3-21-1401/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.01.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1401

Haldusasi

Osaühingu AP Metsatööd kaebus tuvastada

Keskkonnaameti 28.05.2021 ja 01.06.2021 ettekirjutuste

õigusvastasus

Menetlusosalised

Kaebaja – Osaühing AP Metsatööd, volitatud esindaja

Maiu Paloots

Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Rutt

Grünberg

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta kaebaja 14.12.2021 avalduse lisa 1 metsateatis nr 50000520940 asja materjalide

juurde.

2. Rahuldada kaebus osaliselt ja tuvastada Keskkonnaameti 01.06.2021 ettekirjutuse

Osaühingule AP Metsatööd õigusvastasus Saku valla Tänassilma küla Aaviku kinnistu

(kinnistusraamatu registriosa 5613902) eraldist 8 puudutavas osas. Ülejäänud osas jätta

kaebus rahuldamata.

3. Mõista Keskkonnaametilt Osaühingu AP Metsatööd kasuks välja menetluskulud

summas 7,5 eurot. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 28.02.2022 (halduskohtumenetluse

seadus (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet registreeris 26.02.2021 metsateatised nr 50000473196, 50000473194,

50000473192, 50000473190, 50000473188, 50000473186, 50000473184, mille alusel on

õigus teostada lageraiet Saku vallas Tänassilma külas Aaviku kinnistul (kinnistusraamatu

registriosa 5613902) eraldistel 8, 9, 10, 11, 12, 13 ja 14.

2. Keskkonnaamet andis 26.05.2021 Aaviku kinnistul tegutsevale Osaühingu AP Metsatööd

harvesterijuhile korralduse peatada puude langetamine lindude pesitsemise ajal esialgu kuni

29.05.2021.

3. Keskkonnaamet peatas 28.05.2021 ettekirjutusega Osaühingule AP Metsatööd raietööd

Harju maakonnas Saku vallas Tänassilma külas Aaviku kinnistul lindude pesitsemise kaitseks

kuni 01.06.2021 (kaasaarvatud).

4. Keskkonnaamet teostas 29.05.2021 Aaviku kinnistul paikvaatluse, et kontrollida, kas raie

võib häirida pesitsevaid linde.

5. Keskkonnaamet peatas 01.06.2021 ettekirjutusega Osaühingule AP Metsatööd raietööd

Harju maakonnas Saku vallas Tänassilma külas Aaviku kinnistul kuni 15.07.2021

(kaasaarvatud).

6. Tartu Halduskohtus registreeriti 25.06.2021 Osaühingu AP Metsatööd kaebus nõudes

tuvastada Keskkonnaameti 28.05.2021 ja 01.06.2021 ettekirjutuste õigusvastasus ja tühistada

Keskkonnaameti 01.06.2021 ettekirjutus.

7. Tartu Halduskohus andis 28.06.2021 määrusega asja kohtualluvuse järgi üle lahendamiseks

Tallinna Halduskohtule. Määrus jõustus 15.07.2021.

8. Tallinna Halduskohus võttis 01.09.2021 määrusega kaebuse menetlusse nõudes tuvastada

Keskkonnaameti 28.05.2021 ja 01.06.2021 ettekirjutuste õigusvastasus

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Osaühingu AP Metsatööd põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Metsaseadus (MS) ega looduskaitseseadus (LKS) ei sea üldist keeldu raie teostamiseks

lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Metsateatiste ilma pesitsusaegsete

piiranguteta kinnitamisega 26.02.2021 on Keskkonnaamet kinnitanud, et raie teostamine

Aaviku kinnistul on aastaringselt kooskõlas õigusaktidega. Enne raiete alustamist ei ole

kaebaja metsameister raieala ülevaatusel raiealal linnupesasid tuvastanud. Haldusaktide

andmine ei tohi kahjustada õiguspärast ootust teha metsaraiet vastavalt kinnitatud

metsateatisele ka kevadisel ajal. Kevadiste häiringute tuvastamisel ja tegevuste piiramisel

tuleb lähtuda juhtumipõhiselt ja proportsionaalsuse printsiibist. Keskkonnaamet oleks võinud

kaebaja tähelepanu juhtida ettekirjutuseta ja sunniraha hoiatuseta, nt selgituse, ettepaneku või

soovituse vormis.

2) Kui riik leiab, et liikide arvukuse hoidmise eesmärgil on raiete piiramise vajadus metsades

kõiki asjaolusid arvestades ilmne, on MS § 40 lg 10 kohaselt keskkonnaministril võimalus

piirata määrusega raie tegemist ajavahemikul 15. aprillist 15. juunini. Keskkonnaamet ei ole

väitnud, et oleks Keskkonnaministrile vastava ettepaneku teinud.

3) Keskkonnaameti uus halduspraktika ei ole linnudirektiivi kohaselt möödapääsmatu.

Linnudirektiiv1 käsitleb kõikide looduslikult esinevate linnuliikide kaitset ning kohustab

hoidma lindude arvukuse tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja

kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud

vajadusi. Ranged kaitsekohustused on seatud üksnes direktiivi lisas 1 nimetatud linnuliikidele

(haruldased ja väljasuremisohus liigid). Eeltoodust tulenevalt on linnudirektiivi kohaselt

inimtegevus mõistlikes piirides võimalik, kui sellega ei kaasne ülemäärane haruldaste lindude

kahjustamine ning ka looduslikult esinevate linnuliikide arvukus on hoitud mõistlikul tasemel.

Keskkonnaametil on võimalik teiste looduslike linnuliikide arvukust kaitsta pesitsusaegse raie

keelamisega metsateatise väljastamisel kaitstavatel loodusobjektidel.

4) LKS § 55 lg 61 p-dega 1 ja 2 on keelatud tahtlik tegevus, mis on konkreetselt suunatud

pesade hävitamisele või lindude häirimisele. Metsandus seda ei ole. Kaebaja ei ole raiet

teostanud tahtlusega hävitada linnupesi või häirida linde. Linnupesade hävimist ei ole ka

tuvastatud. Linnudirektiivi artikli 5 ja loodusdirektiivi artikli 12 lg 1 ingliskeelsetes

originaaltekstides ning ka saksakeelsetes versioonides sisaldub kavatsetuse mitte tahtluse

mõiste. Kui lähtuda Keskkonnameti LKS § 55 lg 61 p-le 1 ja 2 rakendatavast tahtluse

tõlgendusest seoses raietegevusega ja eeldusest, et igas metsas on linnud ja raiega kaasneb

pesade tahtlik hävimine ja lindude tahtlik häirimine, jääb arusaamatuks vajadus LKS

muutmiseks.

5) Euroopa Kohtu kohtujurist J. Kokott on oma 10.09.2020 ettepanekus leidnud, et kui

lindude kahjustamine ei ole eesmärk, vaid seda ainult mööndakse, kehtivad linnudirektiivi

artikli 5 punktides a ja b ette nähtud keelud ainult niivõrd, kuivõrd see on vajalik, et hoida

asjaomaste liikide arvukust artiklist 2 tuleneval tasemel. Keskkonnaamet on jätnud

ettekirjutustes välja toomata, kas lindude raieaegne häirimine on linnudirektiivi eesmärkide

kohaselt oluline või mitte. Samuti ei nähtu ettekirjutustest, et viidatud liikide arvukus on

tasemel, mis vajab ranget kaitset. Keskkonnaameti esitatud uuringutest, millest nähtub Eesti

metsalindude arvukuse pikaajaline langustrend, ei nähtu hinnanguid, et liikide arvukus ei

vasta enam linnudirektiivi artiklis 2 esitatud tasemele ja kevad-suvised raied tuleks keelata.

6) 28.05.2021 ettekirjutuse sisulises põhjenduses ei ole viidet konkreetsetele teadustöödele,

millele tuginedes on haldusorgan väitnud, et igas metsas pesitseb vähemalt üks paar linde ühe

ha kohta. Ka ei ole märgitud, mis linnud antud kinnistul võivad pesitseda ega ole kindlaks

tehtud, kas kinnistul mõni lind ka pesitseb. Samuti ei ole tuvastatud, et kaebaja oleks rikkunud

LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 nõudeid ega arvestatud registreeritud metsateatisi. Kaalumata on

kaebaja huvid ja võimalikud alternatiivid. Keskkonnaameti „Lindude pesitsemist häirivate

raietööde peatamise juhise“ (juhis) kohaselt teostatakse kohapealne kontroll lindude

pesitsemist häirivate metsaraiete teadete osas, eelkõige kui raiet teostatakse kaitstaval

loodusobjektil või on tuvastatud lindude pesitsemine. Kui kohapealsel kontrollil ei ole kuulda

ega näha ühtegi lindu, võib raietöödega jätkata. 28.05.2021 ettekirjutuses ei sisaldu inspektori

poolt 26.05.2021 kontrollil vahetult tajutud asjaolusid. Keskkonnaamet on rikkunud

uurimispõhimõtet, jättes välja selgitamata otsustamisel olulised asjaolud (sh mis metsaga on

tegemist, kus see paikneb, kas ja mis linnud kinnistul pesitsevad, kus nad pesitsevad jms).

Ettekirjutusega on asunud ennetama abstraktset ohtu, mis ei anna alust ettekirjutuse

tegemiseks.

7) 01.06.2021 ettekirjutus erineb 28.05.2021 ettekirjutusest sisuliselt üksnes selles, et

ettekirjutuse teksti on täiendavalt ümber kopeeritud ametniku poolt koostatud

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30.11.2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta

(ELT 2010, L 20, lk 7), mida on muudetud nõukogu 13.05.2013. aasta direktiiviga 2013/17/EL, millega

kohandatakse teatud direktiive keskkonna valdkonnas seoses Horvaatia Vabariigi ühinemisega (ELT 2013, L

158, lk 193).

pesitsushinnang. Keskkonnaamet oleks pidanud koos ettekirjutusega esitama ka dokumendid,

millele ettekirjutus tugineb (paikvaatluse protokoll, hinnang). Hinnang on allkirjastamata.

Hinnang ei ole kontrollitav, on vastuoluline ja sisaldab oletusi, mis ei tugine kohapeal

tuvastatud asjaoludele ja on seetõttu lubamatud. Eksperthinnangu koostajal ei ole olnud

veendumust isegi ühe kindla pesitsuse osas, sest on märgitud, et porri pesa võib asuda ka

väljaspool kinnistut. Hinnangu kohaselt on tuvastatud tõenäoline pesitsus eraldisel 14

(metsvint ja rasvatihane) ja 13 (käblik). Hinnangu andja seisukoht raietega tõenäoliselt

hävitatud ja täiendava raiega lähikuudel hävitatavate pesade kohta on oletuslik. Kuigi

eraldistel 8, 11, 12 ei ole kindlat või tõenäolist pesitsemist tuvastatud, on 01.06.2021

ettekirjutuses peatatud raie kogu kinnistul. Pelgalt võimaliku pesitsemise tuvastamine ei anna

alust raietööde peatamiseks kogu kinnistul. 01.06.2021 ettekirjutuses on vaid üldised viited

õigusaktidele ja täies mahus ümber kirjutatud hinnangus esitatu, sh oletused, mida

ettekirjutuse tegemisel arvestada ei tohiks. Lisaks asub Keskkonnaamet vaidlustatud

haldusakte alles kohtus motiveerima, samuti ettekirjutuse aluseks olevaid asjaolusid ja

põhjendusi ümbermotiveerima ja täiendama. See kinnitab, et haldusakti andmisel

pesitsushinnangus esitatut haldusorgan tegelikult kontrollinud ja hinnanud ei ole.

8) Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2021 kohtumäärust haldusasjas nr 3-20-2652 ei saa

käsitleda pretsedendina, mis kardinaalselt keelab mistahes lindude häirimise. Euroopa Kohtu

eelotsusega kohtuasjades nr C-473/19 ja C-474/1910 päädinud vaidlus toimus käesolevast

teistel asjaoludel - Rootsi Kuningriik lubas kaitsealal lageraiet ega käsitlenud metsandust

tegevusena, mis võiks kahjustada või häirida loodusdirektiivi2 ja linnudirektiivi alusel

kaitstavaid elupaiku ja liike. Euroopa Kohus ei tõlgendanud mitte linnudirektiivi vaid

loodusdirektiivi artikli 12 lg-t 1. Linnudirektiiv ja loodusdirektiiv ei ole samasisulised ja

erinevad on ka nende eesmärgid. Majandusmetsade raiel ei ole Keskkonnaametil alust

tõlgendada tahtlust sarnaselt loodusdirektiivi alusel kaitstavate aladega. Kaitstavaid liike

puudutavaid reegleid ei saa automaatselt üle kanda kõikidele linnuliikidele. Eelotsusest saab

hoopis järeldada, et kui jutt on kõikidest lindudest, siis kehtivad leebemad reeglid.

9) Keskkonnaamet on avalikult kättesaadavas teabes üksnes soovitanud kevadsuvisel

perioodil raiet mitte teha ega ole selgitanud, et LKS § 55 lg 61 tahtluse sisustamisel

tuginetakse karistusseadustiku (KarS) §-le 16. Kuskilt ei nähtu infot raiete peatamise

võimaluse kohta. Metsaregistri kodulehelt viidatud bännerit valdaval osal aastas ei leia.

Metsateatisi võib esitada aastaringselt. Asjassepuutuvates metsateatistes ei ole seatud

pesitsusperioodi puudutavaid tingimusi või selgitusi, et igas metsas pesitsevad linnud ja

pesitsusperioodil võidakse raie peatada. Vastavaid selgitusi ei sisalda ka täna kinnitatud

majandusmetsa puudutavad metsateatised. Ka kaitstavatele loodusobjektidele väljastatavatele

metsateatistele lisatakse täna üksnes soovitus vältida raiet ajavahemikus 15.märts-31. juuli.

10) Keskkonnaameti poolt raiete peatamine oli ootamatu. Adressaate ei ole halduspraktika

muutumisest teavitatud. Keskkonnaamet on alustanud ettekirjutuse menetlust kaebuse

saamisel seoses sellega, et Aaviku kinnistul teostatakse raiet. Ettekirjutusest ei selgu selle

kaebuse sisu. Õiguskantsler on 05.07.2021 kirjas edastanud, et halduspraktikat, kus

metsateatiste kehtivus peatatakse või tehakse loomakaitseseaduse (LoKS) § 7 lg 1 p 3 alusel

ettekirjutus vaid siis, kui Keskkonnaametile on esitatud kaebus, ei saa pidada hea halduse

põhimõttega kooskõlas olevaks. See ei vasta ka võrdse kohtlemise põhimõttele ning piirab

ettevõtlusvabadust. Pelgalt statistilistele andmetele tuginedes LoKS § 7 lg 1 p 3 kohaldamine

ja raiete peatamine ei ole põhjendatud. Kui Keskkonnaamet loeb õigeks ettekirjutuses esitatu,

et igas metsas pesitseb vähemalt 1 paar linde 1 ha kohta ja loeb metsaraie mööndusteta

lindude tahtlikuks häirimiseks, siis peaks Keskkonnaamet suutma seda väljendada ka

2 Nõukogu 21.05.1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja

taimestiku kaitse kohta (EÜT 1992, L 206, lk 7; ELT eriväljaanne 15/02, lk 102), mida on muudetud nõukogu

13.05.2013. aasta direktiiviga 2013/17/EL (ELT 2013, L 158, lk 193).

metsateatises vastava metsateatise adressaadile. Keskkonnaamet on pädev kontrollima

metsateatise menetluses kavandatud tegevuse vastavust lisaks MS-le, selle alusel antud

määrustele ja LKS-s sätestatud regulatsioonile ning ka nimetatud aktidest väljapoole jäävate

õigusaktide nõuetele.

11) Ettekirjutuses eeldatakse, et linnud pesitsevad kuni 15.07.2021. Pesitsushinnangut

koostades ei ole võimalik tõsikindlalt määrata, millal viimane linnupoeg pesast lahkub ning

seda tehakse hinnanguliselt. Keskkonnaametil on võimalus hinnata konkreetsele alale

iseloomulike lindude tavapäraseid pesitsusaegu ja seada vajadusel tingimused, mida peaks

metsateatise omanik järgima, et ei läheks vastuollu LKS § 55 lg 61 p-s 1 ja 2 sätestatud

keeluga. See võimaldaks raietööde aega ja selleks vajalikke ressursse paremini planeerida ja

seadusest tulenevate piirangute ulatust paremini ette näha.

12) Keskkonnaametil oli võimalus ka kaebaja esindaja ära kuulata ja kutsuda paikvaatluse

juurde.

13) Kinnistul teostati töid harvesteriga, mis aasib ja järkab tüved koheselt puu langetamisel.

On positiivne, et Keskkonnaamet võimaldas langetatud metsamaterjali koondada ja kokku

vedada.

10. Keskkonnaamet leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

1) Aaviku kinnistu metsateatistes lindude pesitsemisajaga seonduvate piirangute puudumine

ei muuda ettekirjutusi õigusvastaseks. LKS § 55 lg 61 p-d 1 ja 2 kehtivad kaebajale ka ilma

selleta. On üldtuntud asjaolu, et metsas pesitsevad kevadel linnud. Soovitus pesitsusajal raiet

mitte teha on leitav nii Erametsaliidu kui ka Keskkonnaministeeriumi kodulehtedelt ning

lisaks metsateatiste registris bännerina. Kaebaja pidi metsandusvaldkonnas pikalt tegutsenud

äriühinguna olema teadlik LKS § § 55 lg 61 p-des 1 ja 2 sätestatud keeldudest ning arvestama,

et nende keeldude tagamiseks võib Keskkonnaamet raie peatada. Kaebajal ei ole õiguspärast

ootust, et Keskkonnaamet ei takistaks lindude häirimist nende pesitsemise ja poegade

üleskasvatamise ajal. Kuna metsateatis ei anna kaebajale õigust teha raiet LKS § 55 lg 61 p 1

ja 2 rikkudes, ei pidanud Keskkonnaamet raie peatamisel metsateatisega arvestama.

2) Lindude pesitsemisega seotud piirangute lisamine metsateatistele ei ole põhjendatud ega

võimalik. 12 kuud kehtivale metsateatisele ei ole otstarbekas pesitsusega seotud

kõrvaltingimusi seada eelkõige seetõttu, et vastustajal puudub teadmine, millal täpselt

metsaomanik raieid teostada soovib ning kas need langevad mõne eraldisel pesitseva linnu

pesitsusaega või mitte. LKS § 55 lg-st 61 tulenevad piirangud kehtivad aastaringselt, mitte

ainult pesitsusajal. Keeldude piiritlemine metsateatises mingi kindla ajaperioodiga annaks

justkui õiguse metsateatistel märkimata perioodil keelde mitte järgida. Keskkonnaamet saab

metsateatise registreerimisel kontrollida raiete vastavust õigusaktide nõuetele tuginedes talle

teadaolevatele andmetele. Kas, millal ja millised linnud eraldisel pesitsevad ei kuulu nende

andmete hulka. Samuti varieeruvad need andmed aastate ja piirkondade lõikes. Seega ei ole

Keskkonnaametil võimalik tõsikindlalt prognoosida, mis ajal linnud kevadel konkreetsesse

metsa jõuavad. Ka ei ole võimalik, et iga metsateatise registreerimisel kevadsuvisel perioodil

käiks Keskkonnaamet kohapeal lindude tegelikku pesitsemist hindamas. Keskkonnaamet

lähtub eeldusest, et isikud käituvad seadusekuulekalt. Nimetatud keeldusid tuleb järgida

metsatööde tegijal. Kaebaja ei saanud kuidagi järeldada, et neid keelde ei peagi järgima.

3) Riiklikku järelevalvet LKS-st tulenevate nõuete üle teostab Keskkonnaamet, kellel on

seega õigus ja kohustus LKS § 55 lg 61 p 1 või 2 sätestatud keeldude rikkumise või rikkumise

ohu korral võtta korrakaitseseaduses (KorS) sätestatud meetmed rikkumise või ohu

kõrvaldamiseks. Samuti tuleneb õigus pesitsevate lindude kaitse eesmärgil raiete peatamiseks

loomakaitseseaduse (LoKS) § 7 lg 1 p-st 3. See õigus ja kohustus on Keskkonnaametil

sõltumata sellest, kas keskkonnaminister on MS § 40 lg 10 alusel raiet piiranud või kas

Keskkonnaamet on eelnevalt keskkonnaministrile MS § 40 lg 10 rakendamise ettepaneku

teinud. Kuivõrd ettekirjutustes on põhjendatud, miks raie on keelatud just ettekirjutuste

resolutsioonis nimetatud perioodiks, ei oma tähtsust see, et MS § 40 lg-s 10 määratud periood

sellest perioodist erineb.

4) Ettekirjutustes ei ole tuginetud üldisele keelule vaid KorS § 28 lg-st 1 ja LoKS § 7 lg 1 p-st

3 tulenevale õigusele ja LKS § 55 lg 61 p-dest 1 ja 2 tulenevale vajadusele raie konkreetsel

juhul peatada. Ettekirjutustes on selgitatud, et isikut peab teavitamise hetkest alates raiega

lindude pesitsusaegset häirimist ning lindude ja nende munade kahjustamist või hävitamist

võimalikuks pidama. Seega loetakse raietöödega jätkamine peale korralduse andmist lindude

tahtlikuks häirimiseks pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Samal põhjusel loetakse

raietööde käigus lindude pesade ja munade hävitamine või kahjustamine tahtlikuks. Seega

esines oht, et raiega jätkamisel rikutakse LKS § 55 lg 61 p-des 1 ja 2 sätestatud keelde, mida

tuli tõrjuda.

5) Vaidlustatud ettekirjutuste tegemist toetab asjaolu, et Eesti metsalindude arvukus on juba

pikaajaliselt langustrendis. Tartu Ülikooli linnuökoloogia teaduri M. Mägi läbiviidud

uuringust nähtub, et tõenäoliselt luhtub vähemalt uuendusraiete piirkonnas suure osa lindude

pesitsemine. Kuigi protsendina kogu metsalinnustikust on raie käigus hukkunud poegade

osakaal väike (0,2% aastas), on tegu kumuleeruva protsendiga.

6) Aaviku kinnistul viidi kohapealne kontroll läbi 26.05.2021 kl 22:30–23:30. Kuigi väljas oli

juba pime ja linnud pimedas üldjuhul ei häälitse, õnnestus inspektoril kuulda 1–2 linnu laulu.

Asjaolu et 28.05.2021 ettekirjutusele on jäänud märkimata, et inspektor tuvastas kohapealsel

kontrollil lindude laulu, ei muuda ettekirjust õigusvastaseks. „Lindude pesitsemist häirivate

raietööde peatamise juhis“, millele kaebuses viidatakse, kinnitati alles 03.06.2021. Kuna

maikuu on paljudele lindudele tavapäraseks pesitsusajaks, oli inspektoril alust arvata, et

raiutaval alal pesitsevad linnud. Eesmärgiga teha kõik võimalik vältimaks ekslikku raie

peatamist, peatati raie esialgselt vaid kuni 01.06.2021. Selle aja jooksul paluti asjatundjal

hinnata, kas ja millised linnuliigid, millistel kinnistu eraldistel pesitsevad ning kas, millistel

eraldistel ja kui pikalt on vajalik raie ajutine keelamine. Hinnang oli aluseks 01.06.2021

ettekirjutuse tegemisel. Väide, et igas metsas pesitseb vähemalt 3 paari linde ha kohta, on

kontrollitav, kuid vajadus ettekirjutuse tegemiseks esines ka seda seisukohta arvesse võtmata.

Kuna järelevalve inspektoril puudub pädevus määrata, kas ja millised linnud ning millise

tõenäosusega kinnistul pesitsevad, ei olnud võimalik seda infot 28.05.2021 ettekirjutusse

lisada.

7) Raie peatamise ettekirjutuse tegemiseks ei ole vajalik tuvastada LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2

nõuete rikkumine, vaid piisab nõuete rikkumise ohu tuvastamisest. Raie jätkamist võis kasumi

teenimise eesmärgil ilma sunnivahendi hoiatusega korralduseta pidada piisavalt tõenäoliseks.

Raie peatamisega ei olnud võimalik oodata kuni täpsemate asjaolude väljaselgitamiseni, kuna

selle ajaga oleks raietööd 3,6 ha suurusel alal suuremas osas või täielikult teostada jõutud ning

ettekirjutuse eesmärgi saavutamine oleks olnud võimatu. Isegi kui kaebaja oleks vastuväiteid

esitanud, ei oleks ettekirjutus nende mõjul tegemata jäänud ega selle sisu muutunud.

Keskkonnaamet möönab, et paikvaatlusele oleks võinud kutsuda ka kaebaja esindaja.

8) Linnudirektiivi art-s 5 sätestatud keelud kehtivad kõigi liikmesriikide Euroopa

territooriumil looduslikult esinevate linnuliikide suhtes. Linnudirektiivi art-st 2 tulenevalt ei

ole LKS § 55 lg 61 p-des 1 ja 2 sätestatud keeldude rakendamise eelduseks, et liik oleks

haruldane või väljasuremisohus. Linnudirektiivi art 2 tingimustele vastavaid linnuliigi

populatsioonide numbrilisi näitajaid ei ole kehtestatud. Kaitsealuse liigi püüdmise ja häirimise

keeld on kehtestatud üldisest keelust eraldi LKS § 55 lg-s 6. LKS § 55 lg 61 p-dest 1 ja 2 ei

tulene võimalust nende rakendamisel kaaluda kaebaja huve. Kuna linnudirektiivi art 5

kohaselt tuleb p-des a–e sätestatud meetmed kehtestada siseriikliku õigusega, siis tuleb

siseriiklike nõuete kehtestamisel arvestada mh art 2 toodud kaalutlustega. Kuivõrd LKS § 55

lg 61 p-des 1 ja 2 on sätestatud erandid, mil pesade ja munade tahtlik hävitamine ja

kahjustamine ning lindude häirimine on lubatud, siis võib järeldada, et nimetatud erandite all

on loetletud tegevused ja olukorrad, mille keelamine ei ole direktiivi eesmärkide seisukohalt

oluline, st olukorrad, mil Keskkonnaametil on võimalik erinevaid huve kaaluda. Seega kõik

tegevused ja olukorrad, mis nimetatud erandite alla ei lange, on direktiivi eesmärkide

seisukohalt olulised ning nende puhul puudub Keskkonnaametil kaalutlusruum.

9) LKS § 55 lg 61 p-d 1 ja 2 on väärteo koosseisu sisaldavad sätted, mille koosseisus olevat

tahtlust tuleb sisustada KarS § 16 alusel. Ka ei täidaks LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 tahtluse

tõlgendamine üksnes otsese tahtlusena lindude pesitsuse kaitse eesmärki. Euroopa Kohus on

eelotsuses nr C-473/19 ja C-474/19 leidnud, et pesade ja munade hävitamist ja kahjustamist

ning lindude häirimist loetakse tahtlikuks ka juhul, kui see ei ole teo tegija otsene eesmärk,

vaid teo tegija möönab sellise hävitamise, kahjustamise või häirimise võimalikkust. Kuigi

Euroopa Kohus on eelotsuses sisustanud tahtluse mõistet loodusdirektiivi art 12 lg 1

tähenduses, omab see mõju ka linnudirektiivi art 5 kohase tahtluse tõlgendamisel, kuna

mõlemad kehtestavad sisuliselt samasugused keelud. Tahtlus ei ole loodus- ja linnudirektiivi

kohast häirimise keeldu eristavaks tingimuseks ning ühtse praktika seisukohalt on

põhjendatud analoogia korras sisustada linnudirektiivi art 5 kohast tahtluse mõistet

samamoodi nagu loodusdirektiivi kohast tahtluse mõistet. Ka kohtujurist J. Kokotti on

ettepanekus välistanud linnudirektiivi art 5 kohase tahtluse piiramise üksnes otsese tahtlusega.

10) Raie peatamisele ei olnud teisi sobivaid ja sama efektiivseid, kuid kaebajat vähem

koormavaid alternatiive. Ka ei ole võimalikke alternatiive välja toodud kaebuses. Kaebajale

jäi peale ettekirjutuse kehtivuse lõppu veel seitse kuud raie teostamiseks. Ettekirjutustega

keelati üksnes puude ja põõsaste langetamine. Seega oli ka ettekirjutuste kehtivuse ajal

kaebajal võimalik teha MS § 28 lg 1 p-des 2-4 nimetatud metsatöid.

11) Sellel, et kassid linde murravad, pole metsades linnupesade hävimise tõttu surevate

lindudega mingit pistmist ning selle ohu tõrjumisega peab vajadusel tegelema kohalik

omavalitsus. Asjas ei oma tähtsust ka kaebaja väited seoses LKS uuendamisega.

12) Ettekirjutusest oleks võinud selgemini nähtuda asjaolu, et pesitsushinnang on 01.06.2021

ettekirjutusse kopeeritud muutmata kujul. See ei muuda ettekirjutust siiski õigusvastaseks.

Õigusaktidest ei tulene nõuet, et Keskkonnaameti ametnik peaks oma ametiülesannete

täitmiseks haldusmenetluse raames antava hinnangu allkirjastama. Keskkonnaamet lähtus

pesitsevate lindude tuvastamisel linnuatlases3 toodud rahvusvaheliselt üldtunnustatud

metoodikast. Selle järgi loetakse pesitsevateks need linnud, kelle puhul tuvastatakse vaatluse

käigus kategooriatele “tõenäoline pesitsemine“ või „kindel pesitsemine” vastavad tunnused.

Seejuures peab Keskkonnaamet vajalikuks kohandada linnuatlase metoodikat tõenäolise

pesitsemise kategooria T (territoriaalne laul) osas, mis eeldab laulu korduvat registreerimist.

Kui territoriaalne laul fikseeritakse linnuliigi pesitsusperioodi kõrghetkel, on ka ühekordsel

laulu kuulmisel põhjendatud järeldada, et linnuliigi pesitsus sellel alal juba käib. Kuna

vaidlustatud ettekirjutused ja paikvaatlus tehti enne Keskkonnaameti juhise lindude

pesitsemist häirivate raietööde peatamiseks valmimist 03.06.2021, siis ei lähtunud

paikvaatluse läbiviinud spetsialist ja ettekirjutuse teinud inspektor pesitsuskriteeriumi

tuvastamisel veel juhisest vaid järgisid rangelt linnuatlase metoodikat. Ettekirjutuse

tegemiseks oli alus olemas ka juhul, kui jätta algselt võimaliku pesitsejatena tuvastatud linnud

juhendi alusel tõenäolisteks pesitsejateks ümberkvalifitseerimata. Lisaks nähtub

pesitsushinnangust, et eraldiste 11 ja 12 (kokku 0,6 ha) piiril tuvastati ka metsvindi tõenäoline

pesitsus, kuigi ettekirjutusse on see jäänud märkimata.

3 Elts J., Kuus A., Leibak E. (koostajad) 2018. Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Eesti

Ornitoloogiaühing, Tartu.

13) Paikvaatlusel tuvastati vaid osa kinnistul pesitsevatest linnuliikidest. Vaatluse eesmärk oli

tõendada, et alal pesitsevad linnud. Kuna juba paikvaatlusel tuvastati kõigil täielikult raiumata

eraldistel mitmeid pesitsevaid linde, on kinnistu lindudele sobivaks pesitsuspaigaks. Võttes

arvesse paikvaatlusel tuvastatud pesitsevate lindude arvu, nende pesitsustihedust ja

pesitsusperioodi, oli põhjendatud keelata raie tervel kinnistul kuni 15.07.2021.

14) Pesitsusterritooriumi määratlemine on keeruline, sõltub linnuliigist ning Keskkonnametile

ei ole teada teadusuuringuid, millele tuginedes võiks käesoleval juhul territooriumi suuruse

tõsikindlalt määratleda. Kuna lõpetamata raietöödega eraldised ei ole suured ja igal eraldisel

tuvastati mitme linnupaari pesitsus, oli põhjendatud lugeda need eraldised täies ulatuses

pesitsuspiirkonnaks ning peatada neil raie täielikult.

15) Kuigi ettekirjutuse aluseks olnud LKS § 55 lg 61 p-d 1 ja 2 jõustusid 01.02.2009 ning neid

ei ole vahepeal muudetud, on Euroopa Kohtu 04.03.2021 eelotsusega kohtuasjades nr C-

473/19 ja C-474/19 ja Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2021 määrusega nr 3-20-2652

muutunud õigusruum nende tõlgendamisel. Halduspraktika muutumine ja arenemine vastavalt

kohtupraktikale, ühiskonna üldistele arusaamadele ja hinnangutele ning faktilise olukorra

muutustele on tavapärane. Varasem leebem praktika (teavitused, juhised, bänner

metsaregistris jne), ei tähenda, et tahtluse mõistet oleks kuidagi teisiti sisustatud.

Keskkonnaamet möönab, et sügis-talvisel perioodil oleks olnud võimalik läbi viia

teavituskampaania juhtimaks tähelepanu kevad-suvise perioodi pesitsusaegsetele metsaraiete

piirangutele, kuid selle tegemata jätmine ei muuda raie peatamise ettekirjutust õigusvastaseks.

16) Keskkonnaamet ei ole ettekirjutuse tegemisega rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet.

Metsatööde lauskontroll ei oleks mõistlik ega ressursside piiratuse tõttu ka võimalik. Küll aga

on Keskkonnaametil kohustus kontrollida kaebusi LKS § 55 lg 61 rikkumise või rikkumise

ohu kohta. Samuti teostatakse raiete üle pistelist kontrolli ka ilma kaebusteta. Kaebus või

kontroll ei too paratamatult kaasa raie peatamist.

17) Kaebaja 14.01.2021 menetlusdokumendile lisatud metsateatis ei tõenda, et

Keskkonnaamet kaitsealadel raieid ei keela, mistõttu ei oma see asjas tähtsust ja tuleb jätta

asja juurde võtmata.

18) Keskkonnaamet on vaidlustatud ettekirjutusi tehes lähtunud kõigist kohtumenetluses

esitatud põhjendustest v.a lindude pesitsuskategooriatest ulatuses, milles oli vajalik nende

hilisem ümberkvalifitseerimine.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Vastustaja taotleb kaebaja 14.12.2021 esitatud tõendi (metsateatis nr 50000520940) vastu

võtmata jätmist. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab

selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas

tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või

see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Vastustaja hinnangul ei oma see metsateatis

asjas tähtsust, kuna sellega ei ole võimalik tõendada käesolevas asja vaidluse all olevate

ettekirjutuste õigusvastasust. Samuti jääb arusaamatuks, mida kaebaja sellega tõendada

soovib, ning see metsateatis ei tõenda, Keskkonnaamet kaitsealadel raieid ei keela. Kohus ei

näe põhjust jätta metsateatist nr 50000520940 asja juurde võtmata. Kaebaja tugineb sellele

vastustaja metsateatiste registreerimise praktikat kommenteerides. Ilma selleta oleksid kaebaja

väited paljasõnalised, mistõttu ei saa metsateatist nr 50000520940 tõendina täiesti

tähtsusetuks pidada. Seega jätab kohus vastustaja taotluse rahuldamata.

12. Esmalt märgib kohus, et puude langetamine peatati Aaviku kinnistul juba

Keskkonnaameti 26.05.2021 suulise korraldusega, mis vormistati 28.05.2021 kirjaliku

ettekirjutusena. Kohus käsitleb neid kahte ühtselt 28.05.2021 ettekirjutusena.

13. Kohus nõustub kaebajaga, et käesolevalt ei ole õigusaktides sätestatud üleüldist keeldu

lindude pesitsusajal metsatööde tegemiseks. Sellist keeldu ei sisaldanud ka Aaviku kinnistule

registreeritud metsateatised. Siiski on kohus seisukohal, et kaebajale Aaviku kinnistu raieteks

registreeritud metsateatised, millel puudusid LKS § 55 lg-st 61 tulenevad piirangud, ei

välistanud hiljem ettekirjutustega nende metsateatistega lubatud raiete peatamist LKS § 55 lg

61 p-de 1 ja 2 alusel. LKS § 55 lg 61 p-d 1 ja 2 keelavad üldreeglina looduslikult esinevate

lindude pesade ja munade tahtliku hävitamise ja kahjustamise või pesade kõrvaldamise ning

tahtliku häirimise, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Keskkonnaametil ei ole

kohustust metsateatiste registreerimisel selliste piirangute seadmiseks. Vastustaja on

käesolevas menetluses piisavalt ammendavalt selgitanud, et Keskkonnaametil puuduvad

andmed selle kohta kas, millal ja millised linnud eraldisel pesitsevad, mistõttu ei saa

Keskkonnaamet metsateatise registreerimisel hinnata, kas ja millisel perioodil on raie

teostamine konkreetsel eraldisel vastuolus LKS § 55 lg-s 61 sätestatud keeldudega. Niisiis ei

ole kohtu hinnangul vastustajale etteheidetav see, et ta metsateatistele LKS § 55 lg-st 61

tulenevaid piiranguid ei märkinud. Keskkonnaametil ei olnud kohustust ka LKS § 55 lg 61

tõlgendamise ja selles sisalduvate keeldude järgimist tagavate meetmete rakendamise kohta

metsateatistesse selgitusi lisada. Asjaolu, et metsades pesitsevad linnud ning nende pesitsuse

tahtlik häirimine metsatöödega ei ole lubatud, pidi kaebajale teada olema. Kaebaja on

metsandusvaldkonnas pikalt tegutsenud ettevõtja ning peab valdkonda reguleerivate

õigusaktidega kursis olema. Sellele teadlikkusele viitab ka kaebaja väide, et kaebaja

metsameister kontrollis enne raietööde algust, kas raiealal asub linnupesasid. Kohtu hinnangul

ei saanud kaebaja eeldada, et olukorras, kus hiljem siiski Keskkonnaamet tuvastab kinnistul

pesitsevad linnud ning seega ka LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 rikkumise ohu, ei võta

Keskkonnaamet mingisuguseid meetmeid kasutusele.

14. Lisaks ei tähenda asjaolu, et selliseid piiranguid ega selgitusi metsateatistel ei ole, et

kaebajal oleks õigus LKS § 55 lg-s 61 sätestatud keeldusid eirata. Tegemist on aastaringselt

igaühe suhtes kehtivate keeldudega, mida kaebaja pidi iseseisvalt järgima. Ka metsaseaduse ja

halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (463 SE, XII Riigikogu koosseis)

seletuskirjas on öeldud: „Metsaomanik peab raiete kavandamisel arvestama kõigi

õigusaktidest tulenevate piirangutega ning metsateatise registreerimisega metsaressursi

arvestuse riiklikus registris võtab ta vastutuse kavandatud tegevuse õigusaktidele vastavuse

eest. Siinkohal tuleb kavandatava tegevuse lubatavust hinnata mitte üksnes metsaseadusest

vaid ka looduskaitseseadusest lähtudes.“ Seega on just metsaomanik see, kellel on eelkõige

vastutus LKS § 55 lg-st 61 tulenevate keeldude järgimise osas, olenemata sellest, kas

Keskkonnaamet on tema tähelepanu sellele eraldi juhtinud või mitte.

15. Kaebaja heidab vastustajale ette, et viimane on alles sel aastal asunud ootamatult LKS §

55 lg 61 p-de 1 ja 2 osas järelevalve korras raietöid peatavaid ettekirjutusi tegema. Kuigi

kohus mõistab, et vastustaja pikaaegse halduspraktika etteteatamata muutmine võis tekitada

teatavat segadust ja pahameelt, mida oleks saanud parema selgitustööga vähendada, ei muuda

see siiski 28.05.2021 ega 01.06.2021 ettekirjutuste tegemist õigusvastaseks. Halduspraktika

muutmine ei ole keelatud ning Keskkonnaametil ei ole kohustust varasemat leebemat

praktikat jätkata. Olukorras, kus Keskkonnaamet leidis, et nende senine tegevus ei ole avaliku

korra tagamiseks piisav olnud, oli põhjendatud rangemate meetmete kasutamine.

16. Ka ei pea kohus võrdse kohtlemise põhimõtet rikkuvaks seda, et kaebajale tehti

28.05.2021 ja 01.06.2021 ettekirjutused kaebuse alusel teostatud järelevalve tulemusena.

Vastava kaebuse saamisel ei saa Keskkonnaamet seda lihtsalt eirata,

vaid Keskkonnaametil on kohustus asjaolusid kontrollida ning vajadusel ka LKS § 55 lg 61

rikkumise ohu tõrjumiseks ettekirjutus teha.

17. Keskkonnaameti eeldus, et isikud teostavad metsateatiste alusel raieid seadustega,

sealhulgas LKS § 55 lg-ga 61 kooskõlas, on kohtu hinnangul põhjendatud. Seega lisaks sellise

kontrolli läbiviimise praktilistele takistustele ja ressursimahukusele, ei oleks ka sisuliselt

põhjendatud, et Keskkonnaamet peaks kohapeal metsaettevõtjate võrdsuse tagamiseks

kontrollima kõiki potentsiaalsel pesitsusajal toimuvaid raieid. Järelevalve läbiviimine esitatud

kaebuste ning pistelise kontrollina on ka teistes valdkondades laialt levinud praktika ega ole

käsitletav isikute ebavõrdse kohtemisena. Seda enam, et kaebuste alusel läbiviidav

järelevalvemenetlus ei vii tingimata raie peatamiseni. Asjaolu, et kaebajale ei ole teada

järelevalvemenetluse algatanud kaebuse täpne sisu ning ka kohtumenetluses ei ole seda

avatud, ei oma asjas tähtsust. 01.06.2021 ettekirjutuses on märgitud, et 26.05.2021 laekus

Keskkonnaametile kaebus raietegevuse kohta lindude pesitsemise ajal Aaviku kinnistul.

Tegemist on piisava alusega, et kontrollida, kas esines LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 rikkumise

oht.

18. Kohus selgitab, et igasugune metsaraie pesitsusajal ei ole ka Keskkonnaameti 28.05.2021

ega 01.06.2021 ettekirjutustest tulenevalt LKS § 55 lg 61 rikkumine. 28.05.2021 ega

01.06.2021 ettekirjutuste aluseks ei ole asjaolu, et kaebaja on LKS § 55 lg-s 61 sätestatud

keeldusid rikkunud, vaid Keskkonnaamet on tuvastanud keeldude rikkumise ohu. Kaebajale ei

olegi ettekirjutustega etteheidetud, et ta oleks tahtlikult lindude pesitsust häirinud, vaid leitud,

et raietööde jätkamisel tõenäoliselt selline tagajärg saabub. Keskkonnaamet on ohu LKS § 55

lg 61 rikkumiseks tuvastanud alates ajast, mil kaebajale anti teada, et raietööde alal pesitsevad

tõenäoliselt linnud. Seega ei eeldanud Keskkonnaamet ettekirjutusi andes, et kaebaja oli

varasemalt pesitsusest teadlik ja rikkus LKS § 55 lg 61 p 1 ja 2.

19. Keskkonnaamet peatas 28.05.2021 ettekirjutusega puude langetamise Aaviku kinnistul

lindude pesitsemise kaitseks esialgselt kuni 01.06.2021 (kaasaarvatud) asjaolude

kontrollimiseks. Ettekirjutuse tegemisel tugines Keskkonnaamet KorS § 28 lg-le 1, mille

kohaselt ohu või korrarikkumise korral on pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku

korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise

kohustus. KorS § 5 lg-st 2 tulenevalt on oht olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava

objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset

korrarikkumine. Keskkonnaameti hinnangul esines reaalne oht LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2

rikkumiseks. Keskkonnaamet põhjendas seda asjaoluga, et teaduslikult on tõendatud, et igas

metsas pesitseb vähemalt 1 paar linde 1 ha kohta. Kuigi viide uuringule, millest see järeldus

tulenes, oleks tulnud 28.05.2021 ettekirjutusse lisada, et ettekirjutuse adressaadil oleks olnud

võimalik ettekirjutuse põhjendustega tutvuda, ei tähenda selle puudumine, et ettekirjutuse

tegemine oleks olnud lubamatu. Kohtumenetluses on Keskkonnaamet täpsustanud, et

ettekirjutuses eksiti ning tegelikkuses pesitseb teadusuuringute kohaselt Eesti metsades

keskmiselt 3 paari linde hektaril. Samale keskmisele tugines Keskkonnaamet ka 01.06.2021

ettekirjutuse tegemisel, uuringule ka korrektselt viidates. Seega on selge, et kuigi

Keskkonnaamet tugines ettekirjutuse tegemisel ekslikult väiksemale pesitsustihedusele, lähtus

Keskkonnaamet siiski ettekirjutuse tegemisel olemasoleva uuringu järeldusest.

20. Erinevalt kaebajast on kohus seisukohal, et LKS § 55 lg 61 p-des 1 ja 2 sätestatud keelud

hõlmavad kõiki looduslikult esinevaid linde, olenemata nende kaitsestaatusest või

populatsiooni käekäigust. Erandeid keelust n-ö tavalistele mitte kaitset vajavatele lindudele ei

ole seadusandja kehtestanud. Kohus leiab, et olukorras, kus Keskkonnaamet oli tuvastanud, et

Aaviku kinnistul toimub peamisel pesitsusajal raie, Keskkonnaametile oli esitatud pesitsusajal

toimuva raie osas kaebus, lähtuti teadmisest, et igas metsas pesitsevad linnud, ning

26.05.2021 kuulis Keskkonnaameti inspektor Aaviku kinnistul kohapeal viibides linde, oli

põhjendatud järeldada, et metsaraiega jätkamisel on oht häirida lindude pesitsemist, poegade

üleskasvatamist, hävitada või kahjustada pesi. Kuigi 28.05.2021 ettekirjutuses ei ole märgitud

asjaolu, et Keskkonnaameti inspektor kuulis 26.05.2021 Aaviku kinnistul linde, ei kahtle

kohus, et tegelikkuses see asjaolu tõepoolest esines ja sellega ettekirjutuse tegemisel ka

arvestati, kuivõrd ka 29.05.2021 paikvaatluse tulemusel on tuvastatud, et kinnistul pesitses ja

viibis mitmeid linde

21. Alates 26.05.2021 suulise ettekirjutuse tegemisest, mille käigus selgitati ka asjaolu, et

tõenäoliselt linnud pesitsevad Aaviku kinnistul, pidi kaebaja olema teadlik kinnistul

tõenäoliselt toimuvast pesitsusest ja edasine raietegevus oleks olnud tahtlik tegevus LKS § 55

lg 61 p-de 1 ja 2 mõttes. Kohus ei nõustu kaebajaga, et LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 tahtluse

jaatamiseks peab esinema olukord, kus keeldude rikkumine oli kaebaja eesmärgiks. Kohus

leiab, et LKS § 55 lg 61 p-des 1 ja 2 sätestatud tahtluse koosseisu täitmiseks piisab, kui isik

teadis, et tema tegevusega võib kaasneda sättes nimetatud keeldude rikkumine. LKS § 55 lg 61

lg-tes 1 ja 2 sätestatud koosseisude rikkumisel on LKS § 743 ette nähtud väärteovastutus.

Seega on LKS § 55 lg 61 p-d 1 ja 2 süüteokoosseisud, mille tahtluse tõlgendamisel tuleb

lähtuda KarS §-st 16. Selline tõlgendus ei ole Keskkonnaameti suva, vaid seadusandja valik.

22. Kaebaja on 11.01.2022 seisukohas välja toonud, et loodusdirektiivi art 12 lg 1 ja

linnudirektiivi art 5 tahtlus on sätetes grammatiliselt ühtemoodi sätestatud. Kaebaja on

mõlemal juhul pidanud õigeks tõlgendada tahtlust kavatsetusena, kuid Euroopa Kohus on

loodusdirektiivi art 12 lg 1 puhul eelotsuses kohtuasjades nr C-473/19 ja C-474/19 selgelt

leidnud, et piisab kaudsest tahtlusest. Niisiis ei näe kohus põhjust, miks eelotsuses

loodusdirektiivi art 12 lg 1 p-de a-c kohase tahtluse osas antud tõlgendus, mis hõlmab ka

kaudset tahtlust, peaks nii suurel määral erinema linnudirektiivi art 5 tahtlusest nagu kaebaja

tõlgendus. Isegi kui nõustuda kaebaja tõlgendusega eelotsusest, ei olnud seadusandja

linnudirektiivi ülevõtmisel rangelt seotud seal toodud piirangutega, vaid direktiivi artikli 14

kohaselt võivad liikmesriigid kehtestada direktiivis sätestatutest rangemaid kaitsemeetmeid,

mis võib kohtu hinnangul hõlmata ka direktiivis sätestatust madalamat lävendit keeldude

subjektiivse külje täitmiseks. Kohtu hinnangul ei välista eelotsus niisiis LKS § 55 lg 61 p-de 1

ja 2 tahtluse sisustamist kaudse tahtlusega.

23. Lisaks on Keskkonnaamet 28.05.2021 ettekirjutuse tegemisel tuginenud ka Loks § 7 lg 1

p-le 3, mis sätestab, et looduses vabalt elavate loomade hukkumise vältimiseks on

korrakaitseorganil õigus peatada mäe- ja metsatööd looduses vabalt elavate loomade

sigimisperioodiks. Keskkonnaamet tegi ettekirjutuse perioodil, mille puhul on üldteada, et

tegemist on lindude pesitsusajaga. Ettekirjutuse eesmärgiks oli vältida lindude pesitsemise ja

poegade üleskasvatamise häirimist ning pesade hävitamist või kahjustamist. Selgelt hõlmab

see eesmärk ka linnupoegade hukkumise vältimist. Seega oli Keskkonnaametil õigus ka LoKS

§ 7 lg 1 p 3 alusel raied Aaviku kinnistul peatada.

24. Kaebaja väidab, et Keskkonnaamet tegutses 28.05.2021 ettekirjutust andes abstraktse ohu

tõrjumiseks, mis pole lubatud. Samas pole kohtu hinnangul alust kahelda, et raie peatamata

jätmisel oleks see enne paikvaatlusel asjaolude täpsustamist ja 01.06.2021 ettekirjutust olnud

võimalik lõpule viia. Kuigi võib nõustuda, et 28.05.2021 ettekirjutuse tegemisel ei olnud

Keskkonnaameti ohu hinnangu aluseks olevad asjaolud veel niivõrd selgelt tuvastatud kui

01.06.2021 ettekirjutuse tegemise ajal, ei välistanud see Keskkonnaameti poolt raie peatamist.

Kohus leiab, et Keskkonnaametile 26.05.2021 teadaolevate asjaolude pinnalt tuvastatud oht

oli piisav, et Keskkonnaametil oli alus kohaldada proportsionaalseid meetmeid selle

tõrjumiseks. Arvestades 28.05.2021 ettekirjutuse tegemise hetkeks teada olnud infot LKS §

55 lg 61 p-de 1 ja 2 rikkumise ohu kohta ning tarvidus edasiste ning püsivamate meetmete

rakendamise vajaduse üle otsustamiseks täiendavaid andmeid koguda, ei saa 26.05.-

01.06.2021 raietööde lühiajalist peatamist ebaproportsionaalseks pidada. Kokkuvõttes on

Keskkonnaameti 28.05.2021 ettekirjutus õiguspärane.

25. 01.06.2021 ettekirjutusega peatas Keskkonnaamet puude langetamise Aaviku kinnistul

kuni 15.07.2021 (kaasaarvatud), kuna 29.05.2021 paikvaatlusel tuvastas Keskkonnaameti

ekspert porri kindla pesitsuse, rasvatihase tõenäolise pesitsuse ning mustpea-põõsalinnu

tõenäolise pesitsuse. Samuti tuvastati käbliku, hallrästa, rasvatihase, mets-lehelinnu,

metsvindi, musträsta, pöialpoisi võimalikud pesitsused. Lisaks tuvastas asjatundja tegelikult

paikvaatlusel ka metsvindi tõenäolise pesitsuse, kuid seda ei ole ettekirjutuses märgitud.

Keskkonnaamet on vastuses kaebusele selgitanud, et lähtus pesitsevate lindude tuvastamisel

linnuatlases toodud rahvusvaheliselt üldtunnustatud metoodikast, mille järgi loetakse

pesitsejateks need linnud, kelle puhul tuvastatakse vaatluse käigus kategooriatele “tõenäoline

pesitsemine“ või „kindel pesitsemine” vastavad tingimused. Kohus peab põhjendatuks

Keskkonnaameti lähtumist linnuatlase rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikast, kuivõrd

paikvaatluse ja ettekirjutuste tegemise ajal ei olnud veel kinnitatud Keskkonnaameti „Lindude

pesitsemist häirivate raietööde peatamise juhist“. Kuigi kohus nõustub kaebajaga, et

Keskkonnaametil oli võimalus kaebaja esindaja paikvaatlusele kaasata, ei mõjutanud see

kohtu hinnangul paikvaatluse alusel teostatud hinnangus pesitsuste tuvastamist.

26. Kuivõrd porri pesitsuse osas on Keskkonnaameti asjatundja tuvastanud kinnistu eraldisel

14 kindla pesitsuse lähipiirkonnas, aga mitte konkreetselt kinnistul, ei ole kinnistul kaebaja

hinnangul tuvastatud ühtegi kindlat pesitsust. Kohus sellega ei nõustu. Paikvaatlusel

konkreetsete pesade tuvastamine on pigem erandlik. Keskkonnaameti asjatundja tuvastas

eraldisel 14 toitu viiva vanalinnu, mis tõendab porri kindlat pesitsust. Kuna ei saa lõpuni

kindel olla, kas pesitsus toimub kinnistu piirides või mitte, ei saa ka väita, et tõenäoliselt

raietööde jätkamine nimetatud pesitust ei häiriks. Kohtu hinnangul piisab sellisest kindla

pesitsuse tuvastamisest, et oleks tuvastatud oht eraldisel raietöödega jätkamisel porri pesitsuse

häirimiseks KorS § 5 lg 2 mõttes. Samal põhjusel peab kohus asjakohaseks ka eraldisel 8

tuvastatud mustpea-põõsalinnu tõenäolist pesitsust. Kuigi hinnangust ega ettekirjutusest ei

nähtu detailselt nimetatud pesitsuse tuvastamise asjaolusid, on hinnangule lisatud kaardilt

(kaebuse lisa 12) näha, et lind registreeriti eraldise nr 8 ja piirneva kinnistu piirialal. Kuivõrd

tema pesitsus registreeriti tõenäoliseks linnu rahutu käitumise alusel, on piisavalt tõenäoline,

et tema pesa võis asuda ka Aaviku kinnistul. Asjaolu, et Keskkonnaameti asjatundja

paikvaatluse alusel koostatud hinnang on allkirjastamata, ei oma ettekirjutuse õiguspärasuse

hindamisel tähtsust.

27. Vastustaja on vastuses kaebusele asunud seisukohale, et ka 29.05.2021 paikvaatlusel

tuvastatud võimalikud pesitsused tuleks ümberkvalifitseerida tõenäoliseks pesitsuseks

tulenevalt territoriaalse laulu fikseerimisest pesitsuse kõrgajal. Kohus sellega ei nõustu.

Selline võimaliku pesitsuse ümberkvalifitseerimine ei ole kooskõlas linnuatlase metoodikaga,

mille kohaselt vajab ümberkvalifitseerimine kordusvaatlust 7 päeva möödudes. Vastustaja

hinnangul puudub tal selles osas aga kohustus rangelt lähtuda linnuatlase metoodikast. Samas

on selge, et hinnang ning sellel tuginev 01.06.2021 ettekirjutus on antud tuginedes linnuatlase

metoodikale. Haldusakti põhjendusi ei ole võimalik tagantjärgi kohtumenetluses täiendada,

kui on selge, et neid asjaolusid haldusakti andmisel ei arvestatud. On ilmne, et 01.06.2021

ettekirjutust ei antud teadmises, et kõikide võimalike pesitsuste asemel on tegelikkuses

tuvastatud tõenäoline pesitsus.

28. Pärast Aaviku kinnistul 29.05.2021 teostatud paikvaatlust on 01.06.2021 ettekirjutuses

asjakohatu teadusuuringute kohase keskmise pesitsustiheduse järgi oletada, mitu pesa

metsatöödega hävitati ja mitu nendega jätkamisel veel hävitatakse. Ettekirjutuse tegemisel tuli

lähtuda paikvaatlusel tuvastatud asjaoludest.

29. Kokkuvõttes sai Keskkonnaamet 29.05.2021 paikvaatluse tulemuste põhjal peatada raied

Aaviku kinnistul vaid eraldisel 14 tuvastatud porri kindla pesituse, eraldisel 14 tuvastatud

rasvatihase, eraldiste nr 11 ja 12 piiril tuvastatud metsvindi ning eraldisel 8 tuvastatud

mustpea-põõsalinnu tõenäolise pesitsuse tõttu.

30. Kuigi Keskkonnaametil oli porri kindla pesitsuse ja rasvatihase, metsvindi ning mustpea-

põõsalinnu tõenäolise pesitsuse tuvastamise tõttu õigus kaaluda, milliseid meetmeid LKS § 55

lg 61 p-de 1 ja 2 rikkumise ohu tõrjumiseks kasutusele võtta, pidid need meetmed ka

proportsionaalsed olema. Kuigi asjakohatud on Keskkonnaameti kaalutlused seoses

linnuliikidega, kelle osas tuvastati vaid võimalik pesitsus, on 01.06.2021 ettekirjutuse

kehtivuse periood (kuni 15.07.2021) siiski linnuatlase andmete põhjal sobilik ka nende

linnuliikide pesitsuse kaitseks, kelle puhul tuvastati kindel pesitsus ja tõenäoline pesitsus.

31. Samas ei ole kohtu hinnangul 01.06.2021 ettekirjutuses tuvastatud kindlast ja tõenäolistest

pesitsustest lähtudes piisavalt põhjendatud, miks on proportsionaalne kogu kinnistul puude

langetamise peatamine. Keskkonnaamet on ka kohtumenetluses peamiselt tuginenud

asjaolule, et igal eraldisel pesitses mitu paari linde. Samas kindla ja tõenäoliste pesitsuste

põhjal seda väita ei saa. Kohtu hinnangul tuleb sellise ettekirjutuse tegemisel selgelt

põhjendada valitud piirangute ulatus, sh miks on piirangud vajalikud just valitud alal. Igaks

juhuks kogu kinnistul raietööde peatamist ei saa pidada proportsionaalseks. Kohtule ei nähtu

probleeme eraldistel 11, 12 ja 14 nende suurusest ja tuvastatud pesitsuste paiknemisest

tulenevalt tervikuna raietööde peatamisel. Arvestades aga eraldise nr 8 pindala (2 ha), eraldise

kuju (piklik ja põhjapoolt kitsenev) ning seal tuvastatud ühe tõenäolise pesitsuse asukohta

(pigem eraldise lõunaosas ning idapiiril), ei nähtu kohtule Keskkonnaameti 01.06.2021

ettekirjutusest ega ka kohtumenetluses esitatud seisukohtadest, miks oli vajalik ja

proportsionaalne eraldisel 01.06.2021 ettekirjutusega tervikuna raie peatada. Seega on

01.06.2021 ettekirjutus kohtu hinnangul õigusvastane. Kohus ei otsusta seejuures

Keskkonnaameti eest täpselt, millises ulatuses raie peatamine on proportsionaalne, kuivõrd

seda tuleb igakordselt hinnata eraldisel pesitsevate lindude arvu, liikide ja nende paiknemise,

eraldise suuruse, kuju, maastikul paiknemise, eraldise metsatüübi, juba teostatud raie ulatuse

või muu asjakohase teabe põhjal ning seetõttu see ulatus varieerub.

32. Kokkuvõttes rahuldab kohus kaebuse osaliselt ning tuvastab Keskkonnaameti 01.06.2021

ettekirjutuse õigusvastasuse.

33. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

kohus rahuldas kaebuse osaliselt – kahest vaidlustatud ettekirjutusest ühe osas, tuleb kaebaja

menetluskulud osaliselt vastustaja kanda jätta. Kohtu hinnangul on põhjendatud pool kaebaja

menetluskuludest vastustajale välja mõista. Kaebaja on kaebuses taotlenud menetluskulude

vastustaja kanda jätmist, kuid pole hiljem menetluse käigus menetluskulude nimekirja ega

kuludokumente esitanud. Niisiis on kohtul võimalik otsustada vaid riigilõivu väljamõistmise

üle. Kaebaja on kaebuselt tasunud riigilõivu summas 30 eurot. Kohus on kaebuse menetlusse

võtmisel märkinud, et kaebaja pidi tasuma vaid 15 eurot. Seega jäävad kaebaja menetluskulud

summas 7,5 eurot vastustaja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

OSALISELT

JÕUSTUNUD

TALLINNA

RINGKONNAKOHTU

13.01.2023

KOHTUOTSUSEGA.