2-21-7742/143 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise koht ja aeg 27. jaanuar 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-7742

Tsiviilasi

OSAÜHINGU BEST IDEA avaldus Oliver Kruuda

(pankrotis) pankroti väljakuulutamiseks.

Häälte arvu määramine võlausaldajate 7. detsembri 2021. a

üldkoosolekul

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 7. detsembri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

I Consegna OÜ määruskaebus

II Aktsionär OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja I (võlausaldaja): Consegna OÜ,

rk 14162717,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma

Määruskaebuse esitaja II (võlausaldaja): Aktsionär

OÜ, rk 14300898,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Sven Lass

Võlgnik:

Oliver

Kruuda

(pankrotis),

ik XXXXXXXXXXX,

lepingulised esindajad vandeadvokaat Elmer Muna ja

vandeadvokaat Veikko Puolakainen;

Pankrotihaldur: Ene Ahas

Võlausaldajad:

1. OSAÜHING BEST IDEA, rk 10955220,

lepingulised esindajad vandeadvokaat Paul Varul ja

vandeadvokaat Kedli Anvelt

2. UP Varud OÜ (pankrotis), rk 12408232,

pankrotihaldur Sirje Tael

3. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 7. detsembri 2021. a määrus osas, milles maakohus

määras Oliver Kruuda (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajate teisel

üldkoosolekul 7. detsembril 2021 UP Varud OÜ-le (pankrotis) hääled. Teha

tühistatud osas uus määrus, millega määrata UP Varud OÜ-le (pankrotis) häälte

arvuks 0. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.

2. Consegna OÜ määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Aktsionär OÜ määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Lugeda Tartu Maakohtu 7. detsembri 2021. a määruse resolutsioon sõnastatuks

järgmiselt:

„1. Määrata Oliver Kruuda (isikukood XXXXXXXXXXX, pankrotis)

pankrotimenetluses võlausaldajatele hääli järgmiselt:

1.1. Võlausaldaja Consegna OÜ - 0 häält;

1.2. Võlausaldaja OSAÜHING BEST IDEA - 14 952 394,90 häält;

1.3. Võlausaldaja UP Varud OÜ (pankrotis) - 0 häält.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.“

5. Jätta määruskaebuste menetlemisel tekkinud menetlusosaliste menetluskulud

nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. Tartu Maakohtu 19. oktoobri 2021. a määrusega kuulutati välja Oliver Kruuda (võlgnik)

pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Ene Ahas (haldur).

2. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 11. novembril 2021 osalesid võlausaldajad

Consegna OÜ (Consegna), osaühing Best Idea (Best Idea), Aktsionär OÜ (Aktsionär), Flinty

OÜ (Flinty) ja UP Varud OÜ (pankrotis, UP Varud).

Haldur määras võlausaldajatele hääled järgnevalt: Best Ideale 14 952 394,90 häält,

Aktsionärile 48 307,73 häält ja UP Varudele 1 751 932,48 häält. Haldur jättis Consegnale ja

Flintyle hääled määramata.

Koosolekul osalenud võlausaldajad esitasid häälte arvule vastuväited:

-

Consegna esitas vastuväited Best Ideale määratud häälte arvule 3092,07, Flintyle

määratud häälte arvule 3 283 206,83 tervikuna ja UP Varudele määratud häälte arvule

1 751 932,48 tervikuna;

-

Best Idea esitas vastuväite Consegnale määratud häälte arvule 24 545 562,56

tervikuna;

-

Aktsionär esitas vastuväited Consegnale määratud häälte arvule 94,63, Best Ideale

määratud häälte arvule 3092,07, Flintyle määratud häälte arvule 3 283 206,83

tervikuna, UP Varudele määratud häälte arvule 1 751 932,48 tervikuna.

-

Flinty esitas vastuväite Consegnale määratud häälte arvule 24 545 562,56 tervikuna.

Maakohus määras hääled suuliselt võlausaldajate üldkoosolekul ja koostas 16. novembril

2021 ka samasisulise kirjaliku määruse. Vaidlustatud häälte osas määras maakohus hääled

järgmiselt: Consegnale 0 häält, Best Ideale 14 952 394,90 häält, Flintyle 0 häält ja

UP Varudele 1 751 932,48 häält.

Määruse kohaselt vaidlustas Aktsionär kõikide võlausaldajate viivisenõuded osas, mis on

arvestatud pärast 28. juunit 2021 ehk pärast Iiri Kõrgema Kohtu otsust võlgniku pankroti

väljakuulutamise kohta. Maakohus leidis, et võlgniku pankrotimenetlus toimub õiguspäraselt

Eesti kohtus, kus on võlgniku pankrot välja kuulutatud 19. oktoobril 2021, seetõttu tuleb

viiviste arvestamisel lähtuda 19. oktoobrist 2021.

Consegnale ei ole põhjendatud hääli määrata. On õige, et nõue tuleneb 22. jaanuari 2021. a

jõustunud kohtuotsusest, kuid selle nõude alusel häälte määramise otsustas haldur

PankrS § 82 lg 3 esimese lause kohaselt tema käsutuses olevate dokumentide alusel. Kuivõrd

kohtu arvates on halduri pädevuses tagasivõitmise hagi esitamine ja selle aluseks olevate

asjaolude hindamine (PankrS § 55 lg 2), 22. jaanuari 2021. a kohtuotsuse aluseks olnud

tehingu tagasivõitmine põhjendatud ja haldur on nõude esitanud, ei ületa halduri otsustus jätta

võlausaldajale esimesel üldkoosolekul hääled määramata diskretsiooni piire. Consegna

seisukohad kaitsmiseta loetud tunnustatud nõude kohta võetakse arvesse võlausaldajate

nimekirja kinnitamisel ega oma praegusel juhul tähtsust. Seejuures ei taga kohtulahendi

olemasolu häälte saamist võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

Flintyle ei ole samuti põhjendatud hääli määrata. Nõude aluseks märgitud käenduskohustuse

olemasolu ei ole halduri käsutuses olevate dokumentidega veenvalt tõendatud. Laenulepingu

p-s 5.2 on küll kinnitatud võlgniku käendust, kuid selliselt sõnastatud kinnitus on

käenduslepingu olemasoluks ebapiisav.

UP Varude nõue on kindlaks tehtav ja määratletav haldurile esitatud nõudeavaldusele lisatud

dokumentidega. Seetõttu on põhjendatud määrata UP Varudele 1 751 932,48 häält.

3. Consegna ja Aktsionär esitasid määruskaebused maakohtu määruse peale, millega kohus

määras häälte arvu.

4. Haldur kutsus 7. detsembril 2021 kokku võlausaldajate üldkoosoleku, mille päevakorras

oli kohtus esindaja määramine pankrotivõlgniku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi

läbivaatamise kohtuasjas (tsiviilasi nr 2-21-18339). Üldkoosolekul osalesid võlausaldajad

Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), Consegna OÜ, Osaühing Best Idea, Aktsionär

OÜ ja UP Varud OÜ (pankrotis).

Haldur ei tuvastanud, et esineks alus nendele võlausaldajatele, kes osalesid võlausaldajate

esimesel üldkoosolekul, anda hääli teisiti ning määras hääled järgmiselt: Eesti Vabariigile

(Maksu- ja Tolliameti kaudu) 260 228,36 häält, Best Ideale 14 952 394,90 häält, Aktsionärile

48 307,73 häält, UP Varudele 1 751 932,48 häält ja Consegnale 0 häält.

Koosolekul osalenud võlausaldajad esitasid häälte arvule vastuväited:

-

Consegna esitas vastuväited Best Ideale määratud häälte arvule 3092,07 ja

UP Varudele määratud häälte arvule 1 751 932,48 tervikuna;

-

Aktsionär esitas vastuväited Consegnale määratud häälte arvule 94,63, Best Ideale

määratud häälte arvule 3092,07 ning UP Varudele määratud häälte arvule

1 751 932,48 tervikuna.

Maakohus määras hääled suuliselt võlausaldajate üldkoosolekul: Best Ideale 14 952 394,90

häält, Consegnale 0 häält ja UP Varudele 1 751 932,48 häält.

MAAKOHTU SEISUKOHT

5. Maakohus määras 7. detsembri 2021. a määrusega võlgniku pankrotimenetluses

7. detsembril 2021 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul vaidlustatud häälte arvu

samataoliselt võlausaldajate esimesel üldkoosolekul määratud häälte arvuga ning jättis

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Maakohus märkis, et käesolevas asjas on võlausaldaja häälte arv määratud PankrS § 82 lg-s 4

sätestatud korras. Seetõttu peavad mõnel teisel võlausaldajate üldkoosolekul teistsuguse

häälte arvu määramiseks esinema uued asjaolud, mis tingiksid teistsuguse häälte arvu

määramise. 7. detsembril 2021 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul ei ole esitatud selliseid

uusi asjaolusid ja seetõttu puudub alus teistsuguse häälte arvu määramiseks. Võlausaldajad

on küll esitanud võlausaldajate esimesel üldkoosolekul määratud häälte arvu osas

määruskaebused, kuid seni ei ole häälte arvu määruskaebemenetluses muudetud.

7. detsembril 2021 võlausaldajate üldkoosolekul palus Consegna tugineda tema vastuväidete

juures tema poolt 25. novembril 2021 esitatud määruskaebuses esitatud kõigile

vastuväidetele. Seega ei ole võlausaldajal uusi asjaolusid esitada ja ta kordab

11. novembril 2021 toimunud koosolekul esitatud vastuväiteid. Lisaks sellele puudub alus

Consegna esitatud vastuväiteid arvesse võtta, kuna Consegnale anti võlausaldajate esimesel

üldkoosolekul

0 häält.

Ka Aktsionär kordas

vastuväiteid,

mille oli esitanud

11. novembril 2021 toimunud üldkoosolekul ja millele tugines 26. novembril 2021 esitatud

määruskaebuses. Seega ei ole esitatud uusi asjaolusid ja varasemalt esitatu on leidnud juba

käsitlemist maakohtu 11. novembri 2021. a määruses.

Võlausaldajale EV Maksu- ja Tolliamet määratud häälte arvule 260 228,36 vastuväiteid ei

esitatud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Consegna palub 22. detsembril 2021 esitatud määruskaebuses tühistada maakohtu määrus

osas, milles määrati Consegna ja Best Idea häälte arv samataoliselt võlausaldajate esimesel

üldkoosolekul määratud häälte arvuga, s.o osas, milles määrati Consegnale 0 häält ning Best

Ideale 14 952 394,90 häält, ning teha tühistatud osas uus määrus, milles määrata Consegnale

24 545 467,08 häält ja Best Ideale 14 949 302,83 häält. Menetluskulud palub Consegna jätta

halduri kanda.

Esmalt leiab võlausaldaja, et maakohtu seisukoht määruskaebuse esitamise õiguse puudumise

suhtes on ekslik. PankrS § 82 lg 4 alusel häälte määramise kohta tehtud määruse peale on

võlausaldajal õigus esitada määruskaebus.

Võlausaldaja hinnangul eksis maakohus märkides, et kuna uusi asjaolusid ei esinenud, siis ei

ole võimalik määrata hääli teisiti kui võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. Võlausaldaja

leiab, et PankrS § 82 lg 7 ei keela ega piira õigust määrata üldkoosolekul hääli võrreldes

eelmisel üldkoosolekul määratuga teisiti ka siis, kui asjaolud pole muutunud.

Maakohtu määrus on vastuolus TsMS § 465 lg 2 p-ga 8 ja PankrS § 82 lg-ga 4.

Määruskaebuse kohaselt ei oma häälte määramisel õiguslikku tähendust see, millistest

põhjendustest lähtudes haldur hääli määras või määramata jättis, kui kohus määrab hääli

PankrS § 82 lg 4 alusel. Kohus ei lahenda kaebust halduri tegevuse peale ega halduri poolt

häälte määramisele, vaid määrab hääled ise. Seetõttu on kohtu põhjendused halduri poolt

diskretsiooni teostamise õiguse ja piiride kohta asjakohatud.

Kohus peab häälte määramisel juhinduma seadusest. PankrS § 82 lg 1, § 82 lg 6, §1003 lg 4,

§ 10 lg 5 on imperatiivsed normid, mis ei võimalda jätta võlausaldajale hääled määramata.

Häälte määramata jätmist ei saa põhjendada sellega, et võlgniku poolt hagile vastamata

jätmine tsiviilasjas nr 2-20-15749 võib olla tagasivõidetav.

Lisaks on haldur üldkoosolekul kinnitanud, et kohus ei ole otsustanud halduri esitatud

tagasivõitmise hagi menetlusse võtmist.

Isegi kui häälte määramisel oleks põhjendatud ja lubatav võtta arvesse tagasivõitmise hagi ja

selle perspektiiv ning see hagi rahuldatakse, saavutaks haldur kohtuotsuse sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise, kuid see ei mõjuta kohtuotsuse aluseks olnud käenduslepingust

tulenevat võlgniku kohustuse olemasolu võlausaldaja ees.

Häälte määramata jätmist ei saa põhjendada ka võlausaldaja lähikondsuse tõttu võlgnikuga,

kuna füüsilisest isikust võlgniku lähikondseks saavad PankrS § 117 lg 1 järgi olla üksnes

füüsilised isikud.

PankrS § 82 lg-tes 3 ja 4 sätestatud uueks asjaoluks, mille tõttu saaks võlausaldajale järgmisel

üldkoosolekul hääled määrata, saab pidada üksnes hagi esitamise äralangemist või hagi

rahuldamata jätmist jõustunud kohtulahendi alusel. Sellised asjaolud võivad saabuda mitme

aasta pärast. Selleks ajaks on aga võlausaldaja pankrotimenetlusest elimineeritud.

Best Ideale häälte määramisel ei saa arvesse võtta võlausaldaja viivisenõuet, mis on

arvestatud perioodil alates 29. juunist 2021 kuni 19. oktoobrini 2021.

7. Best Idea palub jätta Consegna määruskaebus läbi vaatamata, läbi vaatamise korral

rahuldamata ning menetluskulud Consegna kanda.

8. Aktsionär palub 22. detsembril 2021 esitatud määruskaebuses tühistada maakohtu määrus

tervikuna ning teha uus määrus, millega määrata Consegnale 24 545 467,08 häält, Best Ideale

14 949 302,83 häält ning jätta UP Varudele hääled määramata. Menetluskulud palub

Aktsionär jätta halduri kanda.

Võlausaldaja nõustub samal päeval sama määruse peale esitatud Consegna määruskaebuse

p-s 3 esitatud seisukohtadega ja leiab samuti, et kohtumääruse resolutsioon ei vasta TsMS

§ 463 nõuetele.

Määruskaebuse kohaselt ei saa Consegnale ja Best Ideale häälte määramisel arvesse võtta

viivisenõuet pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist Iiri Kõrgemas Kohtus 28. juunil 2021.

UP Varudele tuleb jätta hääled määramata. Häälte arvu määramise menetluses peab välistama

sellised nõuded, mida nende õiguslikust põhistatusest lähtudes ilmselgelt rahuldada ei saaks

või mille rahuldamine on ebaselge. UP Varud ei ole nõuet piisavalt tõendanud. UP Varudele

saab hääled määrata PankrS § 82 lg 7 kohaselt pärast tsiviilasja nr 2-17-9653 menetluse

lõppemist, mis tõendab nõude olemasolu ja suurust.

9. Consegna arvates on Aktsionäri määruskaebus põhjendatud, palub selle rahuldada ning

jätta menetluskulud halduri kanda.

10. Best Idea palub jätta Aktsionäri määruskaebus läbi vaatamata, läbi vaatamise korral

rahuldamata ning menetluskulud Aktsionäri kanda.

11. UP Varud palub jätta Consegna ja Aktsionäri määruskaebused rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata.

12. Haldur palub jätta Consegna ja Aktsionäri määruskaebused läbi vaatamata ja lõpetada

menetlus. Alternatiivselt palub pankrotihaldur jätta Consegna ja Aktsionäri määruskaebused

rahuldamata, maakohtu määrus muutmata ja menetluskulud Consegna ja Aktsionäri kanda.

13. Maakohus leidis, et määruskaebused tuleb jätta läbi vaatamata ning edastas need Tartu

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas,

milles maakohus määras UP Varudele hääled. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue

määruse, millega määrab UP Varudele 0 häält. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta

muutmata. Consegna määruskaebus jääb rahuldamata. Aktsionäri määruskaebus rahuldatakse

osaliselt. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad menetlusosaliste endi kanda. Juhindudes

TsMS § 654 lg-st 2² (koosmõjus TsMS §-ga 659) esitab ringkonnakohus määruse

resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

15. Ringkonnakohus lahendab määruskaebused koos, kuna määruskaebustes esitatud väited

on suures osas kattuvad.

16. Ringkonnakohus käsitleb esmalt maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise

õigust. Maakohus on 7. detsembri 2021. a määruses edasikaebe korra kohta märkinud, et

määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Määruse

kohaselt on antud pankrotiasjas võlausaldajate esimesel üldkoosolekul häälte arv määratud

PankrS § 82 lõigetes 3 ja 4 sätestatud korras. PankrS § 82 lg-s 7 on sätestatud, et kui

võlausaldaja häälte arv on määratud sama paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud korras, ei

takista see uute asjaolude ilmnemisel teisel koosolekul teistsuguse häälte arvu määramist.

Riigikohus on märkinud, et viidatud sätete süsteemist, loogikast ja koosmõjust tuleneb, et

PankrS § 82 lg-tes 3 ja 4 sätestatud korras määratud häälte arvu on hilisematel koosolekutel

küll võimalik muuta, kuid üksnes juhul, kui ilmnevad uued asjaolud, mis seda tingivad

(RKTK 15. aprillil 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-27-15, p 12). Seega on maakohus õigesti

kontrollinud, kas esinevad eeldused PankrS § 82 lg 7 alusel võlausaldajate häälte arvu

teistsuguseks määramiseks võlausaldajate teisel üldkoosolekul. Maakohus leidis õigesti, et

nimetatud eeldused ei ole täidetud ning määras seega võlausaldajate häälte arvu PankrS § 82

lõigete 3 ja 4 alusel. PankrS § 82 lg 4 kolmanda lause kohaselt võib sellise määruse peale

esitada määruskaebuse.

17. Maakohus on määruse resolutsiooni p-s 1 määranud, et Oliver Kruuda (pankrotis)

pankrotimenetluses 7. detsembril 2021 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul vaidlustatud

häälte arv tuleb määrata samataoliselt võlausaldajate esimesel üldkoosolekul määratud häälte

arvuga. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul määrati häälte arvud järgmiselt: Consegnale

0 häält, Best Ideale 14 952 394,90 häält, Flintyle 0 häält ja UP Varudele 1 751 932,48 häält.

Võlausaldajate teise üldkoosoleku protokolli kohaselt osalesid sellel võlausaldajatena Eesti

Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), Consegna, Best Idea, Aktsionär ja UP Varud.

Üldkoosolekul määratud häälte osas esitati vastuväited Consegnale, Best Ideale ja

UP Varudele määratud häälte arvule. Eesti Vabariigile (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

määratud häälte arvule vastuväiteid ei esitatud. Eelnevast tulenevalt järeldab ringkonnakohus,

et maakohtu 7. detsembri 2021. a resolutsioonist tuleb aru saada nii, et maakohus määras

võlausaldajate teisel üldkoosolekul vaidlustatud häälte arvu järgmiselt: Consegnale 0 häält,

Best Ideale 14 952 394,90 häält, UP Varudele 1 751 932,48 häält. Seda kinnitab ka

7. detsembri 2021. a võlausaldajate üldkoosoleku protokoll, kus on märgitud kohtu poolt

suuliselt määratud häälte arvud.

Consegna on määruskaebuses vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles määrati Consegna

ja Best Idea häälte arv samataoliselt võlausaldajate esimesel üldkoosolekul määratud häälte

arvuga, s.o osas, milles jäeti talle hääled määramata ja Best Ideale määrati hääled

14 949 302,83 ületavas osas. Aktsionär on määruskaebuses vaidlustanud maakohtu määruse

tervikuna ja palunud teha uue määruse, milles määrata Consegnale 24 545 467,08 häält, Best

Ideale 14 949 302,83 häält ning jätta UP Varudele hääled määramata.

18. Võlausaldajale häälte arvu määramine PankrS § 82 lg 3 alusel on halduri kaalutlus- ehk

diskretsiooniotsustus, millesse kohus sekkub vaid juhul, kui haldur ei ole seadusest tulenevat

kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud ning on ületanud diskretsiooni piire. Seega tuli

maakohtul kontrollida halduri poolt määratud häälte arvu põhjendatust. Maakohus nõustus

halduri seisukohaga, et asjas ei ole ilmnenud uusi asjaolusid, mis annaksid aluse

võlausaldajatele võrreldes eelmise üldkoosolekuga teistsuguseks häälte määramiseks

PankrS § 82 lg 7 alusel. Maakohus viitas 11. novembril 2021 tehtud määrusele, milles

maakohus on käsitlenud varem esinenud asjaolusid, ega käsitlenud neid uuesti.

19. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuste väited ei anna alust Consegna ja Best Idea osas määruse muutmiseks või

tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebustes välja toodud asjaolusid,

millest tulenevalt võiks järeldada, et Consegnale jäeti põhjendamatult hääled määramata ning

Best Ideale määrati põhjendamatult hääled 14 949 302,83 ületavas osas.

20. Ringkonnakohus leidis eelnevalt, et maakohus määras häälte arvu ka UP Varudele. Kuigi

määruse põhjendavas osas ei ole UP Varudele häälte andmist eraldi põhjendatud, on

maakohus viidanud, et on käsitlenud kõiki varem esitatud asjaolusid 11. novembril 2021

tehtud määruses. Vaatamata sellele, et UP Varudele häälte määramist käsitletakse maakohtu

11. novembri 2021. a määruse peale esitatud määruskaebuste menetlemise käigus, peab

ringkonnakohus ka antud määruskaebemenetluses vajalikuks märkida, et UP Varudele häälte

määramine oli põhjendamatu.

21. UP Varud esitas võlgniku pankrotimenetluses 5. novembril 2021 nõudeavalduse, mille

kohaselt on tal võlgniku vastu nõue 1 751 932 eurot 48 senti. Haldur määras võlausaldajale

1 751 932,48 häält. Consegna ja Aktsionär ei nõustunud UP Varudele määratud häälte arvuga.

Maakohus määras 11. novembri 2021. a määrusega UP Varudele 1 751 932,48 häält, leides,

et UP nõue on nõudeavaldusele lisatud dokumentidega kindlaks tehtav, samuti on

põhjendatud nõude õiguslikud alused. Sama põhjendus kandus üle 7.detsembri 2021. a

määrusesse.

21.1. PankrS § 82 lg 1 järgi on võlausaldajate üldkoosolekul iga võlausaldaja häälte arv

võrdeline tema nõude suurusega. See aga ei tähenda, et halduril oleks kohustus alati määrata

võlausaldajale hääled nõudeavalduses märgitud suuruses. Selleks, et võlausaldajal tekiks

häälte saamise õigus, tuleb tal esmalt esitada haldurile kirjalik nõudeavaldus, milles on

märgitud nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga, ning millele on

lisatud nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid (PankrS § 94 lg 1). Lisaks peavad need

dokumendid olema jõudnud halduri käsutusse vähemalt kolm tööpäeva enne üldkoosolekut

(PankrS § 82 lg 3).

21.2. UP Varud on nõudeavalduses märkinud üksnes nõude suuruse, kuid nõude täpsemat

sisu ja alust ei ole võlausaldaja nõudeavalduses märkinud (III kd, tl 147). PankrS § 94 lg-s 1

sätestatud nõude sisu ja aluse märkimiseks ei saa lugeda nõudeavalduse viidet, et täpsem teave

nõude aluse kohta on välja toodud Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-17-9653 esitatud

21. juuni 2017. a hagiavalduses ja 20. jaanuari 2021. a hagiavalduse terviktekstis ning nende

lisades. Seega on formaalsed eeldused UP Varudele häälte arvu määramiseks täitmata.

Maakohus ei ole oma määruses hagiavalduse materjalidele hinnangut andnud. Üldjuhul ei ole

võlausaldaja nõude sisu ja alust võimalik kontrollida ilma neid nõudeavalduses märkimata.

Ringkonnakohus lisab, et praegusel juhul ei ole võimalik mõistlikult kontrollida UP Varude

nõude sisu ja alust ka tsiviilasjas nr 2-17-9653 esitatud 21. juuni 2017. a hagiavalduse ja 20.

jaanuari 2021. a hagiavalduse tervikteksti ning nende lisade alusel kostjate paljususe tõttu

nimetatud tsiviilasjas. Samal põhjusel ei ole võimalik hinnata UP Varude nõude perspektiivi

selle alusel, et kohus on tsiviilasjas nr 2-17-9653 esitatud hagi menetlusse võtnud. Samas ei

nõustu ringkonnakohus Aktsionäri määruskaebuses esitatud väitega, nagu annaks

nõudeavalduse tõendite maht alust jätta UP Varudele hääled määramata. Eelmärgitust

tulenevalt määrab ringkonnakohus UP Varudele häälte arvuks 0.

22. Maakohus märkis määruse punktis 8.1, et Consegnal puuduvad Oliver Kruuda (pankrotis)

pankrotimenetluses hääled ning seetõttu võib ta küll esitada vastuväiteid mõne teise

võlausaldaja häältele, kuid tema vastuväidet ei võeta arvesse. Ringkonnakohus maakohtu

sellise seisukohaga ei nõustu. PankrS § 82 lg 4 esimene lause sätestab, et kui üldkoosolekul

osalenud võlausaldaja ei nõustu talle halduri poolt määratud häälte arvuga või kui talle

määratud häälte arvu vaidlustab teine võlausaldaja, määrab häälte arvu üldkoosolekul osalev

kohtunik, tehes selle kohta määruse. Sätte sõnastusest tulenevalt võib üldkoosolekul osalenud

võlausaldaja vaidlustada nii talle määratud kui ka teisele võlausaldajale määratud hääli,

olenemata talle määratud häälte arvust. Häälte vaidlustamise õigus on üldkoosolekul viibinud

võlausaldajal. Juhul, kui võlausaldajale hääli ei määrata ehk määratakse häälte arvuks 0, siis

ei muuda see midagi võlausaldaja staatuses. Häälte määramata jätmise tulemuseks on pigem

see, et häälteta jäänud võlausaldaja ei saa osaleda hääletamisel ega selle kaudu otsuste

vastuvõtmisel. Eelnevast tulenevalt tuleb ringkonnakohtu hinnangul arvesse võtta ka sellise

võlausaldaja vastuväiteid häälte arvu määramisele, kes osales küll üldkoosolekul, kuid kellele

hääli ei määratud. Siiski ei too Consegna vastuväidetega arvestamine kaasa muutusi maakohtu

lõppjäreldustes.

Vastusena määruskaebuste ülalkäsitlemata väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

23. Consegna esitas võlgniku pankrotimenetluses 5. novembril 2021 nõudeavalduse, mille

kohaselt on tal võlgniku vastu nõue 24 545 562 eurot 56 senti (III kd, tl 123). Nimetatud

summa on võlgnikult Tartu Maakohtu 22. jaanuari 2021. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas

nr 2-20-15749 välja mõistetud (III kd, tl-d 127–128). Haldur võlausaldajale hääli ei

määranud, kuna võlausaldaja nõude olemasolu on tema hinnangul küsitav. Haldur on Tartu

Maakohtule esitanud ka hagi (tsiviilasi nr 2-21-17683) tsiviilasjas nr 2-20-15749 hagile

vastamata jätmise (tegevusetuse) tagasivõitmiseks. Consegna ei nõustunud talle määratud

häälte arvuga. Ringkonnakohtu arvates jättis maakohus põhjendatult Consegnale hääled

määramata, nõustudes halduri seisukohtadega.

23.1. Iseenesest on õige Consegna määruskaebuses esitatud seisukoht, et ainuüksi

võlausaldaja nõude kohta tehtud jõustunud tagaseljaotsuse aluseks olnud hagile vastamata

jätmise tagasivõitmise võimalus ei anna alust pankrotimenetluses häälte määramata

jätmiseks. Samas ei nõustu ringkonnakohus seisukohaga, et häälte määramata jätmist ei saa

põhjendada sellega, kui haldur on võlausaldaja nõude kohta tehtud jõustunud tagaseljaotsuse

aluseks olnud hagile vastamata jätmise kohta tagasivõitmise hagi kohtusse juba esitanud.

Praeguses asjas on haldur kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud 10. novembril 2021 hagi

Consegna nõude kohta tehtud tagaseljaotsuse tegemise aluseks olnud hagile vastamata jätmise

tagasivõitmiseks (tsiviilasi nr 2-21-17683). Hagi on 2. detsembri 2021. a määrusega

menetlusse võetud (IV kd, tl 129). Seega on ebaõige Consegna väide, et kohus ei ole

tagasivõitmise hagi menetlusse võtmist otsustanud. Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, et

maakohus on hagi menetlusse võtnud, kinnitab samuti, et hagi ei ole õiguslikult perspektiivitu

TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 mõttes.

Eelmärgitut arvestades ei ole asjakohane Consegna viidatud Tallinna Ringkonnakohtu

praktika (tsiviilasjas nr 2-19-11484), kuna selles asjas ei olnud haldur võlausaldajate

üldkoosolekul häälte määramata jätmise ajaks kohtusse tagasivõitmise hagi esitanud.

23.2. Ringkonnakohtu arvates oli tagaseljaotsuse saamise ainsaks või peamiseks eesmärgiks

võlgniku pankrotimenetluses häälteenamuse saavutamine (PankrS § 81 lg 1). Kohtute

infosüsteemist nähtuvalt on Consegna esitanud maakohtule hagi võlgniku vastu

24 541 509 euro saamiseks 28. oktoobril 2020 tsiviilasjas 2-20-15749, s.o vahetult pärast Best

Idea nõude kohta tehtud kohtulahendi jõustumist võlgniku vastu tsiviilasjas nr 2-15-13527

(III kd, tl 117). Ringkonnakohus ka rõhutab, et ebatavapärane on kohtupraktika, et Consegna

nõue rahuldati niivõrd suures ulatuses tagaseljaotsusega.

23.3. Põhjendatud on Consegna seisukoht, et tema nõude aluseks ei ole tagaseljaotsus.

Consegna väitel tuleneb tema nõue 23. märtsi 2017. a käenduslepingust, mille kohaselt

käendas võlgnik aktsiaseltsi Rubla (pankrotis) kohustust Consegna ees. Samas ei ole

Consegna nõudeavaldusele lisanud muid nõuet tõendavad dokumente kui üksnes nõude kohta

tehtud tagaseljaotsuse (III kd, tl-d 123–129). Kuivõrd PankrS § 82 lg 3 kohaselt määrab haldur

kuni nõuete kaitsmiseni võlausaldaja häälte arvu tema käsutuses olevate dokumentide alusel,

mis on talle esitatud hiljemalt kolm tööpäeva enne üldkoosolekut, ei olnud halduril ega ka

kohtul võimalust kontrollida Consegna nõude põhistatust muude dokumentide alusel.

Seejuures tegi haldur Consegnale 6. novembril 2021 ettepaneku nõude täiendavaks

tõendamiseks (IV kd, tl 128). Consegna täiendavaid dokumente nõude põhistamiseks ei

esitanud.

Lisaks on Consegna võlgniku lähikondne PankrS § 117 lg 3 alusel. Consegna juhatuse liige

ja osanik on võlgniku poeg Karl Kruuda (IV kd, tl 63). Ringkonnakohtu arvates ei ole kahtlust,

et isa ja poeg on PankrS § 117 lg 3 mõttes lähedased isikud. Kui nõudeavalduse on aga

esitanud võlgnikuga seotud isik (lähikondne PankrS § 117 tähenduses), siis on nii halduril

nõuete kontrollimisel ja häälte määramisel kui ka kohtul häälte määramise vaidluse

lahendamisel kõrgendatud kontrollikohustus (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 11. novembri

2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-6613, p 13.2.2). Ringkonnakohus leiab, et kuna haldur oli

esitanud võlausaldajate üldkoosolekul häälte määramise ajaks hagi Consegna nõude kohta

tehtud tagaseljaotsuse tegemise aluseks olnud hagile vastamata jätmise tagasivõitmiseks ning

Consegna ei esitanud muid dokumente oma nõude põhistamiseks, jättis maakohus

kokkuvõttes põhjendatult Consegnale hääled määramata.

24. Ringkonnakohus ei nõustu Aktsionäri määruskaebuses esitatud väitega, et Best Ideale

häälte määramisel ei saa arvesse võtta viivisenõuet pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist

Iiri Kõrgemas Kohtus 28. juunil 2021. Ringkonnakohus nõustub siinjuures maakohtu määruse

põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).

25. Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 1 alusel määruskaebustega seotud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

26. PankrS § 5 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse

üksnes siis, kui see on pankrotiseaduses ette nähtud. PankrS § 82 lg 4 ei võimalda

ringkonnakohtu määruse peale määruskaebust esitada.

/allkirjastatud digitaalselt/