2-21-18565/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. jaanuar 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-21-18565

Tsiviilasi

Swedbank AS hagi O.A. vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

8406 eurot 65 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Swedbank AS; registrikood 10060701; asukoht

Liivalaia tn 8, Tallinn, 15040, Harju maakond.

Hageja esindaja: K.R.

e-post XXX

Kostja: O.A, isikukood XXX, elukoht XXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Swedbank AS hagi O.A. vastu võla

väljamõistmiseks.

2. Mõista O.A. (A.) Swedbank AS kasuks laenulepingu nr XXX alusel välja:

2.1. 139 eurot 78 senti (sh põhivõlg 70 eurot 89 senti, intress 59 eurot 20 senti ja viivis

alates 31. jaanuarist 2020 kuni 24. novembrini 2021 summas 9 eurot 69 senti);

2.2. viivis põhivõlalt 70 eurolt 89 sendilt alates 25. novembrist 2021 kuni põhivõla 70 euro

89 sendi tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Mõista O.A. (A.) Swedbank AS kasuks laenulepingu nr XXX alusel välja:

3.1. 2315 eurot 64 senti (sh põhivõlg 1674 eurot 67 senti, intress 106 eurot 22 senti ja viivis

alates 31. jaanuarist 2020 kuni 24. novembrini 2021 summas 534 eurot 75 senti);

3.2. viivis põhivõlalt 1674 eurolt 67 sendilt alates 25. novembrist 2021 kuni põhivõla

1674 euro 67 sendi tasumiseni määras 20% aastas.

4. Mõista O.A. (A.) Swedbank AS kasuks eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi

kasutamise lepingu nr XXX alusel välja:

4.1. 2400 eurot 31 senti (sealhulgas põhivõlg 1999 eurot 23 senti, intress 109 eurot 89 senti,

kindlustusmaksed 36 eurot ja viivis alates 21. aprillist 2020 kuni 24. novembrini 2021

summas 255 eurot 19 senti);

4.2. viivis põhivõlalt 1999 eurolt 23 sendilt alates 25. novembrist 2021 kuni põhivõla

1999 euro 23 sendi tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

5. Jätta Swedbank AS hagi O.A. vastu rahuldamata osas, milles Swedbank AS palub mõista

O.A. Swedbank AS kasuks välja:

5.1. laenulepingust nr XXX tuleneva põhivõla suuremas summas kui 70 eurot 89 senti,

viivise alates 31. jaanuarist 2020 kuni 24. novembrini 2021 suuremas summas kui 9

eurot 69 senti ja viivise suuremalt põhivõlalt kui 70 eurolt 89 sendilt alates

25. novembrist 2021 kuni põhivõla tasumiseni suuremas määras kui võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;

5.2. laenulepingust nr XXX tuleneva viivise alates 31. jaanuarist 2020 kuni 24. novembrini

2021 suuremas summas kui 534 eurot 75 senti;

5.3. eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr XXX tuleneva

viivise alates 21. aprillist 2020 kuni 24. novembrini 2021 suuremas summas kui 255

eurot 19 senti.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada otsus pooltele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Jätta riigilõivust 425 eurot O.A. kanda ja ülejäänud osa Swedbank AS kanda. Jätta

ülejäänud menetluskuludest 64% O.A. kanda ja 36% Swedbank AS kanda.

9. Mõista O.A. (A.) Swedbank AS kasuks välja menetluskulu 425 eurot.

10. Mõista O.A. (A.) Swedbank AS kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

11. Määrata kindlaks, et O.A. l ei ole hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja esitamise eest tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 19 järgi tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. Swedbank AS (hageja) esitas 25. novembril 2021 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi

O.A. (kostja) vastu võla väljamõistmiseks.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja:

• laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus kokku 2914 eurot 18 senti, millest põhiosa

on 2428 eurot 73 senti, intress 59 eurot 20 senti ja viivis 426 eurot 25 senti, ning viivis

põhinõudelt (2428 eurolt 73 sendilt) alates 25. novembrist 2021 kuni põhinõude

täitmiseni 11% aastas;

• laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus kokku 2329 eurot 24 senti, millest põhiosa

on 1674 eurot 67 senti, intress 106 eurot 22 senti ja viivis 548 eurot 35 senti, ning viivis

põhinõudelt (1674 eurolt 67 sendilt) alates 25. novembrist 2021 kuni põhinõude

täitmiseni 20% aastas;

• eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr XXX tulenev

võlgnevus kokku 2401 eurot 20 senti, millest põhiosa on 1999 eurot 23 senti, intress

109 eurot 89 senti, kindlustusvõlgnevus 36 eurot ja viivis 256 eurot 8 senti, ning viivis

alates 25. novembrist 2021 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX. Hageja

andis kostjale lepingu nr XXX alusel laenu 5200 eurot. Intress oli 11% aastas. Kostja kohustus

laenusumma tagastama hiljemalt 16. novembril 2021. Lepingule nr XXX sõlmiti

XX.XX.XXXX ja XX.XX.XXXX lisad. Viimati sõlmitud lepingu lisas leppisid pooled kokku

kehtestada leping nr XXX uues sõnastuses. Lepingu nr XXX lisa kohaselt oli kasutuses olev

laenusumma 2630 eurot 25 senti intressimääraga 11% aastas. Laenusumma tagastamise

lõpptähtpäev on 28. veebruar 2022.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX. Hageja

andis lepingu nr XXX alusel kostjale laenu 3000 eurot. Intress oli 20% aastas. Laenusumma

tagastamise lõpptähtpäev oli 16. jaanuar 2022. Lepingule nr XXX sõlmiti XX.XX.XXXX ja

XX.XX.XXXX lisad. Viimati sõlmitud lisaga leppisid pooled kokku kehtestada leping nr XXX

uues sõnastuses. Lisa kohaselt oli kasutuses olev laenusumma 1776 eurot 46 senti, intress 20%

aastas ja laenusumma tagastamise lõpptähtpäev 30. aprill 2022.

Kostja kohustus lepingute nr XXX ja XXX kohaselt tagama igakuiselt tasumisele kuuluva

summa olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks lepingujärgseid makseid debiteerida.

Kostja kohustus iga kuu tasuma intressi hagejale tagasi maksmata laenusummalt lepingus

fikseeritud intressimäära alusel. Kostja kohustus tagama, et arvelduskontol oleks intressi

tasumiseks piisav summa.

Hagejal on tüüptingimuste p 11.1.4. järgi õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste

ja teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest laenusaajale kirjalikult, kui

laenusaaja ei täitnud kohaselt teistest pangaga ja/või panga konsolideerimisgruppi kuuluvate

tütarettevõtja(te)ga sõlmitud lepingutest tulenevaid varalisi kohustusi. Hagejal on

tüüptingimuste p 11.1.1. järgi õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste

lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest laenusaajale kirjalikult, ka juhul,

kui laenusaaja oli täielikult või osaliselt hiljaks jäänud kolme järjestikuse laenusumma

tagasimaksega ega tasunud võlgnevust kahe nädala jooksul pärast pangalt vastavasisulise

nõude saamist.

Kuna kostja ei täitnud lepingutest nr XXX ja XXX ja teistest sõlmitud lepingutest tulenevaid

kohustusi ning jättis graafikujärgsed maksed tähtaegselt tasumata, saatis hageja 3. aprillil 2020

kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava

tähtaja võlgnevuste tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuste

tasumata jätmise korral loeb hageja lepingud ühepoolselt ülesöelduks. Kostja ei täitnud

lepingutest tulenevaid kohustusi täiendava tähtaja jooksul. Hageja luges sellest tulenevalt

lepingud nr XXX ja XXX ülesöelduks 21. aprillil 2020, mille tulemusena muutus kogu nõue

sissenõutavaks.

Kostjal tekkis lepingu nr XXX alusel põhivõlg alates 31. märtsist 2020. Lepingu nr XXX

ülesütlemise ajaks oli põhivõlg 70 eurot 89 senti. Lepingu nr XXX ülesütlemise tulemusena

muutus sissenõutavaks ka kogu tagastamata laenujääk 2357 eurot 84 senti. Lepingust nr XXX

tulenev põhivõlg on hagi esitamise seisuga 2428 eurot 73 senti. Kostjal on lepingu nr XXX

alusel tasumata intress alates 29. veebruarist 2020 kuni lepingu ülesütlemiseni 59 eurot 20

senti.

Lepingu nr XXX alusel tekkis põhivõlg alates 31. märtsist 2020. Lepingu nr XXX

ülesütlemise ajaks oli põhivõlg 51 eurot 33 senti. Lepingu nr XXX ülesütlemise tulemusena

muutus sissenõutavaks kogu tagastamata laenujääk 1623 eurot 34 senti. Lepingust nr XXX

tulenev põhivõlg on seega 1674 eurot 67 senti. Kostjal on lepingu nr XXX alusel tasumata

intress alates 31. jaanuarist 2020 kuni lepingu ülesütlemiseni 106 eurot 22 senti.

Hagejal on tüüptingimuste p 8.1 järgi õigus juhul, kui arvelduskontol ei olnud laenusumma

tasumise tähtpäeval piisavalt raha tasumisele kuuluva summa maksmiseks, alustada viivise

arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates hageja

hinnakirjas toodud määra alusel. Hinnakirja järgi on hagejal pärast lepingu ülesütlemist õigus

nõuda kostjalt viivist lepingujärgses intressimääras.

Hageja arvestab lepingust nr XXX tulenevat viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 31. jaanuarist 2020 summalt 88 eurot 32 senti, 4. veebruarist 2020 – 7.

veebruarini 2020 summalt 73 eurot 74 senti, alates 29. veebruarist 2020 – 6. märtsini 2020

summalt 91 eurot 74 senti, alates 31. märtsist 2020 summalt 91 eurot 11 senti, alates

2. aprillist 2020 summalt 82 eurot 9 senti, alates 9. aprillist 2020 summalt 73 eurot 59 senti,

alates 16. aprillist 2020 summalt 70 eurot 89 senti ning alates 21. aprillist 2020 summalt

2428 eurot 73 senti määras 11% aastas. Viivise võlg on 24. novembri 2021 seisuga 426 eurot

25 senti.

Hageja arvestab lepingust nr XXX tulenevat viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 31. jaanuarist 2020 – 7. veebruarini 2020 summalt 49 eurot 47 senti, alates 29.

veebruarist 2020 – 6. märtsini 2020 summalt 52 eurot 32 senti, alates 31. märtsist 2020

summalt 51 eurot 33 senti ning alates 21. aprillist 2020 summalt 1674 eurot 67 senti 20%

aastas. Viivise võlg on 24. novembri 2021 seisuga 548 eurot 35 senti.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 5. veebruaril 2017 eraisiku vaba

tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu XXX, mille alusel hageja andis kostja

kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 2000 eurot. Intress oli 20% aastas.

Hageja krediteeris lepingu XXX punkti 6.1 kohaselt krediidilimiidi arvelt tehtud toiminguid

alates toimingu tegemise päevast kuni kasutatud krediidilimiidi tagastamise või lepingu

lõppemiseni. Kostja kohustus lepingu XXX punkti 6.3 järgi maksma hagejale intressi

kasutatud krediidilimiidi eest ja hinnakirjas toodud tasusid, viiviseid ja trahve. Hageja arvestas

lepingu XXX p 6.6 järgi kasutatud krediidilimiidi eest intressi igapäevaselt. Hageja debiteeris

intressi arvelduskontolt igakuiselt maksepäeval, so iga kuu 14. kuupäeval. Kostja kohustus

tagama tasumisele kuuluvate summade olemasolu oma arvelduskontol (lepingu XXX p-d 6.8

ja 6.9). Krediitkaardi kindlustuse poliisi nr XXX punkti 1 kohaselt debiteeris hageja

maksepäeval poliisil märgitud arvelduskontot kindlustusmakse ulatuses. Kostja kohustus

tagama maksepäeval kindlustusmakse ulatuses vaba raha olemasolu poliisil märgitud

arvelduskontol.

Hagejal on lepingu nr XXX tingimuste punkti 12.4 kohaselt õigus leping mõjuval põhjusel

kohe üles öelda. Mõjuv põhjus on üldtingimuste punkt 9.2.9 järgi see, kui klient on jätnud

täitmata oma kohustuse, mis tuleneb panga grupiga sõlmitud mis tahes lepingust, ning see

asjaolu annab pangale mõistliku põhjuse eeldada, et klient ei täida ka edaspidi oma kohustusi,

mis lepingust tulenevad. Kuna kostja ei täitnud kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevaid

kohustusi, saatis hageja 3. aprillil 2020 kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võla

suuruse ja andis täiendava tähtaja selle tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat, et täiendavaks

tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks.

Kostja ei täitnud lepingust nr XXX tulenevaid kohustusi. Hageja ütles lepingu nr XXX 21.

aprillil 2020 üles, mille tulemusena muutus nõue sissenõutavaks.

Lepingust nr XXX tulenev võlg on 25. novembri 2021 seisuga 2401 eurot 20 senti. Kostja

kasutuses on krediidilimiit 1999 eurot 49 senti. Kostjal on tasumata intressimaksed alates 14.

veebruarist 2020 kuni lepingu ülesütlemiseni 21. aprillil 2020 kokku 109 eurot 89 senti. Kostjal

on tasumata kindlustusmaksed alates 14. veebruarist 2020 kuni lepingu ülesütlemiseni 21.

aprillil 2020 kokku 36 eurot.

Kostja kohustus lepingu nr XXX kohaselt maksma juhul, kui lepingu lõppemise päeval ei

olnud kontol, limiidikontol või muudel arvelduskontodel kasutatud krediidilimiidi summat,

tekkinud võlgnevuselt hageja hinnakirja kohaselt viivist kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.

Hageja hinnakirjajärgne viivisemäär on EKP intress + 8% aastas. Hageja arvestab lepingu nr

XXX alusel viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21. aprillist 2020

summalt 1999 eurot 49 senti. Viivise võlg on 24. novembri 2021 seisuga 256 eurot 8 senti.

2. Tartu Maakohus võttis 26. novembril 2021 hagi menetlusse ja andis kostjale vastamiseks

tähtaja. Tartu Maakohtu 26. novembri 2021 määrus ja hagiavaldus koos lisadega toimetati

kostjale isiklikult allkirja vastu kätte 18. detsembril 2021.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 407 lg 1 järgi hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale isiklikult allkirja vastu kätte

18. detsembril 2021. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei

vastanud tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kirjaliku vastuse kohtu poolt antud tähtajaks

esitamata jätmise korral on kohtul hageja nõusolekul või taotlusel õigus hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hageja on

nõus tagaseljaotsuse tegemisega. Kohus lahendab TsMS § 407 lg 1 ja 5 alusel asja

tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jätab kohus hagi TsMS § 407 lg 6 alusel

rahuldamata.

4. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX ja

XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX . Hageja andis kostjale lepingu nr XXX alusel laenu

5200 eurot. Intress oli 11% aastas. Lepingule nr XXX sõlmiti XX.XX.XXXX ja

XX.XX.XXXX lisad. Pooled leppisid viimati sõlmitud lepingu nr XXX lisas kokku, et

kasutuses olev laenusumma on 2630 eurot 25 senti, intress 11% aastas ja laenu tagastamise

tähtaeg 28. veebruar 2022. Hageja andis lepingu nr XXX alusel kostjale laenu 3000 eurot.

Intress oli 20% aastas. Lepingule nr XXX sõlmiti XX.XX.XXXX ja XX.XX.XXXX lisad.

Pooled leppisid viimati sõlmitud lepingu nr XXX lisas kokku, et laenusumma on 1776 eurot

46 senti, intress 20% aastas ja laenu tagastamise tähtaeg 30. aprill 2022. Hageja ja kostja vahel

sõlmitud laenulepingud nr XXX ja nr XXX on eeltoodust tulenevalt VÕS § 402 lg 1

tähenduses tarbijakrediidilepingud.

5. Hagiavalduse kohaselt on hagejal tüüptingimuste p 11.1.4. järgi õigus leping nr XXX üles

öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist,

teatades sellest laenusaajale kirjalikult, kui laenusaaja ei täitnud kohaselt teistest pangaga

ja/või panga konsolideerimisgruppi kuuluvate tütarettevõtja(te)ga sõlmitud lepingutest

tulenevaid varalisi kohustusi. VÕS § 416 lg 1 näeb aga ette, et krediidiandja võib osadena

tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes

juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava

tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 416 lg

sätestab

seega,

et

krediidiandja

võib

osadena

tagastatava

krediidi

puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme sellest lepingust, mida tahetakse üles öelda,

tuleneva üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult

vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et

ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu

võla tasumist. VÕS § 416 lg 1 ei näe ette võimalust öelda tarbijakrediidileping üles seetõttu,

et tarbijal on tekkinud krediidiandja ees võlgnevus mõnest muust krediidiandja ja tarbija vahel

sõlmitud tarbijakrediidilepingust. Tüüptingimus, mis võimaldab öelda tarbijakrediidilepingu

üles muuhulgas juhul, kui tarbija ei ole täitnud kohaselt teistest hagejaga ja/või hagejaga

konsolideerimisgruppi kuuluvate tütarettevõtja(te)ga sõlmitud lepingutest tulenevaid varalisi

kohustusi, kaldub VÕS § 416 lõikes 1 sätestatust seega tarbija kahjuks kõrvale. Tegemist on

seetõttu VÕS § 421 alusel tühise tüüptingimusega.

Leping nr XXX saab olla seega üles öeldud juhul, kui on täidetud VÕS § 416 lõikes 1

sätestatud tarbijakrediidilepingute ülesütlemise eeldused ning kui lepingu ülesütlemise kohta

on edastatud kostjale lepingu ülesütlemise tahteavaldus.

5.1. Hagiavalduse kohaselt kohustus kostja lepingu nr XXX kohaselt tagama igakuiselt

tasumisele kuuluva summa olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks lepingujärgseid

makseid debiteerida. Hagiavalduses märgitud viivise arvestusest nähtub, et kostja hilines

lepingust nr XXX tulenevate jaanuari ja veebruari 2020 põhiosamaksete tasumisega, kuid

maksis need siiski järgneval kuul ära. Kostjal tekkis lepingu nr XXX alusel põhivõlg seega

alates 31. märtsist 2020. Kostjal on lepingu nr XXX alusel tasumata intressimaksed alates

29. veebruarist 2020. Kostja oli 3. aprillil 2020, so ajal, mil hageja saatis kostjale lepingu

nr XXX ülesütlemise teatise, võlgnevuses lepingust nr XXX tuleneva märtsi 2020 laenu

põhiosamaksega ning veebruari ja märtsi 2020 intressi maksetega. Hagiavalduses väljatoodud

asjaolude kohaselt oli kostja lepingu nr XXX ülesütlemise hoiatuse saatmise ajal seega

võlgnevuses lepingust nr XXX tuleneva kahe järjestikuse osamaksega. Leping nr XXX ei ole

seega VÕS § 416 lõikes 1 sätestatud tarbijakrediidilepingute ülesütlemise eelduseid järgides

üles öeldud. Kuna lepingu nr XXX ülesütlemise eeldused ei ole täidetud, ei saa lugeda lepingut

nr XXX üles öelduks. Kuna leping nr XXX ei ole üles öeldud, ei vabanenud pooled VÕS §

195 lg 2 alusel lepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmisest ning lepingust nr XXX

tulenev põhiosamaksete tasumise kohustus ei muutunud VÕS § 416 lg 3, § 196 lg 4 ja § 189

lg 1 alusel ülesütlemise tõttu sissenõutavaks.

6. Hagiavalduse kohaselt jättis kostja alates 31. märtsist 2020 kuni 21. aprillini 2020 tasumata

lepingust nr XXX tulenevad laenu osamaksed 70 eurot 89 senti. Kostjal on alates

29. veebruarist 2020 kuni 21. aprillini 2020 tasumata ka lepingust nr XXX tulenevad

intressimaksed 59 eurot 20 senti. Need nõuded on lepingu nr XXX ja VÕS § 108 lg 1 alusel

õiguslikult põhjendatud. Need tuleb TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega rahuldada.

6.1. Hagiavalduse kohaselt viivitas kostja järgnevate lepingust nr XXX tulenevate

põhiosamaksete tasumisega: põhiosamakse 88 eurot 32 senti alates 31. jaanuarist 2020 kuni

3. veebruarini 2020, põhiosamakse 73 eurot 74 senti alates 4. veebruarist 2020 kuni

7. veebruarini 2020, põhiosamakse 91 eurot 74 senti alates 29. veebruarist 2020 kuni

6. märtsini 2020, põhiosamakse 91 eurot 11 senti alates 31. märtsist 2020 kuni 1. aprillini 2020,

põhiosamakse 82 eurot 9 senti alates 2. aprillist 2020 kuni 8. aprillini 2020, põhiosamakse

73 eurot 59 senti alates 9. aprillist 2020 kuni 15. aprillini 2020, põhiosamakse 70 eurot 89 senti

alates 16. aprillist 2020 kuni 20. aprillini 2020. Hageja viivisenõue tuleb nimetatud summadelt

ja nimetatud ajavahemike eest lepingu XXX ja VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldada kokku

summas 64 senti. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja ja kostja oleksid leppinud kokku, et hageja

võib nõuda kostjalt lepingu nr XXX kehtivuse ajal lepingust nr XXX tulenevate kohustuste

täitmisega viivitamise eest viivist suuremas ulatuses kui VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses

sätestatud seadusjärgses määras. Lepingu nr XXX tuleneva põhiosamakse 70 euro 89 sendi

tasumisega viivitamise eest tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel seega

mõista välja viivis alates 21. aprillist 2020 kuni 24. novembrini 2021 summas 9 eurot 5 senti

ning alates 25. novembrist 2021 kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

6.2. Hageja tugineb hagiavalduses sellele, et lepingust nr XXX tulenev põhinõue muutus

summas 2357 eurot 84 senti sissenõutavaks lepingu nr XXX ülesütlemisega. Kohus on asja

menetlemisel TsMS § 5 lg 1 järgi seotud hageja poolt hagiavalduses väljatoodud asjaoludega.

Kohus ei saa TsMS §-st 376 tulenevalt muuta ega täiendada hageja nõude aluseks olevaid

asjaolusid lähtuvalt hageja nõude põhjendatusest. Olukorras, kus hagiavalduses on asjaolud

selgelt välja toodud, ei ole kohtul kohustust hagejale selgitada, et hagiavalduses märgitud

asjaoludel ei ole hageja nõude rahuldamine osaliselt õiguslikult põhjendatud, kuid kui hageja

esitaks teistsuguse nõude teistsugudel asjaoludel (nt tugineks lepingust nr XXX tulenevate

osamaksete sissenõutavaks muutumisele osamakse tasumise tähtaja möödumise tõttu), oleks

võimalik seda nõuet rahuldada. Seda eriti olukorras, kus hageja on olnud nõus tagaseljaotsuse

tegemisega. Kohus on asja lahendamisel seega seotud hageja väitega, et lepingust nr XXX

tulenev põhinõue muutus summas 2357 eurot 84 senti sissenõutavaks lepingu nr XXX

ülesütlemisega, ega saa omal algatusel hakata hagi alust muutma ja tuvastama iga osamakse

suurust ja sissenõutavaks muutumise asjaolusid.

Kohus tuvastas ülal, et lepingust nr XXX tulenev põhiosamaksete tasumise kohustus ei

muutunud VÕS § 416 lg 3, § 196 lg 4 ja § 189 lg 1 alusel ülesütlemise tõttu 21. aprillil 2020

summas 2357 eurot 84 senti sissenõutavaks. Hageja lepingust nr XXX tulenev põhinõue tuleb

jätta VÕS § 416 lg 1, § 196 lg 4 ja § 189 lg 1 alusel 2357 euro 84 sendi ulatuses seega

rahuldamata. Sellelt nõudelt alates 21. aprillist 2020 arvestatud viivise nõue tuleb jätta

VÕS § 113 lg 1 alusel samuti rahuldamata.

7. Hagiavalduse kohaselt kohustus kostja lepingu nr XXX kohaselt tagama igakuiselt

tasumisele kuuluva summa olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks lepingujärgseid

makseid debiteerida. Hagiavalduse kohaselt tekkis kostjal lepingu nr XXX alusel põhivõlg

alates 31. märtsist 2020 ja intressivõlg alates 31. jaanuarist 2020. Kostja oli 3. aprillil 2020, so

ajal, mil hageja saatis kostjale lepingu nr XXX ülesütlemise teatise, võlgnevuses lepingust nr

XXX tuleneva märtsi 2020 laenu põhiosamaksega ning jaanuari, veebruari ja märtsi 2020

intressi maksetega. Kostja oli lepingu nr XXX ülesütlemise hoiatuse saatmise ajal seega

võlgnevuses lepingust nr XXX tuleneva kolme järjestikuse osamaksega. Hageja saatis kostjale

3. aprillil 2020 lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võla suuruse ja andis täiendava

tähtaja selle tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata

jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Kostja ei täitnud täiendava tähtaja

jooksul lepingust tulenevaid kohustusi. Hagejal oli VÕS § 416 lg 1 järgi seega õigus öelda

leping nr XXX 21. aprillil 2020 üles. Kuna leping nr XXX on nõuetekohaselt üles öeldud,

vabanesid pooled VÕS § 416 lg 3 ja § 195 lg 2 alusel lepingust nr XXX tulenevate kohustuste

täitmisest ülesütlemisele järgneva aja eest ning lepingust nr XXX tulenev põhiosamaksete

tasumise kohustus muutus VÕS § 196 lg 4 ja § 189 lg 1 alusel ülesütlemise tõttu

sissenõutavaks. Hageja võib sellest tulenevalt nõuda kostjalt lepingu nr XXX alusel tasumata

põhiosamakseid summas 1674 eurot 67 senti. See nõue tuleb rahuldada.

Hagiavalduse kohaselt on lepingu nr XXX alusel tasumata intressimaksed alates 31. jaanuarist

2020 kuni lepingu ülesütlemiseni 21. aprillil 2020 kokku 106 eurot 22 senti. Hageja võib nõuda

kostjalt lepingu nr XXX ja VÕS § 108 lg 1 alusel intressi tasumist summas 106 eurot 22 senti.

See nõue tuleb rahuldada.

Hageja arvestab lepingust nr XXX tulenevat viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 31. jaanuarist 2020 – 7. veebruarini 2020 summalt 49 eurot 47 senti, alates 29.

veebruarist 2020 – 6. märtsini 2020 summalt 52 eurot 32 senti, alates 31. märtsist 2020 – 20.

aprillini 2020 summalt 51 eurot 33 senti ning alates 21. aprillist 2020 kuni 24. novembrini

2021 summalt 1674 eurot 67 senti 20% aastas. Hageja võib nõuda lepingu nr XXX , hageja

hinnakirja ja VÕS § 113 lg 1 järgi 24. novembri 2021 seisuga kostjalt viivist summas 534 eurot

75 senti (0,09 + 0,08 + 0,24 + 534,34) ja alates 25. novembrist 2021 kuni põhivõla 1674 euro

67 sendi tasumiseni määras 20% aastas. Hageja viivise nõue tuleb jätta ülejäänud osas

rahuldamata.

8. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 5. veebruaril 2017 eraisiku vaba

tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu XXX , mille alusel andis hageja kostja

kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 2000 eurot. Intress oli 20% aastas. Hageja krediteeris

lepingu XXX punkti 6.1 kohaselt krediidilimiidi arvelt tehtud toiminguid alates toimingu

tegemise päevast kuni kasutatud krediidilimiidi tagastamise või lepingu lõppemiseni. Kostja

kohustus lepingu XXX punkt 6.3 järgi maksma hagejale intressi kasutatud krediidilimiidi eest

ja hinnakirjas toodud tasusid. Hageja arvestas kasutatud krediidilimiidi eest intressi

igapäevaselt. Hageja debiteeris intressi arvelduskontolt igakuiselt maksepäeval, s.o iga kuu 14.

kuupäeval. Kostja kohustus lepingu XXX p 6.9 järgi tagama tasumisele kuuluvate summade

olemasolu oma arvelduskontol.

Hagiavaldusest nähtuvalt ei olnud kostjal lepingu nr XXX kehtivuse ajal kohustust tasuda

krediidi osamakseid, st tegemist ei ole osadena tagastatava krediidiga. Kostja kohustus tasuma

üksnes intressi osamakseid. Lepingu nr XXX ülesütlemisele ei kohaldu seega VÕS §-s 416

sätestatud tarbijakrediidilepingu ülesütlemise piirangud. Krediidiandja võib VÕS § 401 lg 3 ja

§ 399 lg 1 p 2 järgi krediidilepingu erakorraliselt üles öelda ja nõuda krediidi tagastamist, kui

krediidisaaja ei täida kohustust maksta intressi. Krediidiandja peab VÕS § 196 lg 2 järgi siiski

andma enne lepingu ülesütlemist krediidisaajale mõistliku tähtaja intressi maksmise kohustuse

rikkumise lõpetamiseks ning saab alles selle edutul möödumisel lepingu üles öelda.

Kostjal on tasumata intressimaksed alates 14. veebruarist 2020. Kostja oli 3. aprillil 2020, so

ajal, mil hageja saatis kostjale lepingu nr XXX ülesütlemise teatise, võlgnevuses lepingust nr

XXX tuleneva veebruari ja märtsi 2020 intressi maksetega. Hageja saatis kostjale 3. aprillil

2020 lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võla suuruse ja andis täiendava tähtaja selle

tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral

loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Kostja ei täitnud täiendava tähtaja jooksul

lepingust tulenevaid kohustusi. Hagejal oli VÕS § 401 lg 3, § 399 lg 1 p 2 ja § 196 lg 2 järgi

seega õigus öelda leping nr XXX 21. aprillil 2020 üles. Kuna leping nr XXX on

nõuetekohaselt üles öeldud, vabanesid pooled VÕS § 195 lg 2 alusel lepingust nr XXX

tulenevate kohustuste täitmisest ülesütlemisele järgneva aja eest ning lepingust nr XXX

tulenev krediidisumma tagastamise kohustus muutus VÕS § 196 lg 4 ja § 189 lg 1 alusel

ülesütlemise tõttu sissenõutavaks. Hageja võib sellest tulenevalt nõuda kostjalt lepingu nr

XXX alusel krediidisumma 1999 euro 23 sendi tagastamist. See nõue tuleb rahuldada.

Kostja kohustus lepingu nr XXX alusel tasuma intressi 20% aastas. Hagiavalduse kohaselt on

kostjal lepingu nr XXX alusel tasumata intressimaksed alates 14. veebruarist 2020 kuni 21.

aprillini 2020 kokku 109 eurot 89 senti. Hageja võib nõuda kostjalt lepingu nr XXX ja VÕS

§ 108 lg 1 alusel intressi tasumist summas 109 eurot 89 senti.

Krediitkaardi kindlustuse poliisi nr XXX punkti 1 kohaselt debiteeris hageja maksepäeval

poliisil märgitud arvelduskontot kindlustusmakse ulatuses. Kostja kohustus tagama

maksepäeval kindlustusmakse ulatuses vaba raha olemasolu poliisil märgitud arvelduskontol.

Kostjal on tasumata kindlustusmaksed alates 14. veebruarist 2020 kuni 21. aprillil 2020 kokku

36 eurot. Hageja võib nõuda kostjalt krediitkaardi kindlustuslepingu nr XXX ja VÕS § 108 lg

1 alusel kindlustusmaksete tasumist summas 36 eurot.

Krediidisumma 1999 euro 23 sendi tagastamise kohustus muutus lepingu ülesütlemisega

21. aprillil 2020 sissenõutavaks. Hageja võib nõuda kostjalt VÕS § 113 lg 1 alusel

krediidisumma 1999 euro 23 sendi tagastamisega viivitamise eest viivist seega alates

21. aprillist 2021 kuni 24. novembrini 2021 summas 255 eurot 19 senti ja alates

25. novembrist 2021 kuni krediidisumma tagastamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. Kohus rahuldas hagi osaliselt, so ligikaudu 64% ulatuses. Hageja oleks pidanud tasuma

rahuldatud nõudeosalt TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1

ja RLS lisa 1 järgi riigilõivu 425 eurot. Hagiavalduse eest tasutud riigilõiv tuleb jätta

TsMS § 163 lg 1 alusel seega 425 euro ulatuses kostja kanda ja ülejäänud osas hageja enda

kanda. Ülejäänud menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel 64% ulatuses kostja kandaja

ja 36% ulatuses hageja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu hagiavalduselt tasutud riigilõiv 500 eurot.

Kuna 425 eurot riigilõivust jäi kostja kanda, tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv

425 eurot.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb kohtulahendis märkida, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Kostja ei vastanud hagile ega osalenud menetluses. Kostjal ei saa seega olla tekkinud

TsMS § 174 lg 1 mõttes hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik