2-20-5945/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.01.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-5945

Kohtuasi

X (X) hagi Y vastu töövaidluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.06.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

X

(isikukood

XXXXXXXXXX),

esindaja

vandeadvokaadi abi Kristjan Tuul

Kostja Y (välisriigi registrikood XXXXXXX), esindaja

vandeadvokaat Aleksei Forstiman

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 30.06.2021 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud

korras.

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja/töötaja) esitas 22.04.2020 Harju Maakohtule hagi Y (kostja/tööandja) vastu

järgmiste nõuetega:

− tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus töölepinguseaduse (TLS) § 88 lg

1 p 5 alusel ning lõpetada hageja tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 23.03.2020;

− mõista kostjalt hageja kasuks välja TLS § 100 lg 5 alusel hüvitis 2 851,54 eurot, TLS §

109 lg 1 alusel hüvitis 7 748,52 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 50,80 eurot,

edasiulatuv viivis seadusjärgses määras alates 23.04.2020 kuni kohustuse kohase

täitmiseni 7 748,52 eurolt ning sissenõudmiskulud 40 eurot;

− menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt alustas hageja kostja juures täistööajaga tööd töölepingu alusel

03.12.2018 müügiesindaja ametikohal. Töötasuks lepiti kokku 1 050 eurot (bruto). Hageja

tööülesanneteks oli uute äripartnerite otsing, planeeritud müügitulemuste saavutamine,

äripartneritega suhtlemine, tööandja esindamine, läbirääkimiste läbiviimine ning tööandja teiste

tööülesannete täitmine. Hageja puhkuse ajal helistas talle 23.03.2020 tööandja ja teavitas

töösuhte lõpetamisest. Peale telefonikõnet edastas tööandja 23.03.2020 elektronkirjaga

töölepingu ülesütlemiseavalduse, mille kohaselt ütles tööandja töölepingu üles alates

23.03.2020 TLS § 88 lg 1 p 5 alusel (töötaja oli pannud toime varguse, pettuse või muu teo,

millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu). Lepingu lõpetamise põhjuseks oli

märgitud: hageja osalemine organiseeritud rühmas, mis nõudis Eesti kaupmeestelt

põhjendamatut tasu XXX.com platvormi kasutamise eest (hageja saatis uutele kaupmeestele

võltsitud XXX hinnakirju). Hageja ülesütlemisavaldust ei allkirjastanud. Hageja polnud lepingu

lõpetamisega nõus - ta täitis tööülesandeid nõuetekohaselt ja ta polnud oma kohustusi rikkunud.

Tööandja ei teinud enne lepingu lõpetamist hagejale hoiatust ega pakkunud teist tööd.

Kostja vastuväited hagile

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Tööandja ütles

lepingu üles, kuna kaotas usalduse töötaja vastu. Viidi läbi juurdlus ja selgitati välja, et hageja

kooskõlastatult teise töötajaga nõudis tööülesannete täitmise käigus Eesti kaupmeestelt

põhjendamatut tasu XXX.com platvormi kasutamise eest. Nad saatsid teadlikult uutele

kaupmeestele võltsitud XXX hinnakirju, rikkudes seeläbi töölepingut ja tööandja usaldust.

Võltsitud hinnakirjast tulenes, et sõiduki ostja peab maksma täiendavalt teenustasu 1% auto

(neto) hinnast või igal juhul minimaalselt 50 eurot. Võltsitud hinnakirja kasutades lõi hageja

kõigile klientidele vale ettekujutuse tegelikest asjaoludest (auto ostu tingimustest). Seega oli

töösuhte lõpetamine põhjendatud.

Maakohtu otsus

4. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus menetluskulusid

rahaliselt kindlaks ei määranud.

Kohus tuvastas, et kostja peakontor kehtestas kõigile kohaliku piirkonna meeskondadele

täitmiseks uue hinnakirja. 20.01.2020 õhtul avaldas tööandja uue hinnakirja koos uuendatud

müügitingimustega, mis hakkas kehtima alates 21.01.2020 kõikidele riikidele ühtemoodi. Uus

hinnakiri ja müügitingimused avaldati veebilehel. Sellega muudeti need kõigile võrdselt

kättesaadavaks. Järgmisel päeval kirjutas kostja töötaja Q hagejale suhtlusprogrammis

Hangout, et oli vaja muuta/täiendada uut hinnakirja viisil - nt 1 % netohinnast või 50 eurot

miinimumtasu. Kirjavahetusest nähtus, et hageja arutas uue kehtima hakkava hinnakirja

muutmist.

Hageja tegutses kooskõlastatult teise töötajaga kasu saamise eesmärgil, sh eesmärgiga

omastada alusetult klientide vara, määrates ilma õigusliku aluseta, ilma enda poolt mingi

lisateenuse täiendava osutamiseta tasusid, mida tööandja töökorraldajana polnud kunagi

kehtestanud ega kooskõlastanud. Hagejal puudusid volitused tööandja eest või tema nimel

rakendada peakorterist edastatust erinevat hinnakirja. Hageja kasutas koostöös teise töötajaga

võltsitud hinnakirja ja esitas sellest tulenevalt klientidele arveid, millega loodi

koostööpartneritele tasust vale ettekujutus. Klientidelt alusetult sissenõutud rahasummad ei

laekunud tööandjale, vaid loodud uuele äriühingule ja jagati ka hagejale.

Hageja käitumine andis põhjuse töölepingu lõpetamiseks usalduse kaotuse tõttu. Hagejal ei

saanud mõistlikult tekkida ootust, et pärast sellise tegevuse ilmnemist andestaks tööandja

töötajale ja annaks talle veel ühe uue võimaluse ennast parandada (hoiatuse tegemine).

Põhjendatud polnud ka teise töö pakkumine, kuna lepingupoolte vahel puudus usaldus.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja palus maakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks arutamiseks tagasi maakohtusse või

alternatiivselt teha uus otsus, millega rahuldada hagi. Maakohus tuvastas ebaõigesti, et

töölepingu ülesütlemine ei olnud tühine. Kohus laiendas töötajale etteheidetavate tegude

loetelu. Kohus tuvastas hageja süü seda küsimust hagejaga arutamata (otsuse p-d 16. ja 17.).

Pooled soovisid asja lahendamist kohtuistungil. Maakohus rikkus poolte ärakuulamise

põhimõtet, kuna lahendas asja kirjalikus menetluses. Selle rikkumise tõttu jäid olulised

seisukohad ja tõendid esitamata ning uurimata, sh jäi tunnistaja ülekuulamata. Lisaks tugines

kohus tõenditele, millised oleks tulnud jätta vastu võtmata, kuna kostja esitas need 23.04.2021

hilinenult. Kohus ei otsustanud uute tõendite vastuvõtmist määrusega ega teavitanud sellest

hagejat. Hageja sai uutest tõenditest teada kohtuotsusest.

Töötaja kirjavahetus oli lubamatu tõend, mida kohus poleks tohtinud vastu võtta ja otsuses

sellele tugineda. Tööandja esitas väljavõtted töötaja kirjavahetusest elektronpostist ja

suhtlusprogrammist Hangout. Tõendite kogumise ajal oli töösuhe lõppenud. Tööandjal tuli

võimalusel hoiduda töösuhte ülesütlemisest või kasutada seda viimase võimalusena. Lepingu

lõpetamine oli ebaproportsionaalne.

Vastus apellatsioonkaebusele

6. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu seisukoht

7. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Vaidlustatud otsus tuleb TsMS §

657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Hageja kordab kaebuses enamuses maakohtu menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii

faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Maakohus on neid hageja väiteid otsuses

piisava põhjalikkusega käsitlenud, millega ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ja

ei korda neid (TsMS § 654 lg 6).

TsMS § 652 lg p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad

kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava

ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

9. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus asja kirjalikus menetluses lahendades

menetlusnorme, mis tooks kaasa kohtuotsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks arutamiseks

saatmise. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja etteheited alusetud.

Hageja märkis 13.04.2021 menetlusdokumendis asja läbivaatamise viisi kohta järgmist:

„Kuivõrd hageja taotleb tunnistaja ülekuulamist, siis peab hageja vajalikuks asja arutamist

istungil. Kui kohus ei pea vajalikuks tõendi esitamist, siis on hageja nõus kirjaliku

menetlusega.“ Kohus jättis hageja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks 06.05.2021 rahuldamata.

Seejärel teatas maakohus pooltele 17.05.2021, et menetleb asja edasi kirjalikult. Kumbki pool

vastuväidet kohtu tegevusele selles osas ei esitanud (TsMS § 333). TsMS § 652 lg 6 järgi ei või

pool apellatsiooniastmes tugineda asjaolule, et esimese astme kohus rikkus menetlusõiguse

normi, kui ta ei esitanud esimese astme kohtus sellele õigeaegselt vastuväidet (TsMS § 333).

Hageja arvates oleks maakohus nõuetekohasel tegutsemisel lahendanud asja teisiti, kuivõrd

hageja tunnistaja saanuks anda ütlusi. Apellandi selline seisukoht on alusetu, kuna tunnistaja

ülekuulamise taotlus jäi rahuldamata põhjusel, et see tõend polnud asja lahendamise seisukohalt

asjakohane. Alles pärast taotluse lahendamist määras kohus kirjaliku menetluse. Seega poleks

asja läbivaatamine suulises menetluses taganud hagejale võimalust kohtuistungil tunnistaja

ülekuulamiseks, st asja läbivaatamine kirjalikus menetluses ei mõjutanud taotluse lahendamise

ega lõpplahendi tulemust. Asjaoludest ja menetluse käigust nähtub, et hagejal oli võimalus kõiki

oma seisukohti esitada kirjalikult. Hageja esitas tunnistaja ülekuulamise taotluse ka

ringkonnakohtule ning ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtupoolset rikkumist, mis oleks

võimaldanud tunnistaja ülekuulamist apellatsiooniastmes.

Hageja saab kohtusse pöörduda vaid enda huvide kaitseks (TsMS § 3 lg 1). Kostja maakohtu

otsust ei vaidlustanud. Kostja selgitas vastuses kaebusele, et tema oli maakohtus nõus kirjaliku

menetlusega ja asja istungil arutamise vajadust polnud. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud

hageja kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

10. Ringkonnakohus leiab, et edukas ei ole ka hageja apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt

võttis maakohus vastu kostja poolt hilinenult ja selleks mõjuvat põhjust omamata 23.04.2021

esitatud tõendid.

Asja materjalidest nähtuvalt ei vaielnud pooled, et maakohus määras 23.03.2021 eelmenetluse

lõppetähtajaks 13.04.2021. Pooled järgisid tähtaega ja esitasid 13.04.2021 oma seisukohad ja

taotlused. Kostja palus 14.04.2021 kohtul anda talle võimalus vastata hageja esitatule, samuti

esitada tõendid hiljemalt 23.04.2021. TsMS § 331 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline pärast

selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS § 329 või § 330 sätestatut rikkudes esitab

avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse

võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline

põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Eelnimetatud normi kohaldamine on kohtu

diskretsiooniotsus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ületanud maakohus diskretsiooni piire. Kostja

selgitas, mis põhjusel ta soovis tõendeid 23.04.2021 esitada ja maakohus ei lükanud kostja

tõendeid tagasi. Ringkonnakohtul puudub praegusel juhul alus sekkuda maakohtu otsustusse.

Lisaks näeb see säte ette võimaluse tõendeid vastu võtta ka juhul, kui nende menetlusse võtmine

ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist. Praegusel juhul nähtub, et pärast

23.04.2021 pidas kohus pooltega kirjavahetust ja määras täiendavaid tähtaegu. Kohus teatas

alles 02.06.2021 lahendi avalikult teatavaks tegemise aja. Seega nähtub asjaoludest, et tõendite

esitamine 23.04.2021 ei venitanud asja menetluse lahendamise viibimist. Ringkonnakohtul ei

ole selles osas maakohtule etteheiteid. Igal juhul pole tegemist sellise rikkumisega, mis tingiks

maakohtu otsuse tühistamist.

Kostja tõendid olid hagejale nähtavaks tehtud ja asjaoludest nähtub, et hageja teadis nende

olemasolust. Maakohus teatas 17.05.2021 uuesti, et määrab eelmenetluse lõplikuks tähtajaks

24.05.2021. Hagejal oli võimalus 23.04.2021 tõenditega tutvuda ja nende osas arvamust

avaldada kuni 24.05.2021. Seega nähtub, et maakohus tugines otsuses tõenditele, mida pooltel

oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta oli neil võimalik oma arvamust avaldada.

Viidatud tõenditele tuginemine kohtuotsuses ei saanud olla hageja jaoks üllatav.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ka otsuse põhjendused p-des 16. ja 17. olla hageja jaoks

üllatuslikud, sest tegemist oli kohtu järeldusega kogutud tõenditest, mis põhinesid poolte

toodud asjaoludel, kas töölepingu ülesütlemiseks oli olemas põhjus. Käesoleva vaidluse

lahendamise seisukohalt polnud vajalik tuvastada hageja süü olemasolu (VÕS § 104 lg 1).

Seega ei toimunud üllatuslike asjaolude tuvastamist, mis tingiksid otsuse tühistamist.

Hageja leidis mh, et kohus tugines lubamatutele tõenditele (kirjavahetus) ja tõendite hankimisel

rikkus kostja hageja põhiõigusi.

TsMS § 239 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud

protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid

ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks

lahendamiseks tähtsad asjaolud. TsMS § 238 lg 3 p 1 alusel võib kohus keelduda tõendi

vastuvõtmisest ja selle tagastada või keelduda tõendite kogumisest, kui tegemist on kuriteoga

või põhiõiguse õigusvastase rikkumisega saadud tõendiga.

Tõendi vastuvõtmist ja lubatavust hindas asja menetlev kohus. Tegemist oli maakohtu

kaalutlusotsusega. Ringkonnakohus leiab, et hageja vastuväited ei anna alust lugeda tõendit

lubamatuks. Hageja kaebuse vastuväited ja selles toodud asjaolud on esile toodud üldistatult ja

ei viita hageja põhiõiguste sellisetele rikkumistele, mis annaksid aluse jätta tõendid vastu

võtmata. Maakohus andis otsuse p-des 14. ja 15. põhjaliku hinnangu, kas hageja kirjavahetust

sai käsitleda praeguses menetluses tõendina. Maakohus jõudis järeldusele, et antud juhul

kaalusid kostja huvid enda suhtes rikkumise tuvastamiseks ja lõpetamiseks üle hageja

privaatsuse tagamise põhimõtte. Ringkonnakohus ei tuvasta selles osas maakohtupoolset

rikkumist ning ei pea võimalikuks sekkuda maakohtu otsustusse. Seega võis maakohus tõendid

(kirjavahetus) vastu võtta, neid hinnata kooskõlas TsMS § 232 lg 1 korras ja neile TsMS § 436

lg 2 korras tugineda.

11. Ringkonnakohtu hinnangul põhjendas maakohus oma otsuses piisavalt, miks hagejaga

töölepingu erakorraline lõpetamine TLS § 88 lg 1 p 5 alusel oli seaduslik ning miks praeguse

vaidluse asjaolusid arvestades ei olnud töötaja eelnev hoiatamine ja teise töö pakkumine juhul

võimalik. Maakohus ei laiendanud hagejale etteheidetavate tegude loetelu. Kostja hinnakirja

muutmine ja selle kasutamine oligi üks vaidluse asjaoludest, millele maakohus pidi hinnangu

andma. Hageja kaebuse etteheited on sisult samad, mis maakohtus. Asjaolu, et apellant pole

nõus maakohtu otsusega, ei ole alus selle tühistamiseks. Praegusel juhul oli tööandjal õigus

tööleping lõpetada lepingu ülesütlemise avalduses toodud alustel ja maakohtu poolt tuvastatud

asjaoludel.

Ringkonnakohus

ei

pea

võimalikuks

maakohtu

otsuse

tühistamist

apellatsioonkaebuse motiivide alusel. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu

menetluskulude jaotuse muutmiseks. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS

§ 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.

132. Kuna maakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, siis ei tee seda ka

ringkonnakohus vastavalt TsMS § 174 lg-le 4. Menetluskulude rahalise suuruse määrab

kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)