3-21-1519/49 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(14)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1519

Haldusasi

A.K. kaebus Sotsiaalkindlustusameti 10.09.2021 otsuse nr

P26O-2021-70941

tühistamiseks

ja

Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks otsustada uuesti

kaebaja puude raskusastme tuvastamise üle

Menetlusosalised

Kaebaja – A.K., esindaja Erkki Evart

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Madis Kotsar

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A.K. kaebus.

2. Tühistada Sotsiaalkindlustusameti 10.09.2021 otsus nr P26O-2021-70941 ja kohustada

Sotsiaalkindlustusametit otsustama uuesti A.K. puude raskusastme tuvastamise üle.

3. Mõista Sotsiaalkindlustusametilt A.K. kasuks välja menetluskulud summas 600 eurot.

4. Väljamõistetud menetluskulud kanda OÜ Õigusbüroo Liivak&Suurväli arveldusarvele

EE692200221013645545 Swedbank AS-s selgitusega „menetluskulud haldusasi nr 3-21-

1519“.

5. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi initsiaalidega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 28.02.2022.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.K. (kaebaja) esitas 18.03.2021 Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile (SKA)

ühistaotluse töövõime hindamiseks ning tööealise inimese puude raskusastme tuvastamiseks.

2. Eesti Töötukassa tuvastas 08.04.2021 otsusega nr TVH/21/016548, et kaebaja töövõime ei ole

vähenenud. Eesti Töötukassa jättis 09.04.2021 otsusega nr TVT/21/020780 kaebajale

töövõimetoetuse määramata. Eesti Töötukassa tegi 09.06.2021 vaideotsuse nr 1751, millega jättis

vaide rahuldamata.

3. SKA tegi 09.04.2021 otsuse nr P26O-2021-32979, millega ei tuvastanud kaebajal puude

raskusastet ja ei määranud puudega tööealise inimese toetust.

2(14)

4. Kaebaja esitas 06.07.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 08.04.2021 otsuse

nr TVH/21/016548, 09.04.2021 otsuse nr TVH/21/020780 ja 09.06.2021 vaideotsuse nr 1751

kehtetuks tunnistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi.

Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-21-1519.

5. Kaebaja esitas 23.07.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA 09.04.2021 otsuse nr P26O-

2021-32979 kehtetuks tunnistamiseks ja SKA kohustamiseks otsustada uuesti kaebaja puude

raskusastme tuvastamise üle. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-21-1685.

6. Kohus tegi 23.08.2021 määruse, millega liitis haldusasjad nr 3-21-1519 ja 3-21-1685 ühte

menetlusse.

7. Eesti Töötukassa teatas kohtule 30.08.2021 avalduses, et tegi 19.08.2021 otsuse nr

TVH/21/033716, millega tunnistas 08.04.2021 otsuse nr TVH/21/016548 kehtetuks ja 24.08.2021

otsuse nr TVT/21/043233, millega tunnistas 09.04.2021 otsuse nr TVT/21/020780 kehtetuks. Eesti

Töötukassa tegi 23.08.2021 uue töövõime hindamise otsuse, millega tuvastas kaebajal osalise

töövõime kestusega 3 aastat ja määras 25.08.2021 otsusega töövõimetoetuse perioodiks 18.04.2021-

17.04.2024 suuruses 8,6241 eurot kalendripäeva eest.

8. SKA teatas kohtule 13.09.2021, et tegi kaebaja suhtes 10.09.2021 otsuse nr P26O-2021-70941,

millega ei tuvastatud kaebajal puude raskusastet ning tunnistati 09.04.2021 otsus nr P26O-2021-

32979 kehtetuks.

Puude raskusastme tuvastamisel võeti aluseks kaebaja taotluses sisalduvad andmed ning tervise

infosüsteemis (TIS) sisalduvad andmed ja SKA ekspertarsti Meris Tammiku arvamus, mille aluseks

on perearsti Ulvi Usgam ja eriarstide Anu Kurve, Küllike Palk, Helen Vahar, Natalia Lapidus ning

visiidipõhise töövõime hindamise kokkuvõtted. Eeltoodud andmete alusel puude raskusastet ei

tuvastatud, sest terviseseisundist tulenevalt kaebaja igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus

osalemises ei esine piiranguid. Erijuhtumi kohaldamise kaalutlemisel on arvesse võetud, et taotlejal

ei esine eri valdkondades üksteist võimendavaid piiranguid, mistõttu erijuhtumi kohaldamiseks alus

puudub.

9. Kohus lõpetas 17.09.2021 määrusega haldusasja nr 3-21-1519 menetluse Eesti Töötukassa

vastu esitatud kaebuse osas.

10. Kohus võttis 14.10.2021 määrusega vastu kaebuse muutmise ning luges, et kaebuse nõuded on

SKA 10.09.2021 otsuse nr P26O-2021-70941 tühistamine ja SKA kohustamine otsustada uuesti

kaebaja puude raskusastme tuvastamise üle.

11. Kaebaja esitas kaebuse muutmise tõttu 29.10.2021 kaebuse täienduse.

12. Kohus määras 10.12.2021 määrusega kaebuse läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

13. SKA kaevatavas otsuses toodud andmed ei ole õiged. Need põhinevad vaid Eesti Töötukassa

eksperthinnangul ja 10.05.2021 toimunud lühiajalisel visiidi hindamise tulemusel, mida Eesti

Töötukassa on muutnud, seega ei ole põhjust neile enam tugineda ka SKA-l.

14. Kaebuse esitaja ei nõustu SKA järeldustega, et kaebuse esitajal ei esine käesoleval ajal

terviseseisundist tulenevalt sellisel määral raskusi igapäevaeluga toimetulekus ja ühiskonnaelus

osalemises, et oleks alust puude raskusastme tuvastamiseks. Kaebaja leiab, et võrreldes eelmise

korraga, kui toimus tema töövõime hindamine ja tuvastati osaline töövõimetus ja puue, siis ei ole

tema tervislik olukord paranenud. Kaebajal on astma, allergilne riniit, pansinusiit, ta on allergiline

toiduainete, loomade, kodutolmu ja õietolmu vastu. Kaebaja põeb paar korda kuus ägedat

viiruseinfektsiooni ning kurguvalu. Kaebajal ägeneb ka astma. Põhiliseks kaebuseks on pidev

3(14)

väsimus ja nõrkus ning higistamine, eriti öösiti. Sageli vajab kaebaja ka hormoonravi. Viimastel

aastatel on tekkinud sagedamini astma ägenemist, kus on vaja topeltannuseid kasutada. Kaebaja

immuunsüsteem on aastaga nõrgemaks jäänud. Kaebaja põeb läbi kõik hooajalised viirused, sellega

ägeneb ka krooniline haigus.

15. Kaebajale on ette heidetud, et ta ei ole välja ostnud oma astmaravimeid. Astmat põeb ka kaebaja

poeg. Kaebaja kasutab osaliselt samu ravimeid ja elab koos pojaga, seega on piisav varu, et ravimeid

ei pea kohe välja ostma. Kaebaja on lisaks ostnud käsimüügiravimeid.

16. SKA viitab korduvalt sellele, et kaebaja tervist on hinnatud täiendavalt 10.05.2021 läbiviidud

patsiendi vaatlusel. Muuhulgas on viidatud sellele, et spirogrammil oli kerge ventilatsiooni langus,

mis tähendab, et patsiendil hingamisfunktsioon on paranenud. Siin tuleb välja tuua, et vahetult enne

spirogrammi tegemist võttis patsient ravimeid (kuur ravim Prednisoloon nädal aega 5 tabletti päevas

+ Symbicord 320 mg hommikul ja vajadusel Ventolin) üks tund enne spirogrammi tegemist. See

parandas spirogrammi tulemust. Varasematel uuringutel ei ole kaebaja võtnud ravimeid vahetult

enne uuringut, seega ei vasta tõele väide, et kaebaja hingamisfunktsioon on paranenud. Antud

küsimuses oleks pidanud ekspertarst suhtlema kaebaja raviarstiga.

17. 10.05.2021 läbiviidud patsiendi vaatluse osas selgitab kaebaja, et visiidil andis füsioterapeut

kaebajale 5-kilose hantli ja palus tõsta käsi viis korda. Kaebaja sai tõsta seda vaid kaks korda, kätt

ta küünarnukist sirgeks ei saanud. Siis arst palus minna koridori ja 6 minutit kõndida edasi-tagasi.

Patsient kõndis oma tempos, sagedaste peatustega, kuna oli köha. Kaebaja leiab, et patsiendi

läbivaatuse aeg oli liiga lühike, et sellest teha järeldusi ja koormuse variandid puudusid. Kaebaja

pulss oli hea tänu sellele, enne ta võttis enne testi ravimit (Symbicort 320 mg ja hommikul Ventolin).

See võimaldas paremini hingata, samas esines väsimus ja higistamine. Lisaks tegi kaebaja nädal

enne testi ravimikuuri (Prednisoloon nädal aega, 5 tabletti päevas). See parandas tervislikku

olukorda läbivaatuse ajaks. Siit on tehtud järeldus, et kaebajal ei esine piiranguid liikumise

valdkonnas vähemalt keskmise puude raskusastme ulatuses või esineb lühiajaliselt või harva. Varem

on kaebaja selgitanud,et ta ei saa liikuda treppidest ilma vahepeal peatumata, vajadusel kasutab

inhalootorit, kui tekivad hingamisraskused, ei suuda läbida pikki vahemaid. Antud olukord ei ole

muutnud. Olukorrast, kus paluti liikuda aeglaselt mööda koridori edasi-tagasi, ei saa teha järeldusi,

et liikumise puuet üldse ei esine. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas on keskmise suurusega

käekoti kandmine seotud puude raskusastme tuvastamisega. Enamus temavanuseid naisterahvaid

kannab samasuguse suurusega käekotte. Kaebaja ei saa siiski suuri raskusi kanda. Kaebaja kasutab

liikumisel autot. Suuri vahemaid ei saa ilma raskusteta läbida.

18. Kaebaja juhib SKA tähelepanu asjaolule, et Töötukassa on oma otsuses tuvastanud, et taotlejal

on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on alumiste hingamisteede

kroonilised haigused. Samas otsuses on leitud, et taotlejal on piiratud füüsilisel koormusel tekkiva

hingelduse ja väsimuse tõttu pikkade vahemaade läbimine,treppidel käimine, seismine, kehaasendi

säilitamine.

19. SKA on välistanud kaebajal meeleoluhäirete esinemise. Kaebaja viitab jällegi Töötukassa

23.08.2021 otsusele, kus on leitud, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang muutustega kohanemise

ja ohu tajumise valdkonnas, mille põhjuseks on ärevuse tõus.

20. Tulenevalt tervise olukorrast on kaebaja peaaegu iga kuu kaks korda haige, tihti esineb õhtuti

väike palavik, nõrkus, peavalu. Suvisel perioodil on tervis parem, kuid mittesuvisel perioodil

oluliselt halvem. Praegusel hetkel on kaebaja immunoloogi-allergoloogi arsti jälgimisel, kaebaja on

kogu aeg kontaktis oma perearstiga. Kaebaja immuunsus on nõrk. Kaebaja kasutab väga palju

käsimüügiravimeid, millele kulub suur osa Eesti Töötukassa toetusest. Kaebaja kasutab igapäevaselt

inhalootorit, ravimeid Sümbikort ja Dümista, väldib avalikke kohti, kannab maski, kuna on

sagedasti haige. Kaebajal ei ole õnnestunud Covid-19 vastu vaktsineerida, kuna selleks peab olema

täiesti terve, et ei tekiks vastunäidustusi. Kaebaja üldine tervis on viimastel aastatel halvenenud.

4(14)

Astma on samasugune, mistõttu tuleb kaaluda ka erijuhtumi kohaldamist, kuna mitme

terviseseisundi koosmõjul on langenud taotleja töövõime ja tervislik olukord.

21. Kui ekspertarst vaatab patsiendi digilugu, siis võib ta teha järeldusi, et kaebaja ei ole viimasel

ajal palju haigestunud, aga see on vale järeldus. Kuna kaebaja on kaks aastat töötu, siis ei ole tal

võimalik haiguslehti avada. Arst fikseeris telefoni teel patsiendi pöördumisi ja ravimeid, millised

soovitas arst. Kaebaja on pidevalt suhelnud oma perearstiga ja pulmonoloogia telefoni teel, järginud

ettekirjutusi. Siin pidanuks ekspertarst suhtlema patsiendi perearstiga, kes saaks seda kinnitada, et

patsient jääb haigeks 2-3 korda kuus.

22. SKA küll viitab sellele, et terviseseisundi muutumisel, mida kinnitavad TIS-i andmed, tekib

uuesti võimalus esitada taotlus puude raskusastme tuvastamiseks, kuid selleks ei peaks kaebaja

tervis halvenema, et saada tagasi sotsiaaltoetused. Seetõttu oleks väga oluline, et puudetoetus

jätkuks.

23. Tulenevalt Covid-19 olukorrast ei olnud võimalik kaebajal käia iga kord arsti juures, kuna kartis

haigestuda.

Kaebaja 15.12.2021 täiendavad seisukohad

24. SKA on lisanud vastusele vaid SKA ekspertarsti Meris Tammiku arvamuse, mis põhineb

töövõime uurimise ekspertiisil, samuti 10.05.2021 visiidil ja terviseandmete analüüsil. Mingeid uusi

andmeid SKA ei ole uurinud. Kaebaja selgitab, et tema terviseseisund on suvisel ajal parem.

Sügisest kevadeni kaebaja terviseseisund halveneb, kaebajal esineb sageli erinevaid viirushaigusi.

Seega ei ole põhjendatud ühe lühikese visiidipõhise hindamise tulemusel tehtud järelduste niivõrd

oluline arvestamine, kui seda on tehtud SKA ekspertarsti arvamuses.

25. Eri tasapindadel liikumine on raskendatud, samas ekspertarst leiab, et taotlejal ei esine liikumise

valdkonnas puuet keskmise raskusastme ulatuses või esineb lühiajaliselt või harva. Meris Tammiku

ekspertiisis antakse hinnanguks arvuliselt 1, mis ei vasta keskmisele puude nõudele, mis peaks

olema 2. Ekspertiisis on leitud, et ohutu ringiliikumise osas on punktiväärtus 0, samas puudub

argumentatsioon, kuidas nii leitud on. Katse käigus läbiti vaid piiratud arv meetreid tasasel pinnal

sagedase puhkamisega (enne testi kasutas kaebaja inhalaatorit). Siin oleks pidanud kaaluma muud

hinnet. Seismist ja istumist on hinnatud hindega 1, kuigi on taotletud hinnet 2. Kaebaja on

selgitanud, et tal on raskusi pikaajalise seismisega ja istumisega, eriti kui esineb haigushoog. Jällegi

jääb arusaamatuks, kuidas sellisele järeldusel jõutakse 10-minutilise katse põhjal, millest 6 minutit

kulus kõndimisele.

26. Meris Tammiku arvamuses on analüüsitud kaebaja terviseandmeid vaid dokumendipõhise

hindamisega. Puudub arutluskäik, mida järgida. Lihtsalt on pandud arsti subjektiivsel hinnangul

punktid eri valdkondade kaupa. Kaebajale jääb selgusetuks ka ekspertarst Meris Tammik eriala ja

pädevus, kuna Meris Tammiku nimelist tervishoiutöötajat ei ole tervishoiutöötajate riiklikusse

registrisse kantud. Meris Tammiku arvamus on lisaks allkirjastamata.

27. Samuti esineb kaebajal piiranguid käelise tegevuse valdkonnas (käte sirutamine, asjade

ülestõstmine ja liigutamine), muudatustega kohanemine (väljakäimine, ohu tajumine, toimetuleks

muutustega, muud muutustega kohanemise ja tajumise piirangud), kergemaid piiranguid seoses

õppimise ja tegevuse elluviimisega (muud õppimiste ja tegevuste piirangud). SKA on ekslikult

leidnud, et liikumise valdkonnas esineb kaebajal vaid ajutisi või lühiajalisi piiranguid ning muudes

valdkondades piiranguid sisuliselt ei esinegi.

28. Jätkuvalt on SKA poolt põhjendamata, mis põhjusel erijuhtumit ei arvestata. Ekspertiisi lõpus

ei ole üldse erijuhtu analüüsitud, lihtsalt on märgitud “EI”, mis ei vasta haldusmenetluse heale

tavale. Küll aga on leitud vaidlustatud haldusaktis: “Erijuhtumi kohaldamise kaalutlemisel on

arvesse võetud, et taotlejal ei esine eri valdkondades üksteist võimendavaid piiranguid, mistõttu

erijuhtumi kohaldamiseks alus puudub”. Selline järeldus on vastuoluline, kuna erijuhtu on kaebaja

puhul varem arvesse võtud. SKA poolt on jäetud sisuliselt põhjendamata, miks seda enam ei tehta.

5(14)

Kaebaja on tõendanud, et tal esineb segatüüpi astma ja muud haigused, mis piiravad tema tegevust

ka paljudes muudes valdkondades kui liikumine (käeline tegevus, teadvusel püsimine, muutustega

kohanemine ja ohu tajumine), vastavad piirangud ei avaldu vaid liikumise valdkonnas, mistõttu on

erijuhtumi arvestamine mõistlik ja põhjendatud.

29. Kaebaja tervise kohta on uut infot juurde tulnud, mida ei ole töövõime hindamise käigus

tuvastatud, mille tõttu on ka Töötukassa oma arvamust muutnud. Samas SKA ei ole seda teinud,

kuigi vaidlustatud otsus tehti peale seda, kui Töötukassa oma otsused tühistas ja tegi uued otsused,

millega kaebajal tuvastati osaline töövõime.

Vastustaja seisukohad

30. Vastustaja on seisukohal, et 10.09.2021 otsus nr P26O-2021-70941 on õiguspärane ning vaidleb

kaebusele täies ulatuses vastu.

31. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2³ lõike 7 alusel, kui tööealine isik taotleb

samal ajal puude raskusastme tuvastamist ning töövõime hindamist, kasutatakse puude raskusastme

tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja töötukassa antud

töövõime hindamise otsust. Teisalt tuvastab PISTS § 2³ järgi puude raskusastme SKA, kaasates

vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid. Seega on vastustajal õigus tugineda puude raskusastme

tuvastamisel/mittetuvastamisel Eesti Töötukassa ekspertarsti hinnangule, kuid vastustaja ei ole

kohustatud sellele tuginema ning võib omaltpoolt kaasata eksperdi, kes annab arvamuse kaebajal

esineva puude raskusastme osas. Antud juhul esitas kaebaja taotluse puude raskusastme

tuvastamiseks samaaegselt töövõime hindamisega, kuid vastustaja otsustas siiski kaasata enda poolt

ekspertarsti, et kasutada antud arvamust puude raskusastme tuvastamise üle otsustamisel.

32. Otsuses on märgitud, et otsuse tegemisel on arvesse võetud kaebaja taotluses sisalduvad

andmed, tervise infosüsteemis sisalduvad andmed ning ekspertarst Meris Tammiku arvamus, kes

omakorda on arvamuse andmisel arvestanud perearst Ulvi Usgam, eriarstide Anu Kurve, Küllike

Palk, Helen Vahar, Natalia Lapidus TIS-i sissekannete ning visiidipõhise töövõime hindamise

kokkuvõttega.

33. Sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määrus nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja

kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (edaspidi määrus nr 18) § 6 lõige 1 punkti

2 kohaselt tuvastab SKA tööealise inimese puude raskusastme, võttes arvesse arstiõppe läbinud

isiku arvamuses määruse § 4 lõikes 5 nimetatud valdkondade võtmetegevuste sooritamisel esinevate

piirangute raskusastmetele antud arvväärtused. Ekspertiisi teostav arst arvamuse isikul piirangute

esinemise või puudumise kohta seitsme valdkonna võtmetegevustes. Ekspertiisi teostav arst hindab

antud valdkondi, andes igale valdkonna võtmetegevusele vastava arvväärtuse skaalal: 0 –

tegevuspiirang puudub; 1 – kerge piirang; 2 – mõõdukas piirang; 3 – raske piirang; 4 – täielik

piirang. Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse iga valdkonna kohta (v.a suhtlemine)

võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline

keskmine. Kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine 2–2,75 (teadvusel

püsimise ja enesehoolduse valdkonnas 2,76–3,49), esineb isikul raskusi igapäevases tegutsemises

või ühiskonnaelus osalemises ning tuvastatakse keskmine puue.

34. Vastustaja ekspertarst Meris Tammik hindas kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevust

„liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 1 (kerge piirang), võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“

arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning võtmetegevust „seismine ja istumine“ arvväärtusega

1 (kerge piirang). Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse valdkonna võtmetegevuste

sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Kaebajal on

liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste

aritmeetiline keskmine 0,67. Vastavalt sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 § 6 lõike 6 punktile 1,

peab liikumise valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks

näidustatud puude raskusastme tuvastamine (keskmise puude raskusastme tuvastamiseks peab

valdkonnas piirangu aritmeetiline keskmine olema vahemikus 2–2,75). Tuginedes ekspertarst Meris

6(14)

Tammiku eksperdiarvamusele on kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel

esineva piirangu aritmeetiline keskmine 0,67. Seega puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks

liikumise valdkonnas.

35. Ekspertarst Meris Tammik ei ole tuvastanud isikul piiranguid järgmistes valdkondade

võtmetegevustes: käeline tegevus, suhtlemine (nägemine, kuulmine ja kõnelemine); teadvusel

püsimine ja enesehooldus; õppimine ja tegevuste elluviimine; muutustega kohanemine ja ohu

tajumine; inimestevaheline lävimine ja suhted. Seega puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks

nimetatud valdkondades.

36. Taotlejal on kaebused liikumisraskustele, kuna tekib hingeldus ja astmahoog ja liikuda suudab

kuni 200 meetrit. Digiloo haigusjuhtumis nr 497209619 (Dr Anu Kurve) on märgitud, et

spirogrammil on kerge ventilatsioonifunktsiooni langus, kopsude difusioonivõime normi piires.

Viimati on astmahoo ravimit välja kirjutatud märtsis 2021, kolmest retseptist on kaks annulleeritud,

kuna ravim välja ostmata. Taotleja on käinud töövõime hindamisel, kus tehti visiidipõhine

hindamine. Koormustaluvuse hindamiseks tehti 6-minuti kõnnitest, mille jooksul läbis kaebaja 364

meetrit. Olulist hingeldamist või pulsi tõusu koormusel ei esinenud, taotleja liigub vabalt. Väljub

liftist ja tuleb vastuvõtu eesruumi normaalse kiirusega sammul, mingit hingelduse esinemist ei

tuvasta. Räägib kirurgilise maskiga täislausetega, abilihaseid hingamisel ei kasuta. Kirjeldatud

andmete alusel ei esine taotlejal piiranguid liikumise valdkonnas vähemalt keskmise puude

raskusastme ulatuses või esineb lühiajaliselt või harva. Taotlusel märgitud paanikahoogude

esinemist terviseandmed ei kinnita. Visiidipõhisel hindamisel on märgitud, et mingeid käelisi

kaebusi ei esita, kannab käes keskmise suurusega käekotti. Ka taotleja digiloo andmed ei kinnita

käelisi piiranguid. Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piiranguid terviseandmed

ei kinnita. Hindamisel on märgitud, et taotleja on heatujuline, naeratav ja jutukas. Mingeid märke

meeleoluhäiretest ei esine. Psüühikahäiret diagnoositud ei ole, spetsiifilist ravi rakendatud ei ole.

Stressiga toimetulek võib olla raskendatud, aga seda ei ole kirjeldatud ulatuses, mis põhjustaks

vähemalt keskmise puude raskusastme tingituna psüühikahäirest.

37. Määruse nr 18 § 2 punkt 7 olukorda (erijuhtum) samuti ei esine ja seda on põhjendanud

ekspertarst Meris Tammik selliselt, et kuna ei esine eri valdkondades üksteist võimendavaid

piiranguid, siis puudub alus erijuhtumi kohaldamiseks. Kuna kaebajal on tuvastatud ainsana piirang

üksnes liikumise valdkonnas, siis puuduvadki piirangud muudes valdkondades, mis võiksid üksteist

võimendada ja anda alust erijuhtumi kohaldamiseks.

38. Vastustaja selgitab üldisemalt, et töövõime hindamisel on hinnatud soorituspiiranguid, mis

taotlejal võivad esineda töötamisel tavatingimustes, st ajalise surve, füüsilise koormuse ja võimaliku

psühhoemotsionaalse pinge tingimustes, samuti on tavatingimustes töötamisel piiratud võimalused

vajalikul hetkel puhata, süüa või ravimeid manustada. Puude raskusastme hindamisel hinnatakse

püsiva iseloomuga osalus- ja soorituspiirangute esinemist, mille tõttu inimene vajab mõne

põhitegevuste juures püsivalt teise inimese abi või abivahendeid ning mille tõttu tema iseseisev

hakkamasaamine ühiskonnas on püsivalt raskendatud või piiratud. Seetõttu ei tähenda ka asjaolu, et

isikul on osaline või puuduv töövõime tuvastatud seda, et kindlasti oleks alust tuvastada ka puude

raskusaste.

Vastustaja 30.12.2021 täiendavad seisukohad

39. Vastustaja rõhutab, et Eesti Töötukassa on leidnud, et kaebajale ei sobi töö allergeenidega ning

raske füüsiline töö ebasoodsates klimaatilistes tingimustes. Seega pole kaebaja tavatingimustes

töötamine isegi mitte piiratud, kuna raske füüsiline töö ebasoodsates klimaatilistes tingimustes ning

töö allergeenidega pole just tavapärane töö. See iseenesest viitab juba väga selgelt asjaolule, et on

äärmiselt vähetõenäoline, et isikul saaksid igapäevategevused sisuliselt piiratud olla, kui ka

töötamine on piiratud üksnes erandlikel puhkudel.

40. Vastustaja selgitab ka, et ekspertarst Meris Tammiku ekspertiis käsitleb TIS andmeid, mis olid

olemas 10.09.2021 ekspertiisi tegemise hetkel. Vastustaja on esitanud kohtule ka 17.11.2021

7(14)

vastuse lisana nr 4 väljavõtte TIS-i andmetest, millele vastustaja ekspertiis tugines arvamust andes

ja sellest väljavõttest ilmneb, et päring on tehtud 10.09.2021 kell 10.28. Seega on ekspertiis

kasutanud neid TIS-is olevaid terviseandmeid, mis sellel ajahetkel TIS-is olemas olid. Vastustaja

selgitab, et puude raskusastme tuvastamisel saab arvesse võtta neid andmeid, mis otsuse tegemise

hetkel olemas olid.

41. Kaebaja esitas kohtule 29.10.2021 ambulatoorsed epikriisid. Lisa 2 on sissekanne, mis on

loodud 03.10.2021 ja seega seda epikriisi arvestada ei saa, kuna vastustaja otsuse tegemise hetkel

seda olemas ei olnud. Seega on käesoleva kohtuasja raames tegemist asjassepuutumatu tõendiga.

Lisa 3 on perearsti Ulvi Usgami sissekanne, mida on ekspertiis arvesse võtnud ja see nähtub ka

17.11.2021 vastustaja vastuse lisast nr 4, kus vastav sissekanne olemas on. Lisa 4 on Evelin Trusova

sissekanne 11.08.2021 kuupäevaga ja see on samuti ekspertiisi poolt arvesse võetud, mis nähtub ka

17.11.2021 vastustaja vastuse lisast nr 4, kus vastav sissekanne olemas on. Lisa 5 on endokrinoloog

Nelli Pantelejeva sissekanne 01.09.2021, mida on ekspertiis arvestanud ja see nähtub ka 17.11.2021

vastustaja vastuse lisast nr 4, kus vastav sissekanne olemas on. Lisa 6 on onkoloog Jüri Piirsoo

sissekanne, mis on koostatud 22.09.2021 ja seega on tegemist TIS andmetega, mida ei olnud olemas

10.09.2021 otsuse tegemise hetkel. Lisa 7 on Evelin Trusova sissekanne, mis on koostatud

25.10.2021. Seega on tegemist TIS andmetega, mida ei olnud olemas 10.09.2021 otsuse tegemise

hetkel. Lisa 8 on saatekiri ambulatoorsele vastuvõtule ja on koostatud 22.03.2021 ning mida

ekspertiis on arvesse võtnud.

42. Kaebaja soovib, et menetlustoimikusse lisataks ka epikriisid, mis olid kaebaja 15.12.2021

seisukoha lisades 1-5. Kaebaja kohtule esitatud epikriisid on kõik loodud pärast 10.09.2021

kuupäeva ja pole seega käesolevas menetluses asjakohased ning tuleks jätta toimikusse võtmata.

Kaebaja esitatud tõendeid saaks puude raskusastme tuvastamise menetluses kasutada, aga seda

juhul, kui kaebaja esitaks vastustajale uue taotluse puude raskusastme tuvastamiseks, kuid see pole

enam käesoleva kohtuvaidluse esemeks.

43. Kaebaja 15.12.2021 esitatud lisad 6 ja 7 sisaldavad andmeid kaebajale väljastatud retseptide

osas. Retseptiravimite kasutamine ei ole puude raskusastme tuvastamise aluseks, kuna puude

raskusastet hinnatakse abivahendite ja ravimite kasutamise foonil. Retseptide info on samuti

ekspertiisi poolt arvesse võetud ja see nähtub 17.11.2021 vastustaja vastuse lisast nr 4, kus vastavad

sissekanded müüdud ja annuleeritud retseptide kohta olemas on.

44. Vastustaja selgitab, et ekspertiis ei ole keskendunud liikumise valdkonnale, vaid hinnatud on

kõiki valdkondi, mida tööealiste puhul hinnatakse.

45. Kaebaja teeb eksliku järelduse nagu ei oleks TIS-i andmeid hinnatudki ning tuginenud on

üksnes Eesti Töötukassa leitule. Vastustaja ekspertarst Meris Tammik on võtnud ekspertarvamuse

kujundamise juurde lisaks ka kaebaja TIS andmed ehk tegemist ei ole olnud pelgalt Eesti Töötukassa

ekspertiisile tuginemisega. Vastustaja ekspertarst on teinud eraldi ekspertiisi ning arvestanud kõiki

tervist puudutavaid andmeid (sh ka Eesti Töötukassa poolt leitut) ning teinud nende pinnalt

järelduse, et kaebajal puude raskusastet ei esine.

46. Vastustaja selgitab, et eri tasapindadel liikumine on ekspertiisis hinnatud skooriga 1. See

tähendab, et sotsiaalkaitseministri määruse „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning

puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 4 lõike 6 punkti 2 järgi on tegemist kerge

piiranguga, mis ei takista isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast. Lühiajaliselt või harva

esinemine tähendabki, et see esineb vähem kui 25% ajast ja seetõttu on põhjendatud ka

võtmetegevuse skoorimine arvväärtusega 1. Kui see arvväärtus oleks 2 nagu kaebaja otstarbekaks

peab, siis see ei muudaks nagunii ka puude raskusastme tuvastamise otsust, kuna liikumise

valdkonna võtmetegevuste skoorid oleks seejärel 2-0-1, mis tähedab, et aritmeetiline arvväärtuste

keskmine on 1,00, kuid keskmise puude raskusastme tuvastamiseks peaks see olema vähemalt 2,00.

Vastustaja aga toonitab, et puude raskusastme tuvastamise loogika ei saa olla äraspidine ehk ei saa

8(14)

ette ära otsustada, et puude raskusaste peab olema keskmine ja siis hakata vastavalt

võtmetegevustele arvväärtusi panema, et vajalik aritmeetiline keskmine kokku tuleks.

47. Vastustaja ekspertarst ehk arstiõppe läbinud isik ei pea olema tervishoiutöötajate riiklikusse

registrisse kantud, kuna puude raskusastme tuvastamiseks arvamuse andmine ei ole

tervishoiuteenuse osutamine. Et ekspertarst oleks pädev andmaks arvamust puude raskusastme osas,

peab tal olema läbitud arstiõpe, mis ekspertarstil Meris Tammikul ka läbitud on, kuna vastasel korral

ei saaks ta ekspertarvamusi anda. Ekspertarvamuse allkirjastamise kohta selgitab vastustaja, et

arvamus antakse süsteemis SKAIS-2 ja et ekspertarvamuse vormistuslikule küljele ei ole

kehtestatud allkirjastamise nõuet.

48. Kui terviseandmed on ühesed (pole vastuolusid sissekannete vahel erinevate arstide poolt) ja ei

tekita kahtlust, et midagi on TIS-i kirjutamata jäetud, siis ei ole ka mõistlikku põhjust, et hakata

kaebaja taotluses esitatud väiteid kontrollides lisaks veel uurima raviarstidelt üle, kas see, mida nad

TIS-i on kirjutanud, on ikka õige. See, et TIS-is oleks korrektsed andmed on kaetud

tervishoiuteenuse osutamise eraõigusliku suhtega ja kui kaebaja leiab, et sealt ongi midagi puudu,

siis tuleb need küsimused lahendada tervishoiuteenuse osutajaga.

49. Vastustaja selgitab, et erijuhtumi esinemist kontrollitakse iga ekspertiisi puhul isegi, kui seda

otseselt ekspertarvamuses kirja ei panda. Erijuhtumi kaalumise üheks eelduseks on see, et isikul

peavad mingid piirangud esinema vähemalt 2-s valdkonnas 7-st võimalikust. Vaid sellisel juhul

oleks üldse võimalik kaaluda erijuhtumi esinemist ka sisuliselt, kuna erijuhtumi sisuks on olukord,

kus piiranguid on mitmes valdkonnas, kuid eraldiseisvalt need puude raskusastme tuvastamiseks

vajalikku aritmeetilist keskmist kokku ei anna, kuid arstiõppe läbinud isiku hinnangul võimendavad

need eri valdkondades olevad piirangud teineteist sellisel määral, et on põhjendatud keskmise puude

raskusastme tuvastamine erijuhtumina. Kaebajal on aga ainsana piirang tuvastatud liikumise

valdkonnas.

KOHTU PÕHJENDUSED

50. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses

seoses, leiab, et kaebus tuleb rahuldada.

51. Kaebaja nõuab SKA 10.09.2021 otsuse nr P26O-2021-70941 tühistamist ja SKA kohustamist

vaadata kaebaja 18.03.2021 esitatud puude raskusastme tuvastamise taotlus uuesti läbi.

52. Vaidlus puudub selles, et kaebajal on astma, allergilne riniit, pansinusiit ning ta on allergiline

toiduainete, loomade, kodutolmu ja õietolmu vastu. Kaebaja esitas ühistaotluse töövõime

hindamiseks ja puude raskusastme tuvastamiseks. Eesti Töötukassa tuvastas esmalt 08.04.2021

otsusega nr TVH/21/016548, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud ja SKA tegi 09.04.2021 otsuse

nr P26O-2021-32979, millega ei tuvastanud kaebajal puude raskusastet. Pärast halduskohtule

kaebuse esitamist tegi Eesti Töötukassa uue 23.08.2021 otsuse nr TVH/21/033745, millega tuvastas

osalise töövõime. SKA vaatas samuti puude raskusastme tuvastamise taotluse uuesti läbi, kuid

jõudis 10.09.2021 otsuses nr P26O-2021-70941 uuesti järeldusele, et puude raskusastme

tuvastamiseks puudub alus. Eesti Töötukassa osas on kohtumenetlus lõpetatud, kuid SKA

10.09.2021 otsuse nr P26O-2021-70941 õiguspärasus on vaidluse all.

53. Pooled vaidlevad selle üle, kas SKA jättis kaebajal õiguspäraselt puude raskusastme

tuvastamata. Kaebaja leiab, et SKA 10.09.2021 otsus nr P26O-2021-70941 on õigusvastane, sest

see põhineb valedel andmetel ning SKA on põhjendamatult jätnud kõrvale võimaluse kohaldada

erijuhtumit.

54. PISTS § 2 lg 1 kohaselt on puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri

või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike

takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. PISTS § 2 lg 1¹ p 3 kohaselt

9(14)

on keskmine puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni

kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool

oma elamiskohta vähemalt korra nädalas. PISTS § 2 lg 2¹ p 3 kohaselt on keskmine puue inimesel,

kellel igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi.

55. Haldusakt on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt õiguspärane, kui ta on antud

pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Tallinna Ringkonnakohus on

lahendis 3-17-1166 selgitanud, et SKA poolt tehtav puude raskusastme tuvastamise otsus ei ole

kaalutlusotsus, vaid haldusakt, mis antakse suuresti dokumendipõhises menetluses ja ekspertarsti

arvamusele tuginedes (p 7).

56. HKMS § 158 lg 2 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks

kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti

andmise või toimingu tegemise aja seisuga. SKA sai 10.09.2021 otsuse tegemisel arvesse võtta

ainult neid terviseandmeid, mis olid selleks ajaks olemas. Seega ei saa SKA otsuse õiguspärasust

mõjutada terviseandmeid, mis on tekkinud pärast 10.09.2021 kuupäeva. Sellised terviseandmed on

näiteks kaebaja poolt 29.10.2021 esitatud lisades 2, 6 ja 7 ning 15.12.2021 esitatud lisades 1-5.

Kohus siiski ei tagasta neid, sest kuigi SKA ei pidanud nendega arvestama, ei ole need

asjassepuutumatud tõendid HKMS § 62 lg 2 tähenduses. Kui kaebaja on eeldanud, et need võivad

kaebuse lahendamist mõjutada ja vastustaja vaidleb sellele vastu, peavad tõendid asja materjalide

juures olema, et kohus neid kohtuotsuses üldse mainida saaks.

57. PISTS § 2³ lg 1 sätestab, et puude raskusastme tuvastab SKA, kaasates vajaduse korral arstiõppe

läbinud isikuid. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt võetakse puude raskusastme tuvastamisel arvesse

järgmist: terviseseisund; tegevusvõime; kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus, mis on

suurem inimese eakohasest abivajadusest; kõrvalabi ja juhendamise vajadus, mis esineb inimesel

tehniliste abivahendite kasutamisele vaatamata; elukeskkond; rehabilitatsiooniplaani olemasolu

korral selles ettenähtud tegevused. PISTS § 2³ lg 7 sätestab, et kui tööealine isik taotleb samal ajal

puude raskusastme tuvastamist ning töövõime hindamist, kasutatakse puude raskusastme

tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja töötukassa antud

töövõime hindamise otsust.

58. Sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja

kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (määrus nr 18) § 4 lg 2 sätestab, et

arstiõppe läbinud isik arvestab arvamuse andmisel puude raskusastet taotleva isiku

tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist.

Seega ei ole asjakohane viidata sellele, et ravimite võtmine enne uuringute läbiviimist parandas

uuringu tulemust. Puude raskusastet ei hinnata vastavalt sellele, milline kaebaja seisund oleks ilma

ravimeid võtmata.

59. Määruse nr 18 § 4 lg-s 5 on sätestatud, et tööealise inimese puhul annab arstiõppe läbinud isik

arvamuse isikul piirangute esinemise või puudumise kohta järgmiste valdkondade võtmetegevustes:

liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste

elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine, inimestevaheline lävimine ja suhted.

Võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid hinnatakse arvväärtustega 0-4

(määrus nr 18 § 4 lg 6). Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse määruse nr 18 § 4 lõike 5

punktides 1, 2 ja 4–7 nimetatud iga valdkonna kohta võtmetegevuste sooritamisel esinevate

piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine (määruse nr 18 § 6 lg 3). Kui vähemalt

ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine 2–2,75 (teadvusel püsimise ja enesehoolduse

valdkonnas 2,76–3,49), esineb isikul raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus

osalemises ning tuvastatakse keskmine puue (määruse nr 18 § 6 lg 6 p 1).

60. Kaebaja heidab SKA-le ette seda, et SKA ei ole oma arvamust 10.09.2021 otsuses muutnud,

kuigi otsus tehti peale seda, kui Töötukassa uuendas töövõime hindamise menetlust ja tegi uue

10(14)

otsuse, millega kaebajal tuvastati osaline töövõime. Vastustaja on õigesti märkinud, et see, kui Eesti

Töötukassa muudab oma esialgset seisukohta ja tuvastab osalise töövõime, ei tähenda automaatselt

seda, et oleks alust puude mittetuvastamise otsuse asemel teha vähemalt keskmise puude

raskusastme tuvastamise otsus. Töövõime hindamine ja puude raskusastme tuvastamine on kaks

erinevat menetlust ning Eesti Töötukassa hinnang kaebaja vähenenud töövõime kohta ei saa

automaatselt kaasa tuua puude raskusastme tuvastamist. Samas peab SKA otsus olema kehtiva

õigusega kooskõlas. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole SKA 10.09.2021 otsuse tegemisel

hinnanud kõiki seaduses ette nähtud tõendeid.

61. Kaebaja 18.03.2021 taotlus oli esitatud nii töövõime hindamiseks kui puude raskusastme

tuvastamiseks. Seega oli tegemist taotlusega, mille lahendamisel pidi SKA PISTS § 2³ lg 7 kohaselt

kasutama töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja Töötukassa töövõime

hindamise otsust. Vastustaja on kohtumenetluses avaldanud, et SKA-l on õigus tugineda puude

raskusastme tuvastamisel/mittetuvastamisel Eesti Töötukassa ekspertarsti hinnangule, kuid

vastustaja ei ole kohustatud sellele tuginema ning võib omalt poolt kaasata eksperdi, kes annab

arvamuse kaebajal esineva puude raskusastme osas. Antud juhul esitas kaebaja taotluse puude

raskusastme tuvastamiseks samaaegselt töövõime hindamisega, kuid vastustaja otsustas siiski

kaasata enda poolt ekspertarsti, et kasutada antud arvamust puude raskusastme tuvastamise üle

otsustamisel.

62. Kohus nõustub sellega, et PISTS 2³ lg-s 7 nimetatud tõendid ei ole ainumääravad puude

raskusastme tuvastamisel. Riigikohtu praktikas on selgitatud, et PISTS § 2³ lg-s 7 nimetatud

eksperdiarvamus ei ole haldusorganile siduv, kuna õigusaktidest ei tulene Töötukassale ega SKA-

le kohustust lähtuda tööealise isiku puhul vaid ühest konkreetsest eksperdiarvamusest.

Eksperdiarvamus on haldusmenetluses tõend. Tegemist on juriidilises tavatähenduses

erialaasjatundja arvamusega, mida haldusorgan saab kõrvutada teiste tõenditega, sh teise spetsialisti

arvamusega, et oma seisukoht kujundada. (Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 22). Seega

on SKA-l võimalik ja teatud juhtudel ka vajalik hinnata muid tõendeid peale nende, mida on

PISTS 2³ lg-s 7 nimetatud. Küll aga ei pea kohus võimalikuks sellist tõlgendust, et töövõime

hindamise käigus koostatud eksperdiarvamuse ja Töötukassa töövõime hindamise otsuse võib

tõenditena kõrvale jätta. PISTS § 2³ lg 7 sõnastusest ei tulene, et SKA-l on kaalutlusõigus

otsustamaks, kas kasutada otsuse langetamisel sättes nimetatud tõendeid või mitte, sest säte on

sõnastatud kohustavalt.

63. SKA varasemas 09.04.2021 otsuses nr P26O-2021-32979 on märgitud, et puude raskusastme

tuvastamisel on aluseks võetud kaebaja taotluses sisalduvad andmed, TIS-s sisalduvad andmed ja

Töötukassa töövõime hindamise otsus. Otsuse põhjendustest selgub, et SKA toetus ka Töötukassa

ekspertarsti hinnangule. SKA varasema otsuse tegemise ajal kehtis veel Eesti Töötukassa

08.04.2021 otsus nr TVH/21/016548. Eesti Töötukassa tunnistas 19.08.2021 otsusega nr

TVH/21/033716 oma esialgse töövõime hindamise otsuse siiski kehtetuks ja vaatas kaebaja

töövõime hindamise taotluse menetluse uuendamise korras uuesti läbi, sest pärast töövõime

hindamise otsuse ja vaideotsuse koostamist selgusid uued õiguslikud ja faktilisi asjaolud ning

lisandusid

uued

terviseandmeid,

mis

täpsustasid

vaide

esitaja

tervislikku

seisundit.

Tervishoiuteenuse osutaja sihtasutus Qvalitas Arstikeskus AS analüüsis veel kord kaebaja TIS-s

olemasolevaid terviseandmeid, sh kohtule esitatud kaebuses kirjeldatud ning lisandunud

terviseandmeid, ning muutis oma esialgset hinnangut, järeldades et kaebaja tervislik seisund

mõjutab tema töövõime ulatust. Eesti Töötukassa tegi 23.08.2021 uue töövõime hindamise otsuse

nr TVH/21/033745, millega tuvastas kaebajal osalise töövõime kestusega 3 aastat (Eesti Töötukassa

30.08.2021 vastuse lisa 2).

64. SKA 10.09.2021 otsuses välja toodud loetelu dokumentidest, millele SKA otsuse tegemisel

tugines, ja SKA kohtumenetluses esitatud seisukohad kinnitavad, et uuendatud töövõime hindamise

menetluses koostatud eksperdiarvamust ja Eesti Töötukassa 23.08.2021 otsust nr TVH/21/033745

arvesse ei võetud. Kohus leiab, et kui esitatud on taotlus töövõime hindamiseks ja puude

11(14)

raskusastme tuvastamiseks ning Eesti Töötukassa tunnistab oma esialgse otsuse kehtetuks ja vaatab

töövõime hindamise taotluse uuesti läbi, kehtib PISTS § 2³ lg-s 7 nimetatud tõenditega arvestamise

kohustus ka uuendatud töövõime hindamise menetluse osas. Seega ei ole SKA arvestanud kõigi

seaduse alusel ettenähtud tõenditega.

65. Kohus ei kahtle Meris Tammiku pädevuses puude raskusastme tuvastamise taotluse menetluses

ekspertarvamus koostada. Meris Tammik on SKA metoodik-ekspertarst. SKA kinnitusel eeldab

ametikoht arstiõppe läbimist ja Meris Tammik vastab sellele eeldusele. Ka avalikult kättesaadavate

andmete kohaselt on Meris Tammik Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlane (17.06.1992). Samas

peaks SKA enda ekspertarsti arvamus olema täienduseks PISTS § 2³ lg-s 7 sätestatud kohustuslikele

tõenditele, sest menetletav taotlus oli ühistaotlus töövõime hindamiseks ja puude raskusastme

tuvastamiseks.

66. Meris Tammiku koostatud 10.09.2021 kuupäevaga ekspertiisis (SKA 17.11.2021 vastuse lisa

3) on märgitud: „Eksperdiarvamuse aluseks on perearsti Ulvi Usgam ja eriarstide Anu Kurve,

Küllike Palk, Helen Vahar, Natalia Lapidus ning visiidipõhise töövõime hindamise kokkuvõtted.“

67. Kaebaja terviseandmete väljavõttest (SKA 17.11.2021 vastuse lisa 4) nähtub, et perearst Ulvi

Usgami visiidil käis kaebaja 11.06.2021 seoses sagedase viirushaiguste põdemisega ning

26.07.2021 seoses tagasihoidliku trombotsütoosiga. Kaebaja 06.07.2021 esitatud kaebuse lisast 10

nähtub, et kaebaja pöördus Ulvi Usgami poole ka 22.03.2021. Seda infot SKA esitatud

terviseandmete väljavõttest ei nähtu. Pulmonoloog Anu Kurve visiidil käis kaebaja 31.03.2021

seoses astma ägenemisega. Gastroenteroloog Küllike Palk visiidil käis kaebaja 21.02.2019.

Günekoloog Helen Vahar visiidil käis kaebaja 30.12.2020. Eriarst Natalia Lapiduse sissekandeid ei

ole SKA esitatud terviseandmete väljavõttes ega kaebaja esitatud terviseandmete hulgas. Meris

Tammiku eksperdiarvamuses ei ole tehtud otseseid viiteid kindlatele epikriisidele, kui välja arvata

kaks viidet digiloo haigusjuhtumile nr 497209619 (dr Anu Kurve). Seega jääb valdavas osas

ebaselgeks, millised epikriisid kindla hinnangu aluseks olid ja dr Natalia Lapiduse osas jääb täiesti

ebaselgeks, milline kaebajat puudutav terviseinfo temalt pärineb.

68. Eksperdiarvamuses on suures mahus viidatud visiidipõhisele töövõime hindamisele. Tegemist

on 10.05.2021 visiidiga, millele Eesti Töötukassa tugines 09.06.2021 vaideotsuses nr 1751. Kohtu

hinnangul on 10.05.2021 visiidi andmetele tuginemine küsitav juba seetõttu, et see oli aluseks Eesti

Töötukassa 09.06.2021 vaideotsusele nr 1751, milles asuti seisukohale, et kaebaja töövõime ei ole

vähenenud. Hiljem, kui kaebaja tervise osas selgusid uued asjaolud ja töövõime hindamise menetlus

uuendati, otsustati kaebaja töövõime osaliseks hinnata. Sealjuures ei ole Eesti Töötukassa praegu

kehtivas 23.08.2021 otsuses nr TVH/21/033745 eraldiseisvalt viidatud 10.05.2021 toimunud

visiidipõhisele hindamisele. Seega eeldas 10.05.2021 visiidi andmete kasutamine täiendavat

selgitust, miks selle andmed on ka pärast Eesti Töötukassa 23.08.2021 otsuse tegemist asjakohased.

Kaebaja on juhtinud tähelepanu sellele, et tal on probleem ärevusega. Ärevuse osas on 10.05.2021

visiidist pärinev info otseses vastuolus Eesti Töötukassa aktuaalse seisukohaga kaebaja töövõime

osas. Eesti Töötukassa kehtivast 23.08.2021 töövõime hindamise otsusest nähtub, et kaebajal on

kerge tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, mille põhjuseks on

ärevuse tõus. Meris Tammiku koostatud eksperdiarvamuses on aga viidatud 10.05.2021 visiidilt

pärinevale infole, et kaebaja on heatujuline ja jutukas ning mingeid märke meeleoluhäiretest ei

esine. Sõna „ärevus“ eksperdiarvamuse tekstist ei leia. Seega ei ole kaebaja ärevuse tõusu puude

raskusastme hindamisel arvesse võetud. Kuna Eesti Töötukassa praegu kehtiv seisukoht on see, et

kaebajal on ärevus tõusnud, on SKA tuginemine meeleoluhäirete puudumisele ekslik. Arvestada

tuleb ka sellega, et töövõime hindamise 10.05.2021 visiit viidi läbi füsioterapeudi poolt ja kaebaja

väitel kestis kogu uuring kokku 10 minutit. Kaebaja pidi visiidi käigus läbi viidud uuringul tõstma

5-kilost hantlit, tegema kükke ja kõndima koridoris 6 minutit (SKA 17.11.2021 lisa 3, lk 2).

Võimalikud vaimse tervise probleemid ei pruugi 10-minutilise vastuvõtu käigus aimatavad olla, eriti

kui vastuvõtu põhirõhk on füüsiliste harjutuste tegemisel.

12(14)

69. SKA metoodik-ekspertarsti koostatud eksperdiarvamuse puhul tekitab küsitavusi ka selle vorm.

Kaebaja on juhtinud tähelepanu sellele, et eksperdiarvamusel puudub allkiri. Kohtule 17.11.2021

esitatud eksperdiarvamus on allkirjastamata fail pealkirjaga „null.pdf“, mille tekstis on koostamise

kuupäevaks märgitud 10.09.2021. Vastustajal on selles osas õigus, et eksperdiarvamuse

allkirjastamine ei ole ühegi õigusnormi järgi kohustuslik, mistõttu ei saa allkirja puudumine

eksperdiarvamusel tuua eraldiseisvalt kaasa vaidlustatud 10.09.2021 otsuse tühistamist. Samas on

see praktikana taunitav, sest tekitab kahtluse dokumendi tegelikus koostajas ja koostamise ajas.

Praegusel juhul ei ole kaebaja otseselt väitnud, et ta kahtleb eksperdiarvamuse autentsuses. Kaebaja

on allkirja puudumisele ainult tähelepanu juhtinud, jättes täpsustamata, mida tema hinnangul sellest

puudusest järeldama peaks. Kuna kaebaja on eraldi teemana tõstatanud Meris Tammiku hariduse,

võib eeldada, et ta võtab Meris Tammiku dokumendi koostajana omaks. Kuna SKA tegi TIS-i

andmetest päringu 10.09.2021 kell 10.28 ja 10.09.2021 otsus allkirjastati kell 15.48, võib eeldada,

et eksperdiarvamus koostati 10.09.2021 enne otsuse allkirjastamist.

Eksperdiarvamuse tekst on peakirjaga „töövõime hindamise ekspertiisi vorm“. Eksperdiarvamuse

lõpus, ekspertiisi kokkuvõtte all, on puude raskusastme lahter tühjaks jäetud ja märgitud, et isikule

ei tule saata töövõime hindamise lühiotsust vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse §-le 4. Kuna

tegemist on SKA töötaja koostatud eksperdiarvamusega puude raskusastme tuvastamise

menetluses, on viited töövõime hindamisele asjakohatud. Lisaks ei ole eksperdiarvamuses selge

väitena välja toodud lõplikku hinnangut sellele, kas kaebajal saab puude raskusastme tuvastada või

mitte. Samuti pole eraldi välja toodud liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva

piirangu aritmeetilist keskmist 0,67 ja keskmise puude tuvastamiseks vajalikku aritmeetilist

keskmist.

70. Määruses nr 18 reguleeritud puude raskusastme hindamise täpsem metoodika on jäänud SKA

10.09.2021 otsuses ja Meris Tammiku eksperdiarvamuses kaebajale selgitamata. SKA otsuses on

üksnes viide määruse nr 18 §-e 6, mis ei asenda isikule antavat selgitust tema konkreetse juhtumi

kohta. Kuna SKA esitas asjakohased selgitused vastuses kaebusele, saab selle põhjendamispuuduse

lugeda kohtumenetluses kõrvaldatuks. Eelistada tuleks tehtud otsuse aluseks oleva metoodika

selgitamist võimalikult varakult, sest vastasel juhul saab haldusakti adressaat alles kohtumenetluses

aru, kuidas tema suhtes tehtud otsus täpsemalt kujunes.

71. Määruse nr 18 § 2 punkti 7 kohaselt on erijuhtum juhtum, mille korral valdkondade kaupa

tegutsemisvõimet hinnates on tööealisel inimesel piirangud vähe väljendunud või ei vasta puude

raskusastme tuvastamise kriteeriumitele, kuid isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus

osalemine on terviseseisundi ning keskkondlike ja suhtumuslike takistuste koosmõju tulemusena

piiratud. SKA 10.09.2021 otsuses on välja toodud, et erijuhtumi kohaldamise kaalutlemisel on

arvesse võetud, et taotlejal ei esine eri valdkondades üksteist võimendavaid piiranguid, mistõttu

erijuhtumi kohaldamiseks alus puudub. Vastustaja on 30.12.2021 seisukohas täiendavalt selgitanud,

et erijuhtumi kaalumise üheks eelduseks on see, et isikul peavad mingid piirangud esinema vähemalt

kahes valdkonnas seitsmest võimalikust. Vastustaja leiab, et erijuhtumi sisuks on olukord, kus

piiranguid on mitmes valdkonnas, mis eraldiseisvalt puude raskusastme tuvastamiseks vajalikku

aritmeetilist keskmist kokku ei anna, kuid arstiõppe läbinud isiku hinnangul võimendavad need eri

valdkondades olevad piirangud teineteist sellisel määral, et on põhjendatud keskmise puude

raskusastme tuvastamine erijuhtumina. Kaebaja puhul tuvastati piirang ainult ühes valdkonnas,

mistõttu oli erijuhtum vastustaja hinnangul kindlasti välistatud.

Määruse nr 18 § 2 punkti 7 sõnastusest ei tulene sellist erijuhtumi kaalumise eeldust, et piirangud

peavad esinema vähemalt kahes valdkonnas. Sätte sõnastuse kohaselt ei pea erijuhtumi

kohaldamiseks mitte erinevates valdkondades olevad piirangud üksteist võimendama, vaid isiku

igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine peab olema terviseseisundi ning keskkondlike

ja suhtumuslike takistuste koosmõju tulemusena piiratud. Määruse nr 18 § 2 punkti 7 sõnastusega

kooskõlas olevat erijuhtumi kaalumist SKA 10.09.2021 otsusest ega eksperdiarvamusest ei nähtu.

Kohus leiab, et kaebaja puhul on erijuhtumi kohaldamata jätmise asjakohane ja veenev

13(14)

põhjendamine eriti oluline, sest Eesti Töötukassa 23.08.2021 töövõime hindamise otsuse nr

TVH/21/033745 kohaselt on kaebaja töövõimet hinnatud erijuhtumina. Kui üks haldusorgan

kohaldab erijuhtumit ja teine mitte, tekitab see kaebaja jaoks liigset segadust, sest tema tervisega

seotud asjaolud on samad. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti

andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis

või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Põhjendamine on

vorminõue. HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel,

et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui

eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kaebaja on rõhutanud, et ta põeb tihti

viirushaigusi ja palavikku, eriti sügise ja kevade vahel, mis ilmselt takistab ühiskonnaelus osalemist.

Sagedaste haiguste tõttu pole kaebaja julgenud end Covid-19 vastu vaktsineerida, mis täiendavalt

piirab ühiskonnaelus osalemist. Seega ei ole kohtu hinnangul ilmselge, et otsuse parem

põhjendamine ei oleks mõjutanud asja otsustamist.

72. Kohus ei leia, et SKA ekspertarst oleks kindlasti pidanud ühendust võtma kaebaja arstidega, kui

kaebaja taotluses märgitu ei läinud kokku terviseandmetega. Kui kaebaja arstid on jätnud TIS-i

kaebajat puudutava info sisestamata, on see kaebaja ja tema arsti vahelise eraõigussuhte küsimus,

mida halduskohus pole pädev lahendama. Samuti on see kaebaja enda risk, kui ta kasutab oma poja

nimel välja ostetud retseptiravimeid, sest SKA-l ei ole võimalik teada, mis põhjusel kaebaja endale

mõeldud ravimeid välja ei ostnud. Kaebaja 18.03.2021 taotlusest ei selgu, et tema pojal on samuti

astma, kes kasutab osaliselt samu ravimeid nagu kaebaja. Samas leiab kohus, et SKA 10.09.2021

otsuse tegemisel ei ole arvestatud kõigi kohustuslike tõendite ja oluliste asjaoludega. SKA jättis

otsuse tegemisel kõrvale PISTS § 2³ lg-s 7 sätestatud tõendid, kaebaja tervisega seotud olulise

asjaolu (ärevuse tõusu) ning pole erijuhtumi kohaldamata jätmist veenvalt põhjendanud. Lisaks on

SKA otsuse aluseks oleval Meris Tammiku eksperdiarvamusel mitmeid vormistuslikke probleeme.

Kõike eelnevat kokku võttes on alust kahelda tehtud otsuse põhjendatuses.

73. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja suhtes tehtud otsus on õigusvastane. Kohus

tühistab SKA 10.09.2021 otsuse nr P26O-2021-70941 ja kohustab SKA-d otsustama uuesti kaebaja

puude raskusastme tuvastamise üle.

74. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on

tehtud

vastustaja

kahjuks.

Seega

kannab

menetluskulud

vastustaja.

Menetluskulude

väljamõistmiseks

esitatakse

kohtule

enne

kohtuvaidlusi

menetluskulude

nimekiri

ja

kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kaebaja taotleb menetluskulu hüvitamist summas 1000 eurot.

Kohus leiab, et menetluskulude väljamõistmine ei ole põhjendatud 400 euro osas, mis on kulunud

23.07.2021 kaebuse esitamisele. 23.07.2021 kaebuse esitamise ajal ei tegutsenud Erkki Evart veel

kaebaja esindajana. Kaebus oli allkirjastatud kaebaja poolt isiklikult ja kaebaja taotles kaebuses riigi

õigusabi korras esindaja määramist. Tallinna Ringkonnakohus selgitas praeguses asjas tehtud

21.12.2021 määruses, et üksnes abi menetlusdokumentide koostamisel ja kaebaja õigusnõustamine

ei muuda E. Evartit kaebaja esindajaks. Esindus tähendab esindaja menetluses osalemist ja

esindatava nimel menetlustoimingute tegemist. Esimene E. Evarti allkirjastatud dokument on

19.10.2021 seisukoht. Seega ei saa vastustajalt välja mõista menetluskulusid, mis on tekkinud enne

19.10.2021. Muus osas on menetluskulud vajalikud ja põhjendatud. Tunnihind on 80 eurot, mis on

ka mitteadvokaadist esindaja puhul pigem mõistlik tunnihind. Menetluskulude kandmise kohustuse

tekkimine on tõendatud 29.12.2021 esitatud arvetega nr 21102902 ja 21121703. Seega on

põhjendatud ja vajalik mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 600 eurot.

Vastavalt kaebaja 29.12.2021 menetluskulude nimekirjas esitatud taotlusele tuleb väljamõistetud

menetluskulud kanda OÜ Õigusbüroo Liivak&Suurväli arveldusarvele EE692200221013645545

Swedbank AS-s selgitusega „menetluskulud haldusasi nr 3-21-1519“.

Kaebaja nõuab menetluskuludelt viivise väljamõistmist menetluskulude suurust kindlakstegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

14(14)

Riigikohtu halduskolleegiumi 03.11.2016 otsuse nr 3-3-1-37-16 p 26 kohaselt ei arvestata

halduskohtumenetluses menetluskuludelt viivist. Seega ei ole viivise väljamõistmine võimalik.

75. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse

avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema

isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt

identifitseerida. Kohus asendab omal algatusel avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime

initsiaalidega, sest kohtuotsus sisaldab kaebaja terviseandmeid.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm