2-21-17630/4 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 24. jaanuar 2022

Tsiviilasja number

2-21-17630

Tsiviilasi

Valdek

Peili

kinnistamisavaldus

kinnistamisasjas

nr XXXXXXXXXXX

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 22. oktoobri 2021. a

kandemäärus nr XXXXXXXXXXX

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Valdek Peili määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(avaldaja):

Valdek

Peil

(isikukood XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Valdek Peili määruskaebus rahuldamata ja

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 22. oktoobri 2021. a

kandemääruse nr XXXXXXXXXXX muutmata.

2. Jätta menetluskulud Valdek Peili kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MAAKOHTU SEISUKOHT

1. Valdek Peil (avaldaja) esitas 24. septembril 2021. a Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale

kinnistamisavalduse

ebaõige

kande

parandamiseks.

Avaldaja

palus

parandada

kinnistusregistriosa nr XXXXXXX II jakku tehtud kanne.

Avalduse kohaselt ei selgitanud kohtunikuabi 25. veebruaril 2020 välja, et 2. mail 2017

kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusele on lisatud maa ostu-müügileping ja

asjaõigusleping, kuid puudub õigustatud isiku, s.o pärija nõusolek lepingu sõlmimiseks. Ka ei

ole välja selgitatud, et maa erastamislepingu sõlmimiseks kohtuliku hüpoteegiga tagatud maa

hind erastamisel on tasutud pärija poolt ning kinnistusosakonnale on esitatud hüpoteegi

lõpetamiseks vajalikud Willy Schulzi ja avaldaja notariaalselt kinnitatud nõusolekud.

Õigustatud isikud W. Schulz ja avaldaja on ühiselt käsutuse heaks kiitnud, andnud hüpoteegi

kustutamiseks notariaalselt kinnitatud nõusolekud, kuid kinnistusraamatust ei nähtu maa

erastamislepingu kehtivaks muutmist, s.t katastrisse ja kinnistusraamatusse 5. juunil 2017

tehtud kannetel puudub kehtiv alus.

17. märtsil 2020 asjaõiguslepingut sõlmides ei olnud müüjal ja ostjal alust eeldada, et

kohtunikuabi on jätnud kinnistusraamatu seaduse (KRS) § 46 nõude täitmata. Pärast

asjaõiguslepingu sõlmimist müüjal ja ostjal ei ole alust eeldada, et 2. mail 2017

kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusele lisatud maa erastamisleping on samane

kinnistamisavaldusega ja seetõttu on kinnistamisavaldus katastrisse ja kinnistusraamatusse

tehtud kannetele Pärnu Maakohtu 22. augusti 2017. a kohtumääruse kohaselt. Pigem on alust

eeldada, et nimetatud Pärnu Maakohtu määruse nõue on täitmata.

Praegusel juhul ei ole omandiõiguse üleminek üldõigusjärgluse korras kinnistusraamatust

nähtav. Pärnu Maakohtu 22. augusti 2017. a määruse lahend omandiõiguse üleminekuks

vabatahtliku täitmise korras ja samas ka kinnistamiseks ning pärijale õiglase hinna maksmiseks

kohtuliku hüpoteegi nõuete täitmisega ei anna alust eeldada, et hüpoteegi kustutamise eeldused

olid täidetud, kui kinnistusraamatust ei ole nähtav omandiõiguse üleminek üldõigusjärgluse

korras.

2. Kohtunikuabi jättis 22. oktoobri 2021. a kandemäärusega kinnistamisavalduse rahuldamata.

Kinnistu nr XXXXXXX omanikena on II jakku sisse kantud ühisomanikud Mare Peil ja

avaldaja. III ja IV jaos kehtivaid kandeid ei ole. Eelpoolnimetatud kinnistu nr XXXXXXX

omaniku kanne on tehtud jõustunud 7. detsembri 2020. a kohtuotsuse alusel ning on kehtiv.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 596 lg 3 kohaselt kui kohus rahuldab

kandeavalduse täielikult, teeb ta registrisse kande kandemäärust eraldi vormistamata.

Kandemääruseks loetakse sel juhul kande sisu.

25. veebruari 2020. a kinnistusosakonna kandemäärus on tehtud kohtuliku hüpoteegi

kustutamise osas, milleks on nõusoleku andnud ka avaldaja, kohtulik hüpoteek on kinnistult

kustutatud.

Eeltoodust tulenevalt ja vastavalt kinnistusregistriosa nr XXXXXXX kannetele puudub alus

omaniku kande parandamiseks.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Avaldaja esitas kandemääruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna 22. oktoobri 2021. a kandemäärus nr XXXXXXXXXXXXX ning teha asjas

uus määrus, millega rahuldada kinnistamisavaldus, tühistada 5. juunil 2017 tehtud ebaõige

kandemäärus

ja

teha

tagantjärele

uus

määrus

tsiviilseadustiku

üldosa

seaduse

(TsÜS) § 114 lg 2 kohaselt kannete kehtivaks muutmiseks pärija tahte alusel.

Avaldaja palus kinnistamisavalduses kinnistusregistriosa IV jaost 25. veebruaril 2020 tehtud

ebaõige kustutamiskande parandamiseks teha uus määrus II jakku 5. juunil 2017 tehtud kannete

kehtivaks muutmiseks pärija tahte alusel. 5. juunil 2017 tehtud kannetel puudub kehtiv alus

alates 14. septembrist 2017 ja see ei tähenda kehtivate kannete parandamist, vaid kande aluse

tagantjärele kehtivaks muutmist seoses pärija tahte selgumisega ja tema tagantjärele antud

nõusolekuga. Kohtunikuabi ei ole aru saanud 24. septembri 2021 kinnistamisavalduse sisust.

Tallinna Ringkonnakohtu 4. detsembri 2019. a määrusega ei ole kinnistusosakonnale antud

õigust avaldaja poolt 3. detsembril 2018 ja hüpoteegipidaja poolt 11. detsembril 2017 esitatud

kinnistamisavalduste samaaegseks rahuldamiseks. Hüpoteegi kustutamiseks olid eeldused

täidetud 3. detsembril 2018 avaldaja nõusoleku esitamisega, hüpoteegi kustutamise eelduseid

ei selgitatud ringkonnakohtu lahendiga.

Kohtunikuabi ei ole aru saanud hüpoteegikande sisust. Pärnu Maakohtu 22. augusti 2017. a

kandemääruse resolutsiooniga on lahendatud pärandvara omandi küsimus vabatahtlikus

kohtumenetluses. Kohtumenetluse lõpptulemus selgus kinnistusosakonnale 14. septembril

2017, kui pärandihooldaja teatas kinnistamisavaldusega pärija tahte, st, et pärija tahe on

väljendatud kõigi hüpoteegiga tagatud nõuete maksmisega ja maa erastamise hinna tagantjärele

maksmisega hüpoteeginõudena. Kohtunikuabi ei saanud aru, et 25. veebruaril 2020 hüpoteegi

kustutanud kohtunikuabi ei selgitanud välja, et õigustamata isikul puudus eseme käsutamiseks

õigustatud isiku eelnev nõusolek ja ei olnud sõlmitud käsutustehingut. Lepingueelsete

läbirääkimiste käigus on 13. jaanuari 2018. a ja 29. märtsi 2018. a kandemäärustega mõjutatud

müüjat ja ostjat, kui nõuti 7. detsembril 2017 kinnistusraamatusse alusetult kantud kohtuliku

hüpoteegi nõuete kustutamiseks surnud omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekut, s.t rikuti

võlaõigusseaduse (VÕS) § 14 lg 1 ja 2 nõudeid.

25. veebruaril 2020 hüpoteegi kustutanud kohtunikuabi käsitles kinnistusosakonnale varem

11. detsembril 2017 hüpoteegi kustutamiseks esitatud kinnistamisavaldust 13. jaanuari 2018. a

ja 29. märtsi 2018. a kandemäärustega ja jättis kinnistamisavalduse rahuldamata ning

kinnistamisavalduse kohtule lahendamiseks üle andmata. 13. jaanuari 2018. a ja 29. märtsi

2018. a kandemäärustes puudub viide 14. septembril 2017 kinnistusosakonnale esitatud ja

28. septembril 2017 rahuldamata jäetud kinnistamisavalduse kohta. Seega on ilmselge, et

14. septembri 2017. a kinnistamisavaldus on lahendamata ja 25. veebruaril 2020 kohtuliku

hüpoteegi kustutanud kohtunikuabi on rikkunud KRS § 41 lg 2 nõuet.

Avaldaja märkis, et soovib anda ringkonnakohtule suulisi ütlusi, vajadusel esitada täiendavaid

tõendeid.

4. Avaldaja esitas 26. novembril 2021 ringkonnakohtule menetlusdokumendi koos lisadega.

Avaldaja selgitab, et W. Schulz andis avaldajale tagasivõtmatu nõusoleku hüpoteegi

kustutamiseks ning sõlmis võlaõigusliku lepingu pärandaja nimel oleva kinnisasja omandi

üleandmise kohta. W. Schulz oli nõus sõlmima asjaõiguslikku kokkulepet kui hüpoteek on

kustutatud ja tema on kantud omanikuna kinnistusraamatusse. Ta leidis Pärnu Maakohtu

22. augusti 2017. a kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-16-5572, et pärandihooldaja Ivo Mahhovi

poolt pärijaid kahjustava tehingu peatamisega ei ole lõpetatud pärijate õiguste jätkuv

kahjustamine. Omanik leidis, et Pärnu Maakohtu 22. augusti 2017. a määrusega on

pärandvarale seatud kohtulik hüpoteek maa erastamishinna maksmiseks, kuigi tema ei ole

pärandvara hooldajalt maa erastamiseks laenu palunud. Samuti leidis, et kohus ei ole andnud

katastripidajale ja kinnistamiseks pädevale isikule kannete tegemiseks ja pärandvara hooldajale

maa erastamislepingu sõlmimiseks õigust. Omanik-pärija on avaldajale andnud kahel korral

notariaalselt ja apostilliga kinnitatud volitused hüpoteegi kustutamiseks.

Avaldaja palub, et ringkonnakohus kontrolliks, kas kinnistusraamatusse 7. detsembril 2017

tehtud kohtuliku hüpoteegi kanne on õiguspärane kui kõik nõuded olid 13. septembril 2017

välja makstud ning miks I. Mahhov varjab pärija eest, et esitas 14. septembril 2017

kinnistusosakonnale avalduse, mis on 28.septembri 2017 kandemäärusega jäetud rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna määrus muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Ükski määruskaebuses

esitatud väide ei anna alust maakohtu kinnistusosakonna määruse tühistamiseks ega

muutmiseks.

6. Asja materjalidest ning määruskaebusest nähtuvalt soovib avaldaja vaidlustada mitmete

varasemate kannete aluseks olevate tehingute õiguspärasust.

Registrimenetlus on eelkõige formaalne menetlus. Registripidaja saab kontrollida esmajoones

seadusega nõutavate dokumentide olemasolu ja nende vastavust seaduse nõuetele. Seadus

nõuab registripidajalt esitatavate dokumentide seadusega sätestatud vormi- ja sisunõuete

järgmise kontrollimist. Registripidaja õigus kontrollida temale esitatud dokumentide sisulist

kehtivust on piiratud. Seega ei saa kohtunikuabi hinnata registrimenetluses varasemate kannete

aluseks olevate tehingute õiguspärasust ega kehtivust.

Tahteavalduste andmist ja kehtivust, samuti esindusõiguseta isiku poolt tehtud tehinguid saab

vaidlustada seaduses ettenähtud korras. Selliste tehingute vaidlustamiseks tuleb pöörduda

nõudega kohtusse, põhjendades nõuet ning esitades kõiki nõuet tõendavaid tõendeid.

Kinnistusosakond ei ole pädev lahendama õigusvaidlusi.

7. Avaldaja teatas määruskaebuses, et soovib anda kohtule suulisi selgitusi. Ringkonnakohus

jätab taotluse kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata. TsMS § 667 lg 3 kohaselt lahendatakse

määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuse lahendamiseks kohtuistungi korraldamine

vajalik. Avaldaja soovib anda selgitusi kannete aluseks olnud tehingute kohta, millele ei anta

õiguslikku hinnangut registrimenetluses, seega on ka sel põhjusel taotlus põhjendamatu.

8. Menetluskulud jäävad määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 172 lg 2). Menetluses osales

üksnes avaldaja. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

9. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja kinnistamisavaldus ei vasta ka KRS § 34 lg 6 nõuetele,

mistõttu ei ole selle alusel kande tegemine võimalik.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke