3-21-1964/19 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Maret Altnurme ja Villem Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.01.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1964

Haldusasi

RK Teeninduse OÜ vaidlustus Tallinna Haridusameti

08.07.2021 käskkirjadele nr 1.-40/72 ja 1.-40/80

Baltic Restaurants Estonia AS kaebus riigihangete

vaidlustuskomisjoni 17.08.2021 otsusele nr 135-

21/234323

Menetlusosalised

Vaidlustaja – RK Teeninduse OÜ, esindaja advokaat

Priit Kala

Vastustaja (hankija) – Tallinna Haridusamet, esindajad

vandeadvokaat Kadri Härginen ja advokaat Mario

Sõrm

Kolmas isik – Baltic Restaurants Estonia AS, esindaja

vandeadvokaat Siret Siilbek

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 15.10.2021 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

RK Teeninduse OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada RK Teeninduse OÜ apellatsioonkaebus ning tühistada Tallinna

Halduskohtu 15.10.2021 otsus haldusasjas nr 3-21-1964.

2. Tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 17.08.2021 otsus nr 135-21/234323.

3. Teha kindlaks Tallinna Haridusameti 08.07.2021 käskkirjade nr 1.-40/72 ja 1.-40/80

õigusvastasus.

4. Mõista Tallinna linnalt RK Teeninduse OÜ kasuks välja menetluskulud 8310 eurot.

Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.01.2022.

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

3-21-1964

2(9)

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Haridusamet (hankija) alustas 22.03.2021 sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse

riigihanget „Toitlustusteenuse osutaja leidmine Tallinna linna koolidele“ (viitenumber

234323). Hange oli jaotatud 24 osaks.

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumuse 12 pakkujat, sh Baltic Restaurants

Estonia AS (BRE) ja RK Teeninduse OÜ (RKT) (mõlemad mh osades nr 6 „Gustav Adolfi

Gümnaasium“ ja nr 24 „Tallinna Saksa Gümnaasium“).

Hankija riigihanke komisjoni 15.06.2021 koosoleku protokollist nr 1.-4/77 nähtuvalt said

RKT ja BRE riigihanke osas nr 6 pakkumuste hindamisel võrdselt punkte (100 punkti, sh

kvaliteedikriteeriumi (koka kutsestandardi tase 5) eest 10 punkti), mistõttu otsustati edukas

pakkuja välja selgitada liisuheitmisega.

Hankija riigihangete komisjoni 15.06.2021 koosoleku protokollist nr 1.-4/93 nähtuvalt said

RKT, BRE, OÜ Lavka ja OÜ Sensum riigihanke osas nr 24 pakkumuste hindamisel võrdselt

punkte (100 punkti, sh kvaliteedikriteeriumi (koka kutsestandardi tase 5) eest 10 punkti),

mistõttu toimus eduka pakkuja väljaselgitamiseks liisuheitmine.

Hankija tunnistas 21.06.2021 käskkirjaga nr 1.-40/34 riigihanke osades nr 6 ja 24 RKT ja

BRE kvalifitseerimistingimustele ning nende pakkumused riigihangete alusdokumentidele

(RHAD) vastavaks.

Liisuheitmine toimus 06.07.2021.

Hankija tunnistas 08.07.2021 käskkirjadega nr 1.-40/72 ja 1.-40/80 BRE pakkumused

liisuheitmise tulemusel riigihanke osades nr 6 ja 24 edukaks, kvalifitseeris BRE ja jättis ta

kõrvaldamata.

2. RKT esitas 19.07.2021 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse hankija

08.07.2021 käskkirjadele nr 1.-40/72 ja 1.-40/80.

BRE ei oleks saanud liisuheitmisel osaleda, sest vastustaja omistas tema pakkumustele

alusetult 100 hindepunkti. RHAD p-s 8.5 sätestatud hindamise kriteeriumi eest maksimaalselt

10 hindepunkti saamiseks oleks BRE pidanud pakkuma vaidlusalustes riigihanke osades kaks

erinevat kutsestandardi 5. kategooria tasemega kokka. BRE pakkus kas madalama tasemega

kokka või sama kokka, keda ta oli pakkunud kõigis teistes riigihanke osades.

3. VAKO rahuldas 17.08.2021 otsusega nr 135-21/234323 vaidlustuse ning tunnistas

kehtetuks hankija 08.07.2021 otsused BRE pakkumuste edukaks tunnistamise kohta

riigihanke osades nr 6 ja 24.

RKT on minetanud õiguse vaidlustada vastustaja 21.06.2021 käskkirjas tehtud otsuseid BRE

pakkumuste vastavaks tunnistamise kohta. RHAD-i kohaselt peab lepingu täitmisel vahetult

osalema kokk, kelle töökoht asub koolisöökla köögis. BRE esitas kummaski vaidlusaluses

riigihanke osas kahe koka andmed, sh üks 5. kategooria tasemega kokk oli kõigis riigihanke

osades sama ja teine kokk erinev. Seega esitas BRE RHAD p-s 6.5 nõutavad andmed isiku

kohta, kelle töökoht asub koolisöökla köögis ja puudus alus tunnistada tema pakkumus

mittevastavaks. Asjaolu, et hankija hindas BRE pakkumust RHAD p-s 8.5 sätestatud

hindamiskriteeriumi kohaldamisel selle koka andmete alusel, kellele on väljastatud

kutsestandardi alusel koka tase 5, sai RKT teada alles BRE pakkumusele maksimaalsete

hindepunktide omistamisel.

3-21-1964

3(9)

Hankija selgitas enne pakkumuse esitamist kõikidele hankemenetlusest huvitatud isikutele, et

RHAD p-i 6.5 täitmiseks ei ole lubatud ühe sama koka andmete esitamine mitmes

pakkumuses. Hankija oleks pidanud jätma korduva koka andmed pakkumuste vastavuse

kontrollimisel ja pakkumuste hindamisel tähelepanuta. Seega on hankija hinnanud BRE

pakkumusi RHAD p-s 8.5 sätestatud hindamise kriteeriumi alusel valesti, omistades tema

pakkumusele maksimaalsed 10 hindepunkti koka taseme eest. Kuna kokkade, kes erinevates

hanke osades ei kordunud, kutsestandardi tase oli 4, oleks hindamisel tulnud anda 2 punkti

vähem.

4. BRE esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 17.08.2021 otsuse tühistamiseks.

Vaidlustus ei olnud tähtaegne. Maksimaalsete hindepunktide andmisest (sh koka eest) sai

RKT teada juba 15.06.2021 protokollidest, mis edastati talle 22.06.2021. Vaidlustus esitati

alles 19.07.2021 pärast liisuheitmist. Vaidlusalused käskkirjad ei sisaldanud hindepunktide

kohta mistahes uut teavet. Protokolle tuleb käsitada vastustaja otsustena, mis tekitavad

õiguslikke tagajärgi. RKT üritab BRE edukaks tunnistamise kaudu tegelikult vaidlustada BRE

pakkumuse vastavaks tunnistamist.

Hankija ei pidanud kontrollima BRE vastavust hankes antud selgitustele, vaid üksnes RHAD-

ile. Selgitused ei ole RHAD-i osad (riigihangete seaduse (RHS) § 46 lg 3). RHAD-ist ei

tulene, et kokk peab töötama täistööajaga üksnes ühe kooli köögis. 5. kategooria koka

peamine ülesanne on kööki juhtida ja seda saab teha mitmes koolis korraga.

5. Tallinna Haridusamet palus BRE kaebus rahuldada.

Vastustaja ei keelanud RHAD-is esitada sama kokka erinevatesse riigihanke osadesse. RHAD

p-i 6.5 mõtteks oli vältida olukordi, kus kokana esitletakse n-ö kontoritöötajat, kes ei taga

toidu kvaliteeti. Seetõttu oli ette nähtud reegel, et koka töökoht asub koolisöökla köögis.

6. RKT palus jätta kaebus rahuldamata, nõustudes VAKO seisukohtadega.

7. Tallinna Halduskohus rahuldas 15.10.2021 otsusega BRE kaebuse, tühistas VAKO

17.08.2021 otsuse ning tegi uue otsuse, millega jättis RKT vaidlustuse rahuldamata. Kohus

mõistis RKT-lt vastustaja kasuks välja vaidlustusmenetluse kulud 2170 eurot ja

kohtumenetluse kulud 1554 eurot ning BRE kasuks riigilõivu 1280 eurot, vaidlustusmenetluse

kulud 1674,24 eurot ja kohtumenetluse kulud 1582,08 eurot.

RHS § 189 lg 1 järgi peab vaidlustus olema VAKO-le laekunud 10 päeva jooksul alates

päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide

kahjustamisest. RKT esitas 19.07.2021 VAKO-le vaidlustuse hankija 08.07.2021

käskkirjadele, seega tähtaegselt.

Vaatamata asjaolule, et RKT nõue oli suunatud hankija 08.07.2021 käskkirjade kehtetuks

tunnistamisele, vaidlustas ta tegelikult BRE pakkumuste vastavaks tunnistamist, leides, et

BRE poleks saanud liisuheitmises osaleda, sest talle oli alusetult omistatud maksimaalsed 100

hindepunkti.

Vastustaja hindas BRE pakkumusi hankeosades nr 6 ja 24 15.06.2021 protokollides nr 1.-4/77

ja 1.-4/93, mitte 08.07.2021 käskkirjades. 06.07.2021 toimunud liisuheitmisel osalesid juba

hinnatud pakkumused. Asjaolu, et BRE pakkumusi on hinnatud 100 hindepunktiga, pidi

RKT-le selguma juba 15.06.2021 protokollidest. Hindamise protokollide vaidlustamist

võimaldanuks RHS § 185 lg 2 p 8 ning seda on pidanud lubatavaks nii VAKO asjas nr 124-

21/234323 kui ka halduskohus asjas nr 3-21-1809.

Reeglina toimub pakkumuse hindamise vaidlustamine pakkumuse edukaks tunnistamise

otsuse vaidlustamise kaudu. Praegune asi erineb tavapärasest hankemenetlusest, sest

pakkumuste hindamisele ei järgnenud pakkumuse edukaks tunnistamine, vaid edukas

3-21-1964

4(9)

pakkumus otsustati välja selgitada liisuheitmise tulemusel. Hindamise tulemused selgusid

lõplikult juba 15.06.2021. RHS § 189 lg-st 1 nähtuvalt tuleb hankija tegevust vaidlustada

kohe selle õigusvastasusest teada saades, mitte jääda ootama menetluse lõpptulemust.

Samas toimus hankemenetlus ebaloogilises järjekorras. Reeglina tuleb hankijal esmalt

kontrollida pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifikatsiooni. Seejärel tuleb

kontrollida kvalifitseeritud pakkujate pakkumuste vastavust RHAD-is esitatud tingimustele ja

lõpuks hinnata vastavaks tunnistatud pakkumusi (RHS § 52 lg 2). Siinses asjas on

pakkumuste hindamine toimunud enne pakkumuste vastavuse kontrolli, millist võimalust

RHS ette ei näe.

Eeltoodu ei takistanud RKT-l 15.06.2021 protokollide vaidlustamist. Protokollid olid vastu

võetud otsustena. Liisuheitmine sai RHAD p-st 8.7 tulenevalt toimuda võrdsete

hindepunktidega pakkumuste korral eduka pakkuja väljaselgitamiseks võrdselt enim

hindepunkte saanud pakkumused esitanud pakkujate vahel. Vaidlustuse esitamist 15.06.2021

protokollide peale ei saanud takistada ka asjaolu, et RKT-le ei olnud BRE pakkumuse sisu

täpselt teada. See ei olnud talle teada ka 08.07.2021 käskkirjade peale vaidlustuse esitamisel.

RKT tugines vaidlustuses sellele, et ei ole tõenäoline, et BRE-l on 24 erinevat 5.

kutsetasemega kokka.

Kuna RKT ei ole 15.06.2021 protokolle vaidlustanud, puudub vajadus hinnata BRE

pakkumuste vastavust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. RKT palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 15.10.2021 otsus tühistada ning

teha asjas uus otsus, millega jätta BRE kaebus rahuldamata ning VAKO 17.08.2021 otsus

muutmata. Lisaks esitas RKT täiendavad taotlused:

1) teha kindlaks, kas hankija on sõlminud riigihanke osades 6 ja 24 BRE-ga hankelepingud

ning juhul, kui on, siis mis kuupäeval on lepingud sõlmitud, mis tähtajani lepingud

kehtivad ning mis kuupäevast hakkab või hakkas BRE neid lepinguid täitma;

2) tuvastada hankija poolt riigihanke osades 6 ja 24 BRE-ga sõlmitud hankelepingute tühisus;

3) keelata hankijal riigihanke osades 6 ja 24 BRE-ga sõlmitud hankelepingute täitmine.

Vaidlustus esitati VAKO-le tähtaegselt. Hankija 08.07.2021 käskkirjade vaidlustamisega sai

vastu vaielda ka pakkumuste hindamise õiguspärasusele. Halduskohtu vastupidine seisukoht

on vastuolus pikaajalise praktikaga. Nii on VAKO nt 08.07.2021 otsuses nr 92-20/215323

selgitanud, et kui hankija võtab vastu eraldi otsuse teatavale pakkumusele kindla arvu

hindepunktide andmise kohta, siis ei ole see otsus vastu võetud RHS-i alusel ega ole seega

vaidlustatav. Vaidlustus tuleb esitada konkureeriva pakkumuse edukaks tunnistamise peale.

Tähtsust ei oma, et hankija ei hinnanud BRE pakkumusi 08.07.2021 käskkirjades, vaid

hindamine toimus 15.06.2021 protokollides. Tegemist on üldlevinud praktikaga, kus

hindamise tulemused kajastuvad protokollis või mõnes muus haldusmenetluse käiku

puudutavas dokumendis ja selle põhjal võtab hankija vastu otsuse eduka pakkumuse kohta.

Liisuheitmine ei ole täiendav hankemenetluse etapp, vaid RHS-i mõistes on tegemist

pakkumuste hindamisega. Pakkumuste edukaks tunnistamise otsus kätkeb endas kogu hankija

tegevust pakkumuste hindamisel ja majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel

ning hankija vastavat lõppjäreldust.

Hankija 15.06.2021 protokollid ei ole seega vaidlustatavad. RHS ega RHAD ei näe ette, et

hindamise või liisuheitmise tulemusi tuleks mingil viisil eraldi kinnitada. Protokollide

andmiseks puudus õiguslik alus, samuti ei sisaldanud need vaidlustamisviidet. Protokolle võib

vaadelda halduse siseaktidena, mis ei loo haldusvälistele isikutele mingeid õigusi ega

3-21-1964

5(9)

kohustusi. Hankelepingu sõlmimiseks peab hankija tegema pakkumuse vastavaks

tunnistamise otsuse, pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse ning eduka pakkuja

kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsused. Pakkumuse edukaks tunnistamise otsuseta

pole protokollidel õiguslikke tagajärgi. RHS § 185 lg 2 p 8 näeb ette võimaluse vaidlustada

üksnes RHS alusel antud otsuseid, milleks protokollid pole.

Halduskohus ei saanud kaebust rahuldada ning samaaegselt jätta vaidlustust rahuldamata. Kui

vaidlustus ei ole esitatud tähtaegselt, jätab VAKO selle läbi vaatamata ja tagastab (RHS § 192

lg 3 p 1). Ka kohus oleks pidanud jätma vaidlustuse läbi vaatamata. Sellest lähtuvalt oleks

tulnud jagada ka menetluskulud. Kuna vaidlustus tuli jätta läbi vaatamata, oli läbimata

kohustuslik kohtueelne menetlus ning BRE kaebus halduskohtule oleks tulnud samuti jätta

läbi vaatamata HKMS § 151 lg 1 p-i 1 ja § 121 lg 1 p-i 4 alusel.

Pärast halduskohtu otsust on hankelepingud BRE-ga tõenäoliselt sõlmitud. Kui see on nii, on

tegemist tühiste hankelepingutega, sest lepingud on VAKO otsusega vastuolus (RHS § 200 lg

6 ls 3). Nimelt tühistas VAKO hankija 08.07.2021 käskkirjad. Tähtsust ei oma, et halduskohus

tühistas VAKO otsuse, sest halduskohtu otsus pole veel jõustunud. RHS § 200 lg 6 ls 3 ei

kehtesta hankelepingu tühisuse eeldusena jõustunud VAKO otsust.

9. Tallinna Haridusamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu

otsuse põhjendustega.

Vaidlustus oli esitatud tähtaja rikkumisega. Lähtuda tuleb RHS § 189 lg 1 p-s 1 sätestatud

reeglist, mille järgi tuleb vaidlustus esitada kümne päeva jooksul arvates päevast, kui

vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest.

Selleks ajaks oli 15.06.2021, kuid vaidlustus esitati alles 19.07.2021. Protokollidel oli

regulatiivne mõju ning seega oli tegemist vaidlustatavate otsustega. Tegemist ei olnud

hankemenetlusega ega avatud hankemenetlusega RHS 2. ptk mõttes, vaid sotsiaal- ja

eriteenuste erimenetlusega, mis korraldati RHS §-i 126 alusel. Selline erimenetlus on suurel

määral kujundatav hankija enda poolt. Hankija võib ette näha RHS-ist erinevad

menetlusetapid. Nii võib ka liisuheitmine olla eraldiseisev menetlusetapp. RHAD nägi selle

ette ning see on eelhaldusaktina siduv.

Riigihanke osades 6 ja 24 on 21.10.2021 sõlmitud kehtivad hankelepingud. HKMS § 267 lg 4

kohaselt ei tühista kohus hankelepingu aluseks olevat haldusakti, kui hankija on sõlminud

kehtiva hankelepingu. Hankelepingute sõlmimine ei olnud keelatud. RHS § 201 lg 2 keelas

hankelepingut sõlmida 14 päeva jooksul pärast VAKO 17.08.2021 otsust. Nimetatud keeld

kehtis kuni 31.08.2021. BRE ei taotlenud kohtult esialgset õiguskaitset. RKT esitas esialgse

õiguskaitse taotluse alles apellatsioonkaebuses 10 päeva pärast Tallinna Halduskohtu otsust.

RHS § 200 lg 6 alusel on VAKO juhised hankijale kohustuslikud olukorras, kui VAKO otsus

on jõustunud. VAKO otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist (RHS §

200 lg 4). Otsused, mis pole jõustunud, pole hankijale kohustuslikud.

Halduskohus rahuldas kaebuse õigesti. RHS § 192 lg 3 p 1 reguleerib VAKO pädevust

vaidlustusmenetluses, mitte kohtu pädevust hankeasja menetlemisel.

10. BRE palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata, jäädes

oma varasemate seisukohtade juurde.

RKT taotlus tuvastada hankelepingute sõlmimine on arusaamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

RKT pole välja toonud oma õiguslikku huvi sellise taotluse esitamiseks.

Ebaõiged on RKT oletused, et BRE-ga sõlmitud hankelepingud on tühised. Kuna lepingud on

sõlmitud, on hange lõppenud. Järelikult puudub võimalus, et RKT saaks kohtumenetluse

edukuse korral osutuda isikuks, kellega hankija sõlmib hankelepingu.

3-21-1964

6(9)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Hankelepingud riigihanke osades 6 ja 24 sõlmiti 21.10.2021. HKMS § 267 lg 4 sätestab, et

kui hankija on sõlminud kehtiva halduslepingu, ei tühista kohus hankelepingu aluseks olevat

haldusakti. Vaidlustus- ja kohtumenetlust tuleb vaadata ühe tervikliku menetlusena. Seega

tuleb HKMS § 267 lg-t 4 laiendada ka olukorrale, kus hankelepingu aluseks oleva haldusakti

tunnistas kehtetuks VAKO. Kehtiva halduslepingu puhul ei saa kohus jätta taolist VAKO

otsust jõusse, sõltumata asjaolust, kas see oli õiguspärane või mitte.

Järelikult sõltuvad siinse haldusasja läbivaatamise piirid sellest, kas BRE-ga 21.01.2021

sõlmitud hankelepingud kehtivad.

12. RKT on seisukohal, et hankelepingud on tühised, sest need on sõlmitud vastuolus RHS §

200 lg 6 ls-ga 3. Ringkonnakohus jääb 04.11.2021 määruses esitatud seisukoha juurde.

Nimetatud määrusega jättis ringkonnakohus rahuldamata RKT esialgse õiguskaitse taotluse

hankelepingute sõlmimise või täitmise keelamiseks.

Ringkonnakohus selgitas määruse p-s 19, et kuivõrd möödunud oli RHS § 120 lg-s 2 ja §-s

201 lg-s 2 sätestatud ooteaeg ning kohus ei olnud hankelepingute sõlmimist ka esialgse

õiguskaitse korras keelanud, oli hanke osades 6 ja 24 BRE-ga lepingute sõlmimine lubatud.

Seega ei esine RHS § 120 lg-s 4 ja § 201 lg-s 5 sätestatud hankelepingu tühisuse alust. Samuti

ei saa pidada õigeks seisukohta, et RHS § 200 lg-st 6 tulenevalt on VAKO otsusega vastuolus

olev hankeleping tühine, sõltumata VAKO otsuse jõustumisest või halduskohtus

vaidlustamisest. RHS § 200 lg-st 6 tuleneb, et täitmiseks kohustuslik on üksnes jõustunud

VAKO otsus. RHS § 200 lg 4 järgi jõustub VAKO otsus pärast kohtusse pöördumise tähtaja

möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Seetõttu saab ka

hankelepingu tühisuse aluseks olla vastuolu jõustunud VAKO otsusega. Nagu hankija on

õigesti märkinud, muutuks vastupidise tõlgenduse korral otstarbetuks kogu edasine

kohtumenetlus, milles kontrollitakse mh VAKO otsuse õiguspärasust.

Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et RHS § 200 lg 6 ls 3 sõnastus, mille järgi „Hankija

sõlmitud hankeleping, mis on vastuolus vaidlustuskomisjoni otsusega, on tühine“ ei tähenda,

et vaidlustuskomisjoni otsus ei pea olema jõustunud. Paragrahvi tuleb lugeda tervikuna ja

süsteemselt. Kui hankelepingut ei tohiks sõlmida kogu VAKO otsusele järgneva

kohtumenetluse aja, oleks RHS § 201 lg-s 2 sätestatud 14-päevane ooteaeg sisutu. VAKO

menetluse ajal pole hankelepingu sõlmimine lubatav (HKMS § 194 lg 4), kuid

kohtumenetluses toimub esialgse õiguskaitse kohaldamine pärast RHS § 201 lg-s 2 nimetatud

ooteaja möödumist HKMS-i reeglite järgi. Kui seadusandja oleks soovinud rakendada muid

põhimõtteid, peaks see HKMS-i 28. ptk-st nähtuma.

Määrav ei ole, et RHS § 200 lg 6 räägib kord VAKO otsusest ja siis jälle VAKO jõustunud

otsusest. RHS § 200 lg 6 ls 2 kohaselt on hankija kohustatud viima kõik oma riigihanke

käigus tehtud otsused kooskõlla VAKO jõustunud otsusega. Kohtupraktikast, RHS-i

seletuskirjast ega RHS-i kommentaaridest (M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete

seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2019, lk 1148) ei nähtu, et VAKO otsuste taolisel

eristamisel on mingi sisuline eesmärk. RHS § 200 lg 6 ei sisalda RKT väidetud

kvaasiooteaega või kvaasikeeldu hankelepingu sõlmimiseks.

13. Õige pole ka RKT seisukoht, et hankelepingud on tühised hankelepingute sõlmimise keelu

tõlgendusest sõltumata, sest kui kohtumenetluse lõppedes VAKO otsus jõustub, on lepingud

vastuolus VAKO otsusega ning RHS § 200 lg 6 ls 3 alusel seega ikkagi tühised.

Sellise tõlgenduse korral muutuks halduskohtumenetluses esialgse õiguskaitse kohaldamine

teatud juhtudel sisutuks. Kui VAKO on vaidlustuse rahuldanud, peaks kohus alati

3-21-1964

7(9)

hankelepingu sõlmimise keelama, sest kui kohtumenetluse lõppedes jääb VAKO otsus

kehtima, oleks tegemist tühise lepinguga.

Hankelepingu õiguspärasust hinnatakse selle sõlmimise aja seisuga. Arvestades, et 21.10.2021

kehtisid hankija 08.07.2021 käskkirjad, RHS-ist ei tulenenud hankelepingu sõlmimise keeldu

ning ka halduskohus polnud esialgse õiguskaitse kohaldamise teel seadnud mingeid

piiranguid, on lepingud kehtivad. Lisaks, nagu ringkonnakohus eelpool märkis, ei saa juhul,

kui hankemenetluses on sõlmitud kehtivad lepingud, jääda kehtima VAKO otsus, millega

tunnistati kehtetuks hankelepingu aluseks olevad haldusaktid.

14. Ringkonnakohus esitas eeltoodud seisukohad menetlusosalistele 17.12.2021 määruses,

millega uuendas haldusasja menetluse ning andis RKT-le võimaluse muuta vaidlustuse nõuet.

RKT jäi 05.01.2022 menetlusdokumendis tühistamisnõude juurde ega nõustunud

ringkonnakohtu tõlgendusega (leides, et HKMS § 267 lg 4 on põhiseadusega vastuolus), kuid

palus alternatiivselt, kui ringkonnakohus ei tuvasta 21.10.2021 hankelepingute tühisust ja/või

kui ringkonnakohus ei jäta muutmata VAKO 17.08.2021 otsust, siis tuvastada hankija

08.07.2021 käskkirjade nr 1.-40/72 ja 1.-40/80 õigusvastasus. RKT hinnangul ei ole

ringkonnakohus 17.12.2021 määruses selgitanud, kuidas on võimalik muuta VAKO otsust,

kuid ringkonnakohtu selgitusi silmas pidades ei jää RKT-l muud üle, kui täiendada kaebust

tuvastamisnõudega. Kui BRE-ga sõlmitud hankelepingud jäävad kehtima, kavatseb RKT

esitada RHS § 185 lg 6 ja § 202 alusel hankija vastu kahju hüvitamise nõude.

Hankija ja BRE paluvad jätta RKT alternatiivse taotluse rahuldamata, sest käskkirjad ei ole

õigusvastased.

15. Ringkonnakohus jääb otsuse p-des 11–13 esitatud põhjenduste juurde ning leiab jätkuvalt,

et kuna 21.10.2021 sõlmitud hankelepingud ei ole tühised, ei saa RKT enam taotleda hankija

08.07.2021 käskkirjade nr 1.-40/72 ja 1.-40/80 tühistamist. Ringkonnakohus ei korda oma

varasemaid seisukohti. Hankija haldusaktide tühistamise keeld laieneb tagasiulatuvalt ka

VAKO otsusele, sest vastasel korral jääks halduskohtumenetluse tulemusest sõltumata

kehtima olukord, kus hankelepingute sõlmimise aluseks olnud haldusaktid on tunnistatud

kehtetuks.

HKMS § 267 lg 4 ei ole põhiseadusega vastuolus. Seadustikus on isikute kaitseks ette nähtud

tõhus menetlus esialgse õiguskaitse kohaldamise näol. Kui RKT soovis hankelepingu

sõlmimist ära hoida, oleks tulnud halduskohtule esitada esialgse õiguskaitse taotlus.

Riigihanke asjades esialgse õiguskaitse kohaldamisel arvestab kohus menetlusosaliste huvide

kaalumisel muu hulgas ka HKMS § 267 lg-ga 4 ning hindab, kas halduslepingu sõlmimine

tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamise teel edasi lükata.

Eeltoodust tulenevalt lahendab ringkonnakohus järgnevalt üksnes RKT alternatiivset nõuet

ning hindab, kas hankija 08.07.2021 käskkirjad on õiguspärased. RKT-l on tuvastamisnõude

esitamiseks kaebeõigus (HKMS § 44 lg 1, § 45 lg 2). RKT-l puuduvad oma õiguste kaitseks

tõhusamad vahendid. Kahjunõude esitamist ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks.

16. RHAD p 6.5 (vastavustingimus) sätestab: Pakkumus peab sisaldama lepingu täitmises

vahetult osaleva koka CV, mis sisaldab andmeid töökogemusele ja kutsestandardi alusel

väljastatud taset. Kui kokk ei tööta otseselt pakkuja koosseisus, peab pakkumus sisaldama

eelnimetatud isiku kinnitust, et osaleb reaalselt lepingu täitmisel. Koka töökoht asub

koolisöökla köögis.

RHAD p 8.5 (kvaliteedikriteerium pakkumuse hindamisel) kohaselt on koka taseme

(kutsestandardi) alusel võimalik saada 10 hindepunkti. Hinnatakse kutsestandardi või sellega

võrdsustatud dokumendi alusel väljastatud taseme astet. Kõrgem tase saab 10 hindepunkti,

iga järgnev tase 2 hindepunkti vähem.

3-21-1964

8(9)

Hankijale esitati 26.03.2021 küsimus RHAD p 6.5 tõlgendamise üle: Kas juhul kui pakkuja

soovib osaleda mitmes hanke osas (tegemist on eraldi sõlmitavate lepingutega) võib kasutada

ühe koka CV-d, sest pakkumuste tegemise hetkel ei ole teada, kas ja millise hanke osas leping

sõlmitakse? Nõue on ebamõistlik kuna CV ja koka nõusolek ega isegi kehtiv tööleping ei anna

kindlust, et inimesel on võimalik septembris tööle asuda.

Hankija vastas 21.04.2021: Koka töökoht asub koolisöökla köögis ja juhul kui pakkuja soovib

osaleda mitmes hanke osas ei või kasutada ühe koka CV-d.

Vaidlust ei ole selles, et BRE esitas vaidlusalustes riigihanke osades kahe koka andmed,

madalama taseme kokk oli kõigis riigihanke osades erinev, kuid kõrgema ehk 5. kategooria

tasemega kokk sama. Hankija andis mõlemal juhul BRE-le maksimaalsed 10 hindepunkti.

Ringkonnakohus nõustub VAKO-ga, et BRE pakkumus oli vastav, sest madalama taseme

kokk oli riigihanke osades 6 ja 24 erinev ning sellega oli RHAD p 6.5 tingimus täidetud, kuid

hankija ei saanud pakkumuste hindamisel maksimaalsete hindepunktide andmisel lähtuda

kõigi hanke osade puhul ühest ja samast 5. kategooria tasemega kokast. RHAD-i

tõlgendamisel on ilmne, et p-des 6.5 ja 8.5 on silmas peetud sama kokka. Õiguspärane ei ole

olukord, kus pakkumuse vastavuse kontrollimisel võetakse aluseks ühe koka andmed, kuid

pakkumuse hindamisel teise koka kvalifikatsioon.

BRE väidab õigesti, et hankija ei pidanud kontrollima BRE pakkumuse vastavust hankes

antud selgitustele. Samas jätab BRE tähelepanuta, et selgitusi tuleb kõigi hankemenetluses

osalejate suhtes kohaldada ühetaoliselt. RHS § 46 lg 1 järgi tuleb selgitused esitada kõikidele

hankijale teadaolevatele riigihankest huvitatud ettevõtjatele. Antud selgitus ei ole vastuolus

RHAD-i sõnastusega (RHS § 46 lg 3). Kui hankija muudab selgituses antud tõlgendust pärast

pakkumuste esitamist, ei vasta see RHS §-s 3 nimetatud põhimõtetele, sest ettevõtjad, kes

järgisid hankija selgitusi, satuvad ebavõrdsesse olukorda, sest arvestasid pakkumusi koostades

sellega, et riigihanke iga osa puhul tuleb esitada erineva võimalikult kõrge tasemega koka CV.

BRE seevastu teenis kõigi pakkumuste puhul maksimumhinded vaid ühe koka andmeid

kasutades.

17. Halduskohus leidis, et pakkumusi hinnati 15.06.2021 protokollides nr 1.-4/77 ja 1.-4/93,

mitte 08.07.2021 käskkirjades, mistõttu on RKT 19.07.2021 vaidlustus esitatud RHS § 189 lg-

s 1 sätestatud 10-päevast tähtaega rikkudes. Seega on vaidlus küsimuses, kas RKT pidi

15.06.2021 protokollid vaidlustama eraldiseisvalt, s.o enne BRE pakkumuste edukaks

tunnistamist.

RHS § 189 lg 1 kohaselt peab vaidlustus olema VAKO-le laekunud 10 päeva jooksul alates

päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide

kahjustamisest.

Ringkonnakohus on seisukohal, et RKT ei pidanud hankekomisjoni 15.06.2021 protokolle

vaidlustama. BRE pakkumused said seal küll RKT pakkumustega võrdselt maksimaalselt 100

hindepunkti ning hankekomisjon tunnistas pakkumuse vastavaks, kuid hankija polnud veel

teinud

otsustusi

pakkumuste

kvalifitseerimistingimustele

või

RHAD-ile

vastavaks

tunnistamise kohta. Samuti polnud teada, kelle kasuks kulgeb liisuheitmine ning kes

tunnistatakse selle alusel edukaks. Protokollid ei sisaldanud vaidlustamisviidet. Ainuüksi

asjaolu, et hankemenetluses toimus liisuheitmine, ei anna põhjust kõrvale kalduda

põhimõttest, et reeglina toimub pakkumuse hindamise vaidlustamine pakkumuse edukaks

tunnistamise otsuse vaidlustamise kaudu. Eraldi vaidluse pidamine pakkumuste hindamise ja

edukaks tunnistamise üle ei võimalda viia riigihanget läbi mõistliku aja jooksul (RHS § 3 p 5).

18. Lähtuvalt eeltoodust oli VAKO 17.08.2021 otsus õiguspärane ning halduskohus oleks

pidanud jätma BRE kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus ei saa aga jätta VAKO otsust

3-21-1964

9(9)

algsel kujul kehtima, sest hankija on BRE-ga sõlminud kehtivad hankelepingud (HKMS § 267

lg 4).

Ringkonnakohus rahuldab RKT apellatsioonkaebuse ning tühistab Tallinna Halduskohtu

15.10.2021 otsuse (HKMS § 200 p 3). Tuginedes HKMS § 267 lg-le 4 tühistab

ringkonnakohus ka VAKO 17.08.2021 otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega teeb

kindlaks hankija 08.07.2021 käskkirjade õigusvastasuse.

19. Kuna RKT vaidlustus oli põhjendatud, jäävad nii vaidlustus- kui ka kohtumenetluse kulud

hankija kanda (HKMS § 108 lg 1). BRE menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS §

108 lg 8).

VAKO mõistis 17.08.2021 otsusega hankijalt RKT kasuks välja riigilõivu 1280 eurot ja

esindajakulu 3150 eurot. Hankija seda ei vaidlustanud, mistõttu lähtub ringkonnakohus

vaidlustusmenetluse kulude puhul VAKO otsusest.

Halduskohtus taotles RKT esindajakulu hüvitamist kokku 3360 eurot (20.09.2021

menetluskulude nimekiri). Kulude kandmise kohustuse tõendamiseks oli taotlusele lisatud

20.09.2021 arve nr 21116, kust nähtub õigusteenuse osutamine 20 tunni ulatuses. RKT taotles

27.09.2021 täiendavalt 924 euro väljamõistmist (27.09.2021 arve nr 21118). Kulu tekkis

seoses täiendava seisukoha esitamisega. Halduskohtu 10.09.2021 määruse kohaselt tuli

menetluskulude taotlused esitada hiljemalt 20.09.2021 ning vastuväited hiljemalt 27.09.2021.

Ringkonnakohus märgib, et RKT 27.09.2021 taotlust ei saa jätta tähelepanuta üksnes seetõttu,

et see oli esitatud pärast 20.09.2021. Halduskohus tegi asjas otsuse 15.10.2021 ning küsis

menetlusosalistelt RKT taotluse kohta seisukohta. Seega ei takistanud RKT 27.09.2021 taotlus

asja lahendamist planeeritud ajal.

Ringkonnakohus leiab, et RKT kulud olid põhjendamatult suured (HKMS § 109 lg 6). RKT-l

oli juba VAKO menetluses sama esindaja. Kohtumenetluses ei kogutud uusi tõendeid ning

RKT menetlusdokumendid kordavad ulatuslikus osas samu seisukohti. Arvestades muu hulgas

teiste menetlusosaliste esindajakulude suurust ja menetlusdokumentide koostamiseks kulunud

aega (7,4 ja 8 tundi), leiab ringkonnakohus, et hankijalt tuleb RKT kasuks välja mõista 1600

eurot.

Apellatsioonimenetluses on RKT tasunud riigilõivu 1280 eurot ning taotleb esindajakulude

hüvitamist kokku 8610 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kulud sellises mahus pole

põhjendatud. RKT on esitanud mahukaid menetlusdokumente, mis suures osas kordavad samu

seisukohti. Valdavas osas sisaldavad seisukohad väiteid hankelepingute tühisuse kohta,

millega ringkonnakohus pole nõustunud. RKT esialgse õiguskaitse taotluse jättis

ringkonnakohus rahuldamata. Eeltoodut silmas pidades ning arvestades vaidlustusmenetluse

ja halduskohtu menetluse kulude suurust, mõistab ringkonnakohus hankijalt RKT kasuks välja

riigilõivu 1280 eurot ning esindajakulu 1000 eurot.

Kokku kuulub RKT-le hüvitamisele menetluskulu 8310 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)