2-21-106226/29 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

21. jaanuar 2022, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-21-106226

Hagi ese

Osaühingu Selmet Invest hagi R. M. a vastu kahju

hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

4134,03 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: osaühing Selmet Invest (registrikood

10665189, asukoht Tehnoringi tee-Metsaääre, Tila

küla, Tartu vald, 60532, Tartu maakond)

Hageja lepinguline esindaja: T. T. (e-post XXX)

Kostja: R. M. (isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostja lepinguline esindaja: E. P. (e-post XXX)

Istungi aeg

03.09.2021

RESOLUTSIOON

1. Jätta osaühingu Selmet Invest hagi R. M. a vastu rahuldamata.

2. Jätta osaühingu Selmet Invest 10.01.2022 ja 12.01.2022 esitatud tõend (Lint

Trading AS-i 10.01.2022 selgitus) asja materjalide juurde võtmata ning lugeda

osaühingule Selmet Invest tagastatuks.

3. Jätta menetluskulud osaühingu Selmet Invest kanda.

4. Rahuldada

R.

M. a

taotlus

menetluskulude

rahalise

suuruse

kindlaksmääramiseks.

5. Mõista osaühingult Selmet Invest R. M. a kasuks menetluskulude katteks välja

824 eurot.

6. Mõista osaühingult Selmet Invest R. M. a kasuks välja viivis tasumata

menetluskulude summalt (824 eurot) alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda R. M. a pangakontole nr XXX.

8. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Osaühing Selmet Invest (hageja) esitas 08.03.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse R. M. alt (kostja) 3801,08 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi

12.03.2021 kostjale makseettepaneku. Kostja esitas 13.03.2021 nõudele vastuväite. Pärnu

Maakohus lõpetas 17.03.2021 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle

Tartu Maakohtule jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 12.04.2021 hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja

kahju 3797,75 eurot, hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise 32,46 eurot

ja viivise põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. Menetluskulud koos lisanduva

viivisega palub hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt töötas kostja (töötaja) hageja (tööandja) juures 12.10.2020 kuni

15.02.2021 puiduhakkuri operaator-autojuhina (tööleping dtl XXX). Kostja põhjustas

12.02.2021 puidupurusti Doppstadt transportöörlindi, äärevalgusti ja märgi purunemise.

Hageja esitas fotod sündmuskohast (dtl XXX). Hageja möönab 14.05.2021 seisukohas,

et kostja vastutuse aluseks ei pruugi olla varalise vastutuse leping (dtl XXX).

Kostja keeldus 15.02.2021 seletuskirja koostamisest töövahendi lõhkumise asjaolude

kohta. Hageja andis kostjale üle töölepingu ülesütlemisavalduse (dtl XXX). Kostja

keeldus selle vastuvõtmisest ja allkirjastamisest. Kostjaga sõlmitud tööleping on

töövaidluskomisjoni 29.04.2021 otsusega (dtl XXX) loetud lõppenuks TLS § 88 lg 1

p-de 3 ja 7 alusel.

Kostja põhjustas hagejale kahju 7595,50 eurot, sh transportöörlindi maksumus ja

puidupurusti remonditööd (dtl XXX), millest poole hüvitamist hageja kostjalt nõuab.

Kostja on keeldunud asja kohtuväliselt lahendama (dtl XXX).

On tõendatud, et puidupurusti detailid purunesid ja selle osad demonteeriti ajal, mil kostja

töötas purustiga. J. L. i kontrollis vahetult hageja töötajate igapäevast tööülesannete

täitmist ning andis vajadusel töötajatele täitmiseks kohustuslikke ülesandeid ja juhtnööre.

Hageja juhatuse liige sai teada detaili demonteerimisest ja parandamisest alles lindi

purunemisest teadasaamisel.

Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja kostjalt töölepinguseaduse (TLS) § 74 lg 2 alusel

kahju hüvitamist. Puidupurustilt selle ohutut funktsioneerimist tagavate detailide

omavolilise demonteerimise puhul saab olla tegemist üksnes kostja raskest hooletusest

tingitud käitumisega tööülesannete täitmisel. Kostja töötas juba 2020. a oktoobrist hageja

juures ning oli seega teadlik puidupurustiga töötamise ja selle hooldamise nõuetest.

Kostja pidi teadma, et kui ta eemaldab töövahendilt osi ning jätab puidupurusti

puhastamata (puiduosakesed ladestuvad masina avadesse ja võivad sattuda liikuvate

detailide vahele tekitades hõõrdumisi, ülekuumenemist ja ka purunemisi), siis võib ta

sellega põhjustada hagejale kahju. Tööandja vara sai kahjustada ja hageja sai kahju

seetõttu, et kostja ei täitnud oma lepingujärgseid, seadusest ja ametijuhendist (dtl XXX)

tulenevaid kohustusi vajaliku hoolsusega. Kostja oli ka varem hageja juures töötanud ja

töökohustusi rikkunud (dtl XXX).

Hageja soetas kostja töövahendiks olnud puidupurustaja 2020. a hilissügisel ning see oli

suurepärases tehnilises seisukorras, sh lint, mida kinnitavad hindamisakti fotod (dtl

XXX). Kostja oleks pidanud töötaja lojaalsuskohustusest tulenevalt (TLS § 15 lg 1)

teavitama hagejat koheselt, et töövahend on kahjustada saanud ning mitte jätkama tööd.

Hageja ei nõustu kostja selgitusega, et transportöörlint purunes tavapärase töötamise

käigus, lindi parandas koheselt A. H. ning töö jätkus tõrgeteta. Tõepoolest, lint parandati

(dtl XXX), kuid see lahendus ei õigustanud end, sest lint purunes peagi uuesti. On

üldteada asjaolu, et parandatud asjad kipuvad uuesti katki minema.

Lint Trading AS ekspertarvamusega on tõendatud, et lint kuulus täielikule

väljavahetamisele ning lindi purunemise põhjustas tootjatehase poolt paigaldatud detaili

eemaldamine (dtl XXX).

Kostja lõhutud puidupurustaja on parandatud. Kuivõrd Ecoblade OÜ poolt pakutud lindi

tarneaeg oli väga pikk, võttis hageja lindile täiendava ja soodsama pakkumise Lint

Trading AS-ilt (dtl XXX). Transportöörlindi maksumuseks kujunes 3640 eurot. Lindi

paigaldasid suures osas hageja enda töötajad. Juurde tuli soetada abimaterjale 346,51 euro

väärtuses (dtl 76). Seega on puidupurustaja lõhkumine kostja poolt põhjustanud hagejale

kahju summas 3986,51 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja jääb esialgse kahjuhüvitise

(3797,75 eurot) juurde. Hageja nõuab kostjalt 3797,75 eurolt viivist perioodi 05.02.2021-

12.04.2021 eest 32,46 eurot (VÕS § 113 lg 1 teine lause).

KOSTJA SEISUKOHT

3. Kostja vaidleb hagile vastu ning palub jätta see rahuldamata. Menetluskulud koos

lisanduva viivisega palub kostja jätta hageja kanda.

Kostja ei vaidle, et töötas hageja juures 12.10.2020-15.02-2021 puiduhakkuri operaator-

autojuhina ning et 12.02.2021 purunes puidupurustaja transportöörlint. Lindi purunemist

ei põhjustanud aga kostja oma tegevuse ega tegevusetusega. Samuti ei ole kostja

põhjustanud puidupurusti äärevalgusti ega märgi (embleemi) purunemist.

Varalise vastutuse leping on kehtetu (TLS § 75 lg 2 p-d 2-5) ning sellele saaks tugineda

üksnes töölepingust tuleneva kohustuse tahtliku rikkumise korral (TLS § 72 ja § 74 lg 1).

Kuigi puidupurusti transportöörlint rebenes ajal, mil kostja sellega töötas, juhtus see

tavapärase töötamise käigus kostja tahtest sõltumata ja kostjal ei olnud mitte kuidagi

võimalik seda ära hoida. Lindi parandas A. H. ning töötamine jätkus juba järgmisel

päeval. Seega ei saa kostja olla mingil juhul vastutav kogu lindi vahetamise eest.

Puidupurusti embleem purunes R. M. a süül, kes on seda hageja esindajale I. L. ile

tunnistanud, kirjutanud selle kohta seletuskirja ja embleemi ka hagejale kinni maksnud.

Kuidas ja mis põhjusel purunes äärevalgusti, ei ole kostjale teada. Ka hagiavaldusest ei

selgu, miks peab hageja äärevalgusti purunemist ilmtingimata kostja süüks – miks ja

kuidas pidi kostja selle purustama, milline konkreetne kostja tegevus põhjustas ääretule

purunemise või millise tööülesande täitmata jätmise vahetu tagajärjena see juhtus.

Hageja ei ole demonteerinud puidupurustilt mitte ühtegi detaili, mis on olnud vajalik selle

töötamiseks ja/või mis põhjustas või võis põhjustada transportöörlindi purunemise.

Kostja demonteeris koos R. M. aga lahti detaili, mis oli vajalik selleks, et puhastada

transportöörlindi alust. Kuna detail oli deformeerunud, viidi see remonti, kus seda

keevitati, kuid ei sobinud enam nii, nagu oleks pidanud. Tegemist ei olnud osaga, mis

oleks külge monteerituna transportlindi rebenemise ära hoidnud ja ainuüksi selle

puudumise tõttu ei oleks hageja mingil juhul lubanud töötegemist katkestada. Kostja ja

R. M. on puidupurusti tehnilistest probleemidest korduvalt tööandja esindajale J. L. ile

teada andnud. J. L. i on I. L. i vend ja töötab samuti hageja juures, ning teatas, et

demonteeritud varuosa tuleb saata Kõrvekülla keevitamisele, kuid kostja ja R. M. tehku

tööd edasi. Tööülesandeid käis jagamas ja korraldusi andmas ainult J. L. i.

Hageja ei ole kostjat koolitanud puidupurustiga töötama, ei ole juhendanud ega selgitanud

tööohutuse võtteid jms (TLS § 28 lg 2 p 5). Kostja on puidupurustit puhastanud täpselt

nii sageli, kui see oli tema hinnangul vajalik töövahendi tehniliseks korrashoiuks ning töö

katkematuks ja tõrgeteta sujumiseks. Pelgalt asjaolu, et kostja töötas hageja juures juba

2020. a oktoobrist, ei saanud anda hagejale veendumust, et kostja oli teadlik

puidupurustiga töötamise ja selle hooldamise nõuetest.

Kostja vaidleb vastu ka kahju suurusele. Hageja esitatud tõendid ei kinnita kahju suurust.

Hageja ei ole tõendanud, et puidupurustit oleks nõuetekohaselt hooldatud. Kostja

tööleasumisest alates esinesid puidupurustil erinevad tõrked ja sisuliselt pool aega on

puidupurusti remondis olnud.

Hageja lisatud foto puidupurusti lindi rebendist ega selle parandamisest ei ole

asjakohased, kuna ei kajasta olukorda, mida hageja kostjale ette heidab. Kostja viibis

lindirebendi parandamise juures, mille käigus tõmmati rebenenud koht klambritega kinni

ja töö jätkus (foto parandatud lindist, dtl XXX). Hageja esitatud foto rebendist ja selle

parandamisest on tehtud pärast 15.02.2021 parandustöid, kui kostja oli juba töölt

lahkunud ja puidupurustiga töötas uus tööline, kelle töötamise käigus lint uuesti purunes.

Hageja esitatud fotosid võrreldes on näha, et lindi rebend on suurem parandusest, seega

oli rebendi pildistamise ajaks sama lindiga juba märksa rohkem tööd tehtud ja lint oluliselt

rohkem lõhutud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

Hageja nõuab kostjalt puidupurusti Doppstadt transportöörlindi ja äärevalgusti

purunemise eest kahju hüvitamist TLS § 74 alusel. 01.09.2021 seisukohas loobus hageja

kostjale ette heitmast puidupurusti embleemi (märgi) purunemist. Hageja heidab kostjale

ette töövahendi puhastamata jätmist, töövahendilt selle toimimiseks vajaliku detaili

demonteerimist ning kahju ja ohuolukorra tekitamist ning hageja teavitamata jätmist.

Hageja ei tugine nõude alusena varalise vastutuse lepingule (dtl XXX) ning on sisuliselt

nõustunud, et sellest ei tulene kostja kohustus hüvitada hagejale kahju. Kohus nõustub

pooltega, et esitatud varalise vastutuse kokkulepe ei saa olla kehtiv, kuivõrd selle

kokkuleppimisel ei ole järgitud TLS § 75 sätestatud nõudeid.

5. Kui tööandja soovib, et töötaja hüvitaks talle töösuhtest tingitud kahju, tuleb tal esmalt

tõendada, et täidetud on kahju hüvitamise eeldused (TsMS § 230 lg 1). Riigikohtu

praktika kohaselt peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud

järgmised üldised eeldused:

-

töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72; VÕS § 100);

-

tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128);

-

töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust

tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §-s 16 sätestatut

(TLS § 72, VÕS § 104 lg 2);

-

kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127

lg 2);

-

kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal

ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127

lg 3);

-

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Kohus selgitas hagejale 01.12.2021 kirjas, et hagejal tuleb tõendada eeltoodud asjaolusid

nii transportöörlindi kui ka ääretule purunemise osas.

6. Kohtu hinnangul on tuvastatav ja pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

-

kostja töötas hageja juures alates 12.10.2020 operaator-autojuhina (tööleping

dtl XXX);

-

hageja omandas puidupurusti Doppstadt 2020. a hilissügisel (dtl XXX);

-

12.02.2021 purunes osaliselt puidupurusti Doppstadt transportöörlint ajal, mil

kostja sellega töötas;

-

seejärel transportöörlint parandati ning töö puidupurustiga jätkus, kuni lindi

täieliku purunemiseni;

-

töövaidluskomisjoni (käesolevaks ajaks jõustunud) otsusega tuvastati, et

tööleping lõppes 17.02.2021 (dtl XXX, tööandja ülesütlemisavaldus tl XXX);

-

puidupurusti embleemi (märki) ei lõhkunud kostja.

7. Esmalt hindab kohus, kas hageja on tõendanud, et kostja on rikkunud töölepingust

tulenevat kohustust (TLS § 72). Hageja esitas kostja töölepingu (dtl XXX) ja

ametijuhendi (dtl XXX), kuid pole viidanud, millist töölepingust või ametijuhendist

tulenevat kohustust on kostja rikkunud.

Hageja väitel seisneb kostja kohustuste rikkumine mh selles, et kostja eemaldas

puidupurustilt Doppstadt detaili (puhastuskraap, dtl XX), mis tõi kaasa transportöörlindi

osalise purunemise 12.02.2021 (fotod dtl XX). Hageja seaduslik esindaja täpsustas

03.09.2021 istungil, et detaili eemaldamise tõttu koguneb purustamata materjal

konveierlindi mootori vahele, kogunedes lindi alla, kust läks lindi vahele põhjustades seal

ülepinget, mistõttu tekkis lindi rebenemine.

Kostja ei vaidle vastu, et tema tööülesannete hulka kuulus puidupurusti puhastamine ning

et ta eemaldas puidupurusti detaili (puhastuskraabi), et viia see töökotta keevitusse.

Hageja arvates pidi kostja olema puidupurustiga töötamise nõuetest teadlik, kuivõrd

töötas hageja juures alates 2020. a oktoobrikuust ning oli ka varasemalt hageja juures

puidupurustiga töötanud (dtl XXX). Kostja väidab, et hageja ei olnud teda nõuetekohaselt

juhendanud puidupurustiga töötamisel (TLS § 28 lg 2 p 5).

Hageja ei ole ühtegi tõendit esitanud, millest nähtuks, et kostjale oleks vaidlusaluse

puidupurustiga Doppstadt töötamist selgitatud või millest saaks järeldada, et kostja pidi

teadma, et ei või puhastuskraapi eemaldada ning tööd puidupurustiga jätkata.

Ametijuhendi p-s 3.5 ei ole sellist kohustust kostjale sätestatud. Vastupidi ametijuhendi

p-de 2.1 ja 2.2 kohaselt oli kostja ülesandeks organiseerida puidupurustaja remont ja

hooldus ning hoida seadmed tehnilises korras.

Ka tunnistaja J. L. i, kelle osas pooled ei vaidle, et tema tööülesanneteks oli vastutada

tehnika eest, märkas oma ütluste kohaselt, et puidupraht koguneb masina alla, kuid lasi

masina tööl jätkuda. Tunnistaja J. L. i sai detaili eemaldamisest enda sõnul alles hiljem

teada (dtl XXX).

Hageja viitab töölepingu p 13.5. järgsele lõigule, milles on märgitud, et töötaja on

tutvunud töökeskkonna riskianalüüsiga ja ohutusjuhendiga (TLS § 28 lg 2 p 7). See aga

ei tõenda, et kostjale oleks selgitatud tööleasumisel või töösuhte kehtivuse ajal

puidupurustiga töötamise eripärasid, mh vaidlusaluse detaili olulisusega seonduvat.

Samuti ei mõjuta asjaolu, et kostja oli ka varem hageja juures töötanud, tööandja

juhendamiskohustust (TLS § 28 lg 2 p 5). Ka see, et hageja ei oleks kostjat tööle võtnud,

kui ta oleks teadnud, et kostja ei tea, kuidas masinaga töötamine käib, ei vabasta hagejat

töötaja juhendamiskohustusest. Hageja esitatud margiesindaja arvamuse kohaselt peab

puidupurusti Doppstadt masinaoperaator jälgima ohutus- ja kasutusjuhendeid seadet

kasutades ning seadme omanik on kohustatud koolitama või võimaldama koolitust

seadme kõikidele kasutajatele (dtl 175).

Seega ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks rikkunud puidupurusti detaili eemaldamisel

mõnda oma töölepingust tulenevat kohustust.

8. Lisaks viitab hageja lojaalsus- ja hoolsuskohustuse rikkumisele (TLS § 15 lg 1 ja § 16)

leides, et kostja oleks pidanud teavitama hagejat koheselt, et töövahend on kahjustada

saanud ning mitte jätkama tööd. Hageja väidab, et kostja pidi oma kohustusi teadma,

kuivõrd oli ametijuhendiga tutvunud (dtl XXX).

Kohus nõustub, et kostja oleks pidanud tulenevalt töötaja hoolsuskohustusest,

töölepingust ning ametijuhendi p-dest 2.2 ja 2.6 teavitama hagejat puidupurusti detaili

keevitamise/remontimise vajadusest. Seega võib kostja töölepingulise kohustuse

rikkumiseks

pidada

tööandja

teavitamata

jätmist

puidupurusti

detaili

parandamisvajadusest.

9. Samuti heidab hageja kostjale ette 12.02.2021 puidupurusti ääretulede lõhkumist (fotod

dtl XXX), kuid ei täpsusta, milles see seisneb. Kostja vaidleb ääretulede lõhkumisele

vastu. Kohus leiab, et üksnes asjaolu, et kostja pole hagejale esitanud seletuskirja, millest

nähtuks, kas ääretuled olid juba enne tööpäeva algust purunenud või päeva jooksul kellegi

teise süül purunenud, ei tõenda, et kostja põhjustas puidupurusti ääretulede purunemise.

Seega ei saa kohtu hinnangul kostjale ette heita ääretulede purunemist, kui töölepingust

tuleneva kohustuse rikkumist. Ka asjaolu, et puidupurusti hindamisakti koostamise ajal

olid ääretuled terved (dtl XXX) ning hiljem katki, ei tõenda, et kostja need tingimata

lõhkus. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks olnud ainus isik, kes alates puidupurusti

ostmisest kuni töölepingu lõppemiseni puidupurustiga või selle läheduses töötas ning

oleks saanud seega olla ainus isik, kes ääretuled lõhkus.

10. Puidupurusti embleemi (märgi) osas (dtl XXX) nõustusid mõlemad pooled, et selle

purunemise eest ei vastuta kostja.

Eeltoodust tulenevalt on hageja kohtu hinnangul tõendanud, et kostja rikkus puidupurusti

detaili eemaldamisest hageja mitteteavitamisel oma töölepingust tulenevat kohustust

(TLS § 72 ja § VÕS § 100). Järelikult hindab kohus edasiste kahju hüvitamise eelduste

esinemist üksnes osas, mis puudutab vaidlusaluse detaili eemaldamist.

11. Hageja väitel tekkis tal lindi purunemisest kahju, kuivõrd lint tuli välja vahetada

(VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128). Hagiavalduses märkis hageja talle tekkinud kahju

suuruseks 7595,50 eurot, millest hageja nõudis kostjalt poole (3797,75 eurot) hüvitamist

(hinnapakkumised dtl XXX). Hiljem, 14.05.2021 seisukohas, täpsustas hageja kahju

suurust ning märkis, et transportöörlindi maksumuseks kujunes 3640 eurot (dtl XXX),

millele tuli juurde soetada abimaterjale 346,51 eurot (mis sisaldab ka ääretulede

maksumust 45 eurot; dtl XXX), s.o kokku 3986,51 eurot (ilma käibemaksuta).

Sellegipoolest jäi hageja algselt nõutud summa 3797,75 eurot juurde.

12. Selleks, et kostja vastutaks hagejale tekkinud transportöörlindi ja selle paigaldamise

lisatarvikute maksumuse eest, peab kostja olema rikkumises süüdi, st rikkunud

töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades

TLS §-s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2).

Pooled ei vaidle, et hageja esitatud varalise vastutuse kokkulepe (dtl XXX) ei ole kehtiv.

Kui poolte vahel polnud kehtivat varalise vastutuse kokkulepet sõlmitud, ei saa laiendada

töötaja vastutust võrreldes TLS § 74 lg-s 2 sisalduva vastutuse määraga (Riigikohtu

03.06.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-5601, p 17.2.4.). Seega ei tule kõne alla süüst

sõltumatu vastutus (TLS § 75).

Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja oleks rikkunud

töökohustusi (hageja teavitamata jätmine) tahtlikult. Hooletuseks tuleb lugeda olukorda,

kus töötaja on jätnud kohustuse täitmisel järgimata vajaliku hoole. Raskeks hooletuseks

on vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ja tahtluseks õigusvastase tagajärje

soovimine (VÕS § 104 lg-d 3-5).

Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja oli hagejat detaili remondivajadusest teavitamata

jätmisel raskelt hooletu. Kohus leiab, et kostja töölepingulise kohustuse (tööandja

teavitamiskohustus töövahendit puudutavatest probleemidest) ning kostja käitumist ning

rikkumise iseloomu arvestades, saab kostja tegevust pidada kõige enam hooletuse tõttu

kohustuse rikkumiseks. Kostja lasi toimetada parandamist vajava puidupurusti detaili

keevitusse ning ka pärast seda uuesti parandusse, kui selgus, et detail oli keevitamise

järgselt kõveraks tõmbunud. Seda kinnitavad nii kostja enda seisukohad kui ka

tunnistajate R. M. a ja A. H. i ütlused. Kohus arvestab ka, et detaili eemaldamisest lindi

alla purustusjääkide kogunemist märkas mh J. L. i, kes andis vaid juhiseid puhastamiseks

(dtl XXX). Seega täitis kostja küll enda ametijuhendi p-st 2.2 tulenevat kohustust

töövahendit hooldada, kuid jättis tööandja esindaja asjaoludest teavitamata (ametijuhendi

p 2.6). Eelnevast ei ole kohtu hinnangul võimalik järeldada, et kostja oleks hageja

teavitamata jätmisel jätnud järgimata vajaliku hoole olulisel määral. Järelikult on

tuvastatud, et kostja oli töökohustuste rikkumisel süüdi (hooletuse tõttu).

13. Kohus nõustub, et hageja väidetud kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse

(tööandja teavitamiskohustus) kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), kuivõrd üks

tööprotsessi häirivatest teguritest teavitamiskohustuse eesmärke saabki olla tööandjale

kahju ärahoidmine.

14. Samas ei ole hageja kohtu hinnangul tõendanud põhjuslikku seost kostja rikkumise ja

tekkinud kahju vahel (VÕS § 127 lg 4), st kas kahju oleks tekkinud, kui lepingurikkumist

poleks toimunud.

Teavitamiskohustuse rikkumise põhjusliku seose juures tuleb kohtul analüüsida, kas

teavitamiskohustust täites oleks jäänud puidupurusti lint purunemata. Isegi, kui eeldada,

et hageja poleks lubanud kostjal detaili eemaldamisest teadasaamisel puidupurustiga tööd

jätkata (kuigi selline asjaolu on hagejal tõendamata), ei ole kohtu hinnangul tõendatud

põhjuslik seos hagejale tekkinud kahju ja kostja käitumise vahel. Kohus põhjendab seda

alljärgnevalt.

Hageja väidab, et detaili (puidukraap) eemaldamise tõttu kogunes purustamata materjal

lindi alla põhjustades lindi ülepinge ning purunemise. Kostja väidab, et detaili eesmärk

oli aga ära hoida purustatud puidu kogunemise puidupurusti alla ja, et purustatud puit

liiguks lindist üles.

Hageja esitas lisaks Sautec AS-i arvamuse (dtl XXX), mille kohaselt on detaili (kraaperi,

dtl XXX) eesmärk vähendada väljundmaterjali kogunemist seadme ja tagumise lindi

pöörangu alla ja kraaperi küljes oleva kummiriba eesmärk on hoida väljundlindi tööpind

puhtamana väljundmaterjalist.

Järgmisena tuli hagejal tõendada, et detaili eemaldamise tagajärg oli transportöörlindi

purunemine.

Hageja nn ekspertarvamused (dtl XXX) ei kvalifitseeru kumbki ekspertarvamusteks,

kuna nende läbiviimist ei ole määranud kohus (TsMS § 293). Samuti ei ole tegemist

asjakohaste asjatundja arvamustega, kuivõrd selge ei ole, kes on arvamuse (dtl XXX) või

eksperimendi (dtl XXX) andnud/läbiviinud Hans Näks, milline on tema haridus/oskus

puidupurustitega seoses. Samuti ei kinnita kumbki tõend, et kostja tegevus/tegevusetus

(detaili eemaldamine, hageja mitteteavitamine ja töö jätkamine) tõi kaasa

transportöörlindi purunemise.

Ka Sautec AS-i ( Doppstadt seadmete volitatud esindaja Eestis) arvamusest (dtl XXX) ei

nähtu, et detaili (kraaperi) eemaldamine toob vältimatult kaasa transportöörlindi

purunemise. Antud arvamuse kohaselt muudab kraaperi eemaldamine seadme

puhastusfunktsiooni, kuid ei märgita, kas puhastusfunktsiooni muutmise tagajärjel võib

osaliselt või täielikult puruneda ka transportöörlint.

Hageja 10.01.2022 ja 12.01.2022 esitatud tõendid (Lint Trading AS-i 10.01.2022

selgitus) on esitatud kohtule hilinenult (viimased tõendid tuli esitada 10 päeva jooksul

alates kohtu 01.12.2021 kirja kättesaamisest alates), mistõttu jätab kohus need asja

materjalide juurde võtmata ning loeb need hagejale tagastatuks (TsMS § 237 lg 1).

Seega ei ole hageja tõendanud, et kostja poolt detaili eemaldamine ning sellest hageja

teavitamata jätmine, tõi kaasa transportöörlindi osalise purunemise.

Lisaks ei ole hageja tõendanud, et kostja tegevus (teavitamiskohustuse rikkumine) tõi

kaasa vajaduse transportöörlint välja vahetada. Hageja pole vaielnud vastu kostja

seisukohale, et kui lint esmakordselt osaliselt purunes kostja töö ajal (kuid mitte täielikult)

see parandati (dtl XXX) ning töö puidupurustiga jätkus kuni lindi taaspurunemiseni, mis

tõi kaasa vajaduse lint välja vahetada (dtl 23). Seda kinnitavad ka tunnistaja A. H. ütlused

(dtl XXX). Seega nähtub poolte esitatud asjaoludest ning tõenditest, et lint purunes

lõplikult alles pärast seda, kui kostja enam puidupurustiga hageja juures tööd ei teinud.

Piisav ei ole üksnes hageja väide, et on üldteada olev asjaolu, et parandatud asjad kipuvad

uuesti katki minema. Samuti ei ole hageja selgitanud ega tõendanud, kas pärast lindi

esmast parandamist töö jätkamisel monteeriti kostja eemaldatud detail tagasi puidupurusti

külge, kuid puidupurusti purunes sellele vaatamata.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks detaili

demonteerimisega rikkunud töölepingust tulenevat kohustust ning et detaili

demonteerimisest teavitamata jätmine on põhjuslikus seoses lindi purunemise ning seega

hagejale kahju tekkimisega. Hagi tuleb jätta rahuldamata.

Kuivõrd hagi jääb rahuldamata, ei hinda kohus, kas kostja sai olla ainuvastutav lindi

purunemise eest ega muid väiteid, mis puudutavad kahju hüvitise suurust.

15. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda

(TsMS § 162 lg 1).

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

Kostja menetluskulud koosnevad esindajakuludest. Kostjat esindas lepinguline esindaja

tunnihinnaga 60 eurot (sh käibemaks). Kohtu hinnangul ei ületa kostja lepingulise

esindaja tunnitasu määr keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka

Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14).

Kostja 10.01.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja

menetluses õigusabi kokku 13,8 h summas 824 eurot (sh käibemaks).

Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks

hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai

kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on

rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse

hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu

10.02.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Kohtul ei ole õigusabile tehtud

kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise

täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi.

Hageja ei ole kostja menetluskulude nimekirjale vastu vaielnud. Kohus leiab, et

arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahukust, menetluse käiku, tsiviilasja hinda,

kostja esindaja võrdlemisi madalat tunnihinda, on kostja esindajakulud täies ulatuses

põhjendatud ja vajalikud. Järelikult tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista

menetluskulude katteks 824 eurot (sh käibemaks).

TsMS § 177 lg 4 alusel kuulub rahuldamisele kostja taotlus mõista hagejalt välja viivis

väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

Samuti rahuldab kohus kostja taotluse määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille

kohaselt tuleb hagejalt väljamõistetud menetluskulud tasuda kostja pangakontole nr XXX

(TsMS § 445 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Hele Kaldma

kohtunik