2-21-16711/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista AIR EUROPA LÍNEAS AÉREAS, S.A.U.-lt kahjuhüvitis 600 eurot, viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus
Legislator headnote
AI generated2-21-16711/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kaebus
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Kädi Sacik-Korn
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.01.2022.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-16711
Tsiviilasi
B Ki hagi AIR EUROPA LÍNEAS AÉREAS, S.A.U.
vastu kahju hüvitamise, viivise nõudes Euroooa
väiksemata kohtuvaidluste menetluses
Tsiviilasja hind
718,14 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: B K (isikukood xxx, elukoht xxx)
Kostja: AIR EUROPA LÍNEAS AÉREAS, S.A.U.
(välisriigi registrikood A07129430, asukoht CTRA.
ARENAL - LLUCMAJOR KM, 21.5, 07620 LLUCMAJOR
–
Baleares,
Hispaania,
e-post
customer.service@crm.aireuropa.com).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista AIR EUROPA LÍNEAS AÉREAS, S.A.U.-lt kahjuhüvitis 600 eurot,
viivis 78,14 eurot ja võla sissenõudmiskulud 40 eurot B Ki kasuks.
3. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte.
4. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5. Jätta B Ki menetluskulud AIR EUROPA LÍNEAS AÉREAS, S.A.U. kanda.
6. Välja mõista AIR EUROPA LÍNEAS AÉREAS, S.A.U.-lt menetluskuludena
317 eurot B Ki kasuks. Hageja õigusabikulu on vähendatud TsMS § 175 lg 1
alusel.
Edasikaebamise kord
Hagejal
on
õigus
esitada
tagaseljaotsuse
peale
apellatsioonkaebus
Tallinna
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui
viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus
võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist
istungil.
Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui
tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.
Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise
puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja
vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt
teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui
tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates
päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest
teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik
ning tasuda kajalt riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte
rohkem kui 2100 eurot.
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab
menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses
esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab
kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui
nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See
ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi asjaolud, nõue
Avalduse kohaselt pidi vastavalt kostjaga sõlmitud veolepingule hageja tagasitee
esimene lennureis 26.02.2020- 27.02.2020 BOG-BRU (Bogota-Brüssel) koosnema
kahest omavahel ühendatud kostja lendudest UX194 BOG-MAD (edaspidi lend) ja
UX1173 MAD-BRU (edaspidi jätkulend). Jätkulennuga pidi hageja saabuma
Brüsselisse 27.02.2020 kell 17:35, mis oli hageja tagasitee esimese lennureisi BOG-
BRU lõppsihtkoht EL-i määruse 261/2004 mõistes. Kuid lennu pikaajalise hilinemise
tõttu (kuus tundi ja 23 minutit väljumisel ning viis tundi ja 21 minutit saabumisel) jäi
hageja jätkulennust maha. Sel põhjusel tagas kostja hagejale kaks lennufirma Lufthansa
asenduslendu LH1801 MAD-MUC 28.02.2020 ja LH2290 MUC-BRU 28.02.2020
kavandatud saabumisajaga Brüsselisse 17:15 kohaliku aja järgi. Lennuga LH2290
saabus hageja oma tagasitee esimese lennureisi lõppsihtkohta 28.02.2020 kell 17:15, s.o
ligikaudu 24 tundi hiljem võrreldes jätkulennu plaanijärgse saabumisajaga.
Lennujaamas väljastas kostja kirjaliku kinnituse, mille järgi lend hilines ootamatu
lennuohutuse vajakajäägi tõttu. Millise vajakajäägiga oli tegemist, kostja ei täpsustanud.
09.03.2020 ehk rohkem kui pooltest aastat tagas esitas hageja kostjale oma
lennuhüvitise nõude, milles nõudis hüvitist summas 600 eurot. Esitatud nõudele pole
kostja siiani vastanud ega lennuhüvitist tasunud. 28.04.2020 sõlmis hageja teenuse
osutamise lepingu kohaliku ettevõttega xxx (reg. kood xxx), kes abistab lennureisijaid
lennuhüvitiste saamisel. Hageja leiab, et kooskõlas EL-i Kohtu otsustega liidetud
kohtuasjades C-402/07 ja C-432/07 ning C-11/11, on tal EL-i määruse 261/2004 artikli
7 järgi õigus lennuhüvitisele summas 600 eurot, kuna jõudis Brüsselisse kostja tagatud
asenduslennuga hilinemisega rohkem kui neli tundi ning, kuna hageja tagasitee esimese
lennureisi vahemaa on suurringmõõtmise meetodi järgi 8806 km. Kuna kostja ei ole
hagejale rohkem kui pooleteist aasta jooksul lennuhüvitist kohtuväliselt tasunud,
pöördus hageja oma õiguste kaitseks kohtu poole.
Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 600 eurot, viivise VÕS § 113 lg 1 alusel
78,14 eurot ja võla sissenõudmiskulud 40 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda.
Menetluskulud
Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja
vastu postiaadressile CTRA. ARENAL - LLUCMAJOR KM, 21.5, 07620
LLUCMAJOR – Baleares, Hispaania 01.12.2021.
Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha
kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks
menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2007, 11. juuli 2007, millega
luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus, artikkel 16 kohaselt menetluse
kulud kannab kaotaja pool. Kohus ei mõista siiski võitnud poole kasuks välja kulusid,
mis on tehtud vajaduseta või on nõuet arvestades ebaproportsionaalsed.
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2007, 11. juuli 2007, millega
luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus, artikkel 19 kohaselt kui käesolevas
määruses ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste
menetlemisel selle liikmesriigi menetlusõigust, kus menetlust läbi viiakse.
Kuivõrd Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2007, 11. juuli 2007,
millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus, artikkel 16 kohaselt
menetluse kulud kannab kaotaja pool, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude
jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas
tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise
suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise
taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate
kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja
läbivaatamise kulud.
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud
600 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja
menetluskuluna tasutud riigilõiv 125 eurot.
TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust
kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud
lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja tõendid (Lisakokkulepe xxx
põhiteenus e-kohtumenetlus), millest nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabiteenust
vastavalt kokkulepitud hinnakirjale. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib õigusabi
saamiseks sõlmida lepinguid erinevate teenustasudega, mis ei tähenda, et kohus
nimetatud ulatuses kulud vastaspoolelt välja peab mõistma. Kohus mõistab õigusabikulud
välja lähtuvalt TsMS § 175 lg 1 põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolevas hagis
esitatud vaidluse lahendamiseks on välja töötatud blankett, mis lihtsustab oluliselt nõude
koostamist ja kohtule esitamist. Lähtudes nõude suurusest (718,14 eurot) ning asjaolust,
et kostja hagile vastuväiteid ei esitanud ja seega ei olnud hagejal peale hagiavalduse
koostamist vajadust muid menetlusdokumente või vastuväiteid koostada ega kohtule
esitada, siis kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulud summas 600 eurot põhjendatud.
Kohtu hinnangul kulus käesolevas asjas materjalidega tutvumisele ja nõudevormi
täitmisele kokku mitte rohkem kui 2 tundi. Hagejat esindanud lepinguline esindaja M M
ei ole advokaat. Tallinna Ringkonnakohu on 14.11.2018 otsuse 2-15-10824 punktis 40
leidnud, et mitteadvokaadist lepingulise esindaja puhul on põhjendatud tunnitasuks 100
eurot käibemaksuga. Eelnevat arvestades loeb kohus lepingulise esindaja mõistlikuks
tunnitasu määraks käesolevas asjas 80 eurot tund käibemaksuta. Kohus määrab hageja
lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 160 eurot käibemaksuta, so 2x80.
Kuivõrd hageja on füüsiline isik, kes eelduslikult ei ole käibemaksukohustuslane ega saa
õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, kuuluvad
menetluskulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele koos käibemaksuga. Eeltoodu
alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 192 eurot
(sh käibemaks).
Eeltoodu alusel on põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuludeks kokku 317 eurot
(125+192), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks
hüvitatavate menetluskulude suurus.
/digitaalselt allkirjastatud/
Kädi Sacik-Korn
kohtunik