2-21-4584/33 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

21.01.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-4584

Tsiviilasi

Saue Vallavalitsuse hagi X vastu valduse

väljaandmise nõudes

Tsiviilasja hind

149,76 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Saue Vallavalitsus (registrikood 77000430,

Harju maakond, Saue vald, Saue linn, Kütise tn 8),

volitatud esindaja Y

Kostja X (isikukood xxxxxxxxxxx, Harju maakond,

xxx, xxx, xxx)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 09.12.2021

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Kohustada Xt andma aadressil xxx, xxx, Saue vald, Harjumaa asuva

sotsiaalruumi valdus üle Saue Vallavalitsusele.

3. Rahuldada X taotlus protokolli parandamiseks ja lugeda 09.12.2021 protokollis

nimed õigeks järgmisel kujul:

A, B ja C.

Menetluskulud

4. Jätta menetluskulud X kanda.

5. Välja mõista Xlt Saue Vallavalitsuse kasuks menetluskulud, so riigilõiv 75 eurot.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Saue Vallavalitsus (hageja) ja X (kostja) sõlmisid 02.07.2012 üürilepingu, mille alusel

hageja andis kostja kasutusse eluruumi aadressil xxx, xxx, Saue vald, Harju Maakond.

2(4)

Üürileping oli tähtajaline. Tähtaega pikendati korduvalt ja viimase kokkuleppe järgi lõppes

üürileping 31.03.2016, sest hageja keeldus võlgnevuse tõttu lepingut pikendamast. Kostja

pole üürieset pärast lepingu lõppemist vabastanud. Kostja jätkas üürieseme kasutamist ega

vabastanud üürieset, kuigi hageja seda nõudis. Kuna hageja võimaldas kostjal eluruumis

edasi elada, leidis hageja, et üürileping on õiguslikult pikenenud. Hageja andis 22.01.2021

kostjale viimase tähtaja tasuda tekkinud võlgnevus hiljemalt 2021. aasta veebruari lõpuks

ning hoiatas, et kui võlgnevus pole tasutud, loeb hageja lepingu lõppenuks. Kostja võlga ei

tasunud. Kostja keeldub üürieset vabastamast.

2. Kostja ei ole üüriarveid ja kommunaalkulusid tasunud alates 2016. aastast. Hageja suudab

tõendada üürivõlga vähemalt summas 449,28 eurot. Tasumata kõrvalkulud on 1687,98 eurot.

3. Hageja palub kohtul kohustada kostjat andma aadressil xxx, xxx, Saue vald, Harjumaa

asuva sotsiaalruumi valdus üle hagejale.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja vastas 29.04.2021 e-kirjaga, et hagis esineb arusaamatusi ning kostja ei keeldu

üürieset vabastamast, kuid pole veel sobivat asenduskohta leidnud. Kostja vaidles vastu üüri

tõstmisele ja kommunaalkuludele, mida ei arvestata tarbimispõhiselt. Samuti leidis kostja, et

üüritasu tõstmine remonti vajava hoone eest on ebaõiglane. Kostja põhjendas võlgnevust

terviseprobleemidega ja välja maksmata töötasuga.

5. Kostja teatas 20.01.2022 e-kirjaga, et ta on valmis valduse vabastama.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus rahuldab hagi.

7. Kohus täitis 23.08.2021 määrusega selgituskohustuse ning selgitas vaidlusele kohalduvat

õigust ja tõendamiskoormist (tl 84-85).

8. Hageja nõude õiguslik alus on asjaõigusseadus (AÕS) § 80 lg 1. Omanikul on nõudeõigus

igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab (AÕS § 80 lg 1). Hageja esitas kostja

vastu sotsiaaleluruumi valduse välja andmise nõude. Seetõttu peab hageja nõude alusena

tõendama, et eluruum kuulub hagejale, kostja valdab eluruumi ja kostjal puudub õiguslik alus

eluruumi vallata.

9. Hageja esitas omandi tõendamiseks kinnistusraamatu väljavõtte (tl 66-67). Hageja

põhistas valduse õigusliku aluse puudumist varasemalt valduse õiguslikuks aluseks olnud

üürilepingu lõppemisega. Kostja on kohtule saadetud e-kirjaga omaks võtnud asjaolu, et ta

elab jätkuvalt aadressil xxx, xxx. Seetõttu pole nimetatud asjaolu vaja tõendada.

10. Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule)

kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri) (VÕS

§ 271). Esitatud asjaoludel vastab poolte vahel olnud leping üürilepingu tunnustele.

11. Kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et

üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele

lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet (VÕS § 310 lg 1 ls 1). Esitatud

asjaoludel oli üürilepingu pikendamise tulemusel viimane kirjalikult kokku lepitud tähtaeg

31.03.2016, pärast mida jätkas kostja eluruumi kasutamist ja hageja võimaldas seda. Hageja

leidis, et seeläbi muutus leping tähtajatuks. Kohus nõustub hageja õigusliku väitega.

12. Tähtajatu üürilepingu võivad nii üürnik kui üürileandja üles öelda järgides seaduses

sätestatut (VÕS § 309 lg 1 ls 2). Üürileandja võib üürilepingu üles öelda, kui üürnik on

viivituses kahel järjestikusel maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või

nende olulise osa maksmisega või võlgnetav üür ületab kahe kuu eest maksmisele kuuluvat

3(4)

üüri (VÕS § 316 lg 1 p 1 ja p 2). Kostja ei tasunud üüri ega kommunaalkulusid alates

2016. aastast, sh ei tasunud kostja üüri algses lepingus kokku lepitud summas 12,48 eurot,

kui jätta arvestamata üüritasu tõstmine. Kostja võlgnevus lepingu ülesütlemise hetkeks oli

vähemalt 2000,00 eurot, mis ületab enam kui kahekordselt nii algset kui ka hiljem tõusnud

igakuist

üürisummat.

Hageja

esitas

nimetatud

asjaolude

tõendamiseks

raamatupidamisväljavõtte (tl 62-65).

13. Üürileandja võib üürilepingu võlgnevuse tõttu üles öelda, kui ta on andnud üürnikule

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14-päevase täiendava tähtaja,

hoiatades, et antud tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb ta lepingu üles

(VÕS § 316 lg 3). Hageja on tõendanud, et poolte vahel sõlmitud üürileping lõppes

28.02.2021. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja Saue vallas, xxx asuva eluruumi

vabastamiseks kuni 11.03.2021. Hageja on üürilepingu ülesütlemise avalduse esitamise,

täiendava tähtaja andmise ja avalduse kostja poolt kättesaamise kohta esitanud tõenditena

poolte vahelise e-kirjavahetuse (tl 19-29).

14. Kohus leiab, et hageja on esitanud nõude lahendamiseks vajalikud asjaolud ja neid

asjaolusid tõendavad dokumendid. Hagi rahuldamata jätmiseks peab kostja tõendama, et

tasus võla hiljemalt 28.02.2021. Kostja enda tõendamiskoormist täitnud ei ole ning ei ole

tõendanud võla tasumist. Ülejäänud kostja poolt kohtule adresseeritud e-kirjades nimetatud

asjaolud ei anna alust jätta hagi rahuldamata.

15. Seega on tuvastamist leidnud, et kostja valdab ilma õigusliku aluseta hagejale kuuluvat

eluruumi. Vastavalt rikub kostja hageja omandiõigust. Kostja esile toodud asjaolud ei anna

kostjale õigust hagejale kuuluvat kinnisasja vallata. Kohtule ei ole teada, et kostja oleks

käesolevaks ajaks valduse vabastanud.

16. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagiavaldus rahuldada.

Protokolli parandamine

17. Kohus lahendab kostja menetlusliku taotluse protokolli parandamiseks. Kostja leidis, et

kohus on kirjutanud protokollis nimed valesti ja palub kirjutada nimed õigesti järgnevalt: A,

B ja C. Hageja märgib, et taotluses toodud nimed on korrektsed ja hageja ei ole protokolli

parandamise vastu.

18. Menetlusosalisel on õigus esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva

jooksul, alates protokolli allkirjastamisest (TsMS § 53 lg 2). Parandused, millega kohus

nõustub, kantakse protokolli (TsMS § 53 lg 4 ls 1). Kohus peab kostja taotlust protokolli

parandamiseks põhjendatuks ja rahuldab taotluse. Kohus loeb 09.12.2021 protokollis nimed

õigeks järgmisel kujul: A, B ja C.

MENETLUSKULUD

19. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Seega

kannab kohtuasja kaotanud pool vastaspoole menetluskulud. Kohus rahuldab hagi ja jätab

menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

20. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

21. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on hageja tasunud 25.03.2021 hagilt riigilõivu 75 eurot.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 75 eurot.

4(4)

22. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik