2-20-16222/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm

Määruse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2022. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-16222

Kohtuasi

Y avaldus Tallinn, Kentmanni tn 24 korteriomanike

29.10.2020 üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.01.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Kaili Siilak

Puudutatud

isik I:

Tallinn,

Kentmanni

tn 24

korteriühistu

(registrikood

80011785),

lepinguline

esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme

Puudutatud isik II: C (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Y 19.01.2022 vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 29.01.2021 määrus muutmata.

3. Määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud jätta avaldaja kanda.

5. Määrata menetlusekulud rahaliselt kindlaks järgmiselt:

5.1. Rahuldada Tallinn, Kentmanni tn 24 korteriühistu taotlus menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks ning määrata tema põhjendatud ja vajalike

menetluskulude suuruseks määruskaebemenetluses 460 eurot ja mõista see

summa avaldajalt Y-lt puudutatud isiku Tallinn, Kentmanni tn 24

korteriühistu kasuks välja.

5.2. Puudutatud isikul C-l hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-20-16222

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Y (avaldaja) esitas 04.11.2020 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Kentmanni tn 24

korteriomanike 29.10.2020 üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks.

1.1. Avalduse kohaselt kuulub avaldajale korteriomand asukohaga Kentmanni tn 24-X, Tallinn.

29.10.2020 toimus korteriomanike üldkoosolek, kus osalesid või olid esindatud kõik

korteriomanikud. Üldkoosoleku otsused on tühised seoses kokkukutsumise korra rikkumisega:

üldkoosolek kutsuti kokku selleks õigustamata isikute poolt. Registrisse kantud korteriühistu

juhatuse liikmete volitused olid lõppenud tähtaja möödumise tõttu. Korteriühistul puudus

juhatus, järelikult ei saanud juhatus ka koosolekut kokku kutsuda. Tõendatud ei ole kutse

nõuetekohane saatmine kõigile korteriomanikele. Otsus ainult ühe juhatuse liikme valimise

kohta on vastuolus põhikirjaga, kuna põhikirja kohaselt peab olema kaks juhatuse liiget.

Otsused kokkuleppe sõlmimiseks ja nõusoleku andmiseks raieloa taotlemiseks on vastuolus

seadusega, kuna otsustati küsimusi, mida saab reguleerida üksnes korteriomanike

kokkuleppega.

Avaldaja palub:

o tuvastada 29.10.2020 üldkoosoleku otsuste tühisus:

− valida C juhatuse liikmeks (päevakorra p 1),

− sõlmida kokkulepe protokollis toodud muudatustega (päevakorra p 2),

− anda nõusolek raieloa taotlemiseks (päevakorra p 3),

− kinnitada aastaaruanne 2019. a kohta (päevakorra p 4),

− valida revidendiks Q (päevakorra p 5);

o alternatiivselt tunnistada kehtetuks otsused:

− valida C juhatuse liikmeks (päevakorra p 1),

− sõlmida kokkulepe protokollis toodud muudatustega (päevakorra p 2),

− anda nõusolek raieloa taotlemiseks (päevakorra p 3).

2. Maakohus võttis avalduse 09.11.2020 määrusega menetlusse ja luges puudutatud isikuks

lisaks korteriühistule ka vaidlusalusel koosolekul juhatuse liikmeteks valitud C.

Puudutatud isikute seisukohad

3. Puudutatud isik I vaidles avalduse vastu. Kokkukutsumise korda ei rikutud, alternatiivselt ei

olnud rikkumine oluline. Koosoleku kutsus mh kokku korteriühistu revident, koosoleku

kokkukutsumist soovis kümme korteriomanikku üheteistkümnest. Koosolekul osalesid kõik

korteriomanikud. Põhikirjas ei ole ette nähtud juhatuse liikmete ülem- ega alammäära, puudus

2-20-16222

kohustus valida kaheliikmeline juhatus. Kõiki päevakorras olnud küsimusi sai otsustada

häälteenamuse alusel. Korteriomanike kokkulepe ei olnud vajalik, kuna tegemist oli tavapärase

valitsemise küsimustega, samuti on see tuletatav hea usu põhimõttest.

4. Puudutatud isik II vaidles samuti avaldusele vastu, nõustudes ühistu seisukohtadega.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Maakohus jättis avalduse 29.01.2021 määrusega rahuldamata. Menetluskulud jättis

maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda ja määras

need rahaliselt kindlaks.

6. Maakohus tuvastas, et puudutatud isik I on korteriühistu, mis on asutatud Kentmanni tn 24

elamu ühiseks majandamiseks ja korteriühistu liikmete ühiseks esindamiseks. Avaldaja on

puudutatud isiku I liige. 29.10.2020 toimus korteriomanike üldkoosolek, mille otsuste 1-5 osas

taotleb avaldaja tühisuse tuvastamist, 1-3 osas alternatiivselt nende kehtetuks tunnistamist.

7. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 1 järgi ei ole koosolek õigustatud

otsuseid vastu võtma, kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud

seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, välja arvatud juhul, kui koosolekul

osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised,

kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.

7.1. Maakohus tuvastas, et kutse 29.10.2020 üldkoosolekule edastati korteriomanikele

13.10.2020, seega jäi kutse edastamise ja koosoleku toimumise vahele 15 päeva. Koosolekul

osalesid kõik korteriomanikud, mistõttu ei saa üldkoosoleku otsused olla tühised sõltumata

sellest, kas koosoleku kokkukutsumist puudutatud isiku II poolt hinnata kokkukutsumise korra

oluliseks rikkumiseks. Maakohtu hinnangul ei olnud koosoleku kokkukutsumine puudutatud

isiku II kui ühistu endise juhatuse liikme poolt kokkukutsumise korra oluliseks rikkumiseks.

Oluline rikkumine KrtS § 29 lg 1 mõttes tähendab sellist rikkumist, mis takistab korteri-

omanikul üldkoosolekul osalemist. Avaldaja osales vaidlusalusel koosolekul sisuliselt ja sai

esitada oma vastuväited.

8. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 esimene lause sätestab, et huvitatud isik

võib nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse

kehtetuks tunnistamist. Maakohus tuvastas, et nõue otsuste kehtetuks tunnistamiseks on

esitatud KrtS § 29 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul. Avaldaja on vaidlustatud otsuste osas

lasknud oma vastuväited protokollida (TsÜS § 38 lg 4).

8.1. Maakohus asus seisukohale, et otsus valida juhatuse liikmeks puudutatud isik II ei ole

vastuolus puudutatud isiku I põhikirjaga vaatamata sellele, et ühistu põhikirja p 37.7 kohaselt

on üldkoosoleku pädevuses ühistu kaheliikmelise juhatuse valimine. Lisaks valiti hääletus-

tulemuste kohaselt ühistu juhatusse kaks liiget (avaldaja ja puudutatud isik II).

8.2. KrtS § 35 lg 1 kohaselt otsustavad korteriomanikud korteriomandi kaasomandi osa eseme

tavapärase valitsemise küsimuste üle häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei

nähta ette rangemaid nõudeid. Otsuste poolt sõlmida kokkulepe naaberkinnisasja Kentmanni

tn 28 arendusega (päevakorra p 2) ja anda nõusolek Kentmanni tn 24 hoovis kasvavate puude

raieloa taotlemiseks (päevakorra p 3) poolt anti 10 häält 11-st.

8.2.1. Kokkuleppe kohaselt antaks Kentmanni tn 28 hoone ehitustegevusega seoses Kentmanni

Kinnisvara OÜ kasutusse Kentmanni tn 24 kinnisasjast alad, mis on kokkuleppe lisas nr 1

2-20-16222

toodud skeemil tähistatud punase ja rohelise värviga (s.o osa hoovist) ning Kentmanni

Kinnisvara OÜ maksab selle eest tasu 2000 eurot kuus, Kentmanni Kinnisvara OÜ on

kohustatud maa-alade kasutamise lõpetama hiljemalt 18 kuu möödumisel alates kokkuleppe

sõlmimisest. Kokkulepe näeb mh ette ka puudutatud isikule I kohustuse otsustada 4 puu

likvideerimine ja vajadusel raieloa väljastamiseks nõusolekute andmine, millise kohustuse

täitmiseks on vastu võetud päevakorrapunktis 3 märgitud otsus.

8.2.2. Maakohus asus seisukohale, et kirjeldatud kokkuleppe sõlmimine tasu eest hoovi osa

ajutiselt kasutusse andmiseks, samuti haljastuse muutmine või uuendamine on küsimused, mis

on tulenevalt KrtS § 35 lg 2 p-st 1 tavapäraseks valitsemiseks ja mille üle võis otsustada KrtS

§ 35 lg 1 alusel häälteenamusega. Maakohtu hinnangul ei ole võimalik asuda seisukohale, et

elamumaa sihtotstarbega kinnistu, millel paikneb korterelamu, võiks oluliselt muutuda seoses

haljastusega, isegi kui maha võetakse kõik sellel kasvavad puud. Kohtule on esitatud asjatundja

arvamus Kentmanni tn 24 kinnistul kasvava 4 papli osas, milles on leitud, et puud on oma eluea

lõppjärgus, nende juurestik on kahjustunud ning need on soovitatav raiuda. Hoovi osaliselt

kasutusse andmine ei piira korteriomanike võimalust hoovi parkimiseks kasutamiseks ega piira

ühelgi moel eriomandite esemete kasutamist. Hoov antakse osaliselt kasutusse tähtaegselt,

seoses konkreetsete ehitustööde tegemisega naaberkinnistul.

9. Kokkuvõttes leidis maakohus, et vaidlusalused otsused ei ole tühised ega kehtetud.

Menetluskulude TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda jätmist põhjendas maakohus sellega, et

lahend tehti avaldaja kahjuks.

Määruskaebus

10. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja avalduse

rahuldada või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palub avaldaja jätta

puudutatud isiku I kanda.

10.1. Avaldaja järgib kaebuses suures osas samu väiteid, millega ta kohtusse pöördus. Avaldaja

hinnangul on maakohus rikkunud selgelt ja oluliselt nii materiaalõiguse norme kui ka hinnanud

ebaõigesti tõendeid, mis on viinud ebaõige lahendini. Kaebuses rõhutab avaldaja järgmist:

− maakohtu tõlgendus üldkoosoleku kokkukutsumise nõuetest ei vasta kehtivale õigusele;

− kõik korteriühistu liikmed ei olnud koosolekul esindatud;

− põhikiri võimaldab üldkoosolekul valida üksnes kaheliikmelise juhatuse;

− otsuse p-des 2 ja 3 ületavad tavapärast valitsemist, mistõttu on need korteriomanike

kokkuleppe puudumise tõttu kehtetud;

− menetluskulud on jaotatud ebaõigesti.

Menetluse edasine käik

11. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikutele tähtaja sellele

vastamiseks.

11.1. Puudutatud isik I vaidles kaebusele vastu. Maakohus on andnud tuvastatud asjaoludele

õige hinnangu, õigesti hinnanud tõendeid ja õigesti kohaldanud materiaalõigust ega ole

rikkunud menetlusõiguse norme. Üldkoosolek on kokku kutsutud kehtivalt, kusjuures sel

osalesid kõik korteriomanikud, sh avaldaja. Korteriomanikud võisid valida ka üheliikmelise

juhatuse. Ajutised ümberkorraldused maa-ala kasutamisel ning väheväärtuslike vanade puude

2-20-16222

likvideerimine ei vajanud kõigi korteriomanike kokkulepet. Kokkuleppe sõlmimine oli korteri-

omanikele soodne, kuna Kentmanni Kinnisvara OÜ maksab maa-ala kasutamise eest tasu,

eemaldab omal kulul ohtlikud puud koos kändudega ja rajab uued aiad. Menetluskulud on

põhjendatult jäetud avaldaja kanda.

11.2. Puudutatud isik II nõustus korteriühistu esitatud seisukohtadega.

12. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

13. Ringkonnakohus lahendas 11.01.2022 määrusega määruskaebemenetluses esitatud

taotlused ja võttis täiendavad tõendid asja juurde. Avaldaja esitas tõendite vastuvõtmisele

19.01.2022 vastuväite.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel

jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud

ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

15. Kõigepealt lahendab ringkonnakohus avaldaja vastuväite kohtu tegevusele. Avaldaja leiab,

et määruskaebuse vastuses puudutatud isiku I poolt esitatud täiendavad tõendid on vastu võetud

lubamatult, kuna TsMS § 662 lg 3 võimaldab uusi asjaolusid ja tõendeid esitada üksnes

kaebajal. Kolleegium sellega ei nõustu. Uusi tõendeid peab määruskaebuse menetluses saama

esitada ka vastaspool, kuna menetlusosalistele tuleb tagada võrdsed võimalused menetluses

osalemiseks (vt ka TsMS komm III, § 663, p 3.4.d). Vastuväide jääb rahuldamata.

16. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659

ja § 654 lg 6). Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

17. Kaebuse menetluslikud etteheited pole põhjendatud. Maakohus ei rikkunud oluliselt

menetlusõigust ja põhjendas oma seisukohti arusaadavalt ning kooskõlas kehtiva õigusega.

Avaldaja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei tähenda, et maakohtu põhjendused oleksid

väärad. Maakohus tuvastas õigesti asjaolud ja andis neile kohase õigusliku hinnangu.

18. Maakohus on üldkoosoleku protokolli ning kohtule esitatud volikirjade alusel õigesti

tuvastanud, et 29.10.2020 üldkoosolekul osalesid kõik korteriomanikud, sh avaldaja. Avaldaja

on kohtule esitatud avalduses tuginenud faktilisele asjaolule, et üldkoosolekul osalesid või olid

esindatud kõik korteriomanikud, seejuures ise tuginenud (04.11.2020 avalduse p-d 2.1 ja 2.2).

Maakohus on õigesti lähtunud üldkoosoleku registreerimislehest, kuhu KrtS § 20 lg 1 alusel

koosmõjus mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 21 lg-ga 3¹ kantakse üldkoosolekul

osalevate liikmete, samuti liikmete esindajate nimed. Avaldaja ei ole registreerimislehele

kantud andmete tõesust vaidlustanud. Liikmete nimekirja õigsust kinnitavad ka

määruskaebemenetluses esitatud tõendid (väljavõtted kinnistusraamatust ja äriregistrist, dtl

227-244). Maakohus on põhjendatult leidnud, et võttes arvesse, et W ja Q ise Kentmanni 24

korteriomanikeks ei ole, ei saa tekkida mõistlikku kahtlust volituste sisus, s.o, et C on volitatud

korteriomanike üldkoosolekul esindama OÜ-d Feanor ja Osaühingut Bonahat Pluss. Korterite

1 ja 7 omanikeks olevad äriühingud on volituse andnud seaduslike esindajatega seostatavad mh

üldkoosoleku registreerimislehe kaudu (dtl 11). Arusaama, et W ja Q soovisid C volitada

üldkoosolekul esindama OÜ-d Feanor ja Osaühingut Bonahat Pluss, toetavad ka

määruskaebuse vastusele lisatud kinnitused (dtl 246, 249). Kiites heaks C esinduse

2-20-16222

vaidlusalusel koosolekul, on ühtlasi kõrvaldatud igasugune ebakindlus, kas OÜ Feanor ja

Osaühingu Bonahat Pluss olid koosolekul kohaselt esindatud.

19. Maakohus on õigesti leidnud, et koosoleku kokkukutsumise korda rikkudes tehtud otsus ei

ole tühine, kui koosolekul osalevad kõik korteriomanikud. Kokkukutsumise korra olulise

rikkumise saavad korteriomanikud niisiis koosolekul osalemisega parandada. Kuna 29.10.2020

üldkoosolekul olid esindatud kõik korteriomanikud, ei saa otsused KrtS § 29 lg 1 esimesest

lausest tulenevalt olla koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu tühised.

19.1. Ainetu on avaldaja seisukoht, mille kohaselt on tegemist üldkoosoleku kokkukutsumise

korra olulise rikkumisega juhul, kui juhatuse puudumisel kutsub korteriomanike koosoleku

kokku juhatuse endine liige, kelle volitused viimasena lõppesid. Iseenesest sai KrtS § 20 lg 1

teise lause kaudu kohalduva MTÜS § 20 lg 1 järgi üldkoosoleku kokku kutsuda eelkõige

korteriühistu juhatus. Samas ei ole olukorras, kus kõigi juhatuse liikmete ametiaeg on

möödunud, endise juhatuse liikme poolt üldkoosoleku kokkukutsumine oluline üldkoosoleku

kokkukutsumise korra rikkumine. MTÜS § 20 lg 1 eesmärgiks ei ole see, et juhatuse liikmete

ametiaja möödumine tooks kaasa võimatuse üldkoosolek kokku kutsuda. Vastupidi, sellises

olukorras on vaja üldkoosolek kokku kutsuda, et valida juhatus ja tagada korteriühistu jätkuv

toimimine. On mõistlik, et sellises olukorras kutsub üldkoosoleku kokku endine juhatus, kelle

ametiaeg on viimasena möödunud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.2020 määrust tsiviilasjas

nr 2-18-1403, p 10).

20. Maakohus on põhjendatult jätnud 29.10.2020 üldkoosolekul punktides 1-3 vastu võetud

otsused kehtetuks tunnistamata.

20.1. Juhatuse liikme valimise otsuse kehtivust ei mõjuta see, kui valitud juhatuse liikmete arv

ei vasta põhikirja nõuetele. Juhatuse liikme ametiseisund tekib ja lõpeb sõltumata põhikirjas

ettenähtud arvulisest nõudest juhatuse koosseisule (vrd Riigikohtu 08.10.2008 otsust tsiviilasjas

nr 3-2-1-65-08, p 36). Avaldaja esile toodud asjaoludel ei saaks olla põhikirjaga vastuolus mitte

C valimine juhatuse liikmeks, vaid põhikirjaga võiks olla vastuolus kaheliikmelise juhatuse

puudumine. Kui juhatuse koosseis ei vasta seaduse või põhikirja nõuetele (nt on juhatuse

liikmete arv alla põhikirjas ettenähtud määra või lõpeb ametisuhe ainsa olemasoleva juhatuse

liikmega), on tegemist puudusega, mille kõrvaldamiseks võib registripidaja määrata juriidilisele

isikule tähtaja juhatuse koosseisu põhikirja nõuetele vastavusse viimiseks (KrtS § 63 lg 1

koosmõjus MTÜS §-ga 76 ja äriseadustiku § 59 lg-ga 6), kuid mis ei tingi juhatuse liikme

valimise või tagasikutsumise otsuse kehtetust vastuolu tõttu põhikirjaga.

20.2. Maakohus on põhjendatult leidnud, et üldkoosoleku päevakorra punktides 2 ja 3 otsustatu

on tulenevalt KrtS §-st 35 tavapärase valitsemise küsimused ning on sel põhjusel otsustatavad

häälteenamuse alusel. Riigikohus on 27.11.2019 määruses tsiviilasjas nr 2-18-10073 p-des 12-

13 leidnud, et kaasomandis oleva ruumi kasutusotstarbe määramine ning kaasomandis olevas

ruumis asuva keldriboksi lammutustööde tellimise üle otsustamine on tavapärase valitsemise

raamesse jääva küsimuse üle otsustamine KrtS § 35 tähenduses, mida korteriomanikud võivad

otsustada häälteenamusega. Kolleegium nõustub maakohtuga, et niisamuti on tavapärase

valitsemise raamesse jääva küsimusega tegemist juhul, kui korteriomanikud otsustavad

kaasomandis oleva ala haljastuse muutmise ja naaberkinnisasjal toimuva ehitustegevusega

seoses kokkuleppe sõlmimise üle (millega antakse osa ühisest hoovialast tasu eest ajutiseks

kasutamiseks). Ekslik on avaldaja poolt esitatud käsitlus, nagu oleks asjaõigusseaduse § 147

kohase kokkulepe sõlmimine kolmanda isikuga võrreldav korteriomanike vahel kaasomandi

kasutuskorra kindlaksmääramisega ning eeldaks seega kõigi omanike kokkulepet.

2-20-16222

21. Kokkuvõtvalt jääb maakohtu määruse resolutsioon kõigis otsustustes muutmata ja

määruskaebus seega rahuldamata. Vaidlusaluste otsuste tühisuse ja kehtetuks tunnistamise

aluseid ei esine. Maakohus jaotas menetluskulud õigesti ja põhjendas sellekohast otsustust

piisavalt. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud

selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt Riigikohtu 07.10.2020 määrust tsiviilasjas nr

2-18-11359, p 14 ja seal viidatud praktika). Kuna menetluse põhjustas avaldaja ning lahend

tehti tema kahjuks, jättis maakohus õigesti menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus järgis

põhjendatult menetluskulude jaotamise üldpõhimõtet ega ületanud sealjuures kaalumispiire.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

22. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kõik määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.

23. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb kulud rahaliselt kindlaks määrata korteriühistu

kulunimekirja alusel. Puudutatud isik II menetluskulude nimekirja ei esitanud ja kohtuasja

materjalidest määruskaebemenetluses hüvitatavaid menetluskulusid ei nähtu.

23.1. Korteriühistu taotles 460 euro hüvitamist 3 h ja 50 min õigusteenuse eest. Avaldaja ei

esitanud menetluskulude osas vastuväiteid. Esindaja ajakulu kaebusega tutvumise ja sellele

vastamise ning menetluskulude nimekirja koostamise eest saab pidada vajalikuks ja

põhjendatuks. Esindaja tasumäär 120 eurot/h (käibemaksuga) on asja olemust arvestades

kohane ja kooskõlas kohtupraktikaga. Korteriühistu kinnitas, et ei ole käibemaksukohustuslane.

Seega tuleb avaldajal määruskaebuse menetlemisega seonduvalt hüvitada puudutatud isikule I

menetluskulud summas 460 eurot.

24. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse

peale saab kaevata TsMS § 696 lg 1 teise lause ja TsMS § 617 lg 2 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Gaida Kivinurm