2-21-10936/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-10936

Kohtuasi

X hagi OON Logistics OÜ (pankrotis) vastu

võlausaldajate

üldkoosoleku

otsuse

kehtetuks

tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10. detsembri 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OON Logistics OÜ (pankrotis) apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Indrek Naur

Kostja OON Logistics OÜ (pankrotis) (registrikood

12367585), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalju

Hanni

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OON Logistics OÜ (pankrotis) 12. jaanuari 2022. a apellatsioonkaebus Harju

Maakohtu 10. detsembri 2021. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-21-10936 Tallinna

Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud OON Logistics OÜ (pankrotis) kanda. X-l

ei ole apellatsioonimenetluses veel tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-21-10936

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 12. juulil 2021 Harju Maakohtule OON Logistics OÜ (pankrotis) (kostja)

vastu hagi, milles palus tunnistada kehtetuks kostja võlausaldajate 10. juuni 2021. a

üldkoosoleku otsuse, millega loeti, et hageja ei ole nõuet kostja pankrotimenetluses esitanud,

ning lugeda nõude esitatuks.

Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 10. jaanuari 2020. a määrusega välja kostja

pankroti ja nimetas kostja pankrotihalduriks Kalev Mäe (Mägi) (haldur). Samal päeval avaldati

väljaandes Ametlikud Teadaanded pankrotiteade. Hageja saatis 19. detsembril 2020 haldurile

nõudeavalduse enda nõude tunnustamiseks kolmanda järgu nõudena. 21. detsembril 2020 saatis

haldur hagejale puuduste kõrvaldamise e-kirja ja hageja kõrvaldas nimetatud puuduse samal

päeval.

10. juunil 2021 toimus kostja võlausaldajate (nõuete kaitsmise) üldkoosolek, kus loeti hageja

nõue mitteesitatuks, sest hageja on jätnud nõudeavalduses esinenud puudused kõrvaldamata.

Koosoleku protokolli kohaselt saatis haldur hagejale 16. aprillil 2021 e-kirja puuduste

kõrvaldamiseks, s.o ligi neli kuud pärast nõudeavalduse esitamist. Kirjas palus haldur hagejal

kinnitada kirja kättesaamist. Hageja ei ole seda e-kirja kätte saanud ega kinnitanud selle

kättesaamist. Kostja ei ole tõendanud, et hageja sai kirja kätte. Kostja on küll tõendanud, et

e-kiri läks Telia serverist välja, kuid kostja ei ole tõendanud, et hageja sai selle kätte. Kiri ei ole

jõudnud hageja serverisse. E-kirjad võivad nt elektroonilise postkasti maksimaalse mahu

saabumisel jääda saabumata või olla mitteloetavad seoses prügikasti jõudmisega. Haldur ei ole

hagejat hoiatanud, et loeb kirja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 314¹ alusel kolme

tööpäeva möödudes kätte toimetatuks.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Kostja vastuväidete kohaselt saatis haldur hagejale e-kirja hageja avaldatud e-postiaadressile

ning kirja reaalse kättesaamise ja sellega tutvumise riisiko lasub tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 69 lg 2 järgi hagejal. Oluline on see, et avaldus oleks jõudnud saaja mõjusfääri

ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Haldur saatis e-kirja 16. aprillil 2020 kell 15.04

hageja e-postiaadressile XXX. Selle e-postiaadressi vahendusel on hageja ka varem ja hiljem

halduriga ning kohtuga suhelnud. Seega ei ole eluliselt usutav, et hageja ei saa igapäevaselt

kasutatavalt e-postiaadressilt kirju kätte. Hageja ei ole toonud esile, et ta ei saanud sellel e-

postiaadressil kirjadega tutvuda.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 10. detsembri 2021. a otsusega hagi osaliselt. Maakohus rahuldas

hageja nõude võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kuid jättis

rahuldamata hageja nõude, millega hageja palus lugeda nõude esitatuks. Menetluskulud jättis

maakohus poolte enda kanda.

3.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

2-21-10936

-

Harju Maakohus kuulutas 10. jaanuari 2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-12542

välja kostja pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Kalev Mäe, pankrotiteade avaldati

samal päeval väljaandes Ametlikud Teadaanded;

-

hageja esitas pankrotimenetluses 99 228 euro suuruse nõude, millest palus 83 448 euro

suuruse nõude tunnustada tingimuslikult;

-

haldur andis 16. aprilli 2021. a e-kirjas hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks

hiljemalt 10 päeva jooksul alates kirja kättesaamisest (ei määranud kindlaks kuupäeva

puuduste kõrvaldamiseks);

-

hageja ei ole saatnud kinnitust e-kirja kättesaamise kohta;

-

haldur ei ole e-kirjas viidanud sellele, et kättesaamiskinnituse saatmata jätmise korral

võib haldur lugeda e-kirja TsMS § 314¹ alusel kätte toimetatuks;

-

kostja esitas e-kirja kättesaamise kohta teenusepakkuja kirja, milles teenusepakkuja tõi

välja järgmist: „Kontrollisin Teie poolt kontoga KKK 16.04.2021 saadetud e-kirja

liikumist ja saan kinnitada, et kiri liikus Telia serverist välja ja ei ole tagasi lükatud

Google Mail serveri poolt. Telial puudub info, kas kiri jõudis adressaadile XXX. Gmail

ehk Google Mail on Google'i pakutav e-posti (postkasti ja kirjavahetamise) teenus. Teil

tuleb nende poole pöörduda vastava kinnituse saamiseks, et Teie saadetud kiri jõudis

soovitud adressaadini ja kas seal postkastis on kirja vaadatud/loetud“;

-

10. juunil 2021 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul loeti, et hageja nõuet ei ole

esitatud, kuna nõudeavalduses esinenud puudused olid kõrvaldamata.

3.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hagejal pankrotiseaduse (PankrS) § 83 lg 1 järgi

õigus vaidlustada üldkoosoleku otsust ning hagi on esitatud tähtaegselt.

3.3. Hageja nõue üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks tuleb rahuldada, sest haldur

andis hagejale 16. aprillil 2021 puuduste kõrvaldamise tähtaja alates saadetud e-kirja

kättesaamisest ning kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest kohus saaks järeldada, et hageja

kinnitas enne 10. juunil 2021 toimunud võlausaldajate üldkoosolekut e-kirja kättesaamist,

sellest lähtuv tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks oleks möödunud ja nõudeavalduse puudused

oleksid jäänud tähtaegselt kõrvaldamata.

Praegusel juhul ei ole põhjendatud lähtuda sellest, millal võib lugeda e-kirja fiktsiooniga

kättetoimetatuks, sest haldur palus 16. aprilli 2021. a e-kirjas esitada küsitud andmed hiljemalt

10 päeva jooksul alates e-kirja kättesaamisest ning palus hagejal kinnitada kirja kättesaamist,

kuid hageja ei ole kättesaamist kinnitanud. Samuti ei ole haldur hoiatanud e-kirjas hagejat, et

loeb kirja kättetoimetatuks, kui hageja ei kinnita selle kättesaamist.

3.4. Kuna nõudeavalduse puuduste kõrvaldamise tähtpäev ei ole saabunud, tuleb hageja nõue

tema nõude esitatuks lugemiseks jätta rahuldamata.

3.5. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte enda kanda.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega

maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud poolte kanda, ja teha uue otsuse, millega lugeda

vaidlustatud üldkoosoleku otsus kehtivaks. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt asus maakohus vääralt seisukohale, et praegusel

juhul ei ole põhjendatud lähtuda sellest, millal võib lugeda halduri kirja fiktsiooniga

kättetoimetatuks. Maakohtu selline seisukoht muudaks haldurite töö sisuliselt võimatuks ega

2-21-10936

võimaldaks viia läbi efektiivset pankrotimenetlust olukorras, kus võlgniku juhatuse liige ei tee

halduriga koostööd ega vasta e-kirjadele. E-kirja saatmine on efektiivne ja mõistlik viis

menetlusosalistega suhtlemiseks ning e-kirja saab lugeda TsÜS § 69 lg 2 järgi kätte saaduks, st

kehtib õiguslik fiktsioon, mille kohaselt ei pea saaja avaldusest midagi teadma, kuid tal peab

olema mõistlik võimalus sellega tutvuda, st avaldus peab olema saabunud tema mõjusfääri.

Kostja tõendas, et tema e-posti serverist on kiri välja läinud ja seda ei ole tagasi lükatud.

4.2. TsMS § 314¹ kohaldub eelkõige kohtu ja menetlusosaliste vahelisele suhtlusele, mitte

menetlusosaliste ja halduri vahelisele suhtlusele.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia

kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2

sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku

aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

6. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust

menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt

rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab

seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele

apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu 24. aprilli 2013. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses

menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud

tõendeid.

7. Pooled vaidlevad asjas selle üle, kas pankrotivõlgniku võlausaldajate üldkoosoleku otsus on

kooskõlas PankrS § 94 lg-ga 3, st kas hageja jättis oma nõudeavalduses esinenud puudused

tähtaegselt kõrvaldamata. Seejuures on apellatsioonimenetluses peamiseks vaidlusküsimuseks

see, kas hageja sai halduri puuduste kõrvaldamise nõude enne võlausaldajate üldkoosoleku

toimumist kätte või pidanuks maakohus selle lugema kätte saaduks TsÜS § 69 lg 2 alusel.

7.1. Kolleegium selgitab esmalt, et kui nõudeavaldus ei ole nõuetekohaselt vormistatud, annab

haldur PankrS § 94 lg 3 I lause järgi avalduse esitajale vähemalt kümme päeva puuduste

kõrvaldamiseks ning kui puudusi ei kõrvaldata, võis enne 1. veebruari 2021 kehtinud

PankrS § 94 lg 3 III lause järgi võlausaldajate üldkoosolek lugeda, et nõudeavaldust ei ole

esitatud, kuid alates 1. veebruarist 2021 võib seda otsustada kohus. Seega ei saanud

võlausaldajad 10. juuni 2021. a üldkoosolekul lugeda hageja nõuet mitteesitatuks, vaid seda

pidanuks tegema kohus. Samas, ka juhul, kui kohtule oleks vastav avaldus esitatud, ei oleks

kohtul olnud alust lugeda, et hageja ei ole pankrotimenetluses nõudeavaldust esitanud.

7.2. PankrS § 94 lg 3 III lause järgi sai ja saab lugeda, et nõudeavaldust ei ole esitatud juhul,

kui avalduse esitaja ei kõrvalda halduri määratud tähtaja jooksul avalduse puudusi. Puuduste

kõrvaldamiseks peab avalduse esitajal olema aga esmalt võimalus puudustest ja nende

kõrvaldamise nõudest teada saada. Kolleegiumi hinnangul ei ole välistatud, et haldur teatab

avalduse puudustest e-kirja teel, kuid sellisel juhul peab haldur suutma hiljem tõendada, et

avalduse esitaja on tema e-kirja kätte saanud või saab selle lugeda kätte saaduks. Seejuures on

2-21-10936

Riigikohus pidanud võimalikuks kohaldada halduri e-kirja teel saadetud puuduste kõrvaldamise

avalduse tegemisele TsÜS § 69 lg-t 2 (vt Riigikohtu 8. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-8-15, p 13). Samuti võib tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud tahteavalduse

tegemise regulatsioon olla puuduste kõrvaldamise avaldusele analoogia korras kohaldatav

(vt nt Riigikohtu 29. novembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-14714, p 11.1).

7.3. Samas ei saaks kolleegium ka TsÜS § 69 lg 2 II lauset kohaldades ja kostja

apellatsioonkaebuse väidete õigsust eeldades asuda lõppjäreldusena maakohtust erinevale

seisukohale.

Kolleegium selgitab, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb

TsÜS § 69 lg 1 I lause järgi tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks

kättesaamisega, sh eemal viibijale tehtud tahteavaldus loetakse TsÜS § 69 lg 2 järgi kätte

saaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus

sellega tutvuda. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et TsÜS § 69 lg 2 järgi on e-kiri jõudnud

saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse ja tal on mõistlik

võimalus sellega tutvuda. Seejuures saab majandus- ja kutsetegevuses lugeda e-kirja kätte

saaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud

teenusepakkuja serverisse. Samuti on Riigikohus leidnud, et avalduse kättesaamist peab

TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama pool, kes sellele asjaolule tugineb (vt nt Riigikohtu

29. novembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-14714, p 11, 21. detsembri 2007. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-123-07, p 12, 24. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-15, p 18

ja 21. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-07, p 12).

Praegusel juhul tõi kostja esile, et ta andis hagejale 16. aprilli 2021. a e-kirjas tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks hiljemalt kümne päeva jooksul alates halduri e-kirja kättesaamisest. Hageja

väitel ei ole ta halduri 16. aprilli 2021. a e-kirja kätte saanud ja see ei ole jõudnud tema

teenusepakkuja serverisse. Seega pidi kostja tooma esile ja tõendama asjaolud, mis annavad

alust lugeda e-kiri hageja poolt kätte saaduks, st tooma esile ja tõendama, et e-kiri jõudis hageja

serverisse ja hagejal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kostja on küll toonud esile, et

hagejal pidi olema mõistlik võimalus e-kirjaga tutvuda, kuid kostja ei ole väitnud, et e-kiri

jõudis hageja serverisse. Kostja tõi apellatsioonkaebuses esile, et tema enda teenusepakkuja

kinnituse kohaselt on tema e-posti serverist kiri välja läinud ja seda ei ole tagasi lükatud. Neist

asjaoludest ei saa aga kohus kindlalt järeldada, et e-kiri on jõudnud hageja või tema

teenusepakkuja serverisse.

8. Ülal märgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud

väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse

menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.

9. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud

TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale

apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi

tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (420 eurot).

10. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb

selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal

2-21-10936

ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab

teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole

esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Gea Lepik