2-17-18657/158 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.01.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-18657

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi KEVELT hagi Logitrans Consult OÜ

(pankrotis) vastu kahju hüvitamiseks ja viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.06.2020 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

Logitrans

Consult

OÜ

apellatsioonkaebus,

hind

129 068,46 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts KEVELT (registrikood 10418580),

esindaja vandeadvokaat Silvia Urgas

Kostja Logitrans Consult OÜ (pankrotis, registrikood

11019600), pankrotihaldur Andres Tootsman

Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel HDI Global

Speciality SE (Saksamaa Liitvabariigi registrikood

HRB211924), esindaja vandeadvokaat Tarmo Friedenthal

Kohtuistungi aeg

13.01.2022

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 30.06.2020 otsus osas, milles maakohus märkis

edasiulatuva viivise arvutamise alguskuupäevaks 14.12.2107, asendades see

kuupäevaga 14.12.2017 ning jättis kolmanda isiku menetluskulud jaotamata, mille

jaotuse määrab ringkonnakohus. Muus osas jätta Harju Maakohtu 30.06.2020 otsus

muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

3.1. Hagiavaldus rahuldada.

3.2. Välja mõista Logitrans Consult OÜ-lt Aktsiaselts Kevelt kasuks veolepingu

rikkumisest tekitatud kahju 115 453,18 eurot ja viivis 2 546,30 eurot, kokku

117 999,48 eurot.

3.3. Välja mõista Logitrans Consult OÜ-lt Aktsiaselts Kevelt kasuks viivis 5%

aastas põhinõudelt (115 453,18 eurot) alates 14.12.2017 kuni põhinõude

tasumiseni.

3.4. Välja mõista Logitrans Consult OÜ-lt Aktsiaselts Kevelt kasuks muu otsene

kahju 4 904 eurot.

3.5. Välja mõista Logitrans Consult OÜ-lt Aktsiaselts Kevelt kasuks viivis

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt (4 904 eurot)

alates 14.12.2017 kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta poolte maakohtu menetluskulud kostja kanda ja kostja poolel iseseisva

nõudeta kolmanda isiku maakohtu menetluskulud tema enda kanda.

5. Jätta poolte ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda ning kostja poolel

iseseisva nõudeta kolmanda isiku ringkonnakohtu menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud

korras.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktsiaselts KEVELT (hageja) esitas 13.12.2017 Harju Maakohtule Logitrans Consult OÜ

(pankrotis (pankrot kuulutatud 27.05.2021), kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks

välja mõista veolepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitise 115 453,18 eurot, viivise

2 546,30 eurot ja alates 14.12.2017 viivise 5% aastas kuni põhivõla tasumiseni ning hüvitise

kohtuväliste õigusabikulude kandmise eest 4 904 eurot ja viivise sellelt võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 14.12.2017 kuni põhivõla tasumiseni.

Hageja väitel sõlmisid pooled 26.06.2017 veolepingu, mille järgi pidi kostja vedama ravimeid

Eestist Ukrainasse. Veolepingu tingimused olid kokku lepitud CMR-saatelehel ja tellimiskirjal.

Lastiks oli temperatuuritundlik ravim Vasostenoon. Temperatuur pidi veo ajal olema

vahemikus +2 kuni +8 kraadi. Hageja kohustus kostjale veo eest tasuma 2 300 eurot. Kostja

võttis ravimid veoks vastu 26.06.2017 Tallinnas ning pidi ravimid kohale toimetama

29.06.2017 hommikuks Ukrainasse. Kostja ei jõudnud teadmata põhjustel õigeks ajaks

sihtpunkti, ei taganud külmutusseadme rikke tõttu ettenähtud temperatuurirežiimi ega

teavitanud kauba saatjat või saajat, et temperatuurirežiimi järgimine polnud veo ajal võimalik.

Kostja rikkus veolepingut sellega, et ta ei taganud tellimiskirjas ja CMR-saatelehel

kokkulepitud temperatuuri +2 kuni +8 kraadi kogu veo kestel, mistõttu muutusid ravimid

veoteekonnal kasutuskõlbmatuks ning tuli hävitada. Kostja vastutas veolepingu rikkumise eest,

kostja tekitas hagejale kahju ning rikkumise ja kahju vahel oli põhjuslik seos. Kauba saaja ei

saanud ravimeid turustada. Kauba saaja keeldus hagejale ravimite eest maksmast. Hagejale

tekkinud kahju suuruseks oli ravimite müügihind 109 100 eurot ja tollimaks 7 637 eurot. Kostja

kindlustusandja hüvitas hagejale ravimite hävitamise kulu, veotasu ja kahju 1 283,82 eurot.

Järelikult oli hagejale hüvitamata 115 453,18 eurot (109 100 + 7 637 - 1 283,82).

Kostja jättis käibes vajaliku hoole olulises osas järgimata, sest ta ei otsinud võimalust

külmutusseadme vooluvõrku ühendamiseks ega küsinud hagejalt ega kauba saajalt juhiseid.

Seadme vooluvõrku lülitamata jätmine ja temperatuuri tõusu varjamine hageja ja kauba saaja

ees oli raske hooletus. Kostja tunnistas rikkumist ja kostja kindlustusandja hüvitas hagejale

kahju osaliselt. Kuivõrd kostja tekitas kahju raskest hooletusest, ei olnud kostjal rahvusvahelise

kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) art 29 lg 1 ja 23 lg 4 kohaselt õigus kahju

hüvitist piirata ega keelduda tollimaksude hüvitamisest.

Hageja kohtueelsed õigusabikulud olid seotud vaidluse aluseks olevate asjaolude

väljaselgitamise, tõendite kogumise, nõudekirja koostamise ning suhtlusega kostja ja tema

kindlustusandjaga.

Kostja vastuväited hagile

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja väitel oli ebaõige hageja

väide, et kostja ei teavitanud hagejat temperatuuri tõusust ja jättis hagejalt edasised juhised

küsimata. Kostja autojuht võttis koheselt ühendust kostja transpordi eest vastutava töötaja X-

ga. Autojuht kirjeldas tekkinud olukorda ja küsis juhiseid edasiseks käitumiseks. X helistas

samal päeval kell 11.57 hageja juhatuse liikmele C-le ja teavitas teda, et temperatuur oli tõusnud

üle lubatud piirmäära. Samal päeval kell 17.11 helistas kostja töötaja B hageja juhatuse liikmele

C-le ja teavitas, et temperatuuri ei ole võimalik alla saada. Järelikult oli väär väide, et hageja

sai temperatuuri tõusust teada alles siis, kui kostja oli jõudnud sihtkohta ehk ravimite saaja lattu

Ukrainas.

Kostja ei käitunud raskelt hooletult. Vahetult enne ravimite vedu kontrollis ja hooldas Foilpoint

OÜ kostja sõiduki külmutusseadet ning kinnitas, et sõiduk oli töökorras. Külmutusseadme

temperatuuri tõusust teada saades võttis kostja autojuht kohe ühendust kostja vastutava

töötajaga, kes omakorda võttis ühendust hagejaga edasiste juhiste saamiseks. Kostja autojuht

tegutses vastavalt hageja juhistele ja alustas kohe sõitu sihtkohta. Kooskõlas hageja juhistega

jahutas kostja sõidukit külma veega, millel oli mõju temperatuuri tõusu pidurdamisel.

Valgevene-Ukraina piiriületus võttis oluliselt kauem aega, mistõttu kriitiline +25 kraadi saabus

ajal, mil kostja seisis piiride vahelises koridoris järjekorras. Sel ajal ei olnud võimalik võtta

tarvitusele ühtegi täiendavat meedet. Kostjal ei olnud võimalik takistada ega pidurdada

temperatuuri tõusu. Hageja väide justkui oleks kostja saanud ühendada seadme vooluvõrku, ei

vastanud tegelikkusele, kuna piiripunkti järjekorras sellised vooluvõrgud puudusid. Samuti ei

andnud hageja kostjale taolisi juhiseid. Kostja tegi kõik endast oleneva, et tagada ravimite

kvaliteedi säilimine. Sihtkohta jõudes avastati, et tulenevalt külmutusseadme rikkest ei olnud

ravimid enam kõlblikud ning need tuli hävitada. Tegemist oli õnnetusjuhtumiga. Järelikult ei

olnud kostja käitunud raskelt hooletult ning esines alus tema vastutuse piiramiseks. Kostja

kindlustusandja hüvitas hagejale 3 584 eurot. Hagejal puudus õigus nõuda kostjalt mistahes

täiendavat hüvitist.

Hagejal puudus kostja vastu nõue ka põhjusel, et CMR saatelehe järgi kohaldus veole

INCOTERMS 2010 tarneklausel CIP. Selle alusel pidi ravimite saaja maksma kauba eest tasu

ja hageja kindlustama kauba ravimite saaja kasuks. Kui kindlustusleping oli sõlmimata või

kindlustusandjale ei esitatud kahju hüvitamise nõuet, oli tegemist hageja mõjusfääri kuuluva

asjaoluga. Kui veosekindlustuse kindlustusandja hüvitas hagejale kahju, puudus hagejal kostja

vastu nõudeõigus.

Kolmanda isiku vastuväited

3. Maakohus kaasas 07.11.2019 menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolele

HDI Global Speciality SE (varasem ärinimi International Insurance Company of Hannover SE,

edaspidi kolmas isik). Kolmas isik vaidles hagile vastu ja palus jätta menetluskulud hageja

kanda. Kolmas isik toetas kostja vastuväiteid hagile. Hageja nõue oli alusetu ja tõendamata.

Kostja ei ole käitunud raskelt hooletult. CMR art 23 lg 3 järgi oli kostja vastutus piiratud. Kostja

autojuht käitus vastavalt hageja juhistele ja tegi kõik võimaliku, et tagada ravimite säilimine.

Piiratud vastutuse ulatuses oli hagejale ravimite müügihind hüvitatud. Järelikult tuli jätta

ravimite müügihinna hüvitamise nõue kostja vastu rahuldamata. Alusetu oli ka tollimaksude

hüvitamise nõue. Olukorras, kus veos läks hävitamisele, oli kaubasaajal võimalik taotleda

veoselt tasutud tollimaksude tagastamist ja/või tasaarvestamist. Põhjendamatu oli ka hageja

alusetute nõuete esitamiseks kantud kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue. Kuna hageja

kahjuhüvitise nõuded kostja vastu olid alusetud ja tõendamata, siis oli alusetu ka viivise nõue.

Maakohtu otsus

4. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 115 453,18 eurot ja viivise

2 546,30 eurot. Maakohus kohustas kostjalt maksma hagejale viivist 5% aastas alates

14.12.2017 kuni põhivõla tasumiseni. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja muu

otsese kahju hüvitise 4 904 eurot ja kohustas sellelt tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras alates 14.12.2017 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jäid kostja kanda. Kohus

menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud.

Kohus juhindus asja lahendamisel CMR art 1 lg-st 1, art 17 lg-st 1 ja 2 ning p-st 2, art 18 p-st

1, art 23 lg-st 3 ja p-dest 1 ja 4, art 29 lg-st 1 ning VÕS § 798, § 128 lg-st 3, 115 lg-st 1, § 127

lg-st 1 ja 4, § 136 lg-st 1 ja § 128 lg-st 3.

Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid 26.06.2017 veolepingu, mille järgi kohustus kostja

vedama Eestist Ukrainasse ravimeid Vasostenoon. Hageja kohustus veo eest tasuma kostjale

2 300 eurot. Veolepingu tingimused olid kokku lepitud CMR-saatelehel ja tellimiskirjal.

Tellimiskirja ja CMR-saatelehe kohaselt pidi temperatuur veo ajal olema vahemikus +3 kuni

+8 kraadi. Ravimit võis lühikest aega säilitada temperatuuril kuni 25 kraadi. Pikaajaline

säilitamine toatemperatuuril polnud lubatud. Kostja võttis ravimid veoks vastu Tallinnas

26.06.2017. Kostja ei taganud veo ajal kokkulepitud temperatuuri. Sõidukil ilmnes

külmutusseadme rike. Kostja sõiduk jõudis sihtkohta 29.06.2017 kell 22.01. Kauba saaja

Valartin Pharma LLC esitas 04.07.2017 hagejale pretensiooni temperatuurirežiimi rikkumise

kohta. Ravimeid ei saanud ülekuumenemise tõttu realiseerida ja need hävitati. Kostja ja Marine

Underwriting Services SIA olid sõlminud kindlustuslepingu nr 201711488, mille kohaselt oli

rahvusvahelistest vedudest tulenevad nõuded kindlustatud. Hageja esitas kostjale 05.07.2017

reklamatsiooni ja pretensiooni nõudega hüvitada kogu tekitatud kahju. Kostja oli piiranud oma

vastutust CMR artikli 23 lg 3 alusel. Kindlustusmaakler Vagner Insurance Broker A/S, kes

tegutses kostja nimel ja vastavalt kostja kindlustusandja juhistele oli nõus hüvitama hagejale

kauba väärtuse piiratud vastutuse ulatuses 1 284 eurot, veotasu 2 300 eurot ja kauba

hävitamisega seotud kulud.

Maakohus tuvastas, et kostja on rikkunud veolepingut sellega, et ta ei taganud tellimiskirjas ja

CMR-saatelehel kokkulepitud temperatuurirežiimi +2 kuni +8 kraadi kogu veo kestel, mistõttu

ei olnud ravimeid võimalik enam turustada ja need tuli hävitada.

Sõidukil ilmnes tehniline rike, mis oli ettenägematu. Järelikult puudus tehnilise rikke

ilmnemisel kostja süü. Sõiduk läbis Foilpoint OÜ arvest nähtuvalt 2017 mais külmiku

diagnostika ja kontrolli. Järelikult näitas kostja üles käibes vajalikul määral hoolt. Samas ei

teavitanud kostja koheselt hagejat temperatuuri tõusust ega takistanud temperatuuri tõusu. C

25.05.2020 istungil antud ütluste kohaselt kostja autojuht temaga ühendust ei võtnud.

Probleemist temperatuuriga sai C teada alles 29.06 õhtul kostja töötaja B käest. Tunnistaja C

ütlused olid kooskõlas ka kirjalike tõenditega, s.o kohtule 11.02.2020 esitatud Skype vestluse

väljavõttega. Samuti oli X ütlustega tõendatud, et enne tööle tulekut helistas C ja küsis, mis

autojuhiga juhtus. Temperatuuri kohta ei teadnud ta siis midagi.

Kostja oleks suutnud kahju tekkimist ära hoida kõrgendatud hoolsuse ülesnäitamisel. Ainuõige

käitumine olnuks olnud ühendada külmutusseade vooluvõrku. Kostja ei tõendanud, et selleks

puudus võimalus. Lühiajalise temperatuuritingimuste rikkumise korral oleks ravimi kvaliteedi

säilimise tagamine olnud võimalik.

Kostja oleks pidanud ühendust võtma hageja või kauba saajaga ning neid probleemist

teavitama. Samal ajal kui kostja oleks külmutusseadet vooluvõrgus hoides taganud nõutava

temperatuuri hoidmise, oleks hageja või kauba saaja saanud organiseerida Kiievist töötava

külmutusseadmega asendusauto või korraldada kostjale peatuse mõnes vahelaos. Järelikult

saanuks vältida ravimi kasutuskõlbmatuks muutumist. Kostja autojuht tegutses kutsetegevuse

raames ning pidi teadma, kuidas tegutseda külmutusseadme mootori rikke korral ja tegema kõik

võimaliku, et välistada temperatuuritundliku kauba riknemist. Kostja pidi teadma

külmutusseadme tehnilisi omadusi ja tegutsemisjuhist juhuks, kui külmutusseadme mootor ei

tööta. Kostja ei rakendanud vajalikke meetmeid. Järelikult oli kostja käitumine raskelt hooletu.

CMR-st tulenevale vastutusele ei olnud põhjust esitada teistsuguseid kriteeriume, kui olid

kehtestatud riigisiseses õiguses. VÕS § 798 alusel ei kehtinud vastutuse piirangud, kui vedaja

tekitas kahju tahtlikult või raske hooletuse tõttu (Riigikohtu 26.03.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-191-13).

Kostja ei ole tõendanud, et ta rakendas kõrgendatud hoolsust kahju ärahoidmiseks. Järelikult ei

vabanenud kostja vastutusest CMR artikli 17 lg 2 alusel. Kuna kostja tekitas hagejale kahju

raske hooletuse tõttu, siis oli kostja kohustatud hüvitama hagejale ravimite müügihinna

109 100 eurot ja tollimaksu 7 637 eurot, millest tuli maha arvestada kindlustuse hüvitatud

1 283,82 eurot. Järelikult tuli kostjalt hageja kasuks välja mõista 115 453,18 eurot. Viivisenõue

oli põhjendatud, kuna kostja oli kohustuse täitmisega viivituses.

Kohtueelsed õigusabitoimingud olid põhjendatud, nende ajakulu oli mõistlik ja vajalik ning

hageja esindaja tunnitasu 120 eurot ei ületanud keskmist advokaadi tunnitasu määra ja oli

samuti põhjendatud. Viivisenõue oli põhjendatud, kuna kostja oli ka selle kohustuse täitmisega

viivituses.

Apellatsioonkaebus

5. Kostja palus tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse ning menetlusõiguse norme. Kohus ei hinnanud

tõendeid igakülgselt, täielikult ega objektiivselt ning kohus jättis tähelepanuta kostja esitatud

tõendid, sh tunnistaja ütlused.

Kostja ei nõustunud, et tema käitumine oli raskelt hooletu. Kostja tegi kõik endast oleneva, et

jõuda võimalikult kiiresti sihtkohta ning üritas alandada külmutusseadme temperatuuri

olemasolevate vahendite ja võimalustega. Maakohus leidis ebaõigesti, et CMR art 29 lg 1

kohast tahtlikku õigusvastast tegevust tuli võrdsustada raske hooletusega VÕS 104 lg 4 mõttes.

CMR art 29 lg 1 mõttes tahtliku õigusvastase tegevuse all peeti silmas tahtlust. Kohus ei

analüüsinud erinevaid süü vorme ega põhjendanud, milles seisnes kostja tahtlik õigusvastane

tegevus. Hageja ei tõendanud kostja tahtlust.

Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja ei tõendanud, et tal puudus võimalus külmutusseade

vooluvõrku ühendada. Selle asjaolu tõendamiskoormis oli hagejal. Hageja seda asjaolu ei

tõendanud. Kostja tõendas, et külmutusseadme vooluvõrku ühendamiseks puudus võimalus.

Nimelt selgitas kostja autojuht Y 25.05.2020 istungil, et pärast temperatuuri tõusu avastamist,

puudus tal võimalus ühendada külmutusseade vooluvõrku autopesulas või piiril. Vooluvõrku

ühendamine toimus esimesel võimalusel Ukraina tollilaos. Hageja ei tõendanud vastupidist.

Maakohus ei põhjendanud, miks ta jättis Y ütlused tähelepanuta. Y ütlustega oli tõendatud, et

ta tegi kõik endast oleneva, et kahju ära hoida. Autojuht sõitis hageja juhiste järgi kõrgendatud

mootoripööretega sihtkohta ja jahutas autot külma veega. Mistahes muud võimalused kahju ära

hoidmiseks kostjal puudusid. Hageja ei tõendanud vastupidist. Erinevalt hageja väitest, aitas

veega jahutamine takistada temperatuuri kiiret tõusu. Järelikult kasutas kostja kõrgendatud

hoolsust.

Kostja väidetava rikkumise ja hagejale väidetavalt tekkinud kahju vahel puudus põhjuslik seos.

Maakohtu otsusest ja hageja seisukohtades jäi arusaamatuks, millise pikkusega lühiajaline

temperatuuritingimuste rikkumine oleks taganud ravimi kvaliteedi säilimise. Hageja ei

tõendanud, et kostjal oli võimalik lühikese aja jooksul ühendada külmutusseade vooluvõrku või

alandada muul viisil külmutusseadme temperatuuri ning taastada rikkest põhjustatud

temperatuuri muutuse normaliseerumine enne, kui ravimid olid kaotanud kvaliteedi. Maakohus

ei selgitanud põhjusliku seose olemasolu olukorras, kus ravimi kvaliteet ei oleks tõenäoliselt

säilinud. Hageja ei tõendanud, kus oleks kostjal olnud võimalik ühendada külmutusseade

vooluvõrku selliselt, et vältida kauba hävimist ning kostja oleks jõudnud sellisesse kohta nõnda,

et kaup ei oleks juba olnud hävinenud.

Vastustaja ja kolmanda isiku seisukohad

6. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta kaebuse rahuldamata ja maakohtu

otsuse muutmata ning menetluskulud kostja kanda.

7. Kolmas isik nõustus kaebuse väidetega - maakohtu otsus tuli tühistada ja asjas tuli teha uus

otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud tuli jätta hageja kanda.

Menetluse edasine käik

8. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 03.12.2020 otsusega maakohtu 30.06.2020 otsuse osas,

milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja

euro suuruse hüvitise

816,18

usabikulude

sellelt viivise ning hüvitise kohtueelsete õig

hävinenud kauba väärtuse eest ja

Ringkonnakohus tegi tühistatud osas

eurot ületavas osas ja sellelt viivise.

hüvitamiseks 324,39

kuulus otsus tühistamisele

hagi selles osas rahuldamata. Samuti

e, millega jättis

otsus

uue

menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamise

s

ta

jao

ude jaotuse osas. Kohus

menetluskul

ulatusega ning osas, milles maakohus märkis edasiulatuva viivise arvutamise alguskuupäevaks

.

2017

12.

14. upäevaga

, asendades selle ku

2107

12.

14. Ringkonnakohtu otsuse tervikresolutsiooni kohaselt rahuldati hagi osaliselt. Kohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja veolepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitis 7 637 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivise 168,43 eurot ning viivise 5% aastas põhinõudelt. Samuti

mõistis kohus kostjalt välja muu otsese kahju eest hüvitise 324,39 eurot ning seadusjärgse viivis

sellelt summalt alates 14.12.2017 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskuludest jäi 93% hageja

ja 7% kostja kanda. Kolmanda isiku menetluskuludest jäi 93% hageja kanda.

9. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, milles

ringkonnakohus maakohtu otsuse tühistas, ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi täielikult

või jätta jõusse maakohtu otsus.

10. Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas 16.06.2021 otsusega

ringkonnakohtu 03.12.2020 otsuse materiaalõiguse normi vale kohaldamise ja menetlusõiguse

normi olulise rikkumise tõttu osas, millega ringkonnakohus jättis hagi rahuldamata, samuti

menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas oli ringkonnakohtu otsus jõustunud. Tühistatud

osas saadeti asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus märkis, et CMR art 29

tähenduses on Eesti õiguse kohaselt vedaja vastutuse piirangute osas raske hooletus

võrdsustatud tahtlusega. Eesti õiguses reguleerib rasket hooletust VÕS § 104, mille lg 4

kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Riigikohus

selgitas ka tõendamiskoormise jagunemist, kuna toimikumaterjalide kohaselt polnud alama

astme kohtud pooltele selgitanud tõendamiskoormist, st kes ja millises ulatuses peab CMR art

29 kohaldamisel tõendama asjaolu, et vedaja tegutses tahtlikult või raskelt hooletult. Riigikohus

ei nõustunud ringkonnakohtu seisukohaga, et kostja ei olnud raskelt hooletu VÕS § 104 lg 4

tähenduses. Ringkonnakohtu põhjendused polnud õiguslikult korrektsed, sest raske hooletuse

kriteeriume polnud tuvastatud asjaolude alusel sisustatud õigesti. Samuti ei vastatud otsuses

ammendavalt kõigile kostja apellatsioonkaebuse väidetele. Selle tõttu tuli asi saata uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

11. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu otsust terves ulatuses ja palus hagi jätta

rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 456 lg 4 teisest lausest on maakohtu 30.06.2020 otsus

jõustunud kahju 7 637 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 168,43 eurot ja sellelt kahju

summalt tasumisele kuuluva edasiulatuva viivise ning muu otsese kahju 324,39 euro ja sellelt

summalt tasumisele kuuluva edasiulatuva viivise osas (vt Riigikohtu 16.06.2021 otsust ja

ringkonnakohtu 03.12.2020 otsust).

Seega on asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtu menetluses vaidluse alla kahju nõue

107 816,18 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 2 377,87 eurot ja sellelt kahju summalt

edasiulatuv viivis ning muu otsene kahju 4 579,61 eurot ja sellelt summalt edasiulatuv viivis.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

milles maakohus märkis edasiulatuva viivise arvutamise alguskuupäevaks 14.12.2107 ja

asendada see kuupäevaga 14.12.2017. Lisaks jättis maakohus jaotamata kolmanda isiku

menetluskulud. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse ja määrab menetluskulude jaotuse.

Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse resolutsiooni, siis märgib ringkonnakohtus

otsuse resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 22).

Ringkonnakohus on seisukohal, et ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud.

Maakohus ei rikkunud otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas õigesti

materiaalõigust. Esimese astme kohus hindas tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt.

Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt

neid ei korda.

TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd

puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli

õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut

tuvastamist vajalikuks.

TsMS § 693 lg 2 järgi on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja

kohaldamisel sama asja uuesti läbi vaatavale kohtule kohustuslikud.

12. Apellant oli seisukohal, et maakohus kohaldas ja tõlgendas valesti materiaalõiguse norme,

kui leidis, et kostja käitumine oli käsitletav raske hooletusena. Kostja ei nõustunud, et tahtlikku

õigusvastast tegevust tuli tõlgendada raske hooletusena VÕS 104 lg 4 tähenduses, sest tahtliku

õigusvastase tegevuse all CMR art 29 lg 1 mõttes peeti silmas tahtlust.

Vaidluse lahendamise seisukohalt oli määrava tähtsusega, kuidas tõlgendada CMR art 29. Selle

kohaselt ei või vedaja tugineda CMR-i 4. peatükis (artiklid 17–29) vastutust välistavatele või

seda piiravatele sätetele või tõendamiskohustuse teisele poolele panemist ettenägevatele

sätetele, kui ta põhjustas kahju tahtlikult või sellise kohustuse rikkumisega, mis vaidlust

lahendava kohtu kohaldatava õiguse järgi on võrdustatud tahtliku õigusvastase tegevusega.

Riigikohus on käesolevas asjas selgitanud, et CMR art 29 tähenduses on Eesti õiguse kohaselt

vedaja vastutuse piirangute osas raske hooletus võrdsustatud tahtlusega. Eesti õiguses

reguleerib rasket hooletust VÕS § 104, mille lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku

hoole olulisel määral järgimata jätmine. Arvestades eeltoodut on kostja vastuväited CMR art

29 kohaldamise osas põhjendamatud.

13. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja ei tõendanud, mis oli rikke puhul

vajalik hool, mida kostja oleks pidanud järgima.

Kauba saatjal ei ole üldjuhul võimalik detailselt kirjeldada ja tõendada neid asjaolusid, mille

alusel saaksid kohtud kvalifitseerida vedaja käitumise tahtlikuks või raskelt hooletuks. Vedaja

kontrolli alla usaldatud kaupa kahjustav sündmus toimub enamasti neil asjaoludel, mida

täpsemalt saab kirjeldada ja tõendada kauba vedaja. Vedaja teab mh seda, millisel viisil, millise

veokiga, millisel täpsemal marsruudil, millistes ilmastiku- ja liiklustingimustes ta kaupa vedas.

Vähemalt rahvusvaheliste vedude korral asub kahju tekkimise sündmuspaik üldjuhul ka

geograafiliselt kauba saatja asukohast eemal.

Kauba saatja täidab talle CMR art-st 29 ja TsMS § 230 lg-st 1 tuleneva tõendamiskoormise

vähemalt üldjuhul juba siis, kui ta esitab (põhistab) hagiavalduses sellised asjaolud, mis piisava

tõenäosusega viitavad vedaja tahtlusele või raskele hooletusele.

Praegusel juhul oli hageja selliseid asjaolusid piisavalt põhistanud. Hageja tõi esile, et pooled

sõlmisid veolepingu, mille järgi pidi kostja vedama ravimeid Eestist Ukrainasse 29.06.2017

hommikuks. Lastiks oli temperatuuritundlik ravim ja temperatuur pidi veo ajal olema

vahemikus +2 kuni +8 kraadi. Kostja ei jõudnud õigeks ajaks sihtpunkti, ei taganud

külmutusseadme rikke tõttu ettenähtud temperatuurirežiimi ega teavitanud kauba saatjat või

saajat, et temperatuurirežiimi järgimine polnud veo ajal võimalik. Selle tõttu muutusid ravimid

veoteekonnal kasutuskõlbmatuks ning need tuli hävitada. Praeguses asjas on hageja

hagiavalduses põhistatult tuginenud sellele, et jahutatud kaupa kutsetegevuses vedav isik peab

teadma külmutusseadme tööpõhimõtteid.

Sellisel juhul ei saa vedaja esitada hagile vastuseks vaid väidet, et ta ei ole nt raskelt hooletult

käitunud. Vedaja peab sel juhul täpsemalt kirjeldama ja tõendama asjaolusid, mis viitavad tema

nõuetekohasele käitumisele, kahju tekkimist vältivate või piiravate abistavate meetmete

kasutuselevõtule.

Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kostja kasutas temperatuuritundliku kauba (ravimite) veoks

külmutusseadmega veokit. Sellistel juhtudel on majandus- ja kutsetegevuses tegutseva vedaja

hoolsuskohustus

sisustatav

eelkõige

selliselt,

et

vedajal

peab

olema

koostatud

kriisiplaan/tegevuskava veoteenuse osutamise käigus tüüpiliselt tekkida võivate riskidega

arvestamiseks, nende vältimiseks või nende mõjude võimalikult tõhusaks kõrvaldamiseks.

Vedaja peab teadma, mida teha temperatuuritundliku kaubaga nt veoki rehvi purunemise, telje

purunemise, suurema mootoririkke või külmutusseadme rikke korral. Vastasel korral tuleks

vedajal loobuda temperatuuritundliku kauba vedamiseks veolepingu sõlmimisest. Kui vedaja

ei tea, kuidas käituda külmutusseadme rikke korral, ning ei oska seetõttu teha vajalikke

toiminguid kauba riknemise vältimiseks, tekitab see põhistatud kahtluse, et vedaja on käitunud

raskelt hooletult.

Seega oli kostja tõendada, et ta käitumine ei vastanud raske hooletuse tunnustele.

14. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul kostja ei tõendanud oma väidet, et ta tegi

temperatuuritõusu avastamisel kõik endast oleneva, et temperatuur langeks ja ravimid ei

hävineks.

Kostja väitis mh, et asjaolusid arvesse võttes, oli selleks sisuliselt ainult kaks võimalust – sõita

kõrgendatud mootoripööretega sihtkohta ja vahepeal jahutada autot külma veega. Kostja

autojuht võttis kasutusele mõlemad meetmed.

Kui kostja leidis, et tavalisse vooluvõrku seadme ühendamine polnud võimalik, siis oleks kostja

pidanud selgitama ja tõendama, miks ta professionaalse vedajana ei võtnud kaasa või ei üritanud

kohapealt hankida üleminekut, adapterit vm seadet, mis võimaldaks ühendada seadme tavalisse

vooluvõrku. Seda kostja ei teinud. Selliste võimaluste rakendamata jätmist ei saa pidada

majandus- ja kutsetegevuses tegutseva vedaja hoolsuskohustuse nõuetekohaseks täitmiseks.

Tõenditest nähtub, et kostja autojuht teadis, et külmutusseade töötab kas liikumisel mootorist

või parkimise ajal vooluvõrgust ning autojuht ei üritanud enne sihtkohta jõudmist

külmutusseadet temperatuuri langetamiseks vooluvõrku ühendada (Y ütlused, 25.05.2020

istungi protokolli ajamärgis 01:06:14 – 01:08:27). Kostja väitis, et tunnistaja ütlustega oli

tõendatud, et vooluvõrku ühendamiseks puudus võimalus külmutusseadme vooluvõrku

ühendamiseks. Maakohus tuvastas, et pooled leppisid kokku, et veo ajal on temperatuur +2 kuni

+8 kraadi ning temperatuur ületas ettenähtud vahemiku (+2 - +8 kraadi) 29.06.2017 kell 8:43

ning 25 kraadi piiri kell 14:43. Kostja ei väitnud, et autojuht üleüldse otsis võimalusi auto

vooluvõrku ühendamiseks, seda ei nähtunud ka tunnistaja ütlustest. Kostja autojuht selgitas, et

külmutusseadet sai ühendada tavalisse vooluallikasse 220 volti (Y ütlused, 25.05.2020 istungi

protokolli ajamärgis 00:43:12). Samuti on Y oma varasemas praktikas piiripunktidel ja parklas

külmutusseadet tavalisse vooluallikasse ühendanud (Y ütlused, 25.05.2020 istungi protokolli

ajamärgis 00:53:52). Seega nähtub eeltoodust, et kostja teadis külmutusseadme vooluvõrku

lülitamise võimalusest ja praegusel juhul puudusid objektiivsed takistused ja põhjused selle

võimaluse kasutamiseks pärast probleemi avastamist. Asjaolu, et autojuhil läks sihtkohta

jõudmiseks kauem aega, ei ole praegusel juhul selline, mis õigustaks vajalike meetmete

kasutusele võtmata jätmist. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei tõendanud oma väidet, et tal

puudus võimalus seadme ühendamiseks vooluvõrguga.

Selleks, et üritada alandada temperatuuri tegi autojuht ettepaneku kasta autot külma veega ning

selline tegevus lepiti kokku alles pärast probleemi tekkimist. Tunnistajate ütlustest nähtub, et

tegelikult kostjal puudus tegevuskava, kuidas oma autojuhte selliste rikete puhul juhendada

käituma (X ütlused, 25.05.2020 istungi protokolli ajamärgis 01:37:59 – 01:39:51 ja Y ütlused,

25.05.2020 istungi protokolli ajamärgis 00:43:12). Pigem nähtus, et sellise ettepaneku tegi

autojuht, tuginedes oma varasemale kogemusele. Sellist tegevust ei saa praegusel juhul pidada

professionaalse vedaja hoolsuskohustuse nõuetekohaseks täitmiseks, kuna veega kastmine

polnud läbimõeldud tegevus olukorra stabiliseerimiseks ja temperatuuritõusu takistamiseks.

Autojuht selgitas, et ta üritas temperatuuri alandada ja temperatuur langeski veidi. Autojuht

hakkas liikuma autopesulast piiri poole u kella 14.50 või 15.00 vahel. Maakohus aga tuvastas,

et temperatuur ületas 25 kraadi piiri kell 14:43 (ettenähtud vahemik +2 - +8 kraadi ületati juba

kell 8:43). Seega sisuliselt veega kastmine ei andnud mingisugust tulemust, st võeti

hilinemisega kasutusele valed meetmed. Vedaja peab olema valmistunud riskideks, teadma ja

proovima erinevaid võimalusi tekkinud probleemi kõrvaldamiseks, kui mõni esialgu proovitu

tulemust ei anna. Kauba saatja ei pea vähemalt üldjuhul teadma, kuidas kõrvaldada probleeme

külmutusseadme töös. Vedaja pidi juba enne kauba vastuvõtmist olema teadlik, millised

võimalused on olemas kauba temperatuuri säilitamiseks, kui külmutusseadmega midagi juhtub.

Kostja tõendada oli, et kahju vältimiseks ei olnud mingil põhjusel võimalik kasutada muid

võimalusi. Võimalused kauba riknemise vältimiseks oli mitmeid, nt kauba ajutine ladustamine

mõnes külmlaos, nõu küsimine külmutusseadme tootnud või veoki müünud või sedalaadi

külmutusseadmete parandamisega tegelevalt äriühingult vms. Kostja väide, et sisuliselt

eksisteeris ainult kaks võimalust probleemi lahendamiseks, st miks polnud võimalik kasutada

muid variante, pole tõendanud.

15. Lisaks eeltoodule leidis kostja, et puudus kostja väidetava rikkumise ja hagejale väidetavalt

tekkinud kahju vahel põhjuslik seos ja hageja jättis oma nõude aluseks olevad asjaolud

tõendamata. Praegusel juhul on leidnud tuvastamist, et kostja ei suutnud tagada veoks nõutavat

temperatuuri, mistõttu ei säilinud hageja ravimi kvaliteet ning hageja pidi müügiks mõeldud

temperatuuritundliku ravimi hävitama, mistõttu kandis hageja rahalist kahju. Seega oli kostja

rikkumise (nõutava temperatuuri mittetagamise) ning hageja kahju (ravimi kvaliteedi langemise

ja seetõttu ravimi müügiks kõlbmatuse) vahel otsene põhjuslik seos. Ringkonnakohus märgib,

et ravimit võis lühikest aega säilitada kuni +25 kraadi temperatuuril, nt laadimise ajal (I kd lk

59 pöördel). Hageja logistikajuht selgitas, et kaup tõstetakse laos külmakambrist alustele ja

sealt edasi autosse (C ütlused, 25.05.2020 istungi protokolli ajamärgis 00:27:41). Praegusel

juhul on tuvastatud, et ravimit transporditi +25 kraadist kõrgemal temperatuuril oluliselt pikema

aja jooksul kui aeg, mis kulub eelduslikult kauba laadimisele. Kostja etteheited hageja

tõendamiskohustuse täitmata jätmisele olid alusetud, kuivõrd käesolevas asjas on leidnud

tuvastamist, et hageja täitis omalt poolt tõendamiskohustuse. Eeltoodust leiab kohus, et hageja

tõendas põhjuslikku seoses olemasolu ning kostja vastuväited ei anna alust asuda teistsugusele

seisukohale.

Kostja on sellele, et hageja oleks pidanud täiendavalt tõendama, et kostjal olnuks võimalik

lühiajalise

perioodi

jooksul

tagada

ravimi

kvaliteedi

säilimine,

tuginenud

alles

apellatsioonkaebuses, mistõttu on vastuväide esitatud hilinenult ning jääb tähelepanuta.

16. Arvestades eeltoodut rahuldas maakohus hagi õigesti ja apellatsioonikaebuse väited ei anna

alust kaebuse rahuldamiseks ja maakohtu otsuse tühistamiseks.

17. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioonis on ekslikult kostjalt edasiulatuv

viivis välja mõistetud alates 14.12.2107. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on võimalik

selles osas TsMS § 656 lg-te 2 ja 4 alusel tühistada, vaatamata sellele, et selles osas maakohtu

otsuse peale ei ole kaevatud. Maakohtu otsuse resolutsioon on viivise väljamõistmise

alguskuupäeva osas vastuolus otsuse põhjendustega, kus selleks on märgitud 14.12.2017.

Samuti ei ole kumbki pool taotlenud viivise väljamõistmist 2107. aastast. Ringkonnakohtu

hinnangul on tegemist sellise veaga, mida on võimalik parandada sõltumata kaebuse piiridest.

18. Äriregistri andmetel on Harju Maakohtu 27.05.2021 määrusega kassatsioonimenetluse

kestel kuulutatud välja kostja pankrot. Kuna asjas on juba tehtud otsuseid, ei ole

ringkonnakohtul alust jätta hagi kostja vastu pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 alusel läbi

vaatamata.

Menetluskulud

19. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, siis puudub alus

otsust selles osas muuta. Samas nähtub, et maakohus jaotas ainult poolte menetluskulud, sest

TsMS § 162 lg-t 1 saab kohaldada vaid poolte menetluskuludele ning kolmanda isiku

menetluskulude jaotamine käib TsMS § 167 ettenähtud reeglite alusel. Maakohus jättis TsMS

§ 167 kohaldamata ja kolmanda isiku menetluskulud jaotamata. TsMS § 656 lg-te 2 ja 4 alusel

kõrvaldab ringkonnakohus selle rikkumise ja määrab selles osas ise menetluskulude jaotuse.

TsMS § 167 ettenähtud reeglite järgi ei saa iseseisva nõudeta kolmas isik nõuda menetluskulude

hüvitamist TsMSis ettenähtud korras sellelt poolelt, kelle poolel ta menetluses osales või kelle

poolel ta sinna kaasati. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kulud iseseisva nõudeta

kolmanda isiku kanda. Kolmanda isiku menetluskulud maakohtus jäävad TsMS § 167 lg 2

esimese lause alusel kolmanda isiku enda kanda.

20. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel poolte

apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Kolmanda isiku menetluskulud jäävad tema enda

kanda tulenevalt TsMS § 167 lg 2 esimesest lausest.

Ringkonnakohus selgitab, et kolmanda isiku kulude jätmine tema enda kanda ei välista ega piira

tema õigust nõuda kulude hüvitamist eraõigusest tuleneval alusel (TsMS § 167 lg 2 teine lause).

21. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda

ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist

(TsMS § 177 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)