2-20-10121/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-10121

Kohtuasi

OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) hagi X vastu

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10. veebruari 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

OÜ

Sillen

Konsultatsioonid

(pankrotis)

(registrikood

10725000),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Kristel Viru

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Anto Kasak

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) määruskaebus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 10. veebruari 2021. a määrus ja saata asi samale

maakohtule menetluse jätkamiseks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) (hageja) esitas 13. juulil 2020 Harju Maakohtule X

(kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 10 420 577 euro 1 sendi

suuruse kahjuhüvitise, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 56 943 eurot 4

senti ning alates hagi esitamisest kuni kahjuhüvitise tasumiseni seadusjärgses määras viivise.

2-20-10121

Hagiavalduse kohaselt kuulutati 13. aprilli 2017. a määrusega välja hageja pankrot ja

pankrotihalduriks nimetati kostja. Hageja pankrotimenetluses toimus 18. oktoobril 2017 nõuete

kaitsmise koosolek, millel pandi kaitsmisele ka OÜ Vangent Assets alljärgnevad nõuded:

-

hageja ja PJV Hiiu Ravikeskus AS-i (pankrotis) 25. aprillil 2012 ja 4. juunil 2012

sõlmitud kokkulepetest tulenev 3 327 822 euro 42 sendi suurune nõue;

-

hageja, T ja PJV Hiiu Ravikeskus AS-i (pankrotis) 4. juunil 2012 sõlmitud

käenduslepingust tulenev 1 923 647 euro suurune nõue;

-

hageja ja SA PJV Hooldusravi 25. juulil 2012 sõlmitud kokkuleppest tulenev 5 169 106

euro 74 sendi suurune nõue.

Kõik need kokkulepped on mõlema lepingupoole nimel allkirjastanud T, kes võttis

kokkulepetega hagejale alusetult kohustusi kokku 10 420 577 euro 1 sendi ulatuses. Neist

4. juuni 2012. a käendusleping ja 25. juuli 2012. a kokkulepe on ka kriminaalasja nr 1-15-5602

menetluse esemeks, milles C süüdistatakse usalduse kuritarvitamisele kaasaaitamises. Kostja ei

esitanud haldurina nõuete kaitsmise koosolekul OÜ Vangent Assets nõuetele vastuväiteid.

Samuti ei esitanud kostja hagi OÜ Vangent Assets nõuete aluseks olevate tehingute tühisuse

tuvastamiseks, nõuete aluseks olevate tehingute tagasivõitmiseks ega kriminaalasjas nr 1-16-

5602 tsiviilhagi C vastu, kelle juhendamisel ja kelle välja töötatud plaani alusel vormistati

nõuete aluseks olevad dokumendid. Eelnevaga rikkus kostja pankrotiseaduse (PankrS) § 55 lg-

tes 1 ja 2, § 101 lg-s 1 ja § 103 lg-s 2 sätestatud halduri kohustusi ning tekitas sellega hagejale

kahju OÜ Vangent Assets nõuete ulatuses. Hageja nõuab kahju hüvitamist PankrS § 63 lg 1

alusel, mis on erinorm PankrS § 35 lg 1 p-de 2 ja 4 suhtes.

Hagejal on vaatamata piiratud tsiviilkohtumenetlusteovõimele õigus esitada kostja vastu kahju

hüvitamise nõue ja kasutada seejuures oma õiguste efektiivseks kaitseks lepingulise esindaja

teenust. Vastupidine tõlgendus oleks vastuolus pankrotiseaduse mõtte ja eesmärgiga.

2. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata või kohustada hagejat andma kostja eeldatavate

menetluskulude katteks tagatist 19 200 eurot.

Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hagi esitatud selleks õigustatud isiku poolt ega hageja

seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hagejale ei tulene pankrotiseadusest õigust esitada

pankrotivaraga seotud hagisid ega osaleda sellistes kohtuasjades menetlusosalisena. Hageja

pankrot piirab tema tsiviilkohtumenetlusteovõimet ja ta ei saa hagi esitada, seda enam, et

vaidlus puudutab pankrotivara. Hagi tuleks jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 või TsMS § 204 lg 1 ja

§ 423 lg 3 alusel läbi vaatamata.

Hageja ei saanud pärast tema pankroti väljakuulutamist sõlmida advokaadibürooga

kliendilepingut ega anda lepingulisele esindajale volitust enda esindamiseks kohtuasjas. Hageja

kaotas pankroti väljakuulutamisega õiguse teha mistahes tehinguid. Samuti ei saanud hageja

ainus juhatuse liige Q, kes on samuti pankrotis ja kelle suhtes kohaldub ärikeeld, anda hageja

nimel volitusi. Ärikeelu kehtivuse ajal ei saa olla juhtorgani liige, mistõttu on hageja juhatus

teovõimetu alates Q pankroti väljakuulutamisest, s.o alates 27. maist 2020. Hagi tuleks seega

jätta läbi vaatamata ka TsMS § 226 lg 2 p 1 ja § 423 lg 3 alusel.

Hagi läbivaatamise korral palub kostja kohustada hagejat andma enda eeldatavate

menetluskulude katteks tagatist.

3. Hageja esitas 12. jaanuaril 2021 taotluse kaasata menetlusse kostjatena B, W ja D.

2-20-10121

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 10. veebruari 2021. a määrusega hagi ja hageja kostjate kaasamise

taotluse läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleneb Tallinna Ringkonnakohtu lahendist

tsiviilasjas nr 2-16-14483, et PankrS § 63 lg 1 on erinorm PankrS § 35 lg 1 p 2 suhtes ning

annab võlgnikule õiguse esitada pankrotihalduri vastu kahju hüvitamise nõude ka juhul, kui

vaidlus puudutab pankrotivara. Samas tuleb hagi jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse

võtmata, kuna hageja ei ole hagi esitanud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset.

PankrS § 63 lg-le 1 rajaneva kahju hüvitamise nõude eelduseks on mh kahju tekkimine hagejale.

Hagist ei nähtu, miks tuleb nõutavat summat käsitada hageja varalise kahjuna olukorras, kus

nõuete üle on vaidlused. Tsiviilasjades nr 2-17-17303 ja 2-17-17304 on jõustunud lahenditega

tunnustatud OÜ Vangent Assets nõudeid 5 169 106 euro 74 sendi ja 3 327 822 euro 42 sendi

ulatuses. Pooleli on veel tsiviilasja menetlus, milles OÜ Vangent Asset taotleb 1 923 647 euro

85 sendi suuruse nõude tunnustamist. Hageja ei ole põhistanud, kuidas mõjutab kostja tegevus

või tegevusetus hageja ja võlausaldajate õigusi ning kuidas oleks pankrotivara olnud suurema

väärtusega. Ainult võlausaldajatel saab olla huvi selle vastu, et nad saaksid oma nõuded

pankrotivara arvel võimalikult suures ulatuses täidetud, ning nad saavad selleks esitada hagi.

Kahju tekitamise faktilised asjaolud on ebatõenäolised, kui need baseeruvad lahendatud või

lahendataval tsiviilasjal. Hagejal ei saa kostja vastu PankrS § 35 lg 1 p 2 ja § 37 lg-t 1 arvestades

olla nõuet ka ühelgi muul lepingulisel ega lepinguvälisel alusel.

Kuivõrd hagi jääb läbi vaatamata, ei lahenda kohus hageja kostjate kaasamise taotlust.

Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.

Määruskaebus

5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, jätkata asja

menetlust ja rahuldada kostjate kaasamise taotluse.

Määruskaebuse väidete kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti TsMS § 423 lg 2 p 2 ja § 371

lg 2 p 2 ning rikkus määruse põhjendamise kohustust. Võlgnikule võib kahju tekkida ka seoses

nõudega, mille üle on toimunud või toimub nõuete tunnustamise vaidlus, kui pankrotihaldur ei

täida selle nõudega seoses enda seadusest tulenevat kohustust. Hageja vara on

10 420 577 euro 1 sendi võrra vähenenud ja vähenemas kostja tegevusetuse tõttu. Kui kostja

oleks teinud õigel ajal toimingu(d), mille tegemata jätmist hageja talle hagis ette heidab

(s.o esitanud nõuetele vastuväited, tühisuse tuvastamise hagi, tagasivõitmise hagi või tsiviilhagi

kriminaalmenetluses), oleks hagejal 10 420 577 euro 1 sendi võrra vähem kohustusi.

Pankrotivara on ka vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab

pankrotimenetluse ajal. See tähendab, et kostja oleks saanud 2012. a-l võetud alusetute ja

ebamõistlike kohustuste võtmise tehingute tühisuse tuvastamise või tagasivõitmise korral

suurendada hageja pankrotivara kuni 10 420 577 euro 1 sendi võrra. Samuti oleks pankrotivara

saanud suurendada C suhtes toimuvas kriminaalasjas tsiviilhagi esitamisega. Hagis esitatud

faktiliste väidete õigsust eeldades ei saa järeldada, et hagejal ei ole kostja vastu kahju

hüvitamise nõuet PankrS § 63 lg 1 alusel. Kui maakohtu arvates oli hagi ebaselge, pidanuks

maakohus andma hagejale võimaluse täpsustada hagi alust või eset.

OÜ Vangent Assets nõuete osaline tunnustamine ei võtnud kostjalt kohustust täita oma seaduses

sätestatud ülesandeid ega välista hagejale kahju tekkimist. Riigikohtu praktika järgi saab tagasi

2-20-10121

võita ka tunnustatud nõuet ning nõude tunnustamine ei takista tagasivõitmise tagajärgede

arvestamist pankrotimenetluses (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-157-16, p 12). Kostja

oleks seega saanud esitada tagasivõitmise hagi ning tehingute tagasivõitmise korral keelduda

OÜ Vangent Assets tunnustatud nõuete täitmisest. Viidatud Riigikohtu lahendis tehtud

järeldused on analoogia alusel kohaldatavad ka pankrotihalduri tehingute tühisuse tuvastamise

hagi esitamise korral.

Maakohus põhjendas kostjate kaasamata jätmist hagi läbi vaatamata jätmisega, mistõttu on

kostjad jäänud alusetult kaasamata.

6. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata, jäädes oma

varasemate seisukohtade juurde.

Maakohus jättis hagi õigesti läbi vaatamata. Hagejal ei ole tsiviilkohtumenetlusteovõimet ja

hageja lepingulisel esindajal ei ole esindusõigust. Maakohus tuvastas õigesti, et hagejal ei ole

kostja vastu nõuet ühelgi lepingulisel ega lepinguvälisel alusel. Nõue on varaline õigus ja selle

realiseerimine on pankrotihalduri ülesanne. Hageja pankrotihaldur on Toomas Saarma ning

üksnes temal on õigus otsustada varaliste vaidluste algatamise üle, sh esitada kostja vastu hagi.

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus TsMS § 667 lg 2

alusel tühistada. Asi tuleb saata samale maakohtule menetluse jätkamiseks.

9. Kolleegium märgib esmalt, et kuigi maakohus on vaidlustatud määruse põhjendustes

ekslikult märkinud, et keeldub TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest, on

maakohus siiski jätnud määruse resolutsiooniga hagi läbi vaatamata ja viidanud määruse

põhjendustes ka TsMS § 423 lg 2 p-le 2. Seega mõistab kolleegium maakohtu määrust selliselt,

et maakohus jättis hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

10. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus ekslikult seisukohale, et hagi tuleb jätta TsMS § 423

lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Hagis esitatud asjaolusid arvestades ei ole välistatud, et kostja on

rikkunud oma kohustusi ja tekitanud sellega hagejale kahju.

10.1. Kolleegium selgitab, et kohus võib TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi jätta hagi läbi vaatamata,

kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele

riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada. Viidatud säte annab kohtule võimaluse jätta õiguslikult perspektiivitu hagi läbi

vaatamata, seejuures on kohtul hagi läbi vaatamata jätmise korral kõrgendatud põhjendamis- ja

kaalumiskohustus ning kohus ei saa hagi läbi vaatamata jätmise üle otsustades hinnata tõendeid

ega lahendada vaidlust sisuliselt (vt nt Riigikohtu 23. oktoobri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-73-15, p 18; 18. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12). Riigikohus

on leidnud, et hageja nõue oleks õiguslikult perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud asjaolude

tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt

Riigikohtu 3. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 12 ja 13. septembri 2017. a

määrus tsiviilasjas nr 2-16-17452, p 11).

2-20-10121

10.2. Praegusel juhul esitas hageja pankrotivõlgnikuna kostja kui halduri vastu hagi, milles

palus mõista kostjalt enda kasuks välja kahjuhüvitise ja viivise.

10.2.1. Haldur, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud süüliselt võlgnikule kahju, peab

selle PankrS § 63 lg 1 järgi hüvitama. Seega saab võlgnik nõuda endale kahju hüvitamist

pankrotihaldurilt, kes on võlgniku vara valitsedes rikkunud oma kohustusi. Seejuures on

Riigikohus leidnud, et võlgnik saab vastava nõude esitada olenemata sellest, et võlgniku vara

valitsemise õigus on PankrS § 35 lg 1 p 2 alusel halduril (vt ka Riigikohtu 4. novembri 2015. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-15, p 20; Tallinna Ringkonnakohtu 5. jaanuari 2017. a määrus

tsiviilasjas nr 2-16-14483, p 10).

Eeltoodut arvestades on võlgnikul PankrS § 63 lg 1 alusel õigus esitada pankrotihalduri vastu

kahju hüvitamise hagi, kui haldur on oma kohustusi rikkunud ja tekitanud sellega süüliselt

võlgnikule kahju.

10.2.2. Praegusel juhul tõi hageja hagis esile, et kostja oleks pidanud hageja pankrotimenetluses

esitama nõuete kaitsmise koosolekul OÜ Vangent Assets nõuetele vastuväite, hagi OÜ Vangent

Assets nõuete aluseks olevate tehingute tühisuse tuvastamiseks, hagi OÜ Vangent Assets

nõuete aluseks olevate tehingute tagasivõitmiseks ja/või tsiviilhagi C vastu kriminaalasjas

nr 1-16-5602, kuid jättis need toiminguid tegemata (rikkus oma kohustusi).

Arvestades pankrotiseaduses sätestatud halduri kohustusi, ei ole välistatud, et neid toiminguid

tegemata jättes rikkus haldur mõnda oma kohustust. Halduri põhikohustused on sätestatud

PankrS §-s 55. Haldur kaitseb kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve, ning tagab

seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse (PankrS § 55 lg 1). Haldur

peab oma kohustusi täitma korralikule ja ausale haldurile omase hoolega ning arvestama kõigi

võlausaldajate ja võlgniku huve, seejuures täidab haldur oma kohustusi isiklikult (PankrS § 55

lg 2). Haldur peab välja selgitama võlausaldajate nõuded, valitsema pankrotivara, korraldama

selle moodustamise ja müügi ning pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamise

(PankrS § 55 lg 3 p 1). Pankrotivaraks on seejuures nii vara, mis oli võlgnikul pankroti

väljakuulutamise ajal, kui ka vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik

omandab pankrotimenetluse ajal (PankrS § 108 lg 2). Seaduses on eraldi sätestatud halduri

kohustus vaielda nõuete kaitsmise koosolekul nõudele vastu, kui selleks on alust (vt ka

PankrS § 103 lg 2 II lause), kuid eelnevalt viidatud sätetest tuleneb haldurile ka kohustus esitada

võlgniku varalise tehingu tühisuse tuvastamise ja tagasivõitmise hagi ning varaline nõue

kolmanda isiku vastu, kui nende esitamiseks on alust. Seejuures peab haldur enne selliste hagide

esitamist hindama ka nende majanduslikku otstarbekust ja esitama hagi üksnes juhul, kui see

on võlausaldajate ja/või võlgniku huvides (vt ka Riigikohtu 10. aprilli 2019. a määrus

tsiviilasjas nr 2-16-18953, p 14.3).

10.2.3. Samuti on hagis esitatud asjaolude õigsust eeldades võimalik, et hagejale on tekkinud

kostja kohustuste rikkumise tulemusel kahju.

Hageja tõi esile, et kui kostja oleks teinud ülal nimetatud toimingud, oleks hageja pankrotivara

olnud suurem. Kolleegium nõustub, et nende toimingute tegemine oleks võinud viia

pankrotivara suurenemiseni, mh läbi selle, et pankrotivara arvel rahuldatakse ainult

põhjendatud nõudeid. Seejuures ei saa väita, et ainult võlausaldajatel on huvi selle vastu, et

pankrotivara oleks võimalikult suur ja selle arvel ei rahuldataks alusetuid nõudeid

(vt nt PankrS § 156 lg-d 1 ja 2, mis näevad ette pärast pankrotivarast väljamaksete tegemist ja

võlausaldajate nõuete täielikku rahuldamist järele jäänud vara tagastamise võlgnikule).

Kolleegium möönab, et kuivõrd tsiviilasjades nr 2-17-17302, 2-17-17303 ja 2-17-17304 on

2-20-10121

toimunud või toimumas vaidlused OÜ Vangent Assets nõuete tunnustamise üle hageja

pankrotimenetluses, ei ole kostja poolt OÜ Vangent Assets nõuetele vastuväite ega OÜ Vangent

Assets nõuete aluseks olevate tehingute tühisuse tuvastamise hagi esitamata jätmine saanud

tõenäoliselt viia hagejale kahju tekkimiseni. Nendes menetlustes osaleb või osales kostja rollis

ka hageja, kes sai neis esitada oma vastuväited OÜ Vangent Assets nõuetele, sh tehingute

tühisuse vastuväite. Küll aga ei välista OÜ Vangent Assets nõuete tunnustamine nõuete aluseks

olevate

tehingute

tagasivõitmist.

Nõuete

kaitsmine

ja

tagasivõitmine

täidavad

pankrotimenetluses erinevaid eesmärke ning kohus ei kontrolli nõude tunnustamise eeldusena

seda, kas nõude aluseks olevat tehingut oleks võimalik tagasi võita. Kui kohus tunnistab

tagasivõitmise korras kehtetuks tehingu, mille teisel poolel oli õigus nõuda võlgnikult

kohustuse täitmist, annab see pankrotihaldurile õiguse keelduda kohustuse täitmisest

pankrotivara arvel. Seda õigust saab pankrotihaldur kasutada ka pankrotimenetluses

tunnustatud nõude täitmisest keeldumiseks, ilma et see kujutaks endast tunnustatud nõude

vaidlustamist PankrS § 105 mõttes. Tagasivõitmise tagajärjel ei ole nõude tunnustamise

saavutanud võlausaldajal õigust saada pankrotivarast väljamakseid, sest võlausaldaja nõude

tunnustamisega seotud õigused lõppevad (vt Riigikohtu 22. veebruari 2017. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-157-16, p-d 12 ja 13). Lisaks ei tähenda OÜ Vangent Assets nõuete

tunnustamine hageja pankrotimenetluses, et hagejal ei saanud olla kahju hüvitamise nõuet C

vastu, kes on hageja väitel isikuks, kelle juhiste alusel allkirjastas väidetavalt hageja endine

juhatuse liige T OÜ Vangent Assets nõuete aluseks olevad dokumendid.

10.3. Eeltoodut arvestades ei ole hagis esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades välistatud,

et kostja on rikkunud oma kohustusi ja tekitanud sellega hagejale kahju. Juhul, kui maakohtu

hinnangul ei ole hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid piisavalt põhistanud, saab maakohus

anda hagejale TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaja hagi täpsustamiseks.

11. Kolleegiumi hinnangul ei ole alust jätta hagi läbi vaatamata ka TsMS § 423 lg 3 ja

TsMS § 226 lg 2 p 1 alusel, s.o põhjusel, et hageja nimel hagi esitanud isikul ei ole

esindusõigust. Äriregistri andmetel on praegu hageja juhatuse liige P, kes saab hageja endise

juhatuse liikme Q poolt vandeadvokaat Kristel Viru volitamise heaks kiita juhul, kui hagejal ei

olnud Q-le kohaldatud ärikeelu tõttu hagi esitamise ajal teovõimet.

12. Arvestades ülaltoodud põhjendusi leiab kolleegium, et maakohtu määrus tuleb tühistada

ning asi tuleb saata samale maakohtule menetluse jätkamiseks. Maakohtul tuleb menetluse

jätkamisel lahendada ka hageja kostjate kaasamise taotlus ja kostja menetluskulude tagatise

taotlus. TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse maakohus,

vastavalt asja läbivaatamise tulemustele.

13. Kuna ringkonnakohus ei jäta hagi läbi vaatamata ega tee TsMS § 427 I lause tähenduses

lahendit, mis võimaldaks esitada Riigikohtule määruskaebuse, ei saa määruse peale

määruskaebust esitada (vt ka Riigikohtu 21. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-7385,

p 13).

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Gea Lepik