1-22-301/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-22-301

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

24. jaanuari 2022 Tallinnas l Kriminaalasja number 1-22-301 (20230200461)

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Tõlk Ines Üprus Kriminaalasi I.Q süüdistatuna KarS § 423

1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Piia Enno Süüdistatav

I.Q – isikukood XXX, elukoht xxx, emakeel xxx keel, kodakondsus xxx, xxx, töökoht X OÜ, xxx, tõkendit ei kohaldatud, varem kriminaalkorras karistamata.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada I.Q KarS §

1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 kuud.

KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et t ei pöörata täitmisele, kui

karistus I.Q ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg

30.07.2020 kuni 01.08.2020, s.o 3 päeva.

Välja mõista I.Q-lt KrMS § 179 lg 1 p ja KrMS § 180 lg 3

alusel sundraha 876 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 196,80 eurot riigituludesse.

Kohustada tasuma sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu I.Q väljamõistetud jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt

89,40 eurot.

Menetluskulud kogusummas 1072,80 eurot tasuda igakuiste maksetena Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS- is. Maksekorraldusel on viitenumber 99922700002882. Selgitusena kohustuslik märkida võib märkida: „I.Q .“ , kriminaalasi 1-22-301, menetluskulud Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e toimiku süsteemi kaudu. - Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses täh nõuded täitemenetluse taegselt tasutud, suunatakse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Kaitsjatasu eurot 32,40 eurot, kaitsja sõidukulu 7,20 jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

I.Q süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varasemalt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning keda on selle eest karistatud 25.03.2020 Põhja prefektuuri poolt Liiklusseadus (LS) § 201 lg 1 järgi (juhtis 25.03.2020) ja 09.06.2020 (juhtis 17.05.2020) LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavate süütegude toimepanemise eest, juhtis tahtlikult uuesti s.o süstemaatiliselt 30.07.2020a kella 17:32 paiku Harjumaal, Tallinna linnas, Laagna teel, Mustakivi tee ja J. Smuuli tee vahel, suunaga J. Smuuli tee poole mootorsõidukit Mercedes Benz Sprinter 316 CDI registreerimismärgiga - xxx omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Seega rikkus I.Q süstemaatiliselt LS § 94 lg 1, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/nõuet.

Sellega pani I.Q toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, see on KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

M

enetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatav I.Q , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud

17.01.2022 kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör I.Q süüdi tunn istamist ja karistamist KarS § 4231 rgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 kuud. jä KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka isiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg 30.07.2020 kuni 01.08.2020, kokku 3 päeva, seega ära kandmata karistuseks vangistus 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. KarS § 73 lg 1 alusel jätta mõistetud tähtajaline vangistus I.Q suhtes täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas asjas koosneb menetluskulu sundrahast ja kaitsjatasust

. Kriminaaltoimikust nähtuvalt saabus I.Q kriminaalasi kokkuleppemenetluses kohtule juba 14.12.2020. Kohus tagastas kriminaalasja prokuratuurile võimalusega sõlmida uus kokkulepe, kuna kohus ei nõustunud kokkuleppes märgitud karistuse kvalifikatsiooni ja lisakaristusega. Uus kokkulepe sõlmiti prokuratuuri venitamise tõttu alles 17.01.2022. Kuivõrd uue kokkuleppe alles 2022. aastal ei ole tingitud sõlmimine I.Q tegevusest, mõis eelmisel aastal . Arvestades tab kohus isikult välja sundraha kehtinud määra järgi eeltoodut, kohus menetluskulud 2, mõistab süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p § 180 lg 3 alusel sundraha 876 eurot

4 alusel kaitsjatasu ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p o 196,80 eurot riigituludesse. sutatud õigusabi eest summas

Kaitsjatasu 32,40 eurot, kaitsja sõidukulu 7,20 eurot jätta riigi kanda.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29.

245 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka märtsil 2015 jõustunud KrMS § lg süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulu Seetõttu peavad prokurör, d. süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS 180 § lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3

12 väljendatud -1-1-2- seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak Kohtunik