2-18-10633/71 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 25.jaanuaril 2022

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus

Tsiviilasja number

2-18-10633

Kohtuasi

Aktsiaseltsi MeP Trans hagi tulundusühistu Madara vastu

hüvitise saamiseks seoses tulundusühingu liikmelisuse

lõppemisega

Tsiviilasja hind

207 624,60 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Aktsiaselts MeP Trans (registrikood 10037205,

aadress Mõisa tn 4, 13522 Tallinn) seaduslik esindaja D B,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Leon Glikman

Kostja: Tulundusühistu Madara (registrikood 10011252,

aadress Madara tn 31, 10613 Tallinn) lepinguline esindaja

vandeadvokaat Margus Lentsius

Kohtuistungi aeg

15.detsember 2021

Resolutsioon

1. Rahuldada Aktsiaseltsi MeP Trans hagi tulundusühistu Madara vastu hüvitise saamiseks

seoses tulundusühingu liikmelisuse lõppemisega osaliselt.

2. Välja mõista tulundusühistult Madara Aktsiaseltsi MeP Trans kasuks 135 744,67 eurot

(ükssada kolmkümmend viis tuhat seitsesada nelikümmend neli eurot ja 67 senti),

sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

01.07.2019 kuni 25.01.2022 27 937,37 eurot (kakskümmend seitse tuhat üheksasada

kolmkümmend seitse eurot ja 37 senti) ning viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 26.01.2022 kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni.

3. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi MeP Trans taotlus otsuse täitmise tähtaja määramiseks

15.12.2018.

4. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi MeP Trans alternatiivne nõue tulundusühistu Madara

kohustamiseks tegema tahteavaldused ja asendada kohtuotsusega Tartu Maakonna

kinnistusosakonna registriossa nr xxx kantud xxx kinnistu kohta asjaõiguslepingu

sõlmimiseks ja kinnistu nr xxx omandiõiguse üleandmiseks 1/5 mõttelises osas hagejale,

Tartu Maakonna kinnistusosakonna registriossa nr xxx kinnistusraamatu II jaost 1/5

mõttelise osas omaniku kande kustutamiseks ja Aktsiaseltsi MeP Trans sissekandmiseks

kinnistusraamatusse kinnistu nr xxx 1/5 mõttelise osa omanikuna.

Menetluskulude jaotus

Hagimenetluse kulud jätta täies ulatuses tulundusühistu Madara kanda ja määrata kindlaks pärast

kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue

1. Aktsiaselts MeP Trans (edaspidi ka hageja) palus kohtule Tulundusühistu Madara (edaspidi ka

kostja, tulundusühistu või ühistu) vastu esitatud hagis välja mõista kostjalt 192 245 eurot otsuse

täitmise tähtajaga hiljemalt alates 15.12.2018 ning viivise VÕS § 113 alusel alates 01.06.2018

kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Alternatiivselt palus hageja kohustada kostjat tegema ja

asendada kohtuotsusega alljärgnevad tahteavaldused Tartu Maakonna kinnistusosakonna

registriossa nr xxx kantud xxx kinnistu kohta: tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja

kinnistu nr xxx omandiõiguse üleandmiseks 1/5 mõttelises osas hagejale; tahteavaldus kustutada

Tartu Maakonna kinnistusosakonna registriossa nr xxx kinnistusraamatu II jaost kanne kostja kui

omaniku kohta 1/5 mõttelise osas ja tahteavaldus sissekanda hageja kinnistusraamatusse kinnistu

nr. xxx 1/5 mõttelise osa omanikuna.

Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

2. Hageja oli alates 2005. aastast kuni 15.06.2018 üks TÜ Madara viiest liikmest, tema osalus oli

20% ja hageja seaduslik esindaja D B oli valitud nõukogu liikmeks. D.B kutsuti 27.11.2015

üldkoosoleku, millele hagejat kui tulundusühistu liiget ei kutsutud, otsusega tagaselja nõukogust

tagasi. Hageja avastas 2018. aasta juulikuus äriregistri andmetega tutvumisel, et kostja esitas

15.06.2018 registripidajale avalduse ja lisas sellele notariaalselt kinnitatud dokumendid, mille

hulgas on Tallinna notar M L P poolt 15.06.2018 kinnitatud TÜ Madara liikmete nimekiri

seisuga 15.06.2018. Nimekirja kohaselt on tulundusühistu liikmeteks AS xxx, AS xxx, Madara

ärigrupp OÜ, V Š ja J Š. Hagejat enam 15.06.2018 tulundusühistu liikmete hulgas ei olnud.

Vastavalt põhikirja p-le 3.3 teeb ühistu liikme väljaarvamise otsuse juhatus ja kuna nimekirjale

kirjutas alla juhatuse liige, siis kinnitab äriregistrile 15.06.2018 esitatud notariaalne avaldus

kostja tahteavaldust ja kinnitust hageja liikmesuse lõppemise kohta TÜ-s Madara.

3. Hageja ei vaidlusta liikmesuse lõpetamist ja teeb ühtlasi ise tahteavalduse ühistust

väljaastumiseks. Vastavalt TÜS § 33 lg-le 2 ja põhikirja p-le 6.5 on tulundusühistu liikmel

liikmesuse lõppemisest tulenevalt õigus sellele osale tulundusühistu varast, mille ta oleks saanud,

kui ühistu oleks lõpetatud liikmesuse lõppemise päeval. TÜS § 33 ja TÜ põhikiri ei tee hüvitise

saamise õiguse osas vahet liikme väljaastumisel ühistust ja liikme väljaarvamisel ühistust.

Vastavalt TÜS § 25 on TÜ liikmed võrdsed. Hageja oli liikmesuse lõpetamise ajal üks viiest

kostja

liikmest

ja

nõuab

hüvitust

1/5

osas.

Kostja

likvideerimisväärtus

pärast

likvideerimiskulusid sh. õigusabikulusid oli 961 225 eurot, seega tegemist on jagamisele kuuluva

netovaraga, millest 1/5 on 192 245 eurot. Hageja liikmesus lõppes ja sealt tulenevad õigused ja

kohustused lõppesid hiljemalt 16.05.018, v.a TÜS § 33 lg 2 liikmesuse lõpu järgne hüvitise

saamise õigus. 27.11.2015 põhikiri näeb ette hüvitise väljamaksmise kuuekuulise tähtaja, s.o.

väljamakse ei tohi toimuda hiljem, kui 6 kuu möödudes alates 15.06.2018 (liikmesuse varasema

lõppemise korral aga vastavalt varem).

4. Kostja pole kordagi pöördunud hageja poole tulundusühistust väljaarvamise ega ka hüvitise

maksmise küsimustes, mis on vastuolus TsÜS § 32 ja 138 hea usu põhimõttega. Kostja

käitumine annab tunnistust, et ta ei kavatse hageja ees kohustust täita. Kõik praegused

tulundusühistu liikmed on Šide perekonnaga seotud isikud. Hageja kui ainus mitteseotud isik oli

ühistust väljaarvatud liige. Kostja lõi skeemi eesmärgiga kõrvaldada hageja tulundusühistust ja

teha võimatuks tema ees TÜS § 33 lg 2 kohustuse täitmine lõpetades tagaselja hageja

liikmelisuse ja pannes müüki ainsa kinnisvara – xxx kinnistu, mis on kostja ainuke tuluallikas.

Tulutoova kinnistu müük langeb kokku hageja tagaselja väljaarvamisega ühistust ilma, et teda

oleks selle kohta kordagi informeeritud. Seega kavatseb kostja tegevuse lõpetada, mille

tulemuseks oleks likvideerimine. Kinnistu võõrandamise korral pole kostjal vahendeid hagejale

hüvitise maksmiseks, mis ongi kostja tegevuse eesmärk.

5. Kuna TÜS § 33 käsitleb hüvitise väljamaksmist, siis on hageja esitanud rahanõude. Samas võib

TÜS § 33 olla tõlgendatav ka viisil, et väljaarvatud või väljaastuval liikmel on õigus osale varast.

Kinnistusraamatu andmetel on ainus hageja teadaolev kinnisvara xxx kinnistu. Muu vara osas

hagejal andmed puuduvad ja see võib olla minimaalne. Hageja peab alternatiivvariandina

võimalikuks ka tema omandusse 1/5 viidatud kinnistu mõttelise osa andmist. Hagi rahuldamisel

asendaks kohtuotsus TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kostja tahteavaldust asjaõiguslepingu sõlmimiseks

ja kande tegemiseks selleks, et hagejale üle anda mõtteline osa kinnistust, mis vastab tema 1/5

liikmesusele. Kohus võib vastavalt TsMS § 445 lg 1 kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja

korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva, milleks oleks 15.12.2018.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

6. Kostja palus hagi rahuldamata jätta. Kostja on seisukohal, et hagi ei põhine kehtival õigusel, on

pahatahtlik ja vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja ainuaktsionär D B omandas hageja aktsiad

AS-ilt xxx, mis on seotud J Šiga ja hageja arvati tulundusühistu liikmeks, kuna tulundusühistu

asutamisel oli TÜS § 4 lg 1 järgi vaja viiendat asutajat. D.B omandas kõik ühistu aktsiad

20.02.2014 hinna eest, mis oli ligi neli korda väiksem, kui hageja poolt tulundusühistult

hagiavalduses nõutav summa. Äriühingu aktsiad omandanud D.B lubas hageja liikmesuse

tulundusühistus tasuta lõpetada, kuna D.B omandas hageja aktsiad hoopis teistel eesmärkidel kui

liikmesus tulundusühistus, mistõttu on hagiavaldus kostja vastu üllatav ja vastuolus hea

äritavadega, kuna hageja ei ole kostja poole kohtuväliselt oma pretensioonidega pöördunud.

7. Hagi on ennatlik ehk rahalise nõude esitamiseks vajalikud materiaalõiguslikud alused ei ole

realiseerunud. Hageja liikmesus ei saanud lõppeda 11.05.2018 kuupäeva kandva otsuse alusel,

kuna see ei saa olla kehtiv. J.Š valiti kostja juhatuse liikmeks 2005. aastal. Põhikirja p 10.5

kohaselt valitakse ühistu juhatuse liige tähtajaliselt viieks aastaks, seega olid 11.05.2018 J.Ši

juhatuse liikme õigused lõppenud. Kostja ei ole endise juhatuse liikme toimingut, hageja

väljaarvamist ühistust, tagantjärgi heaks kiitnud. Kostja on seisukohal, et 15.06.2018

tahteavaldus ei ole hagejale adresseeritud ega piisavalt selge, et seda saaks lugeda ühistupoolseks

tahteavalduseks hageja liikmesus lõpetada. Liikme väljaarvamine peab olema selgelt

väljendatud, kuna sellega kaasnevad olulised õiguslikud tagajärjed ning see otsus on liikme poolt

vaidlustatav. Selliseid toiminguid ei saa teha kaudse tahteavaldusega. Lisaks on hageja käesoleva

tsiviilasja raames alates 12.07.2018 väljendanud soovi ühistust välja astuda. TÜS § 19 lg 1

kohaselt tuleb avaldus esitada vähemalt kolm kuud enne väljaastumist. Seega ei olnud liikmesus

lõppenud 01.06.2018, mille seisuga hageja hüvitise suuruse on arvutanud.

8. TÜS § 16 lg 2 järgi lõpeb liikmesus jooksva majandusaasta lõppemisega, välja arvatud TÜS § 16

lg 1 punktides 4 ja 5 nimetatud juhtudel. Põhikirja p 3.5 sõnastus kattub TÜS § 16 lg 1

sõnastusega (v.a liikme väljaarvamine võlausaldaja nõudel) ning selles loetletakse üksnes

liikmesuse lõppemise aluseid. TÜS § 16 lg 2 esimeses lauses sisalduvast põhimõttest liikmesuse

lõppemise aja kohta TÜ Madara põhikirjas erandit ette nähtud ei ole. Arvestades hageja väiteid

ja tehtud tahteavaldusi ning TÜS § 16 lg-t 2, on kostja seisukohal, et hageja liikmesus ühistus ei

saanud lõppeda enne 31. detsembrit 2018.a ehk jooksva majandusaasta lõppemist. Eelnevat ei

väära ka põhikirja p 6.5, mille kohaselt tuleb hüvitis tasuda kuue kuu jooksul liikme varaliste

õiguste ja kohustuste lõppemist. Liikme varalised õigused ja kohustused lõppevad liikmesuse

lõppemisega. TÜ-s Madara oli 31.12.2018 koos hagejaga 6 liiget. Hageja on hagiavalduses

tuginenud väitele, et ühistu liikmeks on võetud Madara Ärigrupp OÜ. Kostja seda väidet ei

vaidlusta, seega tuleb hüvitisest arvestada 1/6, mitte 1/5, nagu seda on teinud hageja.

9. Kostja loobus kohtuistungil menetlusliku tasaarvestuse avaldusest, kuna hageja tõendas

menetluse käigus 31 950 euro liikmemaksu tasumise.

Kohtuotsuse põhjendused

10. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et hageja oli alates 2005. aastast tulundusühistu Madara liige, et

kostja põhikirja järgi kuulub ühistu liikmele liikmelisuse lõppemise korral väljamaksmisele

hüvitus ning, et hageja on tasunud liikmemaksu 31 950 eurot.

11. Pooled vaidlevad hageja liikmesuse lõppemise aluse ja aja ning hüvituse suuruse ja

väljamaksmise aja üle.

12. TÜS § 15 lg 1 järgi peab ühistu juhatus ühistu liikmete nimekirja, lg 3 järgi on äriregistri pidajal

õigus nõuda ühistu juhatuselt ühistu liikmete nimekirja kehtivate andmete esitamist.

13. Tulundusühistu liikmete nimekirjadega seisuga 28.06.05, 29.07.05 ja 27.11.2015 on tõendatud,

et alates 28.06.05 on hageja olnud tulundusühistu liige, et alates 29.07.2005 on tulundusühistus

olnud viis liiget ning 27.11.2015 liikmete nimekirja järgi olid liikmeteks: hageja, AS xxx, AS

xxx, V Š ja J Š. Seega oli hageja antud nimekirjade järgi selle ajani üks viiest ühistu liikmest.

TÜS § 25 järgi on tulundusühistu liikmed võrdsed, ühistu põhikirjast ega liikmete nimekirjast

teistsugust osaluse jagunemist ei saa järeldada, järelikult oli hageja osalus ühistus 1/5 (I kd lk 12-

22). Tulundusühistu 22.06.2005 erakorralise kordusüldkoosoleku protokolliga on tõendatud, et

hageja seaduslik esindaja D B valiti nõukogu liikmeks ja 27.11.2015 erakorralise koosoleku

otsusega, et D B kutsuti nõukogust tagasi (I kd lk 44-74, 51-). Tulundusühistu nõukogu

koosoleku protokolliga on tõendatud, et J S võis esindada ühistut ainuisikuliselt (I kd lk 48).

14. TÜS § 16 lg 1 p 2 kohaselt lõpeb liikmesus liikme ühistust väljaarvamisel. Sama paragrahvi

lõike 2 kohaselt lõpeb liikmesus jooksva majandusaasta lõppemisega, välja arvatud käesoleva

paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud juhtudel. Põhikirjaga võib ette näha, et liikme

mittevaralised õigused lõpevad väljaastumisel või väljaarvamisel.

15. Tallinna notar M L P tõestatud TU Madara 27.11.2015 erakorralise üldkoosoleku protokolliga,

põhikirjaga, registriosakonnale esitatud kandeavaldusega ja registriandmete väljatrükkidega on

tõendatud, et vaidlusalusel perioodil kehtis 27.11.2015 erakorralisel üldkoosolekul vastuvõetud

põhikiri, et kõik dokumendid on edastanud notarile J Š, et põhikirja on allkirjastanud J Š ühistu

juhatuse liikmena, et vastavalt 27.11.2015 TÜ Madara põhikirja p-le 1.3 algab ühistu

majandusaasta 01.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril, p 3.5.2. järgi lõpeb liikmesus ühistus liikme

väljaarvamisel ühistust ja p 3.3 järgi teeb ühistu liikme väljaarvamise otsuse juhatus (I kd lk 23-

25, 37-43, 50, 51-65).

16. Juhatuse 11.05.2018 otsusega, mille on allkirjastanud juhatuse liige J Š ja teatega hagejale, on

tõendatud, et hageja arvati tulundusühistu liikmetest välja TÜS § 13 lg 4, § 20 lg 1 ja põhikirja

punktidele 3.3, 3.7.2. ja 6.2 järgi liikmemaksu mittetasumise tõttu (II kd lk 5, 6).

17. Kostja 15.06.2018 notariaalselt kinnitatud kandeavalduse ja Tallinna notar M L P poolt

15.06.2018 kinnitatud TÜ Madara liikmete nimekirjaga seisuga 15.06.2018, mille kohaselt on

tulundusühistu liikmeteks AS xxx, AS xxx, Madara ärigrupp OÜ, V Š ja J Š, on tõendatud, et

kostja esitas notariaalselt kinnitatud avalduse äriregistrile 15.06.2018, et hagejat alates

15.06.2018 tulundusühistu liikmete hulgas ei ole ning et ühistu liikmete nimekirjas on hageja

asemel Madara ärigrupp OÜ (I kd lk 17-22).

18. Kostja vastuväited selle kohta, et juhatuse liikme 5 aastased volitused olid põhikirja p 10.5

kohaselt lõppenud ja tema tegevust ei ole tagasiulatuvalt heaks kiidetud, on vastuolus nii J Ši kui

ka kostja tegevusega ja alljärgnevate tõenditega: kostja registrikaardi väljavõttest nähtuvalt on J

Š 2018.aastal kantud äriregistrisse juhatuse liikmena; TÜ Madara 2017.a majandusaasta aruande

on J Š esitanud äriregistrile 20.03.2018; Swedbanki pangakonto väljavõttest perioodil

01.07.2018 – 31.12.2018 nähtub, et talle on makstud juhatuse liikme tasu 1023,20 eurot

vähemalt 2018.a jaanuarikuust kuni juulikuuni; 06.09.2018 nõukogu otsuse ärakirjast nähtuvalt

kutsuti juhatuse liige J Š tagasi juhatuse liikme ametikohalt 06.09.2018 ja määrati uueks liikmeks

V S; V.S esitatud kandeavaldusega Tartu Maakohtu registriosakonnale on tõendatud, et ta

teavitab juhatuse liikmete vahetusest ja palub kanda registrisse J Ši juhatuse liikmest kustutamise

kanne ja tema äriregistrisse kandmine ning, et juhatuse liikme muutmiskanne on registrikaardil

kinnitatud 07.09.2018 (I kd lk 133, 152, 153, II kd lk 77, 92, 173-184).

19. Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-152-08 p 12 märkinud järgmist: „Tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08

tehtud lahendi p-s 34 nõustus kolleegium siiski sellega, et juhatuse liikme ametiaja võib lugeda

pikenenuks ka mõlemapoolseid tahteavaldusi ja käitumist hinnates TsÜS § 68 lg 3 alusel (või ka

VÕS § 1 lg 1 ja § 9 lg 1 alusel nende koostoimes) kaudsete tahteavaldustega. Selleks on aga

lisaks (endise) juhatuse liikme poolsele jätkamisele viitavale käitumisele vajalik osaühingu

osanike otsus, millega selgesõnaliselt kiidetakse heaks isiku tegutsemine juhatuse liikmena, st

pikendatakse tema ametiaega tagasiulatuvalt (selline otsus peab vastama ka seadusest ja

põhikirjast juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsusele tulenevatele kvooruminõuetele).

Samuti viitas kolleegium võimalusele, et erandlikult võib kõne alla tulla ka mõne muu osanike

otsuse lugemine juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsuseks, kui sellega on sisuliselt

tunnustatud isikut juhatuse liikmena, kui see otsus vastab formaalselt juhatuse liikme nimetamise

otsuse nõuetele (nt osaühingu juhatuse koostatud ja osanikele esitatud majandusaasta aruande

kinnitamine). Nii märkis kolleegium, et kiites otsusega heaks majandusaasta aruande,

tunnustavad osanikud eeldatavasti ka selle juhatuse liikmena koostanud ja osanikele

kinnitamiseks esitanud isikute ametiseisundit. Kolleegium jääb eeltoodud seisukoha juurde.“.

20. Eelpool uuritud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et juhatuse liikme J Ši ametiaja võib lugeda

ühistu liikmete ja J Ši tahteavaldusi ja käitumist hinnates TsÜS § 68 lg 3 alusel pikenenuks, sest

kostja on aktsepteerinud J Ši juhatuse liikmena ja J Š on tegutsenud juhatuse liikmena.

21. TÜS § 20 lg 4 sätestab, et väljaarvamisotsuse peale, mille on teinud juhatus või nõukogu, võib

edasi kaevata üldkoosolekule ühe kuu jooksul, arvates väljaarvamisteate kättesaamisest.

Põhikirjaga võib ette näha edasikaebamise lühema tähtaja, mis aga ei või olla alla kahe nädala.

Väljaarvamisotsuse peale, mille on teinud üldkoosolek, võib liige edasi kaevata maakohtusse ühe

kuu jooksul, arvates üldkoosoleku otsusest teadasaamisest.

22. Kuna kostja põhikiri ei reguleeri otsuste vaidlustamist, siis tuleb selles osas lähtuda seaduses

sätestatust ja asuda seisukohale, et juhatuse 11.05.2018 otsust sai vaidlustada edasi kaevates

üldkoosolekule ühe kuu jooksul, arvates väljaarvamisteate kättesaamisest. Hageja on

hagiavalduses kinnitanud, et ta ei vaidlusta liikmelisuse lõpetamist. Kostja ei ole esile toonud, et

juhatuse otsust oleks mõni muu asjast huvitatud isik vaidlustanud. Seega asub kohus seisukohale,

et kuivõrd juhatuse otsust ei ole TÜS § 20 lg 4 sätestatud korras ja tähtaja jooksul vaidlustatud,

siis on juhatuse 11.05.2018 otsus kehtiv ja kostja vastuväited ainetud.

23. Kohus on seisukohal, et kostja paljasõnalised vastuväited 11.05.2018 dokumendi kui tõendi

ehtsuse kohta on põhjendamatud, kuna juhatuse otsus on kooskõlas registrile esitatud

dokumentidega, s.o 15.06.2018 notariaalselt kinnitatud kandeavalduse ja Tallinna notar M L P

poolt 15.06.2018 kinnitatud TÜ Madara liikmete nimekirjaga ning puuduvad kaalukad tõendid

selle ebaehtsuse tuvastamiseks.

24. Eeltoodud tõendite põhjal loeb kohus tõendatuks, et hageja arvati ühistust välja 11.05.2018

juhatuse otsusega. Kuna kostja põhikiri ei reguleeri liikmesuse lõppemise aega, vaid ainult

aluseid, siis tuleb hageja liikmesuse lõppemise aja määramisel lähtuda TÜS § 16 lg-s 2

sätestatust ja lugeda hageja liikmesus lõppenuks kostja majandusaasta lõppemisega 31.12.2015.

25. TÜS § 16 lg 1 p 1 ja kostja põhikirja p 3.5.1. järgi lõpeb liikmesus ühistus liikme väljaastumisel

ühistust. TÜS § 17 lg 1 kohaselt on ühistu liikmel õigus ühistust välja astuda kuni ühistu

lõpetamisotsuse tegemiseni. Ühistust väljaastumise tahteavalduse esitas hageja hagiavalduses

12.07.2018. Kuna hageja arvati ühistust välja juba 11.05.2018 juhatuse otsusega, mis jõustus

vaidlustamata, siis ei too hageja pärast tema ühistust väljaarvamist tehtud tahteavaldus enam

kaasa õiguslikke tagajärgi.

26. TÜS § 33 lg-d 1-3 sätestavad, et liikmesuse lõppemisel on liikmel õigus saada tagasi tasutud

osamaks. Põhikirjaga võib ette näha, et liikmesuse lõppemisel ei tagastata osamaksu, vaid

makstakse liikmele hüvitusena see osa varast, mille ta oleks saanud, kui ühistu oleks lõpetatud

liikmesuse lõppemise päeval. Hüvituse määramisel ei arvestata reservkapitali. Hüvitus tuleb

välja maksta liikmesuse lõppemisest kolme aasta jooksul, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud

lühemat tähtaega. Üldkoosolek võib hüvituse maksmise tähtaega võrreldes seaduse või

põhikirjaga sätestatuga mõistlikult pikendada, kui väljamakse tegemine põhjustaks vastavalt

asjaoludele ühistule olulist kahju või seab kahtluse alla ühistu tegevuse jätkumise.

27. TÜ Madara põhikirja p 6.5 sätestab, et ühistust väljaastunud või väljaarvatud liikmele kuue kuu

jooksul liikme varaliste õiguste ja kohustuste lõppemise päevast arvates makstakse hüvitisena

see osa varast, mille ta oleks saanud, kui ühistu oleks lõpetatud liikmesuse lõppemise päeval.

28. Kuna kostja avalduse ja notari 15.06.2018 kinnitatud TÜ Madara liikmete nimekirjaga seisuga

15.06.2018 on tõendatud, et lisaks eelnevatele liikmetele oli tulundusühistu liikmeks võetud ka

Madara ärigrupp OÜ, siis oli kostja majandusaasta lõppemisel 31.12.2018 tulundusühistu

liikmeid kuus, mistõttu hagejal oli liikmelisuse lõppemisel õigus 1/6-le tulundusühistu varast.

29. 2021.a juuni TÜ Madara likvideerimisväärtuse kohta antud eksperthinnanguga on tõendatud, et

ettevõtte likvideerimisväärtus seisuga 31.12.2018 oli 814 468 eurot. Eksperthinnangus on

likvideerimisväärtuse hindamisel arvestatud ka likvideerimisega kaasnevaid kulusid ja

likvideerimisjaotisega kaasnevat tulumaksukohustust eeldades, et ühistu osakapitali väljamakse

on

tulumaksuvaba,

kuid

seda

ületavas

summas

kaasneb

likvideerimisjaotisega

tulumaksukohustus 20% varade neto likvideerimisväärtusest peale likvideerimiskulusid (III kd lk

50-56).

30. TuMS § 15 lg 3 järgi maksustatakse tulumaksuga juriidilise isiku likvideerimisel saadud

likvideerimisjaotise

osa,

mis

ületab

osaluse

soetamismaksumust,

välja

arvatud

likvideerimisjaotise osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud,

arvestades § 50 lõike 21 teises lauses sätestatut. TuMS § 50 lõike 21 teises lauses sätestatud

väljamaksega praegusel juhul tegemist ei ole. TuMS § 50 lg 1 sätestab, et residendist äriühing,

sealhulgas täis- ja usaldusühing, maksab tulumaksu dividendide või muude kasumieraldistena

jaotatud kasumilt nende väljamaksmisel rahalises või mitterahalises vormis, arvestades §-s 501

sätestatut. Tulumaksuga ei maksustata fondiemissiooni korras jaotatud kasumit. TuMS §-des 501

ja 50 lõike 21 teises lauses sätestatud väljamaksetega praegusel juhul tegemist ei ole.

31. Hageja esitatud tõendit - rahvusvahelise audiitorbüroo xxx hinnang tulundusühistu vara

likvideerimisväärtuse kohta pärast likvideerimiskulusid (sh. õigusabikulu) 961 225 eurot

1.06.2018 seisuga, ei saa kohus asja lahendamisel arvesse võtta, kuivõrd see ei kajasta ettevõtte

likvideerimisväärtust majandusaasta lõppemise seisuga 31.12.2018. Kohus tuvastas eelpool, et

hageja liikmesuse lõppemise aja määramisel tuli lähtuda TÜS § 16 lg-st 2 ja põhikirjas sätestatud

majandusaasta lõppemise ajast. Ka on arvamuse andja märkinud, et hindamine on tehtud piiratud

2017.a majandusaasta info alusel ning, et täpsema tulemuse saamiseks on vaja hinnata lepinguid,

investeerimisvajadust, vakantsust jne. Järelikult on hinnang võrreldes kohtu määratud

ekspertiisimääruse alusel antud eksperthinnanguga ebatäpne (I kd lk 106-114).

32. Seega asub kohus seisukohale, et kostja ettevõtte likvideerimisväärtuse kindlaksmääramisel tuleb

lähtuda 2021.a juuni TÜ Madara likvideerimisväärtuse kohta antud eksperthinnangust seisuga

31.12.2018, mis likvideerimisega kaasnevaid kulusid ja likvideerimisjaotisega kaasnevat

tulumaksukohustust eeldades oli 814 468 eurot. Kuna kohus tuvastas eelpool, et TÜ-l Madara oli

seisuga 31.12.2018 kuus liiget, siis oli hagejal õigus liikmelisuse lõppemisel 1/6-le

tulundusühistu varast ehk 135 744,67 eurot.

33. Vastavalt VÕS § 82 lg 2, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb

kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus

kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges

kohas ja õigel viisil. Kohustuse rikkumiseks on vastavalt VÕS § 100 sätestatule võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võlgnikult nõuda

kohustuse täitmist ja p 6 alusel viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega kuulub hagi rahuldamisele

osaliselt ja kostjalt tuleb eelnimetatud sätetest tulenevalt hageja kasuks välja mõista põhivõlana

hüvitis 135 744,67 eurot.

34. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS §

367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise,

mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

35. Kuna kostja põhikirja p 6.5 sätestab ühistust väljaastunud või väljaarvatud liikmele hüvituse

maksmise kuue kuu jooksul liikme varaliste õiguste ja kohustuste lõppemise päevast arvates, siis

on kostjal hüvitise maksmiseks aega kuus kuud ehk kuni 31.12.2018. Seega muutus hageja nõue

sissenõutavaks 1.07.2019 ja kostja on samast kuupäevast hüvituse väljamaksmisega viivituses.

Järelikult tuleb viivist hüvituselt hakata arvestama alates 01.07.2019. Sissenõutavaks muutunud

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.07.2019 kuni kohtuotsuse

avaldamiseni 25.01.2022 summalt 135 744,67 eurot on viivise kalkulaatori järgi 27 937,37 eurot.

Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis

27 937,37 eurot ja viivis TsMS § 367 alusel VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

protsendina põhivõlgnevuselt alates 26.01.2022 kuni põhinõude täitmiseni.

36. Hageja alternatiivselt esitatud nõuded osaluse tagastamiseks või tema omandusse osalusele

vastava osa 1/5 kinnistu mõttelise osa andmiseks, tuleb hageja esmase põhi- ja kõrvalnõude

osalise rahuldamise tõttu jätta rahuldamata. Rahuldamata tuleb jätta hageja TsMS § 445 lg-le 1

vastav taotlus otsuse tähtaja määramiseks 15.12.2018, kuna antud tähtaeg on möödunud ja

hageja ei ole seda korrigeerinud ja uut tähtaega nimetanud.

37. Kohus, võttes arvesse hagi alust ja eset, ei pea käesoleva tsiviilasja lahendamisel tähtsust

omavateks hageja esile toodud seisukohti hageja ja kostja vaheliste suhete ja kostja liikmete

omavaheliste perekondlike või äriühingute vaheliste seoste, suhete ja jms üle, mistõttu jätab need

väited ja väidete tõendamiseks esitatud tõendid tähelepanuta.

Menetluskulude jaotus

38. TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on

kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna

või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Hagihinda arvestades rahuldas

kohus hagi ca 84% ulatuses. Enne kohtuistungit pakkus hageja kostjale kompromissi 170 000

eurot, mis on põhi- ja kõrvalnõuet arvestades sarnane kohtulahendiga. Kohtuistungil asja sisulise

arutamise eel pakkus hageja kostjale võrreldes kohtuotsuses väljamõistetud põhi- ja kõrvalnõude

summadega oluliselt soodsamaid kompromissi summasid, millega kostja siiski ei nõustunud.

Seega on kohus seisukohal, et käesolevas asjas on põhjendatud kohaldada TsMS § 163 esimese

lõike asemel teist lõiget ja jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

39. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei

määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1

punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks

määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

Kohus on seisukohal, et menetluskulude suurus tuleb kindlaks määrata pärast kohtuotsuse

jõustumist.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik