2-21-9698/34 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

25. jaanuar 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-9698

Tsiviilasi

Narva kohtutäitur Andrei Kreki avaldus K.K.

mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 30. septembri 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K.K. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (võlgnik): K.K. (isikukood

XXXXXXXXXX)

Avaldaja: kohtutäitur Andrei Krek

Puudutatud isik (sissenõudja): A.A. (isikukood:

XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Janne-Liisa

Ottis

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K.K. määruskaebus.

2. Tühistada Viru Maakohtu 30. septembri 2021. a

määrus.

3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta

kohtutäitur

Andrei

Kreki

avaldus

K.K.

mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks

ning selle andmise keelamiseks rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Narva kohtutäitur Andrei Krek (avaldaja) esitas 16. juunil 2021 Viru Maakohtule avalduse

K.K. (võlgnik) mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks ja juhtimisõiguse andmise

keelamiseks.

Avalduse kohaselt on võlgniku suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas nr XXXXXXXXXXX.

Täitemenetluse algatamise aluseks on Harju Maakohtu 12. novembri 2019. a otsus tsiviilasjas

nr 2-19-4208 ja sissenõudja A.A. 31. augusti 2020. a täitmisavaldus. Sundtäitmisel on

täitedokumendist tulenev elatise nõue võlgniku vastu. Täitmisavalduse esitamise seisuga

moodustas võlgnevus 1168 eurot. Täitedokumendist tuleneb võlgniku kohustus maksta

sissenõudja ülalpidamiseks elatist 292 eurot kuus alates 20. märtsist 2019 kuni 13. septembrini

2036. Võlgnik ei täida täitedokumendist tuleneva elatise maksmise kohustust. Seisuga 1. juuni

2021 on võlgnikul tekkinud elatise võlgnevus 3796 eurot. Täitemenetluse kestel raha ei

laekunud.

Sissenõudja esitas kohtutäiturile 7. septembril 2020 nõusoleku võlgniku mootorsõiduki

juhtimisõiguse peatamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) §-ga 177² ettenähtud korras.

Võlgnik on kohtutäituri hoiatuse 12. aprillil 2021 isiklikult kätte saanud. Hoiatusega antud

30-päevase tähtaja jooksul ei ole võlgnik hoiatuses märgitud tingimusi täitnud. Võlgnik ei ole

oma elatise tasumise kohustust kolme kuu jooksul korrapäraselt täitnud ning kohtutäituril ei ole

õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt.

Avaldaja hinnangul on mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamine asjakohaseks

mõjutusvahendiks, mis avaldaks võlgnikule mõju ning seeläbi oleks sissenõudjal võimalik

saada ka igakuist elatist. Võlgnik ei vaja mootorsõiduki juhtimisõigust tööülesannete

täitmiseks. Kohtutäituril puudub info, et võlgnik töötaks autojuhina. Võlgnikul on võimalus ka

kohtumenetluse käigus mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamise vältida, kui ta tasub

vähemalt kolme kuu elatise, jõuab sissenõudjaga kokkuleppele maksegraafiku osas või teatab

millisel mõjuval põhjusel jättis ta oma kohustusi täitmata TMS § 1774 lg 1 p-de 1–3 alusel.

Võlgniku poolt on täitemenetluses olnud kaks laekumist – 35 eurot ja 39 eurot.

2. Võlgnik palus jätta avalduse rahuldamata. Võlgnik on töötu ja käib kursustel Eesti

Töötukassa kaudu, viimase poole aasta jooksul on omandanud C-kategooria ja pooleli on

CE-kategooria juhilubade omandamine. Võlgniku väitel on tal veel kaks alaealist last. Võlgnik

on poole aasta jooksul pingutanud, et kategooriad saada ja seeläbi tööd leida. Kui load võetakse

ära, siis jäävad ära koolitused ja ei ole üldse võimalust tasuda. Võlgniku õppimist on lihtne

kontrollida, kuna õpinguid rahastab Eesti Töötukassa. Võlgniku väitel on ta maksnud otse

sissenõudja emale. Lubade äravõtmine ei ole mõistlik, kuna see on ainuke võimalus tööd leida

ja elatist maksta.

3. Sissenõudja selgitas, et võlgnik on hoidnud kõrvale elatise maksmise kohustustest kolm

aastat. Ei ole võimalik, et kolme aasta jooksul ei olnud võlgnikul mingit sissetulekut. Õppimise

väite kohta ei ole võlgnik tõendeid esitanud. Ei saa olla kindel, et pärast juhiloa saamist asub

võlgnik tööle ja hakkab oma kohustusi täitma. Võlgnik varjab enda sissetulekuid. Võlgnik on

kolme aasta eest maksnud läbi kohtutäituri 54 eurot.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Tartu Maakohus rahuldas 30. septembri 2021. a määrusega kohtutäituri avalduse, peatas

võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse (juhiluba nr XXXXXXXX, kätte antud 15. aprillil

2021) kehtivuse tähtajatult ning keelas võlgnikule juhtimisõiguse andmise. Maakohus märkis,

et lõpetab võlgniku õiguse piiramise ja loa kehtivuse peatatuse ning nende või dokumendi

andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu

elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja

on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse piiramise ja loa kehtivuse

peatamise ning nende või dokumendi andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku

suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud (TMS § 1775 lg 1 p-d 1–4).

Kohtumääruse jõustumisel on võlgnik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest

arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile (liiklusseaduse § 127). Maakohus jättis

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Täitedokumendist tuleneb võlgniku kohustus maksta sissenõudja ülalpidamiseks elatist 292

eurot alates 20. märtsist 2019 kuni 13. septembrini 2036. Seisuga 1. juuni 2021. a on võlgnikul

tekkinud elatise võlgnevus 3796 eurot. Täitemenetluse käigus ei ole õnnestunud võlgnikult

täitedokumendiga määratud ulatuses elatist sundkorras sisse nõuda. Võlgniku arestitud

arveldusarvetelt raha ei laeku. Võlgnikul puudub ametlik sissetulek, millele kohtutäitur võiks

sissenõuet pöörata. Samuti ei kuulu võlgnikule registervara, mille realiseerimise arvelt saaks

vähemalt osaliselt elatisraha võlgnevuse rahuldada.

Võlgnikule on 15. aprillil 2021 välja antud juhiluba nr XXXXXXXX. Kohtutäitur edastas

võlgnikule hoiatuse õiguste ja lubade kehtivuse peatamise ning nende andmise keelamise kohta.

Võlgnik sai kohtutäituri hoiatuse isiklikult kätte 12. aprillil 2021. Hoiatusega antud 30-päevase

tähtaja jooksul ei täitnud võlgnik ühtegi hoiatuses toodud tingimust. Võlgnik ei ole elatise

tasumise kohustust kolme kuu jooksul korrapäraselt täitnud ning kohtutäituril ei ole õnnestunud

seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt.

Senised täitemenetluse meetmed ei ole olnud piisavad, seega tuleb kasutada elatise

sissenõudmiseks täiendavaid abinõusid. Maakohus möönis, et juhtimisõiguse puudumine võib

vähendada võlgniku töö leidmise võimalusi, kuid juhtimisõiguse olemasolu ei ole vältimatu

tingimus töö leidmisel ja tööle asumisel. Võlgnik ei ole välja toonud ning samuti ei nähtu asja

materjalidest ühtegi põhjendust, miks juhtimisõiguse peatamine oleks võlgniku suhtes

ebaõiglane. Võlgnik ei ole tõendanud, et elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või

õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Võlgniku

väitel on ta töötu, seega võlgnik ei vaja mootorsõiduki juhtimisõigust tööülesannete täitmiseks.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada.

Määruskaebuse kohaselt on maakohtu määrus võlgniku suhtes ebaõiglane. Võlgnik on

korduvalt nii sissenõudja emale kui ka kohtutäiturile öelnud, et asub tasuma elatist kohe, kui on

tööle saanud. Eesti Töötukassa soovitusel ja toetusel on võlgnik asunud kaugõppes õppima

veoautojuhiks (C ja CE-kategooria). Omandatud on C-kategooria juhtimisõigus ning läbitud ka

veoautojuhi ametikoolitus.

Võlgniku igapäevaelu on seotud juhilubadega. Võlgnik täidab oma kohustust kahe alaealise

lapse ees, keda on kasvatanud viimased peaaegu neli aastat koos elukaaslasega. Võlgnik elab

maal ja laste kool/lasteaed asuvad 15 km kaugusel. Võlgnik tegeleb üldkasuliku tööga XX, kus

on samuti vajalik C-kategooria lubade olemasolu. Võlgnik on käinud töövestlusel ja esitanud

dokumendid Osaühingule XX, kes tegeleb teehooldusega X. Samuti on võlgnikul

läbirääkimised X Osaühinguga, kus C-kategooria lubade olemasolu on vajalik.

Võlgnik ei ole tööl käinud üle kahe aasta ja on Eesti Töötukassas olnud arvel 2020. a algusest.

Juhtimisõiguse äravõtmisega raskeneb edasine võimalus tasuda lapsele elatist. Järjekordne

ümberõpe võtab aega ja lisakulutusi. Töötul inimesel, kes ei oma mingeid sissetulekuid, ei ole

kolme kuu võlgnevuse summat kuskilt võtta. Võlgnik palub anda mõistlik aeg veoautojuhi

õpingute lõpetamiseks ja töökoha leidmiseks. Võlgnik kinnitab, et tasub esimesel töötasu

laekumisel elatist kolme kuu eest.

Võlgnik esitas 9. detsembril 2021 ringkonnakohtule teate, et asus tööle Osaühingus XX

autojuhina. Võlgnik märkis, on alustab koheselt läbirääkimisi sissenõudjale elatise maksmise

maksegraafiku koostamiseks.

Võlgnik edastas 19. detsembril 2021 töötamise registrist väljavõtte, millest nähtuvalt töötab ta

alates 10. detsembrist 2021 Osaühingus XX veoauto juhina. Võlanõustamise osas märkis

võlgnik, et on käimas läbirääkimised Eesti Juristide Liiduga ja Eesti Töötukassaga.

Võlanõustaja pidi saatma võlanõustamise rahastamise avalduse Eesti Töötukassale ja seejärel

tehakse rahastamise otsustus ning seejärel saab võlgnik esitada tõendid enda väidete kohta.

6. Avaldaja vastuse kohaselt ei ole võlgniku poolt esitatud täiendavad tõendid maakohtu

määruse tühistamise aluseks. Võlgnik on tööle asunud pärast maakohtu määrust. Sellisel juhul

on õigeks õiguskaitsevahendiks uue avalduse esitamine TMS § 1775 lg 1 p 3 sätestatud korras,

mitte aga kohtumääruse vaidlustamine.

Juhul kui võlgnik sõlmib sissenõudjaga võla tasumise kokkuleppe ning asub seda täitma, võib

ta esitada kohtule avalduse TMS § 1775 lg 1 p 2 korras. Avaldaja palus jätta maakohtu määruse

muutmata.

7. Sissenõudja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

võlgniku kanda.

Võlgnik on määruskaebuses avaldanud, et ta omandab Eesti Töötukassa vahendusel

veoautojuhi ametit. Võlgnik ei ole põhistanud, millistel seaduslikel alustel taotleb ta Eesti

Töötukassa koolituste arvestamist. Võlgnik ei ole esitanud ühtegi tõendit, et ta koolitustel

osaleb. Määruskaebuses on võlgnik esitanud uue väite oma elukoha ja laste kooli/lasteaia kohta.

Oma väidete tõendamiseks ei ole võlgnik esitanud mitte ühtegi tõendit. Võlgnik on oma

rikkumist põhjendanud asjaoluga, et tal ei ole aastaid tööd olnud.

Määruskaebuses on võlgnik avaldanud, et ta kasvatab oma kahte alaealist last. Nimetatud

väitega on tõendatud, et võlgnik ei täida sissenõudja ees oma ülalpidamiskohustust teadlikult

ning varjab oma sissetulekuid. Seega on võlgnikul võimalik tasuda sissenõudjale vähemalt

kolme kuu elatis ning seejärel on võlgnikul võimalik saada tagasi mootorsõiduki juhtimisõigus.

Kolme aasta jooksul on võlgnik täitnud oma kohustust osaliselt üksnes kahel korral, kokku 54

eurot 97 senti (16. juulil 2020 summas 28 eurot 93 senti ja 18. augustil 2020 summas 26 eurot

4 senti). Nimetatud perioodil on võlgniku kohustuseks olnud enam kui 7278 eurot. Eluliselt ei

ole usutav, et kolme aasta jooksul puudus võlgnikul sissetulek.

Võlgnik on esitanud töötamise registri väljavõtte, mille kohaselt töötab ta alates 10. detsembrist

2021 veoauto juhina Osaühingus XX. Võlgnik ei ole tõendanud, et tal oleks veoauto juhiluba,

samuti ei ole tõendatud selle omandamist. Sissenõudjale teadaolevalt on Osaühingu XX

esindaja võlgniku tuttav ning töötamise registri kanne on tehtud fiktiivselt. Nimetatud tööandjal

on võlad Maksu-ja Tolliameti ees ja on probleeme töötajatega, mis ei taga regulaarset

sissetulekut, sh ei ole võlgnik esitanud töötasu suurust sisalduvat töölepingut.

Võlgnik on 9. detsembril 2021 avaldanud, et alustab läbirääkimistega sissenõudjale elatise

tasumiseks, kuid 28. detsembri 2021 seisuga ei ole võlgnik seda teinud. Võlgnik on kinnitanud,

et tal on raha, et teisi alaealisi lapsi ülal pidada, lisaks on võlgnikul töökoht, kuid võlgnik ei

täida ülalpidamiskohustust sissenõudja ees.

Võlgniku poolt esitatud määruskaebusest ning dokumentidest ei nähtu tegevust, mis kinnitaks,

et võlgnik hakkab oma kohustust sissenõudja ees täitma. Võlgnikul on võimalik saada load, kui

ta

tasub

kolme

kuu

elatise.

Oleks

õigusvastane

võimaldada

võlgnikul

jätkata

ülalpidamiskohustuste rikkumist üksnes põhjusel, et ta kohtumenetluse ajal väidetavalt leidis

juhiluba vajava töö. Samas kolme aasta jooksul enne kohtumenetlust ei teinud võlgnik endast

olenevalt mitte midagi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning maakohtu määrus tühistada

(TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab kohtutäituri

avalduse võlgniku juhtimisõiguse peatamiseks ja selle andmise keelamiseks rahuldamata.

9. Täitemenetluse reegleid täiendati 1. märtsil 2016 jõustunud seadusemuudatusega ning

täpsustati selleks, et tõhustada lapse elatise sissenõudmist ning avaldada preventiivset mõju, et

lapsele elatist maksma kohustatud isikud täidaksid elatise maksmise kohustust vabatahtlikult.

Võlgniku õiguste piiramise hagita menetluses tuleb mh vastata küsimusele, kas võlgniku

õiguste piiramine aitab väljamõistetud elatise maksmisele kaasa (Riigikohtu 4. oktoobri 2017. a

määrus tsiviilasjas nr 2-16-14071, p 18.1). Elatise võlgniku õiguste piiramise menetluse puhul

on tegemist menetlusega, mis võib anda aluse piirata oluliselt võlgniku põhiseaduslikke õigusi,

mh nt õigust vabale eneseteostusele ja õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta.

Võlgniku õiguste piiramise meetme eesmärk ei ole karistada võlgnikku tehtu eest (elatise

tasumata jätmine), vaid nimetatud meede on pigem tõkend, mis peaks sundima võlgnikku

igakuist elatist korrapäraselt tasuma või esitama mõjuva põhjuse, miks ta seda teha ei saa.

Kohtud ei või võlgniku õigusi piirata üksnes põhjendusel, et võlgnikult on elatis välja mõistetud

ja ta ei ole seda nõuetekohaselt tasunud. Selline käsitlus tooks kaasa elatise võlgniku õiguste

automaatse piiramise, välistaks õiguste piiramata jätmise elatise maksmata jätmisel mõjuva

põhjuse tõttu ega võimaldaks kaaluda seda, kas taotletav abinõu on kohane, sundimaks

võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma (Riigikohtu 4. oktoobri 2017. a määrus

tsiviilasjas nr 2-16-14071, p-d 13, 15, 18.3).

10. Maakohus tuvastas, et täidetud on TMS § 1772 lg-s 1 sätestatud eeldused: võlgnik ei ole

tasunud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist, seda ei ole õnnestunud sisse nõuda võlgniku

vara arvelt ning olemas on sissenõudja nõusolek juhtimisõiguse piiramiseks. Asjas puudub

vaidlus, et kohtutäitur edastas eelnevalt võlgnikule TMS § 1771 lg 1 alusel hoiatuse ning

võlgnik ei ole täitnud ühtegi täitemenetluse seadustikus sätestatud tingimust pärast hoiatuse

saamist.

Kuivõrd võlgnik ei esitanud maksegraafikut elatise tasumise kohta ega teinud esimest

graafikujärgset makset TMS § 1771 lg-s 1 sätestatud 30 päeva jooksul, on kohtutäitur iseenesest

õigesti pöördunud kohtusse võlgniku suhtes muude meetmete kohaldamiseks.

Ainuüksi põhjendus, et võlgnik ei ole elatist tasunud, ei ole piisav võlgniku õiguste piiramiseks,

kui võlgnik on esitanud TMS § 1774 lg 2 p 3 kohased vastuväited (Riigikohtu 4. oktoobri

2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-12071, p 13).

PS § 27 lg 3 sätestab vanemale kohustuse (ja õiguse) hoolitseda oma lapse eest ja teda

kasvatada, PKS § 96 kohustab vanemat andma oma lapsele ülalpidamist. Samas peavad ka

võlgnikule olema tagatud menetluslikud ja sisulised garantiid oma õigustatud huvide kaitseks,

sh täitemenetluses. TMS § 1771 lg 1 p 3 ja § 1774 lg 2 p 3 näevad võlgnikule ette õiguse

vastavalt kohtutäiturile ja kohtule põhjendada, miks õiguse piiramine oleks tema suhtes

ebaõiglane. Selleks on võlgnikul samade sätete järgi eelkõige kaks võimalust: põhjendada, et

tal oli elatise tasumata jätmiseks mõjuv põhjus või et õiguse piiramine takistaks oluliselt

võlgniku ja tema ülalpeetava toimetulekut (Riigikohtu 4. oktoobri 2017. a otsus tsiviilasjas

nr 2-16-12071, p 17).

11. Võlgnik on kogu menetluse kestel tuginenud väitele, et juhtimisõiguse kehtivuse peatamine

piirab tema õigusi ebamõistlikult ning raskendab sissetuleku teenimist, mis on vajalik mh

elatise kohustuse täitmiseks. Võlgnik jättis kohustused täitmata, kuna on olnud töötu.

TMS § 1774 lg 2 p 3 kohaselt ei piira kohus võlgniku õigusi, ei peata lubade kehtivust, ei

tunnista dokumente kehtetuks ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast

kohtutäituri poolt TMS § 1773 lg-s 1 nimetatud avalduse esitamist põhjendanud, et õiguse

piiramine, loa kehtivuse peatamine või dokumendi kehtetuks tunnistamine oleks tema suhtes

ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse

piiramine, loa kehtivuse peatamine või dokumendi kehtetuks tunnistamine ning nende andmise

keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.

Ringkonnakohtu hinnangul on võlgnik määruskaebemenetluses tõendanud, et ta on asunud

Osaühingus XX tööle veoauto juhina ametikohale alates 10. detsembrist 2021 (tl 53).

Dokumendiregistrist nähtub, et võlgnikul on AM, B ja C-kategooria juhiluba numbriga

XXXXXXXX, mis on väljastatud 13. aprillil 2021 ja kätte antud 15. aprillil 2021. Järelikult on

võlgnikul C-kategooria juhiluba, ning võlgniku väide edaspidiste õpingute ning CE-kategooria

saamise kohta on ringkonnakohtu hinnangul usutavad. Seda kinnitab ka asjaolu, et võlgnik võeti

tööle veoautojuhi ametikohtale. Seega vajab võlgnik juhtimisõigust sissetuleku teenimiseks.

Sissetuleku teenimine võimaldab aga tasuda võlgnikul elatise kohustust sissenõudja ees.

12. Ringkonnakohus edastas menetlusosalistele päringu, paludes teatada, kas võlgnik on asunud

oma kohustust täitma. Kuigi sissenõudja 19. jaanuari 2022. a vastuse kohaselt ei ole võlgnik

seda teinud, nähtub kohtutäituri 20. jaanuari 2022. a vastusest, et 17. jaanuaril 2022 kandis

võlgniku tööandja Osaühing XX sissetuleku arestimise akti alusel kohtutäituri ametikontole

305 eurot 20 senti selgitusega „Täiteasi 066/2020/1148, K.K. (XXXXXXXXXX)“.

Kohtutäituri selgituse kohaselt on sissenõutud summa on jaotatud järgmiselt: 137 eurot 34 senti

elatisnõude katteks ning 167 eurot 86 senti täitemenetluse algatamise tasu katteks.

TMS § 43 lg 1 esimesest lausest tulenevalt on kohtutäituril kohustus kanda võlgniku varast

sundtäitmise tulemusel kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha sissenõudjale

üle kümne tööpäeva jooksul raha laekumisest arvates. Seega ei ole kohtutäitur ilmselgelt

jõudnud võlgniku tööandjalt 17. jaanuaril 2022 laekunu raha sissenõudja 19. jaanuari 2022. a

vastuse koostamiseks sissenõudjale üle kanda. Kohtutäituri vastusega on siiski tõendatud, et

võlgnik asus oma kohustust sissenõudja ees täitma. Ringkonnakohus möönab, et kuigi laekunud

summa on väiksem, kui kahe kuu elatis TMS § 1774 lg 2 p 1 järgi tuleb arvestada asjaoluga, et

võlgnik asus tööle alles 10. detsembril 2021, seega ta oli saanud töötasu ilmselt väiksemas

ulatuses. Võlgnik on põhjendanud, et juhtimisõiguse piiramine on tema suhtes ebaõiglane ning

takistab oluliselt tema toimetulekut TMS § 1774 lg 2 p 3 mõistes.

13. Kui kohus ei pea usutavaks, et võlgnik hakkab pärast õiguste piiramise meetme kohaldamist

lapsele korrapäraselt elatist tasuma, ei ole tegemist tõkendiga, mis peaks võlgnikku igakuist

elatist korrapäraselt tasuma sundima, vaid karistusliku meetmega (Riigikohtu 20. detsembri

2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-4751, p 16.2).

Ringkonnakohus ei pea käesolevas asjas võlgniku juhtimisõiguse peatamist meetmeks, mis

aitaks elatise maksmisele kaasa. Kuivõrd võlgnik on leidnud juhtimisõiguse omamisega otseselt

seotud töö (veoautojuht), siis aitab elatise maksmisele kaasa just juhtimisõiguse võlgnikule

säilitamine. Sissenõudja väited töötamise registri kande fiktiivsuse kohta ei ole tõendatud.

Eeltoodule tuginedes ei täidaks võlgniku juhtimisõiguse piiramine selle eesmärki, mistõttu

tuleb maakohtu määrus tühistada.

14. Ringkonnakohtu hinnangul on TsMS § 172 lg 1 alusel õiglane jätta menetluskulud nii maa-

kui ka ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus arvestab siin asjaoluga,

et kuigi kohtutäituri avaldus jäi lõppkokkuvõttes rahuldamata, tingis kohtumenetluse

algatamise siiski võlgniku enda tegevusetus.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke