3-22-181/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

24.01.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-181

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet,

volitatud esindaja Kaire Jurjev

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – A

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 24.01.2022 taotlus A suhtes täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks.

2. Anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja

Tolliameti kaudu) käsutamise keelumärke seadmist A ja B ühisomandis olevale

kinnisasjale registriosa numbriga xxxxxxx asukohaga xxxxxx selliselt, et kinnisasja

käsutamine on keelatud Al.

3. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata

teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus

kätte Ale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

3. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu

tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab

selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja

otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või

seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult

kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei näe ette seletuse küsimist

isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse. Samuti ei tulene

seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise

ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

4. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks,

võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks,

et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus

taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse

vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta (MKS § 130 lg 1 p 1).

5. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning

teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude

või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda

oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas

käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus

oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast

sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui

maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt

õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku

käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul

tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

Riigikohus on selgitanud, et täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses

kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist,

mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust. Vastutuse eelduseks on äriühingu juhatuse

liikmete poolt oma kohustuste täitmata jätmine tahtlikult või raske hooletuse vormis, mille tõttu

on tekkinud maksuvõlg. Vastutusotsuse saab seaduslikule esindajale teha vaid siis, kui

maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu ehk tuvastada tuleb vastutava isiku

õigusvastane tegevus maksusuhtes ja põhjuslik seos juhatuse liikme tegevuse või tegevusetuse

ja maksuvõla tekkimise vahel. Süü on individuaalne, st iga isiku süü tuleb tuvastada eraldi

(Riigikohtu 02.06.2017 määruse nr 3-3-1-17-17 p 11).

6. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus,

millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus;

2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille

esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või

täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab

valitud toimingu tegemist vajalikuks.

Asjaolusid, mida halduskohus peab kaaluma selliste täitetoimingute jaoks luba andes, mille

eesmärk on ennetavalt tagada tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmist, on selgitanud

Riigikohus 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 p-s 50.

7. Maksuhaldur on algatanud A vastutuskohustuse tuvastamise menetluse kohtule esitatud

taotlusega (MKS § 1361 lg 1). Kohtupraktikas on tunnustatud, et vastutusmenetlus võib alata

ka halduskohtule loa taotluse esitamisega (vt Riigikohtu 18.03.2020 määruse nr 3-19-1178 p

9). Vastutusmenetluse raames kuulatakse juhatuse liikmed ära ning selgitatakse välja nende

täpne roll maksukohustuse tekkimises ja maksuvõla tasumata jätmises (Riigikohtu 02.06.2017

määruse nr 3-3-1-17-17 p 12).

8. Maksuhaldur on 13.07.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/051994-32 tuvastanud X OÜ

maksuvõla summas 18 441,16 eurot (seisuga 24.01.2022) ning maksudeklaratsioonidel

esitatud andmete õigsust eeldades tuvastanud, et äriühingul X OÜ-l on maksuvõlg 24.01.2022

seisuga on 573,97 eurot (vt taotluse lisa 1-2). Lisaks on maksuhaldur tuvastanud, et X OÜ-lt

tuleb tasuda intress, mille kogusuurus 24.01.2022 seisuga on 5 781,72 (sh 21.09.2021

intressinõudest nr 13-3/84636 tulenev intress 4 926 eurot ja arvestuslik intress 855,72 eurot –

vt taotluse lisa 3). Eeltoodud maksuvõlgadele lisaks võlgneb isik veel sunniraha 600 eurot ja

kohtutäituri arestinõue 36 eurot.

Maksuvõla tekkimise ajal oli X OÜ juhatuse liikmeks A. Tulenevalt MKS § 8 lg-st 1 on juhatuse

liikme kohustuseks tagada deklareeritud maksukohustuste tähtaegne ja täielik täitmine.

Maksuhaldur on toonud taotluses välja mitmeid asjaolusid, mis viitavad sellele, et X OÜ

maksukohustuste täitmata jätmine võib olla tingitud juhatuse liikme ülesannete nõuetekohasest

täitmata jätmisest (MKS § 8 lg 1). Näiteks on A perioodil, kui äriühingul oli maksuvõlg, võtnud

äriühingu pangakontodelt välja sularaha, mida maksuhaldur on käsitlenud kui juhtimis- ja

kontrollorgani liikmele tasu maksmisena, kuid millelt on tööjõumaksud jäetud tasumata, samuti

teinud ülekandeid, mida maksuhaldur on käsitlenud kui renditulu maksmist, kuid millelt on

jällegi jäetud tasumata tulumaks. Lisaks on A teinud väljamakseid puuduva algdokumendi

alusel, millelt tuleb tasuda erijuhtude tulumaks. (Vt taotluse lisa 2 p 2 ja selle alapunktid).

Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul pidada põhjendatuks maksuhalduri kahtlust, et X

OÜ maksuvõla tasumata jätmine on tingitud A tegevusest. Seega ei saa välistada äriühingul

tekkinud maksuvõla ning A tegevuse vahel põhjusliku seose olemasolu ning tema vastutust

(MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1). Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks võib olla rahalise nõude või

kohustuse määramine 23 941,74 euro suuruses summas (s.o põhivõlg 19 015,74 eurot +

intressinõudest tuleneb intress summas 4926 eurot; MKS § 1361 lg 1).

9. Äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksu-

kohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (MKS § 96 lg 5). Sundtäitmise võimatusele viitab

praeguses asjas see, et X OÜ-lt maksuvõla sissenõudmine äriühingult endalt ei ole andnud

tulemusi (vt taotluse lisad 7-10). Samuti on maksuhalduri taotluses esitatud andmete põhjal

alust arvata, et X OÜ puhul ei ole enam tegemist tegutseva äriühinguga (X OÜ on kustutatud

käibemaksukohustuslaste registrist, äriühingul on esitamata 2017, 2018, 2019, 2020

majandusaasta aruanded, Äriregister on teinud äriühingule kustutamise hoiatuse). Lisaks on

maksuhaldur selgitanud, et äriühingule ei kuulu registervara, mille arvelt võiks äriühingu

maksunõude täitmine osutuda võimalikuks. Seega on maksuhaldur taotluses piisavalt ära

näidanud, et äriühing maksukohustuslasena ise ei suuda maksuvõlga tasuda ning ka edaspidine

sissenõudmise võimalus on ebatõenäoline.

10. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti

sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (MKS § 1361 lg 1). Maksuhalduri

taotluse põhistus ja esitatud maksuotsus koos kohtule esitatud tõenditega annavad põhjendatud

aluse eeldada, et puudutatud isik on äriühingu juhatuse liikmena rikkunud tasumiskohustust

teadlikult ning põhjustanud kohustuste teadliku täitmata jätmisega äriühingule maksuvõlgade

tekkimise. Sellises olukorras esineb ka alus arvata, et puudutatud isikul puudub soov täita

vastavat kohustust ka isiklikult vastutusmenetluse tulemusena. See viitab kaudselt sellele, et

sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või ka võimatuks. Kohus peab täitmise

raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks.

11. MTA analüüsitud asjaoludest tuleneb, et puudutatud isiku sissetulek on ebapiisav

vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks, mistõttu esineb tulevikus tõenäoliselt

vajadus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Kohus peab võimalikuks, arvestades puudutatud isiku

käitumist äriühingu juhatuse liikmena X OÜ kohustuste täitmata jätmisel, et isik võib hakata

enda suhtes algatatud vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel oma vara võõrandama. Sellisel

juhul võib tekkida olukord, kus vastutusotsuse tegemisel ei ole selle sundtäitmine võimalik.

Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase

vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist

vastutusotsusega.

12. MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistavad vastutusotsuse tegemise, ei esine.

Äriühingu maksuvõlg tuleneb maksuotsusest, samuti esitatud deklaratsioonidest ning

intressinõudest, äriühing on õigusvõimeline (äriühingule on tehtud kustatamise hoiatus) ning

maksuvõlga ei ole kustutatud. MKS §-s 98 sätestatud maksusumma määramise maksimaalne

aegumistähtaeg (5 aastat) ei ole möödunud (MKS § 96 lg 5).

13. Maksuhaldur taotleb anda luba käsutamise keelumärke seadmiseks A ja B ühisomandis

olevale kinnistule registriosa numbriga registriosa xxxxxx asukohaga xxxxxxx Eesti Vabariigi

kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) selliselt, et kinnisasja käsutamine on keelatud Ail.

Arvestades, et maksuhalduril ei olnud praeguste andmete põhjal võimalik kindlaks teha

kinnisasja täpset turuväärtust, ei ole kohtu hinnangul alust eeldada, et maksuhaldur on taotlenud

täitmist tagavaid toiminguid ebaproportsionaalses mahus. Kohtu hinnangul ei ole maksuhalduri

taotletud meetmed ka omaniku huve ülemäära kahjustavad.

14. Eeltoodut arvestades on maksuhalduri taotletud täitetoimingud eesmärgipärased ja sobivad

meetmed. Kinnisasjale käsutamise keelumärke seadmine maksuvõla tagamiseks on

proportsionaalne ja põhjendatud. Arvestades taotluses toodud põhjendusi ning maksumenetluse

ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist

tagava toimingu sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate

meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda

võimatuks. Seega rahuldab kohus maksuhalduri taotluse.

15. Puudutatud isikul on võimalik saavutada täitetoimingute lõpetamine tagatise esitamisega

(MKS § 1361 lg 3). Maksuhaldur on selgitanud, et lõpetab täitetoimingud kui A kannab

deposiiti 23 941,74 eurot või annab asendustagatise valides tagatise liigi vastavalt MKS § 122

loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleb arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks

maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS

§ 122).

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik