tõttu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. AS Medita Baltics palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada osas, milles

halduskohus jättis kohustamiskaebuse rahuldamata, jaotas menetluskulud ja jättis vastustajalt

kaebaja kasuks välja mõistmata menetluskulud 345 eurot, ning teha uus otsus, millega

rahuldada kohustamiskaebus ja jätta kõik menetluskulud vastustaja kanda.

1) Halduskohus ei ole viidanud ühelegi õigusnormile, mille tõttu tuli kohustamisnõue jätta

rahuldamata, ning tugines üksnes vastustaja paljasõnalisele väitele, et teabenõude täitmine ei

ole võimalik. Halduskohtu otsus ei ole selles osas kontrollitav. Vastustaja 29.01.2021 vastuse

lisast 1 selgub, et kannete kohta on logid tegelikult olemas ja säilinud (X-tee logid). Arvestades

TEHIK-u selgitust, et kanded tehti teabevärava eesti.ee iseteeninduses, mis eeldab sisselogimist

ja isiku tuvastamist, on logifailide põhjal võimalik tuvastada andmete töötlemise sisu, andmete

töötleja ja andmete töötlemise aeg. Kohus jättis selle asjaolu tähelepanuta, kuigi kaebaja on

sellele viidanud (nt 03.02.2021 menetlusdokumendis). Väide logide mittesäilimisest on ka

eluliselt ebausutav, sest tegevuslubade registris logitakse kõik tegevused ja logisid peab

säilitama seitse aastat (vt tegevuslubade registri põhimääruse §-d 13 ja 15). Näiteks kaebaja

juhatuse liikme poolt 19.08.2019 ja 21.08.2019 teabevärava eesti.ee kaudu Q ja Y osas tehtud

kannete kohta olid olemas logid ja need on Terviseamet kaebajale esitanud. Pole usutav, et just

06.09.2019 kannete logid puuduvad või on hävitatud. Pigem on alust arvata, et vastustaja ei

soovi teabenõuet täita.

2) Kohus ei ole teabenõuete täitmise võimalikkuse kontekstis üldse hinnanud Terviseameti

saadetud isikustatud logifaile „2717_001.pdf“ ja „2719_001.pdf“, milles kajastatud teave oli

osaliselt kinni kaetud. Vastustaja esitas kohtule failid varjamata kujul, kuid kaebaja ei ole

saanud nendega tutvuda. Kohtuotsusest ei selgu, kas kinni kaetud osad sisaldasid teavet

3-19-2186

7(11)

06.09.2019 töötajaks lisamise kannete kohta ja kas kaebajale oleks saanud need failid väljastada

täies ulatuses. Terviseamet ei põhjendanud 25.10.2019 vastuses teabenõudele, miks osa teavet

on kaebaja eest varjatud. Vastustaja esitas vastava põhjenduse alles kohtumenetluses, kuid on

kaheldav, kas teabe varjamiseks oli olemas õiguslik alus. Kui mitte, tuleks küsitud teave

kaebajale väljastada.

3) Halduskohus väljus kaebuse esemest, asudes lahendama kaebaja süü ja vastutuse küsimust.

Halduskohtu järeldused on ka sisult väärad.

4) Asjaolusid arvestades oleks pidanud jätma kõik menetluskulud vastustaja kanda. Isegi kui

kohustamisnõude rahuldamine ei ole võimalik, on see tingitud vastustaja õigusvastasest

tegevusest.

9. Terviseamet palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade

juurde.

1) Vastustaja ei väida, et tegevuslubade registri toiminguid ei logita, vaid seda, et puuduvad

logid 06.09.2019 Y ja Q töösuhte kehtivaks muutmise kohta. Seetõttu ei olnud võimalik seda

teavet kaebajale esitada. Seda on kinnitanud ka TEHIK. Kaebaja ei saa praeguse kaebusega

nõuda korrektsemat logimist, uute andmete alusel täiendavate dokumentide koostamist vms,

vaid üksnes koopiaid või väljavõtteid dokumentidest, mis on teabevaldajal olemas. Kaebaja ei

küsinud teavet selle kohta, kes ja millistel asjaoludel on 06.09.2019 kanded teinud. Selline

küsimus olnuks käsitatav selgitustaotlusena.

2) Halduskohus selgitas kohtuistungil, et failide kinni kaetud osad ei sisalda kaebaja küsitud

teavet.

3) Ei saa nõustuda, et kaebajal ei lasu vastutust 06.09.2019 ebaõigete kannete tekkimise eest.

Kaebaja oleks pidanud vastustajale uut tegevusluba taotledes teatama, et Y ja Q ei jätka uue

tegevusloa kehtivuse ajal kaebaja juures töötamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Halduskohus tuvastas 19.04.2021 otsuse resolutsioonis (p 1), et Terviseameti tegevus

kaebaja 27.09.2019 ja 26.10.2019 teabenõuetele vastamisel oli õigusvastane, kuid jättis

kohustamisnõude rahuldamata. Kaebaja menetluskulud mõistis halduskohus vastustajalt välja

2000 euro ulatuses (resolutsiooni p 2). Otsuse põhjenduste järgi ei saa kohustamisnõuet –

vastata korrektselt nimetatud teabenõuetele ja väljastada teave 06.09.2019 tegevuslubade

registri kannete kohta – rahuldada, sest kaebaja küsitud logifailid on kustutatud ja seetõttu ei

ole teabenõudeid enam võimalik täita. Menetluskulude valdavas osas vastustaja kanda jätmist

pidas halduskohus õiglaseks kaebuse rahuldamise proportsiooni ja vaidluse asjaolusid, sh

vastustaja tegevuse õigusvastasust arvestades.

11. Apellatsioonkaebuse on esitanud üksnes kaebaja, kes vaidleb vastu kohustamisnõude

rahuldamata jätmisele ja leiab, et isegi kohustamisnõude rahuldamata jätmise korral pidanuks

kõik kaebaja menetluskulud jääma vastustaja kanda. See tähendab, et apelleerimata osas on

halduskohtu otsus jõustunud.

12. Ringkonnakohtu hinnangul on apellatsioonkaebus põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt

ning vastavalt tuleb muuta ka menetluskulude jaotust.

13. Asja materjalide kohaselt tegi kaebaja juhatuse liige 19.08.2019 ja 21.08.2019 teabevärava

eesti.ee vahendusel tervishoiuteenuse osutaja iseteeninduse kaudu kanded Q ja Y eemaldamise

kohta kaebaja töötajate hulgast, kuna töösuhe nimetatud isikutega oli peatatud. Alates

3-19-2186

8(11)

06.09.2019 olid aga nimetatud isikud tegevuslubade registris taas märgitud kaebaja töötajateks.

Kaebaja soovis Terviseametile esitatud teabenõuete abil sisuliselt välja selgitada, kes tegi

06.09.2019 tegevuslubade registris Y ja Q kaebaja juures töötamist puudutavad kanded.

Kaebaja küsis 16.09.2019 teabenõudes esmalt, kes ja miks on need töötajad tegevuslubade

registrisse lisanud. Kuna Terviseameti 26.09.2019 vastus, et töösuhteid puudutavad kanded tegi

2019. a augustis kaebaja juhatuse liige, ei olnud kaebaja hinnangul asjakohane, küsis ta

27.09.2019 teabenõudes muu hulgas Y ja Q puudutavate kannete kohta isikustatud logifaile.

Vastustaja saatis kaebajale 25.10.2019 e-kirjaga kokku 24 lisa, sh Y ja Q puudutavad kaks lisa

selliselt, et neis oli suurem osa andmetest kinni kaetud („2717_001.pdf“ ja „2719_001.pdf“).

Seepeale palus kaebaja 26.10.2019 esitada Y ja Q puudutavate kannete alusdokumendid ja

logifailid, täpsustades oma teabenõude sisu kannete liikide ja konkreetsete kuupäevade ning

ajavahemike osas. Vastustaja vastas 04.11.2019 e-kirjaga, et küsitud teave edastati juba

25.10.2019.

14. Terviseamet on kohtumenetluses selgitanud, et vaidlusalused 06.09.2019 kanded Y ja Q

töösuhete kohta jõudsid tegevuslubade registrisse kaebaja tegevusloa taotluse nr 4207

menetlemise käigus toimunud andmete automatiseeritud töötlemise (sünkroonimise), mitte

tegevuslubade registris tehtud sissekannete tulemusel ning kannete kohta tekkinud nn

operatiivlogid kustutati kuus nädalat pärast kannete tegemist (vt vastustaja 29.01.2021

menetlusdokument ja selle lisa 1). Seetõttu ei ole vastustajal enam võimalik esitada 06.09.2019

kannete logifaile. Ringkonnakohtul ei ole mõistlikku alust Terviseameti väidetes kahelda.

Vastustaja on loogiliselt põhjendanud, et 2020. a lõpus tehtud sarnase automatiseeritud

andmetöötluse käigus tehtud kande puhul oli kaebajale nn operatiivlogide esitamine võimalik,

sest teabenõudele vastati kuue nädala jooksul pärast kande tegemist.

15. Isegi kui 06.09.2019 kannete nn operatiivlogide mittesäilitamine kauem kui kuus nädalat

oli õigusvastane, sh vastuolus tegevuslubade registri põhimäärusega – seda ringkonnakohus

siiski ei hinda –, ei saaks selles osas kohustamisnõuet rahuldada. Vastustajat saab kohtuotsusega

kohustada vaid selliseks tegevuseks, mis on nii õiguslikult kui ka faktiliselt võimalik.

Kohustamisnõude rahuldamise aluseks olevad asjaolud tuleb kindlaks teha kohtuotsuse

tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 ls 1; vt ka nt Riigikohtu 16.06.2021 määrus nr 3-20-

1245, p 18.3; 18.03.2020 määrus nr 3-19-1178, p 15; 26.06.2018 otsus nr 3-16-579, p 8).

Praegusel juhul tähendab see, et vastustajat saab kohustada kaebaja teabenõude täitmiseks

üksnes selle teabe osas, mis on vastustajal olemas (vt ka AvTS § 9 lg 1 ja § 23 lg 1 p 2). Kui

vastustajal ei ole (enam) teavet, mida kaebaja soovib, ei oleks tal võimalik seda kaebajale ka

anda hoolimata kohtu ettekirjutusest.

16. Seega on halduskohus jätnud kaebuse õigesti rahuldamata osas, mis puudutab 06.09.2019

kannete aluseks olevate logifailide väljastamiseks kohustamist.

17. Halduskohus ei hinnanud otsuses kaebaja väiteid, mis puudutavad 25.10.2019 e-kirja kahe

lisa („2717_001.pdf“ ja „2719_001.pdf“) saatmist osaliselt varjatud kujul ning kaebaja soovi

saada need lisad tervikuna. Kuna vastustaja esitas 03.01.2020 kõnealused lisad kohtule

terviklikul kujul ja kohus piiras 19.10.2020 määrusega kaebaja juurdepääsu neile, on ilmne, et

kõnealuste lisade kaebajale esitamine seal sisalduvaid andmeid kinni katmata ei ole võimatu.

Halduskohus rikkus sellega kohtuotsuse põhjendamise kohustust (HKMS § 157 lg 1, § 158 lg

1, § 165 lg 1 p 4). Selle halduskohtu vea saab aga ringkonnakohus kõrvaldada.

18. Vastustaja ei selgitanud 25.10.2019 e-kirjas, millega saatis kaebajale muu hulgas lisad

„2717_001.pdf“ ja „2719_001.pdf“, milliseid andmeid ja missugusel põhjusel on kaebaja eest

varjatud. Seda ei täpsustanud vastustaja ka 04.11.2019 e-kirjas. Kohtumenetluse ajal kaebaja

26.10.2019 e-kirjale vastuseks saadetud 27.11.2019 e-kirjas märkis vastustaja üldsõnaliselt vaid

3-19-2186

9(11)

seda, et kinni kaetud teave ei puuduta kaebajat (vt vastustaja 03.01.2020 menetlusdokumendi

lisa 1). Kuna teabenõude täitmisest (sh osalisest täitmisest) keeldumist tuleb AvTS § 23 lg 3

järgi põhjendada, on kaebaja teabenõuetele saadetud vastused kõnealuses osas oluliste

puudustega (vt ka Riigikohtu 10.09.2021 otsus nr 3-19-2069, p 12).

19. Kohtumenetluses on vastustaja selgitanud, et piiras kaebajale teabe avaldamist AvTS § 35

lg 1 p-de 12 ja 17 ning § 23 lg 1 p 1 alusel. Kuigi teabenõude täitmisest keeldumise õigusliku

ja faktilise aluse otsimine ei tohiks kanduda ulatuslikus mahus üle kohtumenetlusse (vt

Riigikohtu 10.09.2021 otsus nr 3-19-2069, p 12), kontrollib ringkonnakohus siiski, kas

teabenõude täitmisest osaline keeldumine vastustaja poolt kohtumenetluses väljatoodud alustel

oli õiguspärane.

20. Avalike ülesannete täitmise käigus loodud või saadud dokumendid on eelduslikult avalikud

ja juurdepääsu neile võib piirata üksnes õigusaktides ettenähtud korras (AvTS § 3). AvTS § 23

lg 1 p 1 kohaselt keeldub teabevaldaja teabenõude täitmisest, kui taotletava teabe suhtes

kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust.

AvTS § 35 lg 1 kohustab teabevaldajat tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud

teabeks teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine

kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust (p 12) ja teabe, mille avalikustamine võib

kahjustada ärisaladust (p 17). AvTS § 35 lg-s 1 sätestatud aluste esinemisel ei kohaldu

juurdepääsupiirang siiski vahetult seaduse alusel, vaid AvTS § 34 lg 2 kohaselt tuleb

juurdepääsupiirangu kehtestamine asutuse juhil otsustada (Riigikohtu 10.09.2021 otsus nr 3-

19-2069, p 13). Teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise kord on sätestatud AvTS §-

s 41. Ka juurdepääsupiiranguga dokument tuleb teabenõudjale siiski väljastada ulatuses, mis

piiranguga teavet ei sisalda (AvTS § 38 lg 2; Riigikohtu 23.10.2003 otsus nr 3-3-1-57-03, p 20).

21. Vastustaja ei ole ära näidanud, et 25.10.2019 e-kirja lisadele „2717_001.pdf“ ja

„2719_001.pdf“ on kehtestatud mingis osas juurdepääsupiirang AvTS §-s 41 ettenähtud korras.

Seega ei saanud selles osas teabenõude täielikust täitmisest keelduda põhjendusega, et tegemist

on asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabega (vrd Riigikohtu 10.09.2021 otsus nr 3-19-

2069, p 15). Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et vastustaja ei ole kohtumenetluses välja

toonud ka ühtki põhjendust, kelle ärisaladust vastustaja kõnealusel juhul kaitseb ja millised

varjatud andmed ning millistel põhjustel on käsitatavad ärisaladusena (vt ebaausa konkurentsi

takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg 2). Teisisõnu pole vastustaja ära näidanud, et

esineb üldse AvTS § 35 lg 1 p-s 17 nimetatud alus tunnistada teave asutusesiseseks

kasutamiseks. Selliste andmete olemasolu kõnealustes dokumentides ei ole selgelt äratuntav ka

ringkonnakohtule. Seega on võimalik, et vähemalt üks vastustaja viidatud õiguslik alus on

juurdepääsupiirangu kehtestamiseks ka sisuliselt ebaõige ning see võis mõjutada kaebaja eest

varjatuks jäänud teabe hulka. Mis puudutab Y ja Q isikuandmete kaitset (AvTS § 35 lg 1 p 12),

siis tegevuslubade registri põhimääruse § 14 lg 1 järgi tagatakse avalikkuse juurdepääs muu

hulgas tervishoiutöötaja nimele ja tema tööandja ärinimele ning juurdepääsupiiranguga

registriandmeid väljastatakse põhimääruse § 14 lg 2 kohaselt õigustatud isikutele põhjendatud

kirjaliku taotluse alusel. Järelikult ei ole Y ja Q isikuandmete täies ulatuses väljastamine

praegusel juhul samuti täielikult välistatud. Kaebaja on asjakohaselt viidanud ka Andmekaitse

Inspektsiooni koostatud AvTS üldjuhendile1, mille järgi on AvTS § 35 lg 1 p 12 kohaldamisel

heaks tavaks küsida kahtluse korral andmesubjekti enda arvamust teabe väljastamise kohta, kui

see on mõistlike pingutustega võimalik (lk-d 15 ja 16). Seega pole ringkonnakohtu jaoks

ilmselge, et kaebajale ei saaks mingil juhul väljastada lisasid „2717_001.pdf“ ja

„2719_001.pdf“ varjamata kujul või vähemalt senisest suuremas ulatuses.

1 Leitav: https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/avaliku_teabe_seaduse_uldjuhend.pdf

3-19-2186

10(11)

22. Eeltoodu põhjal leiab ringkonnakohus, et vastustajal tuleb uuesti otsustada, kas lisad

„2717_001.pdf“ ja „2719_001.pdf“ on võimalik kaebajale väljastada terviklikul kujul. Kuna

kõnealusele teabele võivad põhimõtteliselt siiski kohalduda juurdepääsupiirangud ja

Terviseametil on võimalik tunnistada see enne kaebaja taotluse uut lahendamist õigusaktides

sätestatud alustel ja korras asutusesiseseks kasutamiseks, ei saa ringkonnakohus teha

vastustajale kindla sisuga ettekirjutust väljastada kaebajale kõnealused lisad varjamata kujul.

23. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et asja õigeks lahendamiseks ei olnud halduskohtul

vaja anda hinnangut, kes on süüdi või vastutab selle eest, et tegevuslubade registrisse kanti

06.09.2019 ebaõige teave Y ja Q kaebaja juures töötamise kohta. Halduskohtu otsuse p-st 20

võib samas järeldada, et kohtu hinnang menetlusosaliste käitumisele ja soovitused edaspidiseks

oligi obiter dictum, mis ei mõjutanud kaebuse esemeks olevate nõuete lahendamist.

24. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt. Halduskohtu

19.04.2021 otsuse resolutsiooni p 1 tuleb tühistada osas, millega kohus jättis rahuldamata

kaebaja nõude kohustada Terviseametit väljastama 25.10.2019 e-kirja lisad „2717_001.pdf“ ja

„2719_001.pdf“ terviklikult. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega kohustab

Terviseametit otsustama uuesti nimetatud lisade kaebajale väljastamise. Ülejäänud osas jääb

apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsiooni p 1 muutmata.

25. Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks

arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Menetluskulud

kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebuse osalise rahuldamise korral

jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Kohus

võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine

poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik

(HKMS § 108 lg 11). Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on

menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg 1). Välja mõistetakse

üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Menetluskulude

põhjendatusele hinnangu andmisel ei ole asjakohane hinnata üksikute menetlusdokumentide

mahtu ja nende koostamiseks või muude toimingute tegemiseks kulutatud aega ega võrrelda

erinevate menetlusosaliste esindajatasu suurust. Eelkõige tuleb arvestada läbitöötamist vajavate

materjalide mahukust ja vaidlusaluste õigusküsimuste keerukust, samuti menetluse kestust (nt

Riigikohtu 03.05.2017 otsus nr 3-3-1-80-16, p 35). Õigusabikulude suurus tervikuna ei tohiks

olla asja iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

21.06.2018 otsus nr 3-18-752, p 19; 13.11.2018 otsus nr 3-18-1570, p 17).

26. Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda põhjusel, et ta ei ole esitanud

menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. Ringkonnakohus leiab, et praeguse vaidluse

asjaoludel on õiglane jätta ka kaebaja menetluskulud täies ulatuses vastustaja kanda.

Halduskohus tuvastas, et vastustaja tegevus kaebaja teabenõuetele vastamisel oli õigusvastane

ja selles osas on halduskohtu otsus jõustunud. Ringkonnakohtu otsuse tulemusel on osaliselt

rahuldatud ka kohustamisnõue. Kohustamisnõuet ei saa täies ulatuses rahuldada seetõttu, et

vastustajal ei ole enam kaebaja küsitud teavet, kuigi kaebaja teabenõude esitamise ajal olnuks

selle esitamine põhimõtteliselt võimalik.

27. Kaebaja tasus kaebuselt ja apellatsioonkaebuselt riigilõivu 15 + 15 = 30 eurot, mis on

vajalik kulu. Lisaks palus kaebaja esimeses kohtuastmes vastustajalt välja mõista õigusabikulud

2330 eurot ja ringkonnakohtus 1097,51 eurot (mõlemad summad koos käibemaksuga).

Õigusabikulude kandmise kohustuse kohta on esitatud arved. Ringkonnakohus leiab, et

praegune haldusasi ei ole iseenesest keskmisest mahukam ega keerukam. Samas esitas

vastustaja sisulised selgitused teabenõude täitmisega seotud asjaolude kohta alles

3-19-2186

11(11)

kohtumenetluses ning vastustaja põhjendustele vastamist ja nende ümberlükkamiseks

täiendavate tõendite kogumist ei saa kaebajale ette heita. Ringkonnakohtus kordas kaebaja

osaliselt juba varem esitatud seisukohti, kuid sellevõrra on tema apellatsioonimenetluse

õigusabikulud ka väiksemad. Kokkuvõttes peab ringkonnakohus kaebaja menetluskulusid täies

ulatuses vajalikuks ja põhjendatuks ning mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja 15 + 15 +

2330 + 1097,51 = 3457,51 eurot.

28. HKMS § 175 lg 3 alusel ja andmesubjektide õiguste kaitseks tuleb asendada avaldatavas

otsuses Y ja Q nimed ja arstikoodide numbrid tähemärgiga, sest kohtuasja sisu mõistmiseks ei

ole vajalik teada, millistest konkreetsetest isikutest jutt käib.

(allkirjastatud digitaalselt)