3-22-140/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Määruse tegemise aeg ja koht

26.01.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-140

Haldusasi

X ja Audiitorkontroll OÜ esialgse õiguskaitse taotlus

Menetlusosalised

Taotlejad – X, Audiitorkontroll OÜ, volitatud esindaja

vandeadvokaat Jaak Siim

Vastustaja – Audiitorkogu, volitatud esindaja vandeadvokaat

Toomas Pikamäe

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine (vaidemenetluse

ajal)

RESOLUTSIOON

1. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

2. Saata määrus taotlejate esindajale ja teadmiseks vastustajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1, § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

1. X ja Audiitorkontroll OÜ (edaspidi ka taotlejad) esitasid 18.01.2022 halduskohtule taotluse

peatada audiitortegevuse järelevalve nõukogu (AJN) 11.01.2022 otsuse nr 804 kehtivus

vaidemenetluse ajaks ja vaide mitterahuldamise korral kuni asjas tehtava menetlust lõpetava

kohtulahendi jõustumiseni.

Taotluse kohaselt:

1) 22.11.2021 saatis AJN-i spetsialist e-kirjaga vandeaudiitor Xle, kes on ühtlasi Audiitorkontroll OÜ

juhatuse liige, AJN-i otsuse eelnõu. E-kirjas paluti esitada otsuse eelnõu osas omapoolne arvamus ja

vastuväited hiljemalt 06.12.2021, millist tähtaega pikendati kuni 29.12.2021. Kuna AJN ei soovinud

otsuse eelnõu kohta arvamuse ja vastuväidete esitamise tähtaega rohkem pikendama, esitati eelnõu

kohta arvamus lepingulise esindaja kaudu 29.12.2021.

2) Lisaks, 14.12.2021 esitas lepinguline esindaja AJN-le esimese ettepaneku kompromissi

sõlmimiseks. 21.12.2021 saatis lepinguline esindaja AJN-le uue e-kirja, kompromissi küsimuses,

selliselt, et vandeauditori kutse äravõtmine ja tegevusloa kehtetuks tunnistamine leiaks aset

29.04.2022. Kirjas selgitati, et AJN pakutud tingimustest lähtudes satuksid raskesse olukorda

kliendid, kellele on mitmes asjas audiitori kutseteenuse osutamine pooleli. Need isikud võivad sattuda

kutsetegevuse ootamatu lõpetamise tõttu raskesse seisu ning neil võivad seetõttu tekkida varalise

kahjuna käsitletavad täiendavad väljaminekud. Viidates audiitortegevuse seaduse (AudS) § 89 lg-le

1, tundis esindaja täiendavalt huvi, et juhul kui AJN ei pea võimalikuks vandeauditori kutse

äravõtmise ja audiitorettevõtja tegevuse lõpetamisega oodata, siis kas nõukogu peab vähemalt

võimalikuks loa andmist vandeaudiitori kutsetegevusega seotud tehingute või toimingute

lõpetamiseks, silmas pidades klientide huvide tagamist.

AJN leidis, et arvestades taotlejate 21.12.2021 kompromissettepanekut on vajalik sellise loa andmise

kaalumiseks esitada AJN-le nimekiri lepingutest klientidega, kellele on audiitori kutseteenuse

osutamine pooleli. Selleks paluti esitada digitaalselt allkirjastatud nimekiri lepingutest koos lepingute

koopiatega e-postiga hiljemalt 05.01.2022, need edastati 06.01.2022 hommikul.

3) AJN tegi 11.01.2022 otsuse nr 804, mille resolutsiooni kohaselt otsustati: 1) lõpetada

Audiitorkontroll OÜ ja vandeaudiitori X suhtes 11.04.2019 ja 08.12.2020 algatatud

uurimismenetlused; 2) tunnistada Audiitorkontroll OÜ tegevusluba kehtetuks, kuna audiitorettevõtja

on kahe aasta jooksul korduvalt ning olulisel määral rikkunud audiitorettevõtja tegevust

reguleerivates õigusaktides sätestatut ning 3) võtta ära Xlt vandeaudiitori kutse vandeaudiitorile

sätestatud nõuetele mittevastamise tõttu.

4) Vaidlustatavast otsusest nähtuvalt ei arvestanud AJN kaebaja 29.12.2021 arvamuses esitatud

vastuväiteid ega muutnud nende valguses varem juba 22.11.2021 otsuse eelnõus toodud põhjendusi.

Vastuväidete mittearvestamise põhjust vaidlustatava otsuse tekstist ei nähtu.

5) Vaidlustatav otsus kehtib selle adressaadile teatavaks tegemisest või selle kättetoimetamisest

alates. Konkreetse kaasuse asjaolude valguses on sobivaim õiguste kaitseks vaidlustatava AJN otsuse

kehtivuse peatamine kuni haldusasjas tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Pelgalt

haldusakti täitmise peatamisest kõnesoleval juhul ei piisaks.

Vaidlustatava otsuse kehtivuse peatamine kuni asjas tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi

jõustumiseni on vältimatult vajalik, kuna võimatus tegeleda kutsetegevusega vaidemenetluse ja vaide

rahuldamata jätmisel järgneva raskesti prognoositava pikkusega kohtumenetluse vältel tooks kaasa

selliseid taotlejate õigusi drastiliselt riivavaid tagajärgi, mille kõrvaldamine pärast kohtulahendi

jõustumist ei pruugi olla enam mõistlikul viisil võimalik. Taotlejatel esineb õiguskaitse vajadus.

Negatiivsete tagajärgede saabumine pole välistatud või äärmiselt vähetõenäoline (RKHKm

21.12.2001 nr 3-3-1-67-01, p 3).

Esmalt tähendab vandeaudiitori kutse äravõtmine seda, et Xl kaob võimalus tegutseda kutsealal,

millel ta on tegutsenud juba 1997. aastast ehk nüüdseks juba ligi veerandsada aastat. See toob kaasa

audiitori sissetuleku kaotuse ja drastilise muutuse tema töö- ja elukorralduses. Isegi kui eeldada, et

Xl on võimalik vahepeal alustada raamatupidamisteenuse osutamist või tegutsemist mõnel muul

tegevusalal, nõuab kohandumine ja tegevuse ümberkorraldamine aega ega korva vahepeal saamata

jäävat tasu ega ümberkorraldamisega kaasnevaid kulusid.

Teiseks toob Xlt vandeaudiitori kutse äravõtmine ja Audiitorkontroll OÜ-le väljastatud tegevusloa

kehtetuks tunnistamine kaasa olukorra, kus audiitorettevõtja ja viimase kaudu teenust osutav

vandeaudiitor kaotab kliendid, keda vaidlustatavas otsuses märgitu kohaselt oli 06.01.2022 seisuga

76. Suure osa klientidega on plaanis hilisemad töövõtud 2022. aastal, mida ei ole võimalik teostada

vaidlustatava otsuse kehtivuse ajal. Olukord, kus kliendid ei saa tellitud teenust audiitorettevõtjalt,

kellega neil on sõlmitud audiitorteenuse osutamise leping, tingib nende poolt lepingu ülesütlemise

audiitorettevõtjast tingitud põhjusel. On ilmne, et sellisel juhul ei nõustu vähemalt valdav osa neist

hiljem sõlmima uut teenuse osutamise lepingut isegi siis, kui kohus tühistamiskaebuse rahuldab ja

vaidlustatava otsuse tühistab ning seeläbi taastub X vandeaudiitori kutse ja Audiitorkontroll OÜ

tegevusluba. Kliendibaasi kaotust ei ole võimalik rahaliselt kompenseerida, sest ühekordselt

makstava hüvitisega ei saa asendada aastate vältel kujunenud pikaajalist kliendisuhet. Mitmed

kliendid on sõlminud audiitorettevõtjaga teenuse osutamise lepingu teiste klientide soovitusel.

Vaidlustatava otsuse kehtivus kohtumenetluse ajal tähendaks kliendibaasi laienemise lõppemist

kirjeldatud viisil.

Kolmandaks tingib vaidlustatava otsuse kehtivus kohtumenetluse kestel selle, et klientidele ei ole

võimalik osutada teenust pooleliolevate töövõttude lõpuleviimiseks, kuna AJN otsus ei anna selleks

aega. AudS § 89 lg 1 sätestab, et pärast tegevusloa kehtivuse lõppemist võib järelevalvenõukogu anda

loa vandeaudiitori kutsetegevusega seotud tehingute või toimingute lõpetamiseks, kui see on

audiitorettevõtja tegevusloa kehtivuse peatamise või lõppemise asjaolusid arvestades vajalik ja

võimalik. Vaidlustatavas otsuses on kirjas, et seda ei peetud otsuses kirjeldatud asjaoludel ja põhjustel

võimalikuks. (p 5.3, lk 117). Seda vaatamata tõsiasjale, et AJN-le esitati kaks kompromissettepanekut

ennekõike klientide huve silmas pidades põhjusel, et jääks mõistlik aeg pooleliolevate töövõttude

lõpetamiseks. See omakorda tähendab taotlejatel täiendava varalise kahju tekkimist saamata jääva

tulu näol, sest klientidega sõlmitud auditi audiitorteenuse osutamise lepingu üldtingimuste p 9.3 järgi

lepingu ülesütlemisel ei ole klient kohustatud viivitamata tasuma audiitorettevõtjale kõigi lepingus

kokku lepitud tööde eest, mis tehti enne lepingu ülesütlemist, kui lepingu ülesütlemine on tingitud

audiitorettevõtja tegevusloa lõppemisest. Samasisuline tingimus sisaldub ka ülevaatuse

audiitorteenuse osutamise lepingu üldtingimuste p-s 9.3. Niisiis jääks saamata suures ulatuses

lepingutes kokkulepitud tasu vaidlustatava otsuse tegemiseni osutatud teenuse eest, mille kohta ei ole

veel klientidele arvet väljastatud.

Neljandaks ei saa vaidlustatava otsuse kehtivuse korral välistada klientide poolt kahju hüvitamise

(leppetrahvi tasumise) nõuete esitamist taotlejate vastu. Eelnevalt viidatud lepingute üldtingimuste p-

s 3.5 on ette nähtud, et kui audiitorettevõtja viivitab omal süül sõltumatu vandeaudiitori aruande

üleandmisega üle lepingus määratud tähtpäeva, on kliendil õigus nõuda leppetrahvi tasumist, mille

suuruseks on 0,05% lepingu kohaselt audiitorettevõtjale makstavast tasust iga üleandmisega

viivitatud kalendripäeva eest. Kõnesoleva kaasuse asjaolude valguses ei saa välistada võimalust, et

kliendid käsitlevad neile lepingus ettenähtud teenuse osutamise lõpetamist n-ö päevapealt tingituna

vaidlustatavast otsusest taotlejate süülise käitumisena, mis loob eeldused leppetrahvinõude

esitamiseks, kui seetõttu ei saa nad aruannet lepingus kokkulepitud tähtajaks.

Samuti võib aruande mittesaamine tingida klientidel varalise kahju tekkimise, mille peab vastava

nõude saamisel hüvitama audiitorettevõtja lepingute üldtingimuste p 3.3 kohaselt. Näiteks kui isik ei

esita äriregistri pidajale auditeerimisele kuuluvat majandusaasta aruannet või esitab selle pärast

selleks määratud tähtaega, võib registripidaja ettevõtjat trahvida äriseadustiku § 71 lg-tes 1−3

sätestatud korras ja määras. Samuti võivad klientidel kaasneda täiendavad kulud seoses taotleja

asemel uue audiitori valimiseks läbiviidava koosoleku korraldamisega, sest audiitori valimine on

osanike või üldkoosoleku pädevuses (äriseadustiku § 168 lg 1 p 7, § 298 lg 1 p 5).

Välistada ei saa ka seda, et olukorras, kus audiitorettevõtjatel on poolaasta auditeerimise graafikud

suuremas osas juba koostatud, tekib ootamatult audiitorit vahetama sunnitud klientidel raskusi uue

audiitori leidmisel, kes töövõtuga varem planeeritud ajaks valmis jõuaks. Juhul, kui neil õnnestubki

n-ö järjekorda saada, tuleb neil ilmselt võrreldes taotlejatega kokkulepitule teenuse eest suuremat tasu

maksta.

6) Juhul, kui kohus käesoleva taotluse rahuldab ja vaidlustatava otsuse kehtivuse peatab, esineb

vajadus kohustada Audiitorkogu kui volitatud töötlejat kandma X ja Audiitorkontroll OÜ esialgse

õiguskaitse kehtivuse ajaks uuesti AudS § 152 lg-s 1 nimetatud audiitortegevuse registrisse ja

audiitortegevuse portaali (https://www.audiitortegevus.ee/atr/web) vastavalt vandeaudiitori ja

audiitorettevõtjana. Taotleja sai kliendiks oleva SpringBell OÜ juhatuse liikme A.-L. T. kaudu teada,

et seoses andmete eemaldamisega registrist ei saa suunata aruandeid portaali kaudu enam kaebajale

audiitorkontrolli läbiviimiseks. Samuti on andmete eemaldamise tõttu taotlejal võimatu allkirjastada

juba auditeeritud klientide majandusaasta aruandeid. Selleks, et esialgse õiguskaitse kehtivuse ajal

oleks võimalik eelnimetatud toiminguid teha, tuleb Audiitorkojal X ja Audiitorkontroll OÜ andmed

uuesti registrisse ja Audiitortegevuse portaali kanda. AudS § 154 lg 4 järgi registri volitatud töötleja

on Audiitorkogu, mille juhatus ja järelevalvenõukogu teevad registritoiminguid ning kasutavad

registris olevaid andmeid, lähtudes AudS-s sätestatud pädevusest.

AJN avaldas 13.01.2022 oma veebilehel uudise Audiitorkontroll OÜ-lt tegevusloa ja Xlt

vandeaudiitori kutse äravõtmise kohta. Käesoleva taotluse rahuldamise ja vaidlustatava otsuse

kehtivuse peatamise korral tuleb kohustada AJN-i nimetatud uudis oma veebilehelt eemaldama või

alternatiivselt avaldama uudise juures teade, et AJN 11.01.2022 otsuse nr 804 kehtivus on peatatud

halduskohtu määrusega esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise tõttu kuni kohtumenetluse lõpuni

või kohtu määratava tähtajani. Uudise jätkuv avaldamine algsel kujul loob piiramatule hulgale AJN

veebilehekülje külastajatele, sh nii olemasolevatele kui võimalikele uutele klientidele, ebaõige

ettekujutuse tegelikest asjaoludest, s.o mulje, et taotlejad ei saa vaatamata õiguskaitse kohaldamisele

osutada neile audiitorteenust. See omakorda võib selleni, et taotlejatega sõlmitud teenuse osutamise

leping öeldakse üles vaatamata tõsiasjale, et tegelikult on taotlejatel võimalik jätkata klientidele

teenuste osutamist tulenevalt halduskohtu poolt kohaldatud esialgsest õiguskaitsest. Lisaks eeltoodule

mõjutab kõnesolev uudis avaldatud kujul negatiivselt kliendivoogu, sest täiesti ilmselt ei soovita

pöörduda teenuse saamiseks audiitorettevõtja ja vandeaudiitori poole, kelle puhul on avalikustatud

teabe põhjal teada, et nad vastaval tegevusalal tegutseda ei saa.

7) Kaebuse eduväljavaadet kohtumenetluse algstaadiumis vähetõenäoliseks pidada ei saa. Asjas

kesksed vaidlusküsimused vajavad kohtumenetluse käigus põhjalikumat õiguslike ja faktiliste

asjaolude analüüsimist kui kohus esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatuse kontrollimisel ja

kohaldatava abinõu kaalumisel tavapäraselt teeb.

Asjaolu, et vaidlustatud haldusakti peatamine on vastuolus avalike huvidega, ei välista iseenesest veel

haldusakti täitmise või kehtivuse peatamist. Vaidlustatavas otsuses on AJN põhjendanud, et antud

juhul on avalikes huvides äärmiselt oluline Xlt vandeaudiitori kutse äravõtmine, takistamaks nõuetele

mittevastava ja ebausaldusväärse audiitorteenuse osutamist heausksetele klientidele, vandeaudiitori

aruannete kasutajatele ning hoidmaks ära audiitorteenuse osutamisega seoses edaspidi tekkida võivat

kahju (p 5.3, lk 117). Samas ei ole kõnealuses otsuses välja toodud ühtegi juhust, kus taotlejate poolt

audiitorteenuse osutamisega seoses oleks tekitatud kahju klientidele või kolmandatele isikutele. Juttu

on vaid hüpoteetiliselt kahju tekkimise võimalusest. Otsusest nähtub, et taotlejat on karistatud

distsiplinaarsüüteo eest vaid ühe korra rahatrahviga (lk 57), samas kui on esinenud ka juhtumeid, kus

mitmes kvaliteedikontrollis on Audiitorkontroll OÜ töövõttude kvaliteet hinnatud heatasemeliseks,

mis näitab AJN hinnangul seda, et audiitorettevõtja on kutsestandardite ja nõutavate tehnikatega

kursis, on suuteline koguma piisavat asjakohast tõendusmaterjali ning on võimeline asjakohaselt

reageerima olukorras, kus tõendusmaterjal ei ole piisav (p 3.13, lk 112− 113). Näiteks nii 2017. kui

ka 2019. aastal hinnati kvaliteedikontrolli käigus kontrollitud kolmest töövõtust nõuetele täielikult

vastavaks kaks (AJN tunnusvärv „roheline“). Vaidlustatava otsuse p-st 2.16 nähtuvalt on AJN rajanud

oma järeldused muuhulgas varasemale taotleja karistamise faktile, märkides, et AJN 10.09.2019

otsusega nr 583 karistati Audiitorkontroll OÜ-d distsiplinaarkorras rahatrahviga summas 4800 eurot,

kuid audiitor ei ole AJN ega kohtu seisukohavõtte oma töös arvestanud, on vaielnud nendele vastu,

takistanud menetlust ning on kutsetegevuse standardite rikkumisi jätkanud. Sisuliselt on AJN seega

otsuse tegemisel arvesse võtnud ka taotleja varasemat karistatust. See ei ole lubatav, sest tegemist on

kustunud karistusega (AudS § 150). Audiitorkontroll OÜ-le määras AJN rahatrahvi karistusena

10.09.2019 otsusega nr 583. Pärast seda ei ole taotlejale uut distsiplinaarkaristust määratud. Seega

kustus karistus 10.09.2021. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse §-st 15 tulenevalt tööandja ei

tohi distsiplinaarkaristuse määramisel, samuti töötaja iseloomustamisel viidata kustunud või

ennetähtaegselt kustutatud distsiplinaarkaristusele. Analoogia korras on võimalik järeldada, et ka

AJN ei tohiks määratud distsiplinaarkaristuse kustudes teha sama vandeaudiitori või audiitorettevõtja

iseloomustamisel. AJN rikkus asjakohatutest kaalutlustest lähtumise keeldu.

Mis puudutab väidet, et taotlejatele etteheidetav tegevus kahjustab kogu Audiitorkogu ning

vandeaudiitorite mainet ja usaldusväärsust, siis näitavad otsuses endas väljatoodud andmed taotlejate

klientide ja töövõttude arvu kasvu kohta pigem vastupidist – kliendid ei pöörduks tõenäoliselt

teenuste saamiseks audiitori ja audiitorettevõtja poole, kellel oleks turul halb maine (p 1.18, lk 8).

2. Vastustaja 24.01.2022 vastuses palutakse jätta taotlus rahuldamata.

1) Taotlejatel on esialgse õiguskaitse vajadus, kuid selle andmine kahjustaks märgatavalt olulist

avalikku huvi, milleks on kõrgendatud huvi audiitorteenuse kvaliteedi ja usaldusväärsuse vastu.

Vaide eduperspektiiv on väike, kuivõrd ei vaidlustata otsuses nr 804 näidatud rikkumisi, vaid vaiet

põhjendatakse peamiselt menetluslike etteheidetega. Taotluses esitatud kolmandate isikute huvid ei

tingi esialgse õiguskaitse kohaldamist.

2) Taotlejad panid korduvalt toime tõsiseid rikkumisi, mis tingis vandeaudiitori kutse ära võtmise ja

äriühingu vastava tegevusloa kehtetuks tunnistamise. Vastustaja väidab, et taotlejad panid toime

otsuses nr 804 näidatud rikkumised. Vastustaja järeldust kinnitab asjaolu, et vaidest nähtuvalt,

taotlejad ei vaidlusta rikkumiste toimepanemist ja vaide etteheited otsusele nr 86 on peamiselt

menetlusliku ja formaalse iseloomuga. Ehk teisisõnu – otsuses nr 806 näidatud rikkumiste olemasolus

puudub sisuline vaidlus.

3) X võeti vandeaudiitori kutse ära AudS § 32 lg 4 p-de 1 ja 3 alusel, st vandeaudiitori tegevuse või

kutsetegevuse aluste korduvate rikkumiste ja oluliste rikkumiste tõttu ning seadusega

vandeaudiitorile sätestatud nõuetele mittevastamise tõttu (vt otsuse p-d 4.1 – 4.4). Audiitorkontroll

OÜ tegevusluba tunnistati kehtetuks AudS § 87 lg 1 p-de 1, 9 ja 10 alusel, st põhjusel, et

audiitorettevõtja on kahe aasta jooksul korduvalt ja olulisel määral rikkunud tema tegevust

reguleerivates õigusaktides sätestatut; teda seaduse alusel esindav isik on rikkunud korduvalt või

olulisel määral tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut ja nendest rikkumistest tulenevalt

on karistatud audiitorühingut või audiitorühingut seaduse alusel esindavat isikut distsiplinaar- või

väärteomenetluse korras; AudS alusel piisava järelevalve teostamine on takistatud (vt otsuse p-d 3.1

– 3.18).

Korduvad ja olulised rikkumised on AudS eelnevalt viidatud sätete kohaselt piisavalt tõsised, et tuua

kaasa rangeimad tagajärjed.

AudS § 39 lg 2 järgi, vandeaudiitor peab olema hea mainega ja usaldusväärne. Hea maine ja

usaldusväärsus tähendab muuhulgas, et vandeaudiitor järgib ja täidab seaduste, nende alusel

kehtestatud kordade ning vandeaudiitori kutsetegevuse standardite, sh eetikakoodeksite nõudeid (vt

otsuse p 4.4). X ei vasta AudS § 39 lõikes 2 sätestatud hea maine ja usaldusväärsuse nõudele. Kuna

ta osutab vandeaudiitori kutseteenust audiitorühingu kaudu, siis kanduvad hea maine ja

usaldusväärsuse ning nõuetele mittevastava kutsetegevusega seotud puudused üle audiitorühingule.

Kohtud on pidanud puudustega audiitorteenuse osutamist oluliselt avalikke huve ja vandeaudiitori

kutse usaldusväärsust kahjustavaks (nt TlnHK 04.11.2016 otsuses asjas nr 3-16-239, p 18; TlnRK

19.04.2017 otsuses asjas nr 3-16-239, p 9; TlnHK 03.07.2020 otsuses asjas nr 3-19-1922, p 6; TlnRK

29.10.2020 otsuses asjas nr 3-19-1922, p 10). Järelikult ka esialgse õiguskaitse kohaldamine

kahjustab oluliselt märkimisväärset avalikku huvi.

4) Vaide eduperspektiiv on väike, kuna vaide põhjendused piirduvad peamiselt menetluslike ja

formaalsete etteheidetega.

Vaidlust ei ole haldusakti eelnõu tutvumiseks saatmise üle. Haldusaktis vastati taotlejate

seisukohtadele. Et vastustaja seisukohad taotlejaid ei rahuldanud, ei tähenda ärakuulamisõiguse

rikkumist.

Vastustaja jääb selle juurde, et taotlejad takistasid järelevalvemenetluse teostamist, sh sisuliselt.

Tähtsust ei oma see, kas X osales Harju Maakohtu 23.04.2019 istungil tsiviilasjas nr 2-19-2500

menetlusosalise nõustaja või tunnistajana. Otsuses (lk 14) on etteheite sisuks see, et kohtus oma

seisukohti esitades sattus ta sobimatusse rolli, kui veenis kohut kliendi seisukohtade õigsuses, kui

avalikkus eeldas temalt sõltumatust. X sai viidatud etteheidet panna toime nii tunnistajana kui ka

nõustajana. Järelikult ei muuda asjaolu, et ta osales viidatud kohtuistungil nõustajana, etteheite sisu

ega väära järeldust, et tema tegevus ei vastanud sõltumatuse ja kutseala kohase tegutsemise nõudele.

Asjaolud ja kaalutlused, mille alusel on X vandeaudiitori kutse ära võetud, nähtuvad otsuse p-dest

4.1 – 4.4. Nendes punktides ei tehta etteheiteid seoses Harju Maakohtu 23.04.2019 istungiga

tsiviilasjas nr 2-19-2500 ega audiitorühingu varasema distsiplinaarkaristusega summas 4800 eurot.

Järelikult on ebaõiged vaide väited, et vastustaja lähtus otsuse tegemisel asjakohatutest kaalutlustest,

sh tegudest või süütegudest, mis olid otsuse tegemise ajaks aegunud.

5) Vastustaja ei saa lubada nõuetele mittevastava audiitorteenuse osutamise jätkamist põhjendusega,

et teenuse osutamata jätmisel võib tekkida kahju audiitorettevõtte klientidele, kellel võib seetõttu

tekkida kahjunõue audiitorettevõtte vastu. Nõuetekohane audiitorteenus on oluline avalik huvi, mille

kahjustamist peab vältima hoolimata sellest, et avaliku huvi kahjustamata jätmisel võib tekkida kahju

eraõiguslikele isikutele, st peamiselt Audiitorkontroll OÜ klientidele. Arvestades, et Eestis on 129

audiitorettevõtjat1, ei tohiks klientidel tekkida probleeme Audiitorkontroll OÜ asemel uue

audiitorettevõtja leidmisega. Seetõttu on Audiitorkontroll OÜ klientidel tekkiv kahju pigem oletuslik.

Samuti, mis puudutab Audiitorkontroll OÜ klientide võimalikku kahjunõuet tema vastu ja saamata

jäänud tulu, siis need on Audiitorkontroll OÜ riskid, mille peab maandama eeskätt Audiitorkontroll

OÜ. Audiitorkontroll OÜ võimaliku kahju juurpõhjus ei ole tegevusloa kehtetuks tunnistamine ja X

kutse äravõtmine, vaid taotlejate nõuetele mittevastav tegevus.

Kui vastustaja ei reageeriks rikkumisele piisavalt kohaselt, siis võiksid Audiitorkontroll OÜ kliendid

esitada kahjunõude vastustaja vastu (vt Tallinna Ringkonnakohtu 14.05.2021 otsus asjas nr 3-19-

1208).

Seega kolmandate isikute huvid ei tingi esialgse õiguskaitse kohaldamist.

3. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus, mis on esitatud enne kaebuse esitamist toimuva

vaidemenetluse ajal, tuleb jätta rahuldamata.

1) HKMS § 249 lg-st 5 tulenevalt esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast

haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Kohus võib anda esmase

õiguskaitse kuni vaide esemeks olevas nõudes kaebuse esitamise tähtaja lõpuni või kohtuotsuse

jõustumiseni või kohtumenetluse määrusega lõppemiseni, kui vaide esemeks olevas nõudes esitatakse

tähtaegselt kaebus (HKMS § 249 lg 4 p-d 1 ja 2). Seejuures lähtub kohus sellest, kas kaebajal

(taotlejal) on esialgse õiguskaitse vajadus; kas kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega võib hiljem

osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks; arvestab avalikku huvi ja puudutatud isiku(te) õigusi

ning hindab vaidluse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS §

249 lg 1 ja 3).

2) Puudub vaidlus, et vaie on taotlejate poolt esitatud ning vaideotsust veel tehtud pole.

Pooltel ei ole vaidlust, et AJN-i 11.01.2022 otsuse nr 804 kehtivus tähendab, et taotlejad ei saa

audiitorteenust osutada (AudS § 7 lg 1, § 81 lg 1). Riivatud on seega põhiõigused. Ehk puudub vaidlus

esmase õiguskaitse vajaduse esinemise üle. Samas tuleb ka märkida, et taotlusest nähtuvalt ei jääks

füüsilisest isikust taotleja ilma võimalusest tööalaselt tegutseda (raamatupidamise valdkonnas) ehk ei

jääks täielikult elatusvahenditest ilma.

3) Kohus nõustub vastustaja käsitlusega, lähtudes mh olemasolevast kohtupraktikast, et kvaliteetne

ja nõuetele vastav audiitorteenuse osutamine on oluline avalik huvi, kuna see tagab majandustegevuse

usaldusväärsuse ja stabiilsuse. Seega tuleb arvestada, et esialgse õiguskaitse kohaldamine võib

kahjustada tugevalt olulist avalikku huvi. Samuti võib möönda, et taotlejate klientide huvid, nt neil,

kelle majandusaasta aruande auditeerimine on lõppfaasis, võivad saada kahjustatud. Taotlejatele tekib

mh rahas mõõdetav kahju, kui hiljem selgub, et AJN-i otsus oli õigusvastane ja tuleks tühistada.

Kahju on siiski suures osas tagantjärele hüvitatav. Kogu võimaliku kahju eest avalikku huvi

1 https://www.audiitortegevus.ee/atr/web/register/audiitorettevotja-otsing

arvestades aga kohus esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaitsma ei pea. Sarnastes asjades pole

kaebajaid kaitstud esialgse õiguskaitsega kogu kohtumenetluse ajaks ning kui meedet on üldse

kohaldatud, siis piiratud ajaks (eelkõige majandusaasta aruannete esitamise tähtaja lõpuni). (vt nt

TlnRK 02.03.2020 määrus asjas 3-20-124; TlnHK 20.05.2019 määrus asjas 3-19-897 ja samas

08.07.2019). Neis asjus polnud esialgse õiguskaitse kohaldamise ajal põhjust pidada kaebuseid selgelt

perspektiivituteks, kuna vaidlustatud olid AJN-i otsused sisuliselt, mitte üksnes formaalsete

rikkumiste tõttu.

4) Kohus leiab, et praeguses asjas ja kohtule teatavaks tehtud asjaoludel tuleb vaiet ehk taotlejate

poolt algatatud õigusvaidlust pidada selgelt perspektiivituks. Vastustaja küll ei väida kokkuvõttes

otsesõnu vaide (ja eelduslikult tulevikus esitatava kaebuse) ilmselget perspektiivitust, mis

kohtupraktika (RKHK asjad nr 3-3-1-59-14; nr 3-3-1-54-06; nr 3-3-1-3-06 jt) kohaselt võiks

õigustada esmase õiguskaitse andmata jätmist. Samas vastustaja põhjendused vastuses sellele

ilmselgelt viitavad. Ei saa välistada, et kaebuses kohtule võidakse esitada täiendavaid väiteid

võrreldes vaidemenetlusega. Vaidemenetlus pole antud juhul kohustuslik. Välistada ei saa ka

18.01.2022 vaide täiendamist. Samas on otsuse eelnõu taotlejatele edastatud juba 22.11.2021 ning

29.12.2021 arvamuses otsuse sisuliste põhjenduste (süüks pandavate rikkumiste) osas väiteid ei

esitatud, samuti ei nähtu kohtule esitatud materjalist, et taotlejad oleks oma 18.01.2022 vaides toonud

välja rikkumiste osas sisulisi argumente. Aega selleks oli piisavalt. Taotlejad on keskendunud paarile

formaalsele rikkumisele, mida on otsuses märgitud, kuid nagu vastustaja on õigesti välja toonud, pole

need olnud haldusakti andmisel olulised (vt ka otsuse p 1.16.13 viimane lõik). Kohus nõustub

vastustajaga, et vaides praeguseks toodud väiteid arvestades pole vaide rahuldamiseks edulootust.

Kohus nõustub vastustajaga selles, et taotlejate ärakuulamisõigust (HMS § 40 lg 1) rikutud pole.

(vaide p-d 2.3 ja 2.4) Esialgse õiguskaitse taotlusest endast nähtub juba ärakuulamise toimumine.

Arvamuse ja vastuväidetega mittearvestamist on haldusorgan selgelt haldusaktis (p 1.16.13)

käsitlenud. Menetluse takistamise väite osas võib vaielda selle üle, kas see oli oluline või väheoluline

takistamine ning millised asjaolud seejuures on kohased, kuid muude rikkumistega võrdluses polnud

see sellise kaaluga, et muudaks lõpptulemust (kui muus osas otsusele sisulisi vastuväiteid ei esitata).

Asjaolud ja kaalutlused, mille alusel on X vandeaudiitori kutse ära võeti, nähtuvad haldusakti p-dest

4.1 – 4.4. Neis ei sisaldu X etteheiteid seoses Harju Maakohtu 23.04.2019 istungiga tsiviilasjas nr 2-

19-2500 ega audiitorettevõtte varasema distsiplinaarkaristusega (4800 eurot). Seega ei saa järeldada,

et vastustaja võttis arvesse ebakohaseid kaalutlusi (sh aegunud süütegusid).

Seetõttu pole esialgse õiguskaitse kohaldamine esitatud taotluse alusel põhjendatud. Kohus ei pea

hakkama taotlejate eest põhjendusi välja mõtlema. Taotlejatel on võimalik vaide täiendamise korral

pöörduda haldusorgani poole esialgse õiguskaitse teatud osas kohaldamiseks (arvestades eelviidatud

kohtumääruseid) või esitada kohtule uus taotlus eraldi või kaebusega koos.

/allkirjastatud digitaalselt/