3-20-2608/19 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.01.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2608

Haldusasi

OÜ Lammasmäe Puhkekeskus kaebus Keskkonnaameti

15.10.2020 korralduse nr DM-108734-19 ja 26.11.2020

vaideotsuse tühistamiseks ning kohustamiseks vaadata

vee erikasutuse keskkonnaloa taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja OÜ Lammasmäe Puhkekeskus, volitatud

esindajad v.adv Margo Lemetti ja adv Kevin Kõo

Vastustaja Keskkonnaamet, volitatud esindaja Kelli

Varov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 06.09.2021 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Lammasmäe Puhkekeskus apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Lammasmäe Puhkekeskus apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 06.09.2021 otsus muutmata.

2. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.02.2022.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-20-2608

2(14)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Lammasmäe Puhkekeskus esitas 10.12.2019 Keskkonnaametile (KKA) vee erikasutuse

keskkonnaloa (veeluba) taotluse Kunda jõe paisutamiseks Kunda IV paisuga (teise nimega

Kunda mõisa pais) ja hüdroenergia kasutamiseks Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas

Linnuse külas Mõisa (katastritunnus 90202:001:0059) ja Kuusemäe (katastritunnus

90202:001:0016)

kinnistutel.

Taotluse

kohaselt

kavandatakse

paisutuse

jätkamist

olemasolevale rajatisele algupäraselt kavandatud paisutustasemega. Paisutuse normaaltase on

41.32 EH2000 ning maksimumtase 41.70 EH2000. Vee erikasutuse eesmärk on ajaloolise

vesiveskikompleksi terviklikkuse säilitamine ja kasutamine turismi arendamise eesmärgil.

Kaladele paisust üles- ja allavoolu läbipääsu tagamiseks on kavandatud rajada kruvikalapääs,

millega kaasneb hüdroenergia kasutamine elektrienergia tootmiseks.

2. OÜ Lammasmäe Puhkekeskus esitas 30.09.2020 KKA-le muudetud veeloa taotluse ning

kalapääsu

muudetud

eelprojekti,

milles

on

kalapääs

kavandatud

kärestikutüüpi

möödaviikpääsuna, mis ei eelda hüdroenergia kasutamist.

3. KKA keeldus 15.10.2020 korraldusega nr DM-108734-19 veeloa andmisest Mõisa ja

Kuusemäe kinnistutel Kunda jõe paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks Kunda IV paisul.

Veeloa andmisest tuleb keelduda veeseaduse (VeeS) § 192 lg 1 ja keskkonnaseadustiku üldosa

seaduse (KeÜS) § 52 lg 1 p 4 alusel, sest kavandatav tegevus ei vasta õigusaktidega sätestatud

nõuetele; KeÜS § 52 lg 1 p 6 alusel, sest kavandatava tegevusega kaasneb keskkonnaoht; KeÜS

§ 52 lg 1 p 7 alusel, sest kavandatava tegevuse käigus kasutatakse loodusvarasid ebaotstarbekalt

või põhjustatakse loodusvarade seisundi olulist halvenemist, arvestades taastuva ja taastumatu

loodusvara säästva kasutamise põhimõtet; VeeS § 192 lg 3 p 8 alusel, sest kavandatav tegevus

ohustab keskkonda ning seab ohtu VeeS §-des 31, 32 ja 34 nimetatud veekaitse eesmärkide

saavutamise.

Sirtsi looduskaitseala ja Kunda jõe hoiuala (edaspidi ühiselt nimetatud Sirtsi loodusala) kaitse-

eesmärke – elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) ning hariliku hingi, hariliku võldase, jõesilmu,

lõhe ja paksukojalise jõekarbi elupaikade kaitse – ning Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust

on võimalik täita vaid siis, kui hüdroenergiat ei kasutata ning paisutus on likvideeritud ja

tagatud on kalade vaba pääs paisust üles- ja allavoolu. Seega välistab taotletav tegevus Sirtsi

loodusala kaitse-eesmärkide saavutamise. Taotluse järgne paisutuse normaalveetase on 1.10 m

võrra kõrgem kui reaalselt eksisteeriv paisutustase. Seega on kavandatav tegevus vastuolus

looduskaitseseaduse (LKS) § 51 lg-ga 1. Täidetud ei ole nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ

looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (loodusdirektiiv)

art 6 lg-tes 3 ja 4 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(KeHJS) § 29 lg-s 3 sätestatud tingimus, et tegevus on vajalik alternatiivsete lahenduste

puudumise tõttu ning puudub avalikkuse jaoks esmatähtis või erakordselt tungiv ja

majanduslikult põhjendatud vajadus Kunda jõe paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks.

Seega ei ole põhjendatud Natura 2000 võrgustiku ala negatiivselt mõjutava tegevuse lubamine.

4. OÜ Lammasmäe Puhkekeskus esitas 15.10.2020 korralduse peale vaide, mille KKA jättis

26.11.2020 vaideotsusega rahuldamata.

Nii kruvikalapääsu kui ka möödaviik-kalapääsu lahenduse korral on vajalik tõsta olemasolevat

veetaset, mille tulemusel säilivad paisutusega kaasnevad negatiivsed mõjud ning jäävad

saavutamata

Sirtsi

loodusala

kaitsekorralduskavas

ja

Ida-Eesti

veemajanduskavas

(veemajanduskava) sätestatud eesmärgid. Kuigi LKS § 51 lg 11 võimaldab kalade

kudemisvõimaluste parandamiseks olemasoleva veetaseme tõstmist, on see otseses vastuolus

teiste keskkonnakaitse eesmärkidega. Selleks, et tagada kalade vaba ränne ülesvoolu, ei ole

õigustatud tõsta praegust veetaset. Veetaseme tõstmisega ei parandata Kunda_2 veekogumil

3-20-2608

3(14)

kalade kudemistingimusi, kärestikulised elupaigad jäävad endiselt uputatuks ning on oht

settereostuseks.

Kunda IV paisu ei ole tunnistatud kultuurimälestiseks. Paisu põhielemendid, nagu kaldasambad

ja muu ajalooline väärtus kallastel on võimalik säilitada ka nii, et kultuurilooline väärtus ei

saaks kannatada. Kunda jõe paisutamine Kunda IV paisuga ja möödaviik-kalapääsu rajamine

ei ole avalikkuse jaoks esmatähtis ega erakordselt tungiv ja majanduslikult põhjendatud

vajadus, mis kaaluks üles loobumise Sirtsi loodusala kaitse-eesmärkide saavutamisest ja

õigustaks kaitstava loodusobjekti seisundi olulist negatiivset mõjutamist ning seaks kahtluse

alla üldiste keskkonnaeesmärkide saavutamise.

5. OÜ Lammasmäe Puhkekeskus esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse KKA 15.10.2020

korralduse ja 26.11.2020 vaideotsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks jätkama

kaebaja esitatud veeloa taotluse menetlemist.

1)

Kavandatava tegevuse eesmärk on laiendada kaebajale kuuluva puhkekeskuse tegevust

Kunda mõisa veskikompleksis. See on mõeldav üksnes juhul, kui on võimalik külastajatele

eksponeerida Kunda mõisa kompleksi selle algupärasel kujul, st koos ajaloolise paisu ja

paisutusega.

2)

Vaidlustatud korralduses on õigusvastaselt tuginetud haldusasjas nr 3-17-2565 tehtud

jõustumata kohtuotsustele ning sisustatud LKS § 51 lg-s 1 sätestatut viidatud haldusasjas tehtud

halduskohtu ning ringkonnakohtu lahenditele tuginedes. Sellega rikkus KKA haldusakti

selguse ja üheselt mõistetavuse nõuet ning põhjendamiskohustust.

3)

Taotletava tegevuse puhul ei ole tegemist paisu rekonstrueerimisega ehitusseadustiku

(EhS) § 4 lg 3 mõttes, vaid paisu üksnes remonditakse. Tööd hõlmavad eelprojekti kohaselt

veelaskme kivikonstruktsioonide, veelaskmega külgneva muldkeha ja kaldakindlustuste

remontimist ning veetaseme reguleerimiseks vajalike varjakonstruktsioonide (eemaldatud

ajutiselt remonttööde ajaks) tagasi paigaldamist. Varjad on paisul olnud ajalooliselt, mistõttu

nende vahetamist ei saa pidada rekonstrueerimistöödeks. Varjade vahetamisel ei muutu paisu

kubatuur, piirdekonstruktsioon ega paisu omadused oluliselt. Ehitustegevuse tulemusel

säilitatakse ajalooline veetase (1858. aastal vesiveski kompleksi rajamise tulemusel saavutatud

veetase), mistõttu ei ole tegevus vastuolus LKS §-ga 51.

4)

Kaebaja tellitud mõõtmise kohaselt on vahetult enne paisu mõõdetud veetase 41.15 m

EH2000. Vastustaja ekspert lähtub looduslikust olukorrast ehk olukorrast, kus paisu ei

eksisteeri. Paisutuse normaaltasemeks ei saa pidada mitte looduslikku või olemasolevat

veetaset, vaid paisule ehitustehniliselt ettenähtud selle eesmärgi täitmiseks vajalikku veetaset.

Asjaolu, et veetase on ajutiselt varjade eemaldamise tõttu madalam, ei muuda paisutuse

normaaltaset. Kuivõrd Riigikohtu praktika (04.03.2015 otsus asjas nr 3-3-1-74-14) järgi ei

kohaldu LKS § 51 lg 1 suuremahulise avarii likvideerimiseks vajalike paisu

rekonstrueerimistööde teostamise korral, ei kohaldu see järelikult ka väiksemahuliste

remonttööde puhul. Isegi kui eelprojekti kohaseid töid pidada paisu rekonstrueerimiseks, on

tegevus lubatav LKS § 51 lg 11 alusel, kuna tegevuse käigus rajatakse paisu juurde

looduslähedane möödaviik-kalapääs, mille tulemusel paranevad kalade kudemisvõimalused.

5)

Kavandatava tegevusega ei kaasne keskkonnaohtu ning tegevuse raames ei kasutata

loodusvarasid ebaotstarbekalt ega põhjustata loodusvarade seisundi olulist halvenemist.

Korralduses on jäetud tähelepanuta, et kavandatav tegevus on kooskõlas nii Ida-Eesti vesikonna

veemajanduskava kui Sirtsi loodusala kaitsekorralduskavaga, mistõttu on täiesti asjakohatud

viited LKS § 32 lg-le 2 ning KeÜS § 52 lg 1 p-dele 4, 6 ja 7. Koos kalapääsu rajamisega on

taotletav tegevus kooskõlas veemajanduskavas ja kaitsekorralduskavas sätestatud kaitse-

eesmärkide saavutamisega. Kalapääsu rajamise järgselt on kaladel võimalik liikuda jões

3-20-2608

4(14)

ülesvoolu asuvatele kudemisaladele, samuti on 165 m pikkune kärestikuline möödaviik-

kalapääs kaladele kudemisalaks ja elupaigaks.

6)

Vaideotsuses on ebaõigesti märgitud, et KKA-l puudub LKS § 51 lg-s 1 sätestatud otsuse

tegemisel kaalutlusõigus. KKA kaalutlusõigus tuleneb selgelt LKS § 51 lg-st 11, mis võimaldab

muu hulgas veekogu looduslikku sängi, veerežiimi ning veetaset muuta ka paisude

rekonstrueerimisel, kui sellega parandatakse kalade kudemisvõimalusi. Seega oleks KKA

pidanud analüüsima, kas taotletava tegevuse tulemusel paranevad kalade kudemisvõimalused

võrreldes olemasoleva olukorraga. KKA pole korralduses ega vaideotsuses arvesse võtnud

taotletavast tegevusest saadavat kasu, sh kalade kudemisvõimaluste paranemist. Möödaviik-

kalapääsu kohta on korralduses üksnes nenditud, et seda varianti ei ole 2007. aastal koostatud

keskkonnamõju hindamise (KMH) aruandes alternatiivina kaalutud, sest kitsaste olude tõttu on

looduslähedase kalapääsu rajamine raskendatud. Asjaolu, et lahendust ei ole varasemates

mõjuhinnangutes käsitletud, ei tähenda, et keskkonnaloa andmise otsustamisel võiks selle

kõrvale jätta. KKA oleks pidanud menetluse käigus möödaviik-kalapääsu lahendust kaaluma

ning vajadusel koguma täiendavat teavet lahenduse sobivuse üle otsustamiseks. Möödaviik-

kalapääsu rajamisel ei kasutaks kalapääs hüdroenergiat, nagu kaebaja algses, 10.12.2018

taotluses toodud kruvikalapääsu puhul. Samas on korralduses asjakohatult viidatud

hüdroenergia kasutamise negatiivsetele mõjudele ja kruvikalapääsu sobimatusele. Korralduses

ei ole kaalutud erinevaid kalapääsu lahendusi.

7)

Vastustaja on jätnud arvestamata asjaoluga, et Kunda mõisa paisu likvideerimine ei ole

võimalik. Kunda mõisa vesiveskikompleks on olulise ajaloolis-kultuurilise tähtsusega, mistõttu

ei ole paisu ja paisutuse likvideerimine mõeldav. Pais ja paisutus on ajalooliselt teeninud ning

töös hoidnud mõisakompleksi kuuluvaid hooneid ja seadmeid, mistõttu on tegemist

mõisakompleksi lahutamatu osaga. Kohaliku omavalitsuse erilist huvi mõisakompleksi (sh ka

paisu ja paisutuse) säilimise vastu näitab asjaolu, et Kunda mõisa kompleks on määratud Viru-

Nigula valla üldplaneeringus miljööväärtuslikuks alaks ning Viru-Nigula Vallavalitsus on

03.12.2020 esitanud Muinsuskaitseametile taotluse võtta mõisakompleks muinsuskaitse alla.

LKS eesmärgiks on kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle

elementide säilitamine ning KeÜS järgi tuleb kaitsta ka kultuuripärandit. Nendest õigusaktidest

ei tulene, et inimtekkelisest keskkonnast on kaitsmisväärt üksnes kultuurimälestisteks

tunnistatud objektid. Arvestades Kunda mõisa kompleksi omapära, tähtsust ja head seisukorda,

on ilmne, et ajaloolis-kultuurilise terviku rikkumine paisu või paisutuse likvideerimise näol ei

ole võimalik. Seda arvestades pidanuks KKA loamenetlusse kaasama Muinsuskaitseameti.

8)

Korralduses on jäetud arvestamata asjaoluga, et taotletaval tegevusel on marginaalsed

negatiivsed mõjud. Nimelt on Kunda jõe veetase looduslikult väga kõikuv ning kuivõrd

piirkonnas on jõgi järskude kallaste ning suure languga, siis ei oma ebaoluline veetaseme tõus

Kunda jõele mõju – muu hulgas ei muutu taotletava tegevusega negatiivselt veerežiim, kalade

elupaigad, kudemisvõimalused ega muud korralduses viidatud asjaolud – või on mõju praeguse

olukorraga võrreldes sedavõrd väike ja saadav kasu (uute elupaikade ja kudemisvõimaluste

näol) sedavõrd suur, et ei ole alust keelduda veeloa andmisest. Samuti ei saa taotletava tegevuse

mõju pidada oluliseks, kuivõrd Kunda mõisa paisu näol on tegemist alates Kunda jõe suudmest

neljanda paisuga. Korralduses nimetatud kaitsealused liigid elavad ja paiknevad üksnes jõe

suudmes ning juba Kunda mõisa paisust allavoolu jäävate rändetõkete tõttu ei jõua viidatud

liigid Kunda mõisa paisuni. Harilik võldas on uuringute kohaselt esinenud katsepüügil üksnes

800 m kaugusel suudmest, harilik hink üksnes jõe suudme-eelses osas, jõesilmu leviala piirdub

2,3 km jõeosaga alamjooksul allpool Kunda hüdroelektrijaama ning lõhe esineb üksnes jõe

suudmest vähem kui 2 km kaugusel, kus paikneb lõhele ületamatu rändetõke. Kunda mõisa pais

asub Kunda jõe suudmest 5,5 km kaugusel.

3-20-2608

5(14)

9)

Veeloa andmisest keeldumise tulemusel on kaebaja korralduse jõustumisel kohustatud

paisu likvideerima (VeeS § 175 lg 4). Korralduses ei ole hinnatud, kas praegusel juhul on paisu

likvideerimise kohustus proportsionaalne. Arvestades, et paisu ja paisutuse säilimine on oluline

säilitamaks ajaloolis-kultuurilist pärandit ning kuivõrd tegemist on jõe suudmest alates neljanda

paisuga, ei aitaks paisutuse likvideerimine täita keskkonnakaitselisi eesmärke, siis on paisutuse

likvideerimise kohustuse seadmine kaebajale ebaproportsionaalne.

10) Taotletav tegevus on avalikes huvides, kuna on kooskõlas keskkonnaeesmärkide

saavutamisega ning Kunda mõisakompleksi näol on tegemist olulise ajaloolis-kultuurilise

pärandiga. Leides, et taotletav tegevus mõjutab ebasoodsalt Natura võrgustiku ala terviklikkust

ja kaitse-eesmärki, oleks vastustaja pidanud taotluse menetlemisel pöörduma KeHJS § 29 lg 3

alusel nõusoleku saamiseks Vabariigi Valitsuse poole. Ei saa välistada, et Kunda jõel võib

esineda avalik huvi säilitada paisutus, mis võib üles kaaluda Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik

(veepoliitika raamdirektiiv), eesmärkide saavutamisest keskkonnale või ühiskonnale tulenevad

hüved. Arvestades, et paisu likvideerimine on välistatud, ei ole võimalik saavutada

kaitsekorralduskavas sätestatud kaitse-eesmärke kavas sätestatud viisil. Seega oleks KKA

pidanud kaaluma ka teisi lahendusi.

6. Keskkonnaamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) KKA on 15.10.2020 korralduse andmisel lähtunud 2007. a ekspertarvamusest, mille

kohaselt oli Kunda IV paisu normaalveetase absoluutkõrgus LKS vastuvõtmise ajal

(21.04.2004) 40.00 m BK 77 (40.22 m EH2000) ning on praeguseks sellel kõrgusel olnud juba

ligikaudu 33 aastat. Kaebusele lisatud Sõmeru Maamõõdu OÜ 13.04.2021 tööst nr 5521

nähtuvalt on veetaset (41.15 m EH2000) mõõdetud suurveeperioodil (01.04.2021), kui veetase

on ka looduslikult tavapärasest kõrgem. Riigikohtu 18.02.2021 otsuse asjas nr 3-17-2565

kohaselt on piirtasemeks paisutuse normaaltase LKS § 51 lg 1 jõustumise hetkel, kui paisutusele

pole hilisema loaga määratud madalamat lubatavat taset. Kaebaja 10.12.2019 ja 30.09.2020

taotlustes on märgitud paisutuse normaalveetasemeks 41.32 m EH2000, mis on 1.10 m kõrgem

kui 2007. a ekspertarvamuses toodud veetase. Seega on Kunda IV paisul veetaseme tõstmine

kaebaja taotlustes märgitud tasemele selgelt vastuolus LKS § 51 lg-ga 1.

2) Euroopa Komisjoni teatises 2019/C 33/01 on loodusdirektiivi art 6 lg 2 kohta märgitud, et

Natura ala keskkonna omadustel ei tohi lasta halveneda alla Natura ala määramise ajal

registreeritud taseme, kuid parema seisundi saavutamise korral tuleks lähtuda paranenud

seisundist. Riigikohtu 18.02.2021 otsuse järgi tuleb KeHJS § 29 lg-t 2 tõlgendada nii, et Natura

ala terviklikkuse ebasoodsaks mõjutamiseks, mis välistab kavandatava tegevuse, võib vähemalt

üldjuhul olla ka pärast Natura ala moodustamist paranenud olukorra taashalvendamine. Paisu

rekonstrueerimine ja seeläbi veetaseme tõstmine Kunda IV paisul tooks kaasa paranenud

seisundi taashalvendamise, sest suureneb paisjärvelise osa ulatus, uputatakse olulised elupaigad

ja kärestikud ning muutub veerežiim.

3) Isegi kui jätta LKS § 51 lg 1 kohaldamata, on alust keelduda veeloa andmisest.

Kavandatava tegevusega kaasneb keskkonnaoht (KeÜS § 52 lg 1 p 6), see seab ohtu VeeS §-

des 31, 32 ja 34 nimetatud veekaitse eesmärkide saavutamise (VeeS § 192 lg 3 p 8) ning ühtlasi

kasutatakse kavandatava tegevuse käigus loodusvarasid ebaotstarbekalt või põhjustatakse

loodusvarade seisundi olulist halvenemist, arvestades taastuva ja taastumatu loodusvara säästva

kasutamise põhimõtet (KeÜS § 52 lg 1 p 7). Õige ei ole kaebaja seisukoht, et kavandatav

tegevus ei takista veemajanduskava eesmärkide saavutamist. Veekogumi Kunda_2 kesise

seisundi põhjuseks on paisutamine Kunda IV paisul. Paisutamisel on veekogu kalastiku

seisundile negatiivsed tagajärjed – kalastiku arvukus on vähenenud ja kooslus vaesunud.

Teineteisest eraldatud jõelõikude vahel ei toimu kalastiku liikumist, sest paisud seda ei

3-20-2608

6(14)

võimalda. Siirdekalad ei pääse merre toituma ning merest ei saa siirdekalad jõkke kudema.

Seetõttu ei ole võimalik saavutada kalastiku head seisundit ja täita veekogumi Kunda_2

veekaitse eesmärki. Veemajanduskava eesmärk on saavutada veekogumi Kunda_2 hea seisund

2021. aastaks. Nii kruvikalapääs kui ka kärestiku-tüüpi möödaviik-kalapääs eeldavad

veetaseme tõstmist Kunda IV paisul. Veetaseme tõstmisega ei parandata veekogumil Kunda_2

kalade kudemistingimusi, kärestikulised elupaigad jäävad endiselt uputatuks ning on

settereostuse tekkimise oht. Veetaseme tõstmisel suureneb paisutuse mõjuala, mis otseselt

mõjutab elupaikasid (kärestik uputatakse üle veelgi suuremas ulatuses) ning ei võimalda täita

veemajanduskava ja Sirtsi loodusala kaitse-eesmärke. Kavandatav kalapääs võib küll

kõrvaldada jõe tõkestuse, kuid ei aita kaasa kaitse-eesmärkide saavutamisele. Sirtsi loodusalal

ei ole eesmärgiks vaid kaitstavate liikide ja elupaigatüübi jõed ja ojad seisundi halvenemise

vältimine, vaid ka selle parandamine. Paisutuse likvideerimine on oluliseks kaitsemeetmeks, et

taastada paisjärvede alla jäävad koelmud.

4) Alles siis, kui on täidetud kõik tingimused Natura erandi kohaldamiseks – alternatiivsed

lahendused puuduvad; projekt tuleb ellu viia avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt

tungivatel põhjusel, sh sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel; liikmesriik võtab kasutusele

vajalikud hüvitusmeetmed – saab pöörduda Vabariigi Valitsuse poole KeHJS § 29 lg 3 alusel

nõusoleku saamiseks. KeHJS § 29 lg-s 3 sätestatud tingimused ei ole täidetud. Paisutamise ja

hüdroenergia kasutamise korral Kunda IV paisul on välistatud Natura 2000 võrgustiku ala ja

Sirtsi loodusala kaitse-eesmärkide saavutamine. Praegusel juhul on olemas alternatiivsed

lahendused, näiteks vee kasutamine muul moel ilma jõge paisutamata. Puudub avalikkuse jaoks

esmatähtis või erakordselt tungiv ja majanduslikult põhjendatud vajadus paisutada Kunda jõge

ja kasutada hüdroenergiat. Seega ei ole põhjendatud lubada Natura 2000 võrgustiku ala

negatiivselt mõjutavat tegevust.

5) Muinsuskaitselisi huve on võimalik arvestada niivõrd, kui seda võimaldab Euroopa Liidu

keskkonnaõigus, sh loodusdirektiivi art 6 lg 4 (Riigikohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 3-17-1739,

p 34). Seega on KKA-l pädevus hinnata, kas muinsuskaitseline huvi Kunda IV paisul on

ülekaalukas avalik huvi, mis kaalub üles kahjustatava ala kaitse-eesmärkidest lähtuvad huvid.

15.10.2020 korralduse andmise ajal ei olnud Kunda IV pais ega Kunda mõisa vesiveski

kompleks tunnistatud kultuurimälestiseks.

7. Tallinna Halduskohus jättis 06.09.2021 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda.

1)

Riigikohus leidis asjas nr 3-17-2565, et LKS § 51 lg 1 ei näe ette absoluutset keeldu

taastada paisutust ega keela ajalooliste paisude säilitamist ja rekonstrueerimist, kuid seda vaid

tingimusel, et rekonstrueerimine ei too kaasa veetaseme tõstmist. Samuti asus Riigikohus

seisukohale, et taastada on lubatud paisutuse normaaltase ehk LKS § 51 lg 1 jõustumise hetkel

eksisteerinud paisutuse veetase (kui hiljem pole loaga määratud madalamat veetaset) ning see

pole välistatud ka juhul, kui LKS § 51 lg 1 jõustumise hetkel puudus vee erikasutusluba. LKS

§ 51 lg-ga 1 antud paisutuse veetaseme säilitamise õigus hõlmab Riigikohtu arvates õiguse

taastada paisu avamise tagajärjel ajutiselt langenud veetase. Riigikohtu viidatud lahendist ega

ka asjas 3-17-1739 tehtud otsusest ei tulene järeldust, et ajaloolise paisu taastamiseks (ja selle

rajatisena toimivaks muutmiseks) on õigus tõsta paisutuse veetase tasemele, mis oli eelduslikult

ette nähtud rajatise projekteerimisel ja ehitamisel, olukorras, kus sellist veetaset (paisutust) pole

eksisteerinud viimased 33 aastat. Nii pikka ajavahemikku ei saa pidada ajutiseks. Riigikohus

on ka märkinud, et paranenud keskkonna säästmise motiivil loast keeldumine ei saa kaasa tuua

kaebajale talumatult ebaõiglast olukorda, kuid samas tuleb arvestada kohustusega vältida

kaitsestaatuse halvenemist ning saavutada kaitse-eesmärgid; keskkonnaloa andmine ei saa

3-20-2608

7(14)

kaasa tuua vastuolu üldiste looduskaitseliste piirangutega ega Natura aladel kehtivate

erireeglitega.

2)

Eelneva põhjal ei saa nõustuda kaebajaga, et lubatav taastatav veetase tuleks määrata

lähtudes 1858. a-l kivisse raiutud tähisest. Seda ajaloolist veetaset pole pärast LKS § 51 lg 1

jõustumist olnud ühelgi hetkel. Kaebajal puudus LKS § 51 lg 1 jõustumise ajal veeluba

paisutuseks ning veetase pole sellest hetkest muutunud, rääkimata ajutisest veetaseme

langemisest mingi sündmuse tagajärjel. Vastustaja lähtus korraldust andes 2007. a

eksperdiarvamuses toodud paisutuse normaalveetasemest abs 40.00 m (uues süsteemis 40.22 m

EH2000) LKS-i jõustumise ajal ja faktilisest olukorrast, et puidust varjakonstruktsioonid olid

hävinud ning paisu põhjalase oli olnud pikemat aega avatud ja vesi sai sealt läbi voolata.

Samasugune oli olukord ka haldusmenetluse ajal. Kaebaja arvamus, et vastustaja oleks pidanud

lähtuma nn ajaloolisest veetasemest, mis oli paisule projektis ette nähtud, ei tulene kehtivast

õigusest ega ka Riigikohtu praktikast. Kaebaja kohtumenetluses esitatud tõendist (Sõmeru

Maamõõdu OÜ 13.04.2021 töö nr 5521) ei saanud vastustaja haldusakti andes lähtuda, kuid

põhjendatud on vastustaja märkus, et sellest nähtuvalt on veetaset mõõdetud suurveeperioodil,

kui veetase on ka looduslikult tavapärasest kõrgem, mistõttu ei tõenda see 2007. a

eksperdiarvamuse aluseks oleva mõõtmise ebaõigsust. Vastustaja on seega põhjendatult

leidnud, et taotletav paisutustase on 1.10 m kõrgem kui eksperdiarvamuses välja toodud

reaalselt eksisteeriv paisutustase ning läheb seega otseselt vastuollu LKS § 51 lg-ga 1.

3)

Õige ei ole kaebaja seisukoht, et lagunenud paisu taastamine ja sellele kalapääsu rajamine

on käsitatav remondina. Kuna suur osa paisust tuleb taastada, on tegemist ehitise

rekonstrueerimisega (EhS § 4 lg 3 p 6). Kohtul ei ole alust mitte nõustuda vastustaja

järeldusega, et paisutamise ja hüdroenergia kasutamise korral nii koos kui ka eraldi on Kunda

IV paisul välistatud Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkide saavutamine, kuna selline

tegevus mõjub negatiivselt nii kaitse-eesmärkidele kui ka ala terviklikkusele.

4)

Vastustaja on põhjendanud, miks ei ole lahenduseks Kunda IV paisule möödaviik-

kalapääsu rajamine. Sellise kalapääsu toimimiseks on vajalik tõsta väljakujunenud veetaset,

mille tulemusel paisutamise negatiivsed mõjud säilivad – paisutusega jäävad alles

rändetakistus, settereostuse risk, paisjärve liiga kõrge temperatuur (mille suhtes on eriti tundlik

lõhe), kärestikulised elupaigad jäävad uputatuks ning kokkuvõttes jäävad saavutamata nii

kaitsekorralduskava kui ka veemajanduskava eesmärgid. Möödaviik-kalapääsu rajamise

eelduseks on paisutusel veetaseme tõstmine 1,1 m võrra. See aga tähendab KKA selgituste

kohaselt lisaks olemasolevale 100 m kärestikulise jõelõigu uputamisele veel ca 60 m

kärestikulise jõelõigu täiendavat uputamist. KKA on asjakohaselt selgitanud, et kalapääsu

rajamisel peab olema tagatud efektiivne kalapääsu toimivus, mille käigus on tagatud kõikidele

isenditele vaba liikumine nii üles- kui ka allavoolu. Seda asjaolu ei ole kaebaja tõendanud. LKS

§ 51 lg 11 praegusel juhul ei kohaldu.

5)

KKA on õiguspäraselt leidnud, et Muinsuskaitseameti kooskõlastust polnud vaja. KKA-

le oli teada asjaolu, et Kunda mõisa vesiveski kompleks võib omada arhitektuurilist väärtust.

Paisutuse likvideerimisel ei pruugi toimuda piirkonna ajaloolise substantsi ja kultuuriruumi

väärtustavate arhitektuurielementide olulist muutmist. Paisu põhielemendid, nagu kaldasambad

ja muu ajalooline väärtus kallastel on võimalik säilitada ka nii, et kultuurilooline väärtus

kannatada ei saaks. Veeloa andmisest keeldumisel ei otsustanud KKA paisu kui rajatise

likvideerimise üle.

6)

Asjakohatu on kaebaja väide, et kuna Kunda IV on jõe suudmest alates neljas pais, on

jõgi sõltumata Kunda IV paisust kaladele tõkestatud. KKA on keskkonnaloa andmisest

keeldunud Kunda I ja III paisudele, mistõttu tuleb ka seal paisutus likvideerida. Kunda II pais

3-20-2608

8(14)

on muudetud kaladele ületatavaks. Kunda jõe kui terviku hea seisundi saavutamine eeldab kõigi

paisutuste likvideerimist.

7)

KKA on nn Natura erandiga seonduvat käsitlenud nii vaidlustatud korralduses kui ka

vaideotsuses. KKA on õigesti selgitanud, et nn Natura erandi rakendamiseks saab Vabariigi

Valitsuse poole pöörduda alles siis, kui erandi kohaldamiseks on kõik tingimused täidetud.

Menetluslikuks eelduseks on ka nn Natura hindamine, mis on KMH osaks ning kõik KMH-ga

seotud pädevused (KeHJS §-d 9, 20 ja 22) kuuluvad KKA-le kui veeloa andjale (VeeS § 191 lg

1).

8)

Sellega, et korralduses on viidatud jõustumata kohtulahenditele, ei ole rikutud haldusakti

selguse ja üheselt mõistetavuse nõuet. Vaidlustatud korralduse andmise aluseks ei olnud

jõustumata kohtuotsustes toodud kohtu seisukohad, vaid kehtiv õigus (veedirektiiv,

loodusdirektiiv, LKS, VeeS, kaitsekorralduskava ja veemajanduskava). Seega on põhjendatud

ka vaideotsuses toodud seisukoht, et puudus vajadus oodata ära Riigikohtu otsus haldusasjas nr

3-17-2565, kuna KKA-le oli taotluse perspektiivitus selge ning menetlusökonoomia

põhimõttest lähtuvalt oli otsuse tegemine sellises olukorras põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. OÜ Lammasmäe Puhkekeskus palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus

ja uue otsusega kaebus rahuldada.

1)

Halduskohus kohaldas ebaõigesti LKS § 51 lg-t 1. Riigikohtu otsuses nr 3-17-2565

avaldatud seisukoha järgi hõlmab sellest sättest tulenev veetaseme säilitamise õigus ka õiguse

taastada paisu avamise tagajärjel ajutiselt langenud veetase. Viidatud Riigikohtu lahendist ei

tulene, et taastada võib üksnes ajutiselt langenud veetaseme. Lisaks märkis Riigikohus, et

veetasemeks, mida tõsta ei tohi, ei ole juhuslikel asjaoludel tekkinud tase, vaid piirtasemeks on

paisutuse normaaltase LKS § 51 lg 1 jõustumise hetkel, kui paisutusele pole hilisema loaga

määratud madalamat lubatavat taset. Normaalpaisutustase on vesiehitiste standardi (EVS

924:2015) p 3.4.23 kohaselt paisjärve (veehoidla) projektikohane veetase, või pikaajaline

väljakujunenud veetase, mida võib hoida normaalsetes käitustingimustes. Riigikohtu viidatud

normaalpaisutustase on seega paisu eesmärgi täitmiseks vajalik veetase, mis on paisule

ehitustehniliselt ette nähtud. Praegusel juhul on selleks veeloa taotluses märgitud veetase

(41,32 m EH2000), mille puhul on lähtutud ajaloolisest paisu kivimüüritisel paiknenud

tähistusest. Seejuures nähtub ka 2007. a eksperdihinnangust, et veetase ei ole olnud viimased

33 aastat püsiv, kuivõrd 2005. a ülevaatuse ajal puidust varjakonstruktsioonid puudusid, samas

kui 2006. a-l olid need osaliselt taastatud. Varjade näol on tegemist veetaseme või vooluhulga

reguleerimiseks kasutatava liigutatava tarindiga, millega osaliselt või täielikult suletakse

vesiehitise vooluava (EVS 924:2015 p 4.4.6). Nüüd on puidust varjakilbid eemaldatud, kuid

need on hõlpsasti väljavahetatavad detailid. Taotlusega kavandatav tegevus ei eelda sellises

mahus ehitustöid, et neid tuleks pidada paisu rekonstrueerimiseks.

2)

Halduskohus andis ebaõige hinnangu kaebaja esitatud veetaseme mõõtmistulemusele.

Halduskohtu otsusest ei selgu, millal võib või tuleb veetaset mõõta, ega see, mille põhjal on

halduskohus järeldanud, et kaebaja tellitud mõõtmise ajal oli veetase tavapärasest kõrgem.

2007. a eksperthinnangu aluseks olev mõõtmine võis toimuda väga veevaesel ajal. Kohus oleks

vähemalt veeloa andmisest keeldumise proportsionaalsuse hindamisel pidanud arvestama

sellega, et Kunda jõe veetase on äärmiselt kõikuv.

3)

Halduskohus on jätnud suures ulatuses analüüsimata kaebaja esitatud õiguslikud

argumendid ja faktilised asjaolud ega ole teostanud kaalutlusõigust korrektselt. Riigikohus on

3-20-2608

9(14)

rõhutanud, et riigi poolt Natura alade kaitsmiseks kasutusele võetavad meetmed peavad olema

proportsionaalsed, mistõttu tuleb kaaluda kõiki tegevusega seonduvaid aspekte (otsus nr 3-17-

1739, p 29). Veemajanduskava kohaselt ei ole Kunda jõe kesise seisundi põhjuseks mitte paisud

iseenesest, vaid paisudega kaasnevad negatiivsed mõjutused – eelkõige jõe tõkestatus.

Kalapääsu rajamisega see mõju kõrvaldatakse ning on võimalik saavutada nii

veemajanduskavas kui ka Sirtsi loodusala kaitsekorralduskavas seatud eesmärgid. Kuna Kunda

mõisa pais on kultuurilise väärtusega objekt, mille likvideerimine on mõeldamatu, on

keskkonnaeesmärkide saavutamiseks kõige optimaalsem lahendus looduslähedase möödaviik-

kalapääsu rajamine. Kalapääsu rajamise korral paranevad kalade elu- ja kudemistingimused

võrreldes praeguse olukorraga. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et taotletaval tegevusel on

marginaalsed negatiivsed mõjud, kuivõrd piirkonnas on veetase looduslikult väga kõikuv ning

tegemist on suudmest alates neljanda paisuga, kuhu siirdelise eluviisiga kaitstavad liigid ei

jõuagi. I ja III paisule keskkonnaloa andmisest keeldumine on kaebajale teadaolevalt

vaidlustatud, samuti on Kunda tsemendivabriku hüdroelektrijaama tamm kultuurimälestis.

Seega ei ole nende paisude likvideerimine praeguse seisuga kindel.

4)

Halduskohus leidis ebaõigesti, et puuduvad alused KeHJS § 29 lg 3 alusel loa andmiseks

Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Pole välistatud, et Kunda jõel võib esineda paisutuse säilitamise

vastu avalik huvi, mis kaalub üles veepoliitika raamdirektiivi eesmärkide saavutamisest

keskkonnale või ühiskonnale tulenevad hüved.

5)

Menetluse käigus jõustumata kohtuotsustele tuginemine ning korralduse andmine ilma

Riigikohtu otsust ära ootamata ei olnud õiguspärane.

6)

Halduskohus leidis ebaõigesti, et vaidlustatud korraldus ei too kaasa tagajärgi seoses

paisu ega paisutuse likvideerimisega. Tulenevalt VeeS § 175 lg-st 4 toob veeloa andmisest

keeldumine kaasa paisutuse likvideerimise kohustuse. Paisutuse likvideerimine ilma paisu

lammutamiseta pole võimalik. Seega pidanuks vastustaja veenduma, kas paisutuse

likvideerimine on paisu muinsuskaitselist väärtust arvestades üldse võimalik, ning kaasata

menetlusse Muinsuskaitseamet.

9. Keskkonnaamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata.

1)

Halduskohus leidis õigesti, et 15.10.2020 korraldusega ei kohustata paisu likvideerima

ega reguleerita paisutuse likvideerimist. Seetõttu polnud ka vajalik küsida Muinsuskaitseameti

seisukohta.

2)

Kaebaja esitatud Muinsuskaitseameti tellitud eksperdihinnangu järgi on pais osaliselt

hävinud ning ka 2009. a veetõkestusobjektide kaardistamise ja nende mõju hindamise aruande

järgi olid paisu konstruktsioonid sedavõrd lagunenud, et vajasid osaliselt või täielikult

asendamist. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et suur osa Kunda IV paisust tuleb taastada,

mistõttu on tegemist rekonstrueerimisega EhS 4 lg 3 tähenduses. Vastustajale teadaolevalt ei

ole paisu pärast 2009. aastat rekonstrueeritud. Taotluses märgitud paisutuse normaalveetase on

kõrgem kui LKS § 51 lg 1 jõustumise ajal olnud veetase. Kehtivast õigusest ega Riigikohtu

praktikast ei tulene, et veeloa andmisel tulnuks lähtuda nn ajaloolisest veetasemest.

Projektijärgse veetaseme taastamine seaks ohtu säilinud ja kaitset vajavad elupaigad. Seega on

kavandatav tegevus vastuolus LKS § 51 lg-ga 1.

3)

Vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse hindamisel ei saa arvestada kaebaja poolt

kohtumenetluses esitatud Sõmeru Maamõõdu OÜ 13.04.2021 tööd nr 5521. Lisaks tuleb

arvestada, et sobivaks paisutuskõrguse mõõtmise ajaks on mai kuni september (k.a.). Õige ei

ole veetaset mõõta kevadise suurvee ja tulvade ajal.

3-20-2608

10(14)

4)

Kaebaja pakutud kalapääsu lahendused eeldavad veetaseme tõstmist, millega ei parandata

kalade kudemistingimusi ning väga hea kvaliteediga kärestikulised elupaigad paisust ülesvoolu

jäävad uputatuks. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et paisutamise korral on välistatud

Kunda IV paisul Sirtsi loodusala kaitse-eesmärkide saavutamine.

5)

KKA saaks Natura erandi rakendamiseks Vabariigi Valitsuse poole pöörduda alles siis,

kui kõik KeHJS § 29 lg-s 3 sätestatud tingimused on täidetud. Praegusel juhul see nii ei ole.

6)

Jõustumata kohtulahenditele viitamine ei mõjutanud KKA seisukohti.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või

tühistamiseks puudub alus.

11. Vaidlusalune pais paikneb Sirtsi loodusala koosseisus Natura 2000 alade võrgustikku

kuuluval Kunda jõe hoiualal (Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615-k „Euroopa

Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ lisa 1 p 2 ap 395). Kunda jõe

hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (loodusdirektiiv ehk elupaikade

direktiiv) I lisas nimetatud elupaigatüübi jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud

liikide – hariliku võldase (Cottus gobio), hariliku hingi (Cobitis taenia), lõhe (Salmo salar) ja

paksuseinalise jõekarbi (Unio crassus) – elupaikade kaitse (Vabariigi Valitsuse 15.09.2005

määruse nr 237 „Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne-Viru maakonnas“ § 1 lg 1 p 6). Sirtsi

looduskaitseala ja Kunda jõe hoiuala (Sirtsi loodusala) kaitsekorralduskava 2016–2025

(kinnitatud KKA peadirektori 31.12.2015 käskkirjaga nr 1-4.2/15/549; muudetud KKA

peadirektori 20.07.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/21) eesmärkideks on mh kaitsta hariliku võldase,

hariliku hingi, jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja lõhe elupaikasid. Hariliku võldase, jõesilmu ja

lõhe puhul on parimaks kaitse-eesmärkide saavutamise meetmeks peetud hüdroenergia

tootmise lõpetamist ja paisude likvideerimist.

LKS § 32 lg 2 kohaselt on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja

kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine,

samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.

Keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis-

ja elupaikade nimistu“ § 2 p 33 järgi on Kuna jõgi kogu ulatuses määratud lõheliste kudemis-

ja elupaigaks, millel on vastavalt LKS § 51 lg-le 1 keelatud uute paisude rajamine ja

olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, ning veekogu

loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine.

12. Vastustaja on veeloa andmisest keeldumisel tuginenud mh LKS § 51 lg-le 1. Selle sättega

kaitstakse lõheliste koelmualasid, et tagada nende paljunemiseks vajalikuid tingimused.

Lõheliste koelmualade kaitse vajadus tuleneb loodusdirektiivi artiklitest 10 ja 14.1 LKS § 51

eesmärgiks on reguleerida töid olukorras, kus soovitakse tõsta väljakujunenud veetaset

(Riigikohtu 04.03.2015 otsus nr 3-3-1-74-14, p 17). Keelatud on rekonstrueerimine, mis toob

kaasa veetaseme tõstmise. Veetasemeks, mida tõsta ei tohi, ei ole juhuslikel asjaoludel tekkinud

tase. Piirtasemeks on paisutuse normaaltase LKS § 51 lg 1 jõustumise hetkel, kui paisutusele

pole hilisema loaga määratud madalamat lubatavat taset (Riigikohtu 18.02.2021 otsus nr 3-17-

1 Looduskaitseseaduse (279 SE) eelnõu seletuskiri, algteksti lk 31. Kättesaadav:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c92b4504-6071-319f-a001-

11b5130a27d5/Looduskaitseseadus.

3-20-2608

11(14)

2565, p 27). Pooled vaidlevad ka apellatsioonimenetluses selle üle, millist veetaset saab Kunda

IV paisu puhul pidada piirtasemeks.

13. 2007. a-l koostatud Kunda jõel paiknevatele Kunda HEJ, Kunda Estonian Cell veehaarde,

Kunda tehase ja Kunda mõisa paisudele kalapääsude rajamise keskkonnamõju hindamise

aruande (2007. a eksperdihinnang – KKA 05.04.2021 vastuse lisa 2) kohaselt (p 5.7, lk 35)

puudusid Kunda IV paisul veetaseme reguleerimiseks vajalikud varjakonstruktsioonid 2005. a

sügisel toimunud ülevaatuse ajal, kuid 2006. a septembri ülevaatuse ajaks oli osa varasemalt

hävinud puitkonstruktsioone taastatud. 2007. a eksperdihinnangu koostamise ajal oli

normaalveetase ülalpool paisu ca 40.00 m abs BK 77 (40.22 m EH2000) ning oli sellel kõrgusel

olnud juba vähemalt 20 aastat. Selline veetase oli kujunenud põhjalasu-varjakonstruktsioonide

purunemise tõttu. Eksperdihinnangust järeldub, et ka LKS vastuvõtmise ajal oli veetase sama.

Kaebaja esitatud mõõtmistulemus (Sõmeru Maamõõdu OÜ 13.04.2021 töö nr 5521 – kaebaja

17.05.2021 seisukoha lisa 1) näitab veetaset enne paisu konkreetsel ajahetkel (01.04.2021) ning

selle põhjal ei saa teha järeldust, et piirtase peaks olema kõnealuses töös kajastuv 41.15 m

EH2000. On üldteada, et veetase vooluveekogudes kõigub. Kevadise suurvee ajal, mil

kõnealune mõõtmine toimus, oli veetase jões ilmselt tavapärasest kõrgem. Vastustaja viidatud

paisutuskõrguse mõõtmise juhendi2 järgi on mõõtmiseks sobiv periood mai kuni september,

mis ühtib madalveeperioodi sanitaar- või ökoloogilise vooluhulga määramise perioodiga.

Juhendi kohaselt ei ole õige veetaset mõõta kevadise suurvee ja tulvade ajal, mil veetaseme

kõikumine ei anna ülevaadet paisutuse mõjust madalveeperioodil, mis on oluline vee-elustikule

(p 3, lk 8). Lisaks on kaebaja taotletav paisutustase kõrgem ka 01.04.2021 mõõtmistulemuse

järgsest veetasemest.

14. Kuigi 2007. a-l tuvastatud veetase ei olnud ajalooline ehk paisu eesmärgi täitmiseks

ehitustehniliselt ette nähtud veetase, ei pea ringkonnakohus õigeks lähtuda viimasest.

Varjakonstruktsioonide purunemise järel kujunenud olukord ei olnud ajutine ja lühiajaline,

näiteks avarii tagajärjel tekkinud olukord, vaid sellest tingitud alanenud veetase oli püsinud

aastakümneid. Paisutamiseks Kunda IV paisul polnud ka luba väljastatud. Kuivõrd LKS § 51

lg 1 jõustumise ajal ei olnud väidetavat ajaloolist ehk projektikohast paisutustaset Kunda IV

paisul juba aastaid eksisteerinud, pole alust pidada seda paisutuse normaaltasemeks. Praegusel

juhul ei ole tegemist kohtuasjades nr 3-3-1-74-14 (nr 3-12-2216) ja nr 3-17-2565 käsitletud

juhtumitele sarnaneva olukorraga. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja

kavandatav tegevus on käsitatav paisu rekonstrueerimisena. Nii 2007. a eksperdihinnangust kui

ka kaebaja esitatud 2021. a eksperdihinnangust nähtuvalt on paisu puitkonstruktsioonid hävinud

ning kivikonstruktsioonid osaliselt lagunenud. Paisu kivikonstruktsioonide seisund oli juba

2007. a eksperdihinnangu järgi avariiohtlik. Paisu ehitustehnilise kirjelduse (Reaalprojekt 2018.

a töö nr P17087-2 – kaebuse lisa 7.1) järgi on paisu sihipäraseks kasutamiseks vajalik seda

remontida ning paigaldada varjad. Kavandatav ehitustegevus vastab EhS § 4 lg 3 p-le 6, s.o

tegemist on osaliselt hävinud ehitise taastamisega, mitte pelgalt osa asendamisega

samaväärsega. Kuivõrd paisu rekonstrueerimise tulemusel tõstetaks veetaset võrreldes LKS

jõustumise aegse tasemega, on tegevus vastuolus LKS § 51 lg-ga 1.

15. LKS § 51 lg 11 järgi on sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud veekogul või selle lõigul on

loodusliku sängi, veerežiimi ning veetaseme muutmine paisude rekonstrueerimisel lubatud

üksnes juhul, kui sellega parandatakse kalade kudemisvõimalusi. Praegusel juhul ei ole see

eeldus täidetud.

16. Ehkki kavandatav tegevus hõlmab ka siirdekalade rännet võimaldava kalapääsu rajamist, ei

kõrvalda see meede veetaseme tõstmisest tulenevaid negatiivseid mõjusid väärtuslikele

2 Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/vesi/paisud-ja-paisutamine.

3-20-2608

12(14)

kudemisaladele, nagu on ka vaidlustatud korralduses põhjalikult selgitatud. Paisutatud jõeosa

alla jäävad väga suure languga kärestikud, mis on ühed olulisemad kudemisalad. Paisjärved

tõstavad suvist veetemperatuuri, mis muudab selle ebasobivaks jahedalembestele kalaliikidele

nagu lõhelised. Samuti kaasneb paisutamisega settereostuse oht, mille tagajärjel rikutakse

paisust allavoolu jäävad elupaigad ja kudemisalad. Seega pole alust väita, et kavandatava

tegevuse tulemusel kokkuvõttes paraneksid kalade kudemisvõimalused. Lisaks tuleb arvestada,

et kalapääsud ei pruugi piisavalt tõhusalt toimida. Puuduvad uuringud, mis kinnitaks

kruvitõstuki sobivust lõhe jt siirdekalade tõusvaks rändeks.3 Kaitse-eesmärkide täitmiseks ei

piisa sellest, kui kalapääsu läbivad vaid üksikud kalad. R. Järvekülje 2019. a eksperdihinnangu

(vastustaja 05.04.2021 vastuse lisa 3) p-s 1.7 (lk 52) on märgitud, et tulenevalt Kunda jõe

looduslikult suurest langust (1…3%) ning kõrgetest järskude nõlvadega kallastest paisude

juures pole looduslähedaste kalapääsude rajamine võimalik. Ka Reaalprojekt OÜ 2018. a töös

nr P18038-2 (kaebuse lisa 7.2) p-s 3 (lk 11) on leitud, et kitsaste olude tõttu on Kunda mõisa

paisu juurde looduslähedast kalapääsu (s.o möödaviik-kalapääsu) raske kujundada. Vasakul

kaldal paiknevad vesiveski kompleksi rajatised ja looduskaitsealune park. Parem kallas aga on

kõrge ja looduslähedase sängi kujundamiseks on vaja teha ulatuslikke kaevetöid (kaeve sügavus

umbes 8 m). 2020. a töös nr P18038-3 (kaebuse lisa 15.3) seda takistust mainitud ei ole, kuid

on märgitud, et ülemäärane veetaseme tõus võib kahjustada möödaviik-kalapääsu

konstruktsioone, ning pakutud välja meetmed kahjustuste vältimiseks (p 3, lk 11). Nimetatud

töös ei ole selgitatud, miks peab ekspert erinevalt oma varasemalt koostatud töös avaldatud

arvamusest looduslähedase kalapääsu rajamist ilma raskusteta teostatavaks. Samuti pole

viidatud uuringutele, mis kinnitaksid sellise kalapääsu toimivust ja efektiivsust. Seega puudub

piisav kindlus möödaviik-kalapääsu rajamise võimalikkuses ning toimivuses.

Ka

looduslähedast kalapääsu ei saa pidada samaväärseks loodusliku olukorraga, kus paisutamist ei

toimu ning kalade rändel puuduvad inimtekkelised takistused.

17. Vastustaja on kaalunud ka tegevuse lubatavust KeHJS alusel, arvestades, et kavandatav

tegevus on olulise keskkonnamõjuga tegevus KeHJS § 6 lg 1 p 21 järgi, mille puhul on

keskkonnamõju hindamine kohustuslik. KeHJS § 29 lg 2 kohaselt võib tegevusloa anda vaid

tingimusel, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 ala terviklikkust ega

kaitse-eesmärki. See säte võtab üle loodusdirektiivi art 6 lg 3 teise lause, mille kohaselt võivad

pädevad riigisisesed asutused anda kavale või projektile nõusoleku ainult tingimusel, et see ei

avalda asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju.

18. Arvestades, et kaebajale ega muule isikule ei ole antud luba vee paisutamiseks Kunda IV

paisul, on praegusel juhul tegemist kavandatava tegevusega KeHJS § 29 lg 2 mõttes. Euroopa

Kohtu praktikast tulenevalt on loa andmine loodusdirektiivi art 6 lg 3 järgi lubatav vaid juhul,

kui on kindlaks tehtud, et kavandatav tegevus ei avalda Natura ala terviklikkusele püsivat

negatiivset mõju (otsus asjas C-258/11: Sweetman, p-d 40 ja 41). Negatiivse mõju ilmnemisel

on tegevus loodusdirektiivi art 6 lg 4 ja KeHJS § 29 lg 3 järgi erandkorras lubatav juhul, kui

tegevusel puuduvad alternatiivsed lahendused ning see on vajalik avalikkuse jaoks

esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel ning rakendatakse hüvitusmeetmeid. Sellisel

juhul võib tegevusloa anda Vabariigi Valitsuse nõusolekul.

19. Euroopa Komisjon on selgitanud, et Natura ala keskkonna omadustel ei tohi lasta halveneda

alla Natura ala määramise ajal registreeritud taseme; parema seisundi saavutamise korral tuleks

lähtuda paranenud seisundist (teatis 2019/C 33/01, p 3.5). Euroopa Kohtu praktika järgi ei tohi

Natura alade kaitse piirduda meetmetega, mis on mõeldud inimtegevusest tuleneva välise

kahjustamise ja häirimise vältimiseks, vaid see peab ka vastavalt olukorrale hõlmama

3 R. Järvekülg jt. Kruvikalapääsude efektiivsuse ja selektiivsuse eksperthinnang Eesti tingimustes. Aruanne.

Tartu, 2018, lk 26. Kättesaadav: https://envir.ee/elusloodus-looduskaitse/kalandus/uuringud-ja-aruanded.

3-20-2608

13(14)

positiivseid meetmeid ala seisundi säilitamiseks ja parandamiseks (nt otsused asjades nr C-

399/14: Grüne Liga, p 43; C-404/09: Alto Sil, p 126).

20. Kavandatav tegevus (sh kalapääsu rajamine) eeldab praeguseks väljakujunenud veetaseme

tõstmist, mis läheks selgelt vastuollu Natura ala kaitse ja veekaitse eesmärkidega. Vaidlustatud

korralduses on 2018. ja 2019. a veekogumite seisundiinfole tuginedes märgitud, et Kunda jõe

hüdromorfoloogiline seisund (sh tõkestamatus) on asjakohasel lõigul ehk Kunda_2 veekogumil

hinnatud halvaks ning ökoloogiline seisund kesiseks. Veemajanduskava järgi oli eesmärgiks

saavutada Kunda_2 veekogumi hea seisund 2021. a-ks. VeeS § 275 lg 1 järgi tuleb mh pinnavee

kaitse eesmärgid saavutada 2021. a 22. detsembriks. See tähtaeg seati veepoliitika

raamdirektiivi eesmärkide täitmiseks. Hea seisundi saavutamist ohustavad veemajanduskava

kohaselt paisud (sh Kunda IV pais), mis takistavad siirdekalade rännet. Veetaseme tõstmisel

suureneb vastustaja hinnangul paisutuse mõjuala ning pole võimalik täita veemajanduskava

eesmärke; nii paisutamise kui ka hüdroenergia kasutamisega kaasneb oluline negatiivne mõju

Sirtsi loodusala kaitse-eesmärkidele. Kuivõrd kavandataval tegevusel on Natura ala

terviklikkusele püsiv negatiivne mõju, on luba võimalik anda vaid juhul, kui täidetud on KeHJS

§ 29 lg-s 3 sätestatud tingimused.

21. Erandi kaalumisel tuleb arvestada realistlikke ja mõistlikke alternatiive, lähtudes kaebaja

tegevuse eesmärkidest (Riigikohtu 28.01.2021 otsus nr 3-17-1739, p 33). Kaebaja taotles

veeluba Kunda IV paisul paisutamiseks turismi arendamise eesmärgil, soovides seejuures

säilitada ajaloolise vesiveskikompleksi terviklikkuse. Kaebaja väidetest lähtuvalt pole ilma

paisutamiseta võimalik kompleksi ajaloolist funktsionaalsust säilitada ja eksponeerida.

Alternatiivid, mis ei näe ette paisutamist, ei ole küll päris samaväärsed, kuid kompleksi saab

taastada ja külastajatele eksponeerida ka ilma paisutamiseta. Ringkonnakohtul ei ole alust

arvata, et kompleksil puuduks ilma paisutamiseta igasugune kultuuriline väärtus ja atraktiivsus.

Samuti tuleb nõustuda vastustajaga (korralduse p 2.6.9), et kavandatav tegevus ei ole vajalik

avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel. Puudub vaidlus, et Kunda

mõisa vesiveski kompleksi (sh paisu) ei olnud korralduse tegemise ajal ega ole ka praeguse

seisuga kantud kultuurimälestiste registrisse. Veskikompleksi kultuurilist väärtust ei saa seega

pidada sedavõrd suureks, et selle säilitamine koos paisutusega kaaluks üles väga olulised

looduskaitselised huvid. Viimaseid ei kaalu üles ka huvi turismi edendamise vastu. Kuivõrd

KKA on põhjendatult leidnud, et nn Natura erandi kohaldamiseks pole alust, puudus ka vajadus

pöörduda Vabariigi Valitsuse poole loa andmiseks nõusoleku saamiseks.

22. VeeS § 175 lg 4 järgi peab paisu omanik või valdaja paisutuse likvideerima, kui veeloa

andja keeldub loa andmisest. Paisutuse likvideerimisega seonduvat hindab KKA

veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimise menetluses (VeeS § 196 lg 2 p 9, § 197 jj).

Ringkonnakohtule ei nähtu asjaolusid, mis ilmselgelt välistaksid paisutuse likvideerimise. KKA

on vaidlustatud korralduses õigesti leidnud, et kuna Kunda IV pais ei ole muinsuskaitse all, ei

olnud vajadust kaaluda selle säilitamist muinsuskaitselistel põhjustel ega kaasata menetlusse

Muinsuskaitseametit. Asjakohatu on kaebaja viide Kunda hüdroelektrijaama veeloa

menetlusele, millesse oli kaasatud ka Muinsuskaitseamet, kuivõrd Kunda tsemendivabriku

hüdroelektrijaama hoone, tamm ja turbiin on erinevalt praeguses asjas vaidluse all olevast

kompleksist tunnistatud kultuurimälestiseks. Kaebaja poolt kohtule 13.08.2021 esitatud samal

päeval valminud HK eksperdihinnangu tööversioon Kunda mõisa vesiveski, paisu ja kanalite

riikliku kaitse eelduste hindamiseks ja kultuuriväärtuse väljaselgitamiseks on koostatud pärast

vaidlusaluse korralduse andmist ning ei ole võrdsustatav kulutuuriväärtusena kaitse alla võtmise

otsusega. Seega ei saa kõnealune eksperdihinnang mõjutada vaidlustatud korralduse

õiguspärasust. Ringkonnakohus märgib, et veeloa andmata jätmine ja sellega kaasnev paisutuse

likvideerimise kohustus puudutab üksnes paisu, mitte kogu ajaloolist vesiveskikompleksi, mille

saab ülejäänud osas taastada ka ilma paisutamiseta.

3-20-2608

14(14)

23. Kunda jõel teiste paisude olemasolu ei ole piisav alus Kunda_2 veekogumis veekaitse

eesmärkide täitmisest loobumiseks. Vastustaja kinnitusel on ta keeldunud Kunda I ja III paisule,

millel asuvad vastavalt AS Generaator (Kunda tsemendivabriku juures) ja IMG Energy OÜ

käitatavad hüdroelektrijaamad, veeloa andmisest ning Kunda II pais, millel asub AS Estonian

Cell veehaare, on muudetud kaladele ületatavaks (rajatud on tehiskärestik). AS Generaatori

veeloa taotluse kohta 30.06.2021 antud korralduses nr DM-111486-234 on KKA leidnud, et

muinsuskaitseliste eesmärkide saavutamine ei eelda tingimata hüdroenergia kasutamist ja

paisutamist, ning kultuurimälestis ei pea olema kasutuses tema algses funktsioonis (p

3.2.1.2.3.2, lk 29). Seega on vastustaja Kunda jõel asuvaid paisusid puudutavates

loamenetlustes järjepidevalt juhindunud Natura ala ja veekaitse eesmärkidest.

24. Haldusaktis jõustumata kohtuotsustele tuginemine ei ole iseenesest keelatud ega muuda

haldusakti õigusvastaseks. Vastustaja on oma 15.10.2020 korralduses viidanud Tallinna

Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu (korralduse andmise ajal jõustumata) otsustele

haldusasjas nr 3-17-2565 üksnes oma seisukohtade toetuseks, mitte ei ole oma kaalutlusi

olulises osas nendes kohtuotsustes toodud põhjendustele rajanud. Ka jõustumata kohtulahend,

iseäranis ringkonnakohtu lahend võib olla oluliseks orientiiriks, kuidas tõlgendada kehtivat

õigust. On ilmne, et ka jõustumata kohtuotsustele viitamiseta oleks vastustaja teinud

samasisulise otsuse. Pärast korralduse andmist tehtud Riigikohtu 18.02.2021 otsuses nr 3-17-

2565 avaldatud seisukohtade valguses ei ole samuti alust korraldust õigusvastaseks pidada.

25. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole ringkonnakohtule

menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud (HKMS § 109 lg 1), jäävad poolte

apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

4 Kättesaadav: https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_view?proceeding_id=11560.