2-21-19930/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-21-19930

Kohtunik

Kairi Piirisild

Kohtujurist

Eva-Liis Tuul

Määruse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2022 Tallinn

Tsiviilasi

A. J.i

avaldus

pankroti

väljakuulutamiseks

ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik):

A.

J. (isikukood

xxx)

Ajutine pankrotihaldur Toomas Saarma

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamise otsustamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A. J.i avaldus pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja A. J.i pankrot 26. jaanuaril 2022 kell 12.00.

3. Nimetada A. J.i pankrotihalduriks pankrotihaldur Toomas Saarma.

4. Kohus kohustab A. J.i ilmuma 11.02.2022 kell 11.00 Harju Maakohtusse Tallinna

kohtumajja, Lubja 4, Tallinn, kohtusaali nr 2020 võlgniku vande andmiseks. Kohus

hoiatab, et kui võlgnik oma kohustusi ei täida, on kohtul õigus teda trahvida,

kohaldada sundtoomist või aresti.

5. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 11.02.202 algusega kell 11.05 Harju

Maakohtu Tallinna kohtumajas, Lubja 4, Tallinn, kohtusaal nr 2020.

6. Jätta menetluskulud A. J.i kanda.

7. Määrata ajutise pankrotihalduri Toomas Saarma ajutise halduri tasuks 941,76 eurot

(käibemaksuga).

8. Mõista A. J.ilt välja ajutise halduri Toomas Saarma tasu 466,56 eurot OÜ Haldur

arvelduskontole EExxx.

9. Hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Toomas Saarmale ajutise pankrotihalduri tasust

475,20 riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa OÜ Haldur arvelduskontole

EExxx.

10. Pankrotihalduril on õigus esitada Maksu- ja Tolliametile A. J.i tuludeklaratsioon.

11. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

12. Teha käesoleva määruse resolutiivosa teatavaks ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

13. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude

tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

14. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast käesoleva määruse punktis 13

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise

tähtaja. Taotlus koos nõudeavaldusega tuleb esitada pankrotihaldurile. Kui nõude

esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid

tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete

rahuldamist.

15. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi

võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

16. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

17. Käesolev määrus saata viivitamatult võlgnikule ja ajutisele haldurile ning edastada

Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. J. esitas 21.12.2021 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks.

Avalduse kohaselt on avaldaja püsivalt maksejõuetu, kuna ei suuda oma kohustusi enam täita.

Avaldajal on kohustusi kokku 9112,29 eurot ja tema igakuine sissetulek on 270 eurot. Muud

varad puuduvad.

2. Kohus võttis 04.01.2022 määrusega võlgniku avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku

ajutiseks pankrotihalduriks Toomas Saarma. Kohus menetles pankrotiavaldust kirjalikus

menetluses. Võlgnik esitas 17.01.2022 kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks.

3. Ajutine haldur esitas 24.01.2022 kohtule aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub

kohustuste täitmiseks vara. Võlgniku igakuine sissetulek on töövõimetuspension 270 eurot.

Võlgnikul on osakud pensioni kontol väärtusega 3911,35 eurot ja Transpordiregistri

mitteaktiivses andmebaasis on registreeritud sõiduauto. Muu vara puudub. Võlgnik sõlmis

endise abikaasaga 15.11.2021 ühisvara jagamise lepingu, mis halduri hinnangul on

võlausaldajate huve kahjustav ja esinevad selle tagasivõitmise alused. Järelepärimise teel

kogutud andmetel on võlgnikul kohustusi 3025,30 eurot. Samas ei ole paljud asutused aruande

esitamise seisuga päringutele veel vastanud. Võlgniku enda poolt esitatud andmetel on tal

kohustusi 9112,29 eurot.

4. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et A. J.il ei ole võimalik pankrotimenetluse

kulusid kanda ja võlausaldajate nõudeid rahuldada. Makseraskuste tekkepõhjuseks on laenude

võtmine, mille tagasimaksmiseks ei ole võlgniku sissetulekud piisavad. Talle on määratud

osaline puuduv töövõime ja töökoht puudub. Ajutine tuvastas pankrotiavalduse vara

tagasinõudmise või tagasivõitmise võimaluse.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik

on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Kohus leiab, et asjas kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgniku

majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja A. J. on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku

maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara, mille arvelt kõigi

võlausaldajate nõudeid rahuldada, kuid mida on teadaolevalt 9112,29 eurot, kuid vähemalt

3025,30 eurot. Võlgniku igakuine sissetulek on ligikaudu 270 eurot, mis ei ole piisav kohustuste

täitmiseks. Kohus arvestab lisaks ka PankrS § 31 lg-ga 4, mille kohaselt võlgniku

pankrotiavalduse lahendamisel tuleb maksejõuetust eeldada.

6. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise

tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt

tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on

vähetõenäoline. Käesoleval juhul ei ole võlgnikul piisavalt vara pankrotimenetluse kulude

katteks, kuid ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik sõlmis 15.11.2021, s.o vahetult

enne pankrotiavalduse esitamist ühisvara jagamise lepingu, millega võlgnik loobus oma varast.

Leping võib olla võlausaldajate huve kahjustav ja tagasi võidetav. Lisaks sätestab PankrS § 171

lg 11, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik

on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei

esine PankrS § 171 lg 2 sätestatud aluseid. Võlgnik esitas 17.01.2022 avalduse kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks. Kohtule ei ole praeguses menetlusstaadiumis teada

asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 tingiksid pankroti välja kuulutamata jätmise.

Ajutise halduri esialgsel hinnangul on maksjõuetuse põhjuseks põhjendamatult laenukohustuste

võtmine, tervise halvenemime ja ühisvara jagamise tulemusel varatuks jäämine.

7. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et A. J.i pankrot tuleb välja kuulutada olenemata

sellest, et tal ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotimenetluse käigus saab

haldur anda täpsema hinnangu vara tagasivõitmise võimaluste ja maksejõuetuse põhjuste kohta.

8. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Pankrotimääruses

tuleb

märkida

pankroti

väljakuulutamise

kellaaeg.

Pankroti

väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Kohus kuulutab võlgniku pankroti välja

26.01.2022 kell 12.00. Ajutine pankrotihaldur Toomas Saarma on andnud nõusoleku enda

nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus nimetab pankrotihalduriks Toomas Saarma.

9. PankrS § 31 lg 6 alusel määrab kohus võlausaldajate üldkoosoleku aja. Üldkoosolek

toimub 11.02.2022 kell 11.05 Harju Maakohtus.

10. PankrS § 86 lg 1 alusel kohustab kohus võlgnikku ilmuma enne võlausaldajate esimest

üldkoosolekut vande andmisele, s.o 11.02.2022 kell 11.00. Halduril tuleb eelnevalt

kooskõlastada ja vormistada võlgnikuga kirjalikult andmed, mille kohta võlgnik vande annab.

11. PankrS § 85 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma

teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste

ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti

väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga.

12. PankrS § 87 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab võlgnik osutama ajutisele haldurile ja haldurile

abi tema ülesannete täitmisel ning on kohustatud olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita

oma teabe andmise ja pankrotimenetlusest osavõtu kohustust.

13. PankrS § 89 lg 1 p 1 alusel võib kohus kohtu korralduse täitmata jätmise korral või

seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võlgnikku trahvida või tema suhtes

kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida

teabe andmise kohustust.

14. Karistusseadustiku (KarS) § 385 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku, juriidilisest

isikust võlgniku juhtorgani või seda asendava organi liikme poolt pankroti- või täitemenetluses

või ajutise halduri ees võlgniku vara olulises ulatuses varjamise või selle või muude

võlausaldajale tähtsate asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamise eest, kui andmetes

kajastatakse vara olulises ulatuses, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega.

15. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti

väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku

juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.

16. Antud juhul puudub võlgnikul kinnisvara ja seosed äriühingutega, mistõttu puudub

vajadus määruse kinnistusosakonnale ja äriregistrile saatmiseks.

Ajutise halduri tasu kindlaksmääramine

17. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning

ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3

kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab

kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu

ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust

ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5

nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata.

Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja

tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise

halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lg 11 sätestatust. Lõike 6

kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole,

mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus

rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

18. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse §

171 lg 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise

halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi

vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui

on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne

alammäär (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

19. PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lg 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava

ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise

halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise

halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2

sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna

järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri

tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.

20. Seega on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, mis riigi

vahenditest hüvitamise korral arvutatakse Justiitsministri kehtestatud tasumäära alusel ning mis

ei või ületada kuupalga alammäära.

21. Ajutine haldur palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtule esitatud aruande kohaselt

kulus ajutisel pankrotihalduril oma ülesannete täitmiseks 6 tundi, sh 0,5 tundi pankrotiavalduse

materjalidega tutvumisele, seisukoha ja tegevusplaani kujundamisele; 1 tund päringute

koostamisele ja esitamisele erinevatesse registritesse, kohtutäituritele ja pankadesse A. J.i vara

ning kohustuste väljaselgitamiseks; 0,5 tundi ajutise halduri toimiku koostamisele; 2,5 tundi

kogutud dokumentide ja andmete analüüsimisele; 1,5 tundi ajutise halduri arvamuse

koostamisele. Töötasu arvestamisel lähtus haldur tunnitasu määrast 130,80 eurot (lisandub

käibemaks) ja palub määrata ajutise halduri tasuks 941,76 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab,

et ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses,

kuna need vastavad nii ajutise halduri tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri

kvalifikatsioonile.

22. Ajutise halduri tasu hüvitamise küsimuse lahendamisel lähtub kohus asjaolust, et ülal

toodu põhjal võib esineda PankrS § 29 lg 1 ja 2 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks,

mille korral võlgnikul vara puudumise tõttu võib kohus ajutise halduri tasu määrata riigi

vahenditest. Kuna PankrS § 171 lg 11 järgi tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada ja arvestades,

et PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

leiab kohus, et pankrotivara puudumise tõttu tuleb tasu ja kulutused osaliselt hüvitada riigi

vahenditest.

23. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 6 tunni eest (alustatud

pooltunde 12 × 33) 396 eurot, millele lisandub käibemaks. Ajutise halduri tasu tuleb seega

hüvitada riigi vahenditest summas 475,20 eurot (käibemaksuga). Ülejäänud ulatuses, s.o 466,56

eurot (941,76 – 475,20) tuleb ajutise pankrotihalduri tasu jätta võlgniku kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild kohtunik