1-22-394/3 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. jaanuar 2022, Kuressaare kohtumaja

Kriminaalasja number

1-22-394 (22274000015)

Kohtukoosseis

kohtunik Rajar Miller

Kohtuistungi sekretär

Liina Lõhmus

Kriminaalasi

Tiit Kaasik süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi

kiirmenetluses

kokkuleppemenetluse

sätete

kohaldamisega

Prokurör

abiprokurör Paul Pikma

Süüdistatav

Tiit Kaasik, isikukood 37107292711,

Kaitsja

määratud kaitsja Vahur Krinal, kaitsja osavõttu

kohtuistungist ei taotlenud

Kohtuistungi toimumise aeg

21. jaanuar 2022

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku §-dest 248-249, 2561 ja 2565 lg 1 p 2, lg 2 kohus

otsustas:

1. Tunnistada Tiit Kaasik süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6

kuud.

2. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata ja karistust

ei pöörata täitmisele kui Tiit Kaasik ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime

uut kuritegu, järgib katseajal käitumiskontrolli nõudeid ja täidab talle määratud

kohustusi.

2.1. Kohus kohustab Tiit Kaasikut järgima katseajal KarS § 75 lg 1 p 1-6 tulenevaid

kontrollnõudeid. Tiit Kaasik peab:

2.1.1. elama oma alalises elukohas: XXXXXXXXXXXXX

2.1.2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus-

osakonda registreerimisele;

2.1.3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

2.1.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

2.1.5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

2.1.6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt

lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2.2. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on Tiit Kaasikul käitumiskontrolli ajal keelatud

tarvitada alkoholi.

2.3. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel on Tiit Kaasik kohustatud alates kohtuotsuse

jõustumisest 10 tööpäeva jooksul registreerima end vaimse tervise õe

vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames (varasemalt „Kainem

ja tervem Eesti“ programmi teenus). Ravivajaduse tuvastamise korral

kohustub Tiit Kaasik jätkama ravil osalemist. Ravi vajaduse või vajaduse

puudumise kohta kohustub Tiit Kaasik esitama tõendi kriminaalhooldajale.

2.4. KarS § 75 lg 4 alusel kinnitab kohus Tiit Kaasiku võetud vabatahtliku kohustuse

teha alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni

käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra

alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme

kuu jooksul, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi

(CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin).

Juhul kui esmases laboratoorses vereanalüüsis on Tiit Kaasiku poolt alkoholi

liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,6%, siis

kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes esmase prooviga väiksemad ja

alates 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid

olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3%. Olukorras

kus Tiit Kaasiku poolt antud esmase laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi

piires, peavad iga kordusproovi näidud olema samuti normi piires ehk väiksemad kui

1,3%.

3. KarS § 78 lg 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o

21. jaanuarist 2022. Katseaja kontrollnõuete ja kohustuse (otsuse resolutsiooni

punktid 2.1-2.4) kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist.

4. Välja mõista Tiit Kaasikult KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, 2565 lg 2

alusel riigituludesse kriminaalmenetluse kulu: sundraha 490,50 eurot ja määratud

kaitsja tasu 97,20 eurot, kokku menetluskulu 587,70 eurot.

Menetluskulu tuleb tasuda ositi 6 kuu jooksul igakuise maksega 97,95 eurot.

Osamaksed tuleb tasuda hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks, esimene osamakse

hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.

Menetluskulu tuleb tasuda ühele järgnevatest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest:

nr EE351010052031000004 (SEB Pank AS), nr EE502200221014193355 (Swedbank

AS) või nr EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Maksekorraldusele tuleb

märkida viitenumber 99922700003014 ja makse selgituseks: „menetluskulu, Tiit

Kaasik, kr asi 1-22-394“. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud, suunatakse

nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

5. Käitumiskontrolli läbiviimiseks saata kohtotsus täitmiseks Tallinna Vangla Pärnu

Kriminaalhooldusosakonnale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete

rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise

rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka

juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida

seadus selle eest ette ei näe.

ASJAOLUD

1. Tiit Kaasikut süüdistatakse selles, et tema juhtis 17.01.2022 kella 16:30 paiku Saare

maakonnas

Saaremaa

vallas

XXXXXXXXXXXXXXXXXXl

mootorsõidukit

XXXXXXXXXXXXXXXXXXX olles joobeseisundis korrakaitseseaduse § 36 lg 1

mõistes (tõendusliku alkomeetriga tuvastatud alkoholisisaldus väljahingatavas õhus

vähemalt 1,32 mg/l), millega ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 nõudeid. LS §

69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3

nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.LS § 69

lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja

maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi

või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu

joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas

häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Seega Tiit Kaasik pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis

on kvalifitseeritav KarS § 424 lg 1 järgi.

KOKKULEPPE SISU JA POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS

2. Kooskõlas süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel 21.01.2022 kiirmenetluses sõlmitud

kokkuleppega taotleb prokurör kohtus Tiit Kaasiku süüdimõistmist KarS § 424 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 6 kuud. KarS §

74 lg 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata juhul,

kui Tiit Kaasik ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, mille

kohaselt ta peab: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus-osakonda registreerimisele; alluma

kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool

Eesti territooriumi viibimiseks. Täiendavalt on Tiit Kaasik KarS § 75 lg 2 p 2 alusel

kohustatud katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel ja Tiit Kaasik

nõusolekul kohustatakse Tiit Kaasikut alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul

registreerima end vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse

raames (varasemalt „Kainem ja tervem Eesti“ programmi teenus). Ravivajaduse

tuvastamise korral kohustub Tiit Kaasik jätkama ravil osalemist. Ravi vajaduse või vajaduse

puudumise kohta kohustub Tiit Kaasik esitama tõendi kriminaalhooldajale. KarS § 75 lg 4

alusel võtab Tiit Kaasik endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 10

tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku

poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks

kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse

vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Juhul kui esmases laboratoorses

vereanalüüsis on Tiit Kaasiku poolt alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT

näit suurem kui 1,6%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes esmase

prooviga väiksemad ja alates 6 kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad

analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3%.

Olukorras kus Tiit Kaasiku poolt antud esmase laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi

piires, peavad iga kordusproovi näidud olema samuti normi piires ehk väiksemad kui 1,3%.

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 2565 lg 2 ning § 180 lg 1 alusel mõistetakse Tiit

Kaasikult riigieelarve tuludesse välja menetluskulu kokku 587,70 eurot, sh kaitsjatasu 97,20

eurot ja sundraha vähendatud ulatuses 490,50 eurot ja võimaldatakse tal tasuda

menetluskulud ositi 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt

vähemalt 97,95 eurot.

3. Kohtuistungil avaldas Tiit Kaasik, et saab enda sõlmitud kokkuleppest aru ja nõustub

kõikide kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega. Kinnitas nõusolekut ravile

allumiseks ja kohustust anda CDT näidu tuvastamiseks laboratoorseid vereanalüüse. Samuti

kinnitas, et jääb kokkuleppe juurde, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse

kohaldamiseks ning kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Süüdistatav soovis,

et kohus teeks sellise otsuse, nagu kokkuleppes kirjas.

4. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe

sõlmimine vastab tema tegelikule tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil

sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab,

et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja

menetlemisel on järgitud kiir- ja kokkuleppemenetluse regulatsioone. Kriminaalasjas

kogutud tõendid annavad aluse mõista Tiit Kaasik süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista

talle kokkuleppekohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning

karistuse eesmärkidele.

6. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta

kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe

saavutatud. Süüdistatav on võtnud kokkuleppega kohustuse tasuda KrMS § 175 lg 1 p 4, 9,

§ 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 1 alusel välja mõistetava määratud kaitsja tasu ja teise astme

kuriteos süüdimõistva otsusega kaasneva sundraha. Sundraha tuleb vähendada vastavalt

kokkuleppes ettenähtule, kuna see on kooskõlas kiirmenetluse reeglitega. Seega on

sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub

vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Kohus teeb otsuse

eeltoodu alusel ning vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Vastavalt karistuskokkuleppes

esitatule määrab kohus KrMS § 180 lg 3 sätetele tuginedes menetluskulu tasumise ositi 6

kuu jooksul igakuiste osamaksetega alates kohtuotsuse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik