3-22-182/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

26 jaanuar 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-182

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet,

volitatud esindaja Kaie Kaju

Isikud, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – X,

X ja X

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 24.01.2022 taotlus X, X ja X suhtes täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks.

2. Anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja

Tolliameti kaudu):

2.1. käsutamise keelumärke seadmiseks X ja X ühisomandis olevale kinnisasjale

aadressil XXXXXXX (registriosa nr XXXXXX) selliselt, et ühisomandi

käsutamine on keelatud üksnes X;

2.2. kohtuliku

hüpoteegi

seadmiseks

X

kuuluvale

kinnisasjale

aadressil

XXXXXXXXX (registriosa nr XXXXXX) summas 32 222,02 eurot;

2.3. käsutamise

keelumärke

seadmiseks

X

kuuluvale

haagisele

Respo

registreerimisnumbriga

XXXXXX

(ehitusaasta

2019),

mootorpaadile

registreerimisnumbriga XXXXXX (ehitusaasta 2007) ning jetile SEA-DOO

registreerimisnumbriga XXXXX(ehitusaasta 2019).

3. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata

teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus

kätte X, X ja X.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

3. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu

tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab

selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja

otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või

seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult

kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei näe ette seletuse küsimist

isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse. Samuti ei tulene

seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise

ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

4. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks,

võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks,

et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on mh õigus taotleda

käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse

vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta (MKS § 130 lg 1 p 1). Samuti on maksuhalduril

õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku

hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (MKS § 130 lg 1 p 2).

5. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning

teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude

või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda

oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas

käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus

oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast

sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui

maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt

õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku

käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul

tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

Riigikohus on selgitanud, et täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses

kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist,

mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust. Vastutuse eelduseks on äriühingu juhatuse

liikmete poolt oma kohustuste täitmata jätmine tahtlikult või raske hooletuse vormis, mille tõttu

on tekkinud maksuvõlg. Vastutusotsuse saab seaduslikule esindajale teha vaid siis, kui

maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu ehk tuvastada tuleb vastutava isiku

õigusvastane tegevus maksusuhtes ja põhjuslik seos juhatuse liikme tegevuse või tegevusetuse

ja maksuvõla tekkimise vahel. Süü on individuaalne, st iga isiku süü tuleb tuvastada eraldi

(Riigikohtu 02.06.2017 määruse nr 3-3-1-17-17 p 11).

6. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus,

millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus;

2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille

esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või

täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab

valitud toimingu tegemist vajalikuks.

Asjaolusid, mida halduskohus peab kaaluma selliste täitetoimingute jaoks luba andes, mille

eesmärk on ennetavalt tagada tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmist, on selgitanud

Riigikohus 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 p-s 50.

7. Maksuhaldur on algatanud X, X ja X vastutuskohustuse tuvastamise menetluse kohtule

esitatud taotlusega (MKS § 1361 lg 1). Kohtupraktikas on tunnustatud, et vastutusmenetlus võib

alata ka halduskohtule loa taotluse esitamisega (vt Riigikohtu 18.03.2020 määruse nr 3-19-1178

p 9). Vastutusmenetluse raames kuulatakse juhatuse liikmed ära ning selgitatakse välja nende

täpne roll maksukohustuse tekkimises ja maksuvõla tasumata jätmises (Riigikohtu 02.06.2017

määruse nr 3-3-1-17-17 p 12).

8. Maksuhaldur on maksudeklaratsioonidel esitatud andmete õigsust eeldades tuvastanud, et

äriühingul X OÜ-l (likvideerimisel) on tasumata kohustusi maksuhalduri ees kokku 29 196,40

eurot (sealhulgas põhivõlg 19 740,86 eurot, intressinõuded 8875,16 eurot ning arvestuslik

intress 580,38 eurot)1. Eelnimetatud põhivõlg (maksustamisperioodide 09.2018 ja 10.2018

käibemaks) on ühinemisega üle tulnud X OÜ-lt (kustutatud). Samuti on põhivõlalt arvestatud

ning tasumisele kuuluv intress seotud üksnes X OÜ-lt (kustutatud) üle tulnud põhivõlaga. X

OÜ (kustutatud) registreeriti äriregistris alates 15.11.2016 ning selle äriühingu juhatuse liikmed

ning võrdsetes osades osanikud olid alates ettevõtte asutamisest kuni registrist kustutamiseni

X, X ja X. Tulenevalt MKS § 8 lg-st 1 on juhatuse liikme kohustuseks tagada deklareeritud

maksukohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Maksuhaldur on toonud taotluses välja mitmeid

asjaolusid, mis viitavad sellele, et X OÜ maksukohustuste (mis on üle läinud X OÜ-le

(likvideerimisel) täitmata jätmine võib olla tingitud juhatuse liikmete ülesannete

nõuetekohasest täitmata jätmisest (MKS § 8 lg 1). Näiteks on X, X ja X perioodil, kui äriühingul

oli maksuvõlg, võtnud äriühingu pangakontodelt välja sularaha, mille kasutamine ettevõtluse

tarbeks on kaheldav (vt taotluse lisad 9 ja 10).

Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul pidada põhjendatuks maksuhalduri kahtlust, et X

OÜ maksuvõla (tekkinud X OÜ maksukohustustest (mis on üle läinud X OÜ-le

(likvideerimisel)) tasumata jätmine on tingitud X, X ja X tegevusest (ehk raha pangakontodelt

välja võtmisest). Seega ei saa välistada äriühingul tekkinud maksuvõla ning X, X ja X tegevuse

vahel põhjusliku seose olemasolu ning tema vastutust (MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1). Kontrolli

tõenäoliseks tulemuseks võib olla rahalise nõude või kohustuse määramine summas 28 616,02

eurot (sh põhivõlg 19 740,86 eurot ja intressinõuded 8875,16 eurot), millele lisandub

maksuvõlalt arvestamisele kuuluv arvestuslik intress vastavalt MKS § 115 lg-le 1)

9. Äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksu-

kohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (MKS § 96 lg 5). Sundtäitmise võimatusele viitab

praeguses asjas see, et X OÜ-lt (likvideerimisel) maksuvõla sissenõudmine äriühingult endalt

ei ole andnud tulemusi (vt taotluse lisad 15, 17 18). Samuti on maksuhalduri taotluses esitatud

andmete põhjal alust arvata, et X OÜ puhul ei ole enam tegemist tegutseva äriühinguga

(alustatud on likvideerimismenetlust). Lisaks on maksuhaldur selgitanud, et äriühingule ei

kuulu registervara, mille arvelt võiks äriühingu maksunõude täitmine osutuda võimalikuks

(vaata ka lisad 19-22). Seega on maksuhaldur taotluses piisavalt ära näidanud, et äriühing

maksukohustuslasena ise ei suuda maksuvõlga tasuda ning ka edaspidine sissenõudmise

võimalus on ebatõenäoline.

1 Lisa 1

10. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti

sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (MKS § 1361 lg 1). Maksuhalduri

taotluse põhistus ja esitatud pangakontode väljavõtted annavad põhjendatud aluse eeldada, et

puudutatud isikud on äriühingu juhatuse liikmena rikkunud tasumiskohustust teadlikult ning

põhjustanud kohustuste teadliku täitmata jätmisega äriühingule maksuvõlgade tekkimise.

Sellises olukorras esineb ka alus arvata, et puudutatud isikutel puudub soov täita vastavat

kohustust ka isiklikult vastutusmenetluse tulemusena. See viitab kaudselt sellele, et

sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või ka võimatuks. Kohus peab täitmise

raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks.

11. Kohus peab võimalikuks, arvestades puudutatud isikute käitumist äriühingu juhatuse

liikmetena X OÜ kohustuste täitmata jätmisel, et isikud võivad hakata enda suhtes algatatud

vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel oma vara võõrandama. Sellisel juhul võib tekkida

olukord, kus vastutusotsuse tegemisel ei ole selle sundtäitmine võimalik. Taolise olukorra

tekkimise vältimiseks on põhjendatud ja vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase

vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist

vastutusotsusega.

12. MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistavad vastutusotsuse tegemise, ei esine.

Äriühingu maksuvõlg tuleneb esitatud deklaratsioonidest, äriühing on õigusvõimeline

(likvideerimismenetlus on pooleli) ning maksuvõlga ei ole kustutatud. MKS §-s 98 sätestatud

maksusumma määramise maksimaalne aegumistähtaeg (5 aastat) ei ole möödunud (MKS § 96

lg 5).

13. Maksuhaldur taotleb anda luba käsutamise keelumärke seadmiseks X ja X ühisomandis

olevale kinnisasjale aadressil XXXXXX (registriosa nr XXXXX) selliselt, et ühisomandi

käsutamine on keelatud üksnes X; teiseks kohtuliku hüpoteegi seadmiseks X kuuluvale

kinnisasjale aadressil XXXXXXXX (registriosa nr XXXXXX) summas 32 222,02 eurot; ja

kolmandaks

käsutamise

keelumärke

seadmiseks

X

kuuluvale

haagisele

Respo

registreerimisnumbriga XXXXXX (ehitusaasta 2019), mootorpaadile registreerimisnumbriga

XXXXXX (ehitusaasta 2007) ning jetile SEA-DOO registreerimisnumbriga XXXX

(ehitusaasta 2019).

Arvestades, et maksuhalduril ei olnud praeguste andmete põhjal võimalik kindlaks teha

kinnisasjade registriosa nr XXXXX ja registriosa nr XXXXXX täpset turuväärtust ning

asjaolu, et sõidukite turuväärtus on ajas kahanev, siis ei ole kohtu hinnangul alust eeldada, et

maksuhaldur on taotlenud täitmist tagavaid toiminguid ebaproportsionaalses mahus. Kohtu

hinnangul ei ole maksuhalduri taotletud meetmed ka omanike huve ülemäära kahjustavad.

14. Eeltoodut arvestades on maksuhalduri taotletud täitetoimingud eesmärgipärased ja sobivad

meetmed. Kinnisasjale ja sõidukitele käsutamise keelumärke seadmine ning kinnisasjale

kohtuliku hüpoteegi seadmine maksuvõla tagamiseks on proportsionaalne ja põhjendatud.

Arvestades taotluses toodud põhjendusi ning maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse

pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagava toimingu sooritamine enne

rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral

võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks. Seega rahuldab kohus

maksuhalduri taotluse.

15. Puudutatud isikutel on võimalik saavutada täitetoimingute lõpetamine tagatise esitamisega

(MKS § 1361 lg 3) kui isikud on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt.

Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks

maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS

§ 122). Kui isikud soovivad tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks

28 616,02 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

kohtunik