3-21-1466/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.01.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1466

Haldusasi

Xi kaebus Maksu- ja Tolliameti korralduse nr 12.2-3/055486-

1 ja 01.06.2021 vaideotsuse nr 6-1/4921-3 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Jane

Perv

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 21.02.2022, mis on puhkepäevale

langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev.

Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta

on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) teavitas 19.04.2021 korraldusega nr 12.2-3/055486-1 Xi tema

suhtes füüsilise isiku 2018. kuni 2020. a. tuludeklaratsioonidel (sh vormil E) kajastatud tulumaksu

ning sotsiaalmaksu ja kohustusliku kogumispensioni maksete deklareerimise ja tasumise õigsuse

kontrolli alustamisest. Sama korraldusega kohustas MTA Xi esitama maksuhaldurile

maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ja vajalike tõendite saamiseks

hiljemalt 27.04.2021 kontrollitava perioodi kohta järgmised dokumendid:

1.1. kõigi enda pangakontode ja makseasutuste kontode filtreerimata kujul väljavõtted;

1.2. füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) raamatupidamisregister (päevaraamat);

3-21-1466

2(7)

1.3. FIE-na väljastatud müügiarved;

1.4. FIE-na sõlmitud lepingud;

1.5. FIE kuludokumendid (sh ostuarved, kulutšekid);

1.6. kõik fondiga FOND PODDERZHKI I ZASHCHITY PRAV seonduvad alusdokumendid

(lepingud, arved, taotlused jms);

1.7. muud dokumendid, mida X ise menetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemisel

oluliseks peab.

2. Maksuhaldur selgitas korralduses, et soovib saada dokumente ja andmeid selleks, et veenduda

Xi deklareeritud andmete, tulu ja ettevõtlustulu õigsuses, sh selles, et kõik tulud on

deklaratsioonidel deklareeritud õigetes lahtrites.

3. X esitas 19.04.2021 korraldusele 04.05.2021 vaide ning 26.05.2021 esialgsele vaidele

täiendused.

4. 01.06.2021 vaideotsusega nr 6-1/4921-3 tunnistas MTA otstarbekuse kaalutlusel kehtetuks

19.04.2021 korralduse nr 12.2-3/055486-1 kohustava osa p 1 (st kohustus esitada maksuhaldurile

kõikide enda pangakontode ja makseasutuste kontode perioodi 01.01.2018 kuni 31.12.2020

filtreerimata kujul väljavõtted seoses asjaoluga, et MTA sai väljavõtted juba pankadelt) ning

ülejäänud osas jättis korralduse jõusse ning vaide rahuldamata.

5. Tallinna Halduskohtusse saabus 30.06.2021 Xi kaebus Maksu- ja Tolliameti (MTA) korralduse

nr 12.2-3/055486-1 peale.

6. Kohus võttis 02.07.2021 määrusega kaebuse menetlusse ja määras vastustajaks Maksu- ja

Tolliameti, kes esitas vastuse kaebusele 23.08.2021.

7. Kaebaja esitas 15.12.2021 esialgse õiguskaitse taotluse, mille kohus jättis 17.12.2021 määrusega

rahuldamata.

8. Kohus küsis 22.12.2021 kohtunõudega menetlusosaliste arvamust menetluse lõpetamise kohta

seoses asjaoluga, et MTA on käesoleva asjaga seotud maksumenetluses väljastanud kaebajale

maksuotsuse. MTA vastas kohtunõudele 07.01.2022 ja kaebaja 10.01.2022.

9. Käesolev haldusasi lahendatakse kirjalikus menetluses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

10. Korraldus ei ole antud pädeva isiku poolt. Vaidlustatud korralduses kirjutakse, et

allkirjastamisõiguse aluseks on Maksu- ja Tolliameti peadirektori 23.11.2012 käskkiri nr 376-P,

millega on võimalik tutvuda Maksu- ja Tolliameti veebilehel ning teenindusbüroodes. Tegelikult

ülaltoodud käskkirjas ei ole infot sellest, et hr Marko Kõiver on volitatud kaebuse esitaja suhtes

kontrolli tegema. Käskkiri on MTA ametite ja nende pädevuste loend. Volitatud amet ei ole

volitatud isik. Vaidlustatud korraldus on seega tühine haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p

3 mõistes ja ei ole õiguspärane HMS § 54 mõistes.

11. Vaidlustatud korraldus ei ole põhjendatud. Korralduses puudub õiguslik alus, ei ole märgitud

kaalutlusi, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Ei ole selge miks kaebuse esitaja

suhtes alustati kontrolli, millist sätet ta eeldatavasti võiks rikkuda, millisel objektiivsel alusel on

valitud just tema ja kas siin ei ole tegemist diskrimineerimisega või tagakiusamisega.

12. Kooskõlas maksukorralduse seaduse (MKS) § 552 lg-ga 2 teavitatakse maksukohustuslast

maksukontrolli alustamisel tema õigustest, kohustustest, kontrollitavatest asjaoludest ja

kontrollitavast perioodist. Hr Marko Kõiver ei teatanud maksukontrolli alustamisel kaebuse esitaja

3-21-1466

3(7)

õigustest ja kohustustest. Kaebajale ei antud enne korralduse esitamist võimalust esitada oma

arvamus ja vastuväited.

13. Korraldus ei ole proportsionaalne, on vastuolus õiguse üldpõhimõtetega. Korraldus rikub

kaebaja eraelu puutumatust. Maksuhalduri õigus on piiratud kontrolli eesmärgiga ja tal ei ole õigust

kellegi isiklikku või perekonnaellu meelevaldselt sekkuda. Kaebuse esitaja andis piisavat infot oma

tuludest. FOND PODDERZHKI I ZASHCHITY PRAV alusdokumentide (sh lepingud, arved,

taotlused jms) nõudmine on kirjavahetuse- ja ameti saladuse jäme rikkumine. Lepingud on

konfidentsiaalsed. Kaebaja palus MTA-l ise fondi poole pöörduda, kuid seda ei ole tehtud. HMS §

63 lg 2 p 4 kohaselt haldusakt on tühine, kui see kohustab toime panema õigusrikkumise.

14. PS § 12 sätestab, et kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi,

nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti

varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Ei ole selge miks MTA otsustas

kontrollida nimelt kaebuse esitajat. Võib eeldada et alus oli diskrimineeriv ja asi on lihtsalt selles,

et kaebuse esitaja sai tulu Venemaa fondist. Seega on kontrollimise eesmärk diskrimineerimine ja

tagakiusamine rahvuse ja veendumuse alusel.

Vastustaja seisukohad

15. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja leiab, et selles sisalduvad väited ei anna alust vaidlusaluse

korralduse tühistamiseks.

16. Korraldus on antud pädeva ametniku poolt. Vaidlustatud korralduses on viidatud MTA

veebilehel kättesaadavale MTA peadirektori 23.11.2012 käskkirjale nr 376-P, millega on

peadirektor volitanud erinevaid maksuauditi osakonna ametnikke allkirjastama osakonna kaudu

väljastatavaid haldusakte, dokumente ja kirju. Sealhulgas on käskkirja p-ga 2.3.4. volitatud

osakonna maksuaudiitoreid allkirjastama korraldusi dokumentide ja asjade esitamiseks ning teabe

andmiseks MKS § 60–63 ja KMS § 22 lg 31 alusel ning p-ga 2.3.5. maksumenetluse alustamiseks

MKS § 551 lg 1 ja lg 2 ning § 552 lg 1 alusel. Kaebaja maksukontrolli läbi viiv ametnik ongi

maksuauditi osakonna maksuaudiitor, kelle ülesanneteks ja pädevuseks on mh ka maksukontrolli

alustamise ja teabe nõudmise korralduste andmine. Tegemist on käskkirjast ja ametniku

ametikohast tuleneva pädevusega. MKS-st või HMS-ist ei tulene, et peadirektori volitatud isik

peaks olema käskkirjas ära toodud nimeliselt, piisab ka ametikoha nimetamisest. Seega ei ole

vaidlustatud korraldus kaebaja viidatud põhjusel tühine.

17. Kaebajal on võimalik oma seisukohti ja vastuväiteid esitada korraldusega alustatud

maksumenetluse ajal, enda selgituste ja arvamuste ning kontrolliaktile (kui see koostatakse)

esitatavate vastuväidete läbi. Maksumenetluse läbiviimiseks on vajalik maksuhalduri ja

maksukohustuslase vaheline koostöö, kuna vaid siis saab jõuda tulemuseni kiiresti ning

maksumaksjat võimalikult vähe koormavalt. Sellest tulenevalt on maksukorralduse seaduses

uurimispõhimõte, mis kehtib maksuhaldurile, ning kaasaaitamiskohustus, mida peab täitma

maksukohustuslane.

18. Tulenevalt MTA-le antud pädevusest ja talle pandud kohustustest seirab ja analüüsib MTA

pidevalt talle maksudeklaratsioonidest vm mujalt laekuvat infot ja teostab maksukohustuslaste

riskianalüüsi. Selle tulemusel maksuhalduril tekkinud küsimused ja kahtlused on sageli võimalik

kõrvaldada maksukohustuslaste kaasabil jooksvalt, lihtsalt, paindlikult ja vormivabalt, ilma

kontrollimenetlust alustamata, riigi sunnijõuta, seda kõike juhul, kui maksukohustuslased on

(vabatahtlikult) nõus enda deklaratsioonide ja tehingute kohta selgitusi andma ja dokumente

esitama. Alles kui maksukohustuslased põhjusel või teisel soovitud teavet ei esita, või kui

maksuhalduri arvates nende esitatust ei piisa, alustab maksuhaldur korraldusega maksukontrolli ja

küsib korraldusega ka teavet. Ka MTA 19.04.2021 korraldus on antud põhjusel, et kaebaja ei olnud

vabatahtlikult nõus teavet esitama.

3-21-1466

4(7)

19. Maksuhaldur on vaidlustatud korralduse koostanud ja kontrolli alustanud MKS-i nõudeid

järgides. Kuna praktikas ei ole võimalik kontrollida kõiki maksukohustuslasi, toimub

kontrolliobjektide valik kaalutlusõiguse ja riskianalüüsi alusel, kusjuures maksuhaldur ei pea

reeglina maksukohustuslasele tema suhtes kontrolli alustamist eraldi põhjendama. Seega ei

pidanud ka vaidlustatud korraldus sisaldama veel mingit eraldi põhjendust või selgitust, miks

soovib maksuhaldur kontrollida just kaebajat ja miks mitut maksu ja mitut maksustamisperioodi.

Samuti ei pidanud kontrolli alustamise korraldus sisaldama konkreetseid maksuseaduste sätteid,

mida kaebaja maksuhalduri arvates rikkunud on. Milliseid maksuseaduste sätteid ja kas üldse

kaebaja rikkunud on, selgub alles maksumenetluse tulemusel.

20. Maksumaksjal on maksumenetluses kaasaaitamiskohustus, mis hõlmab ka tõendite esitamise

kohustust (MKS § 56 lg-d 1 ja 2). Maksumaksja ei saa maksuhalduri eest ette ära otsustada, milliste

tõendite esitamine on tema maksumenetluses vajalik ja milliste esitamine kindlasti mitte (v.a juhul,

kui tõendi mitteseotus maksuasjaga oleks tõesti ilmselge). Pealegi selgub ühe või teise tõendi mõju

maksustamisele sageli alles peale selle esitamist, tagantjärele.

21. Käesolevas asjas kontrollib maksuhaldur nö kõikehõlmavalt kaebaja kui füüsilise isiku 2018

kuni 2020. a. tuludeklaratsioonidel (sh vormil E) kajastatud tulumaksu, sotsiaalmaksu ja

kohustusliku kogumispensioni maksete deklareerimise ja tasumise õigsust. Korraldusest jm asja

materjalidest ning ka äriregistrist nähtuvalt tegutses kaebaja kontrollitaval perioodil ka FIE-na.

Sestap on maksuhaldur igati põhjendatult nõudnud kaebajalt maksustamisel tähendust omavate

asjaolude väljaselgitamiseks mh kõikide talle kuuluvate pangakontode ja makseasutuste kontode

väljavõtete esitamist, samuti FIE raamatupidamisregistri (päevaraamatu), FIE-na väljastatud

müügiarvete, FIE-na sõlmitud lepingute ja FIE kuludokumentide esitamist. Teiste andmete seas

võivad kaebaja kui füüsilise isiku ning kui FIE maksukohustust aidata kindlaks määrata ka tema

pangakontodelt nähtuvad sissemaksed, kulutused ja väljamaksed. Lisaks tagab pangakontode

väljavõtete just filtreerimata kujul esitamine kõige paremini kontoandmete täielikkuse ja

muutmatuse (ja seeläbi nende usaldusväärsuse).

22. MKS § 11 lg 2 järgi otsustab maksuhaldur kontrollimisega seotud toimingute sooritamise

vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. MKS § 59

lg 1 kohaselt on tõendid maksumenetluses kõik asjas kogutud andmed, sh maksumaksjalt ja

kolmandalt isikult saadud teave ja dokumendid. Teabe ja dokumentide nõudmist maksumaksjalt

reguleerivad lähemalt MKS §-d 60 ja 62. MKS § 60 lg 1 järgi on maksuhalduril õigus saada

maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema

esindajalt suulist või kirjalikku teavet. MKS § 62 lg 1 järgi on maksuhalduril õigus nõuda

maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt asjade

ettenäitamist ja dokumentide esitamist. Eeltoodud sätetest tulenevalt on maksuhalduril

maksumenetluses ulatuslik kaalutlusõigus nii asja õigeks otsustamiseks vajalike tõendite liigi (nt

seletused, dokumentaalsed tõendid või asjad) ja allika (maksumaksja või kolmas isik)

määratlemisel kui ka nende kogumise viisi (kirjalikud või suulised selgitused, teabe-tõendite

esitamine sidevahendite vahendusel või kohapeal) otsustamisel.

23. Kuna kaebaja on enda maksudeklaratsioonide rea 8.1 järgi saanud füüsilise isikuna tulu

välismaalt, fondist FOND PODDERZHKI I ZASHCHITY PRAV, siis oli asjakohane ka nende

laekumistega seotud alusdokumentide küsimine (fondiga sõlmitud lepingud, arved, taotlused jms).

Korralduse kohaselt kontrollib maksuhaldur muu hulgas seda, kas kaebaja tulud on deklareeritud

deklaratsioonidel õigetes lahtrites. Kaebaja poolt vaidega esitatud filtreeritud kontoväljavõtted

fondilt rahaliste vahendite saamise kohta näitavad küll tulude saamise aega ja suurust, ent ei selgita

vähimalgi määral, mille eest fond kaebajale ülekandeid tegi. Kõnealuselt fondilt saadud tulu võib

tõesti olla tuludeklaratsiooni real 8.1 deklareeritav füüsilise isiku (passiivne) tulu, nagu hetkel

deklareeritud, aga samas ei saa ilma asjaolusid lähemalt kontrollimata välistada sedagi, et tegemist

3-21-1466

5(7)

võib siiski olla kaebaja kui FIE aktiivse (ettevõtlus)tuluga, millega omakorda võib kaasneda erinev

ja täiendav maksukohustus (sh sotsiaalmaks, kohustusliku kogumispensioni maksed).

24. Kõnealuse Venemaa fondi näol on avalike allikate kohaselt tegemist välismaal elavate nn

kaasmaalaste õiguste kaitsmise ja toetamise fondiga, mille eesmärgiks on pakkuda neile nende

õiguste, vabaduste ja õigustatud huvide rikkumise korral igakülgset juriidilist ja muud vajalikku

tuge. Kuna äriregistrist nähtuvalt on kaebaja kui FIE tegevusalaks „õigusnõustajate ja

õigusbüroode tegevus“, mis haakub ka fondi kodulehel kirjeldatud tegevuste ja eesmärkidega,

võibki seega tegemist olla ka kaebaja kui FIE ettevõtlustuluga, mitte tema kui füüsilise isiku

passiivset laadi tuluga.

25. Kontrolli eesmärki ja ulatust arvestades on tegemist proportsionaalse tõendite nõudmisega.

Kuna FIE-l on ettevõtlustuludelt ka sotsiaalmaksu ja kohustusliku kogumispensioni maksete

tasumise kohustus, on põhjendatud lisaks tulumaksule ka nende maksude või maksete õigsuse

kontrolli alustamine. Korralduses on nõuetekohaselt ära näidatud õiguslikud alused, millele

tuginedes maksuhaldur kaebajalt tõendite esitamist nõuab.

KOHTU PÕHJENDUSED

26. Käesoleva asja menetluse käigus on selgunud, et maksumenetluses, mille raames on MTA

kaebajale vaidlustatud korralduse esitanud, on MTA teinud 01.12.2021 kaebajale maksuotsuse,

millega nõuab kaebajalt täiendava maksukohustuse summas 6470,13 eurot tasumist. Seega võib

eeldada, et MTA ei nõua enam kaebajalt vaidlustatud korralduse täitmist. Kuivõrd aga MTA ei

pidanud võimalikuks otstarbekuse kaalutluses korralduse kehtetuks tunnistamist (vt kohtunõue ja

vastus kohtunõudele (dtl 304-309) ning kaebaja ei olnud nõus menetluse lõpetamisega (dtl 310-

312) on käesolevas menetlusstaadiumis mõistlik kaebus sisuliselt lahendada.

27. MTA on vaideotsusega (dtl 46-52) vaide osaliselt rahuldanud ja tunnistanud otstarbekuse

kaalutlusel kehtetuks vaidlustatud korralduse (dtl 117-118) kohustava osa punkti 1, millega MTA

nõudis kaebajalt pangakontode ja makseasutuste kontode filtreerimata väljavõtteid perioodi

01.01.2018 kuni 31.12.2020 kohta (vaideotsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2). Seega on käesoleva

vaidluse esemeks vaidlustatud korraldus osas, millega maksuhaldur kohustas kaebajat esitama

füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) raamatupidamisregistrit (päevaraamat); FIE-na väljastatud

müügiarveid ja kuludokumente; FIE-na sõlmitud lepinguid ning kõiki fondiga FOND

PODDERZHKI I ZASHCHITY PRAV seonduvad alusdokumente (lepingud, arved, taotlused jms)

(korralduse kohustava osa p-d 2-7). Samuti vaideotsus osas, milles kaebaja vaie jäi rahuldamata.

28. Vaadanud läbi poolte seisukohad, leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud

korraldus ja vaideotsus on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Nõustun seejuures

vaideotsuses ja vastustaja vastuses toodud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid üksikasjalikult

üle korrata (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebusele selgitan järgmist.

29. MTA on vaideotsuses (p 8) õigesti leidnud, et vaidlustatud korraldus ei ole tühine (HMS § 63

lg 2 p 3). Korralduse allkirjastanud maksuaudiitor on tegutsenud talle MTA peadirektori poolt

antud volituste alusel (MKS § 46 lg 5). Vastavad volitused tulenevad MTA peadirektori 23.11.2012

käskkirjast nr 376-P, millega peadirektor on volitanud maksuauditi osakonna maksuaudiitoreid

allkirjastama korraldusi dokumentide ja asjade esitamiseks ja teabe andmiseks (käskkirja p 2.3.4).

Käskkiri on avaldatud MTA veebilehel1 ja korralduses on viidatud vastavale dokumendile ning

võimalusele sellega tutvuda. Seega on minu hinnangul viide korralduse allkirjastanud ametnike

volitustele arusaadav ja kontrollitav. Kaebaja seisukoht, et käskkirjas pidanuks nähtuma volituste

andmine korralduse allkirjastanud ametnikule nimeliselt, ei ole põhjendatud. Tegemist on

1 https://www.emta.ee/ariklient/amet-uudised-ja-kontakt/maksu-ja-tolliamet/ametnike-volitused#maksuauditi-

osakond

3-21-1466

6(7)

ametikohast tuleneva volitusega ning ei MKS-st ega HMS-ist tulene piirangut volituse andmiseks

ametikoha põhiselt.

30. Korralduse andmise õiguslikuks aluseks on MKS § 62 lõige 1 millest tulenevalt on

maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt teavet maksumenetluses tähendust omavate

asjaolude kindlakstegemiseks sh nõuda asjade või dokumentide esitamist. Sealjuures on

maksuhalduril küllaltki avar kaalutlusruum otsustamaks, milliseid dokumente maksukohustuslaselt

nõuda. MKS § 11 lg 1 esimese lause kohaselt otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse

kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja

otsustamiseks vajalikke tõendeid. See, kas kogutud tõendid maksuhalduri tekkinud kahtluseid

kinnitavad, ei ole teabe nõudmise korralduse õiguspärasuse hindamisel määrav. Kaebajal ei ole

õigust otsustada vastustaja eest, milliseid tõendeid peaks maksuhaldur maksukohustuse

kontrollimisel arvesse võtma. Nõutud teabe osas seisukoha kujundamine ning sh võimalike

täiendavate tõendite kogumise vajadus saab olla asjakohane ja selguda alles teabe saamise ja

hindamise järgselt.

31. Maksuhaldur peab korraldust põhjendama sellises ulatuses, et korralduse adressaadil oleks

võimalik aru saada millises maksumenetluses kaebajalt nõutud teavet soovitakse ning teave peab

olema seostatav läbiviidava kontrolliga. Minu hinnangul on MTA korralduses piisaval määral

selgitanud kaebaja poole pöördumise põhjust ning korralduses nõutav teave on seostatav

läbiviidava maksukontrolliga. Korraldusest nähtuvalt kontrollib MTA kaebaja poolt MTA-le

perioodide 2018-2020 kohta esitatud füüsilise isiku tuludeklaratsioonidel deklareeritud andmeid

ning nõutav teave on vajalik, veendumaks deklareeritud andmete, tulu ja ettevõtlustulu õigsuses ja

selles, et kontrollida, kas kõik tulud on deklareeritud õigetes lahtrites. Seejuures on kaebaja ja MTA

pidanud enne korralduse väljastamist kirjavahetust mille käigus on MTA selgitanud kontrolli

eesmärki ja ulatust (dtl 64), sama on MTA põhjalikult teinud ka vaideotsuses (p 11 ja 12) ning

kohtule esitatud vastuses kaebusele (dtl 108-133, p 3.5). Nõustun nende põhjendustega ja ei pea

vajalikuks neid täiendavalt üle korrata. Korralduses nõutavat teavet ei ole põhjust pidada

ebaproportsionaalseks võrreldes kontrolli eesmärgi ja ulatusega.

32. Kaebaja ärakuulamisõigust ei ole rikutud. MTA on õigesti selgitanud (vaideotsuse p 7, vastus

kaebusele p 3.3), et ärakuulamisõigust saab kaebaja kasutada korraldusega alustatud

maksumenetluse ajal ning anda selgitusi ja arvamusi ja esitada kontrolliaktile vastuväiteid.

Kaebajal on maksumenetluses kaasaaitamiskohustus, mis hõlmab ka tõendite esitamise kohustust

(MKS § 56 lg-d 1 ja 2). Osundan siinkohal veelkord, et kaebaja ei saa maksuhalduri eest ette ära

otsustada, milliste tõendite esitamine on tema maksumenetluses vajalik ja milliste esitamine

kindlasti mitte.

33. Ma ei nõustu kaebajaga ka selles, et maksuhaldur ei ole kaebajale tutvustanud tema õigusi ja

kohustusi. Asja materjalidest nähtuvalt on maksuhaldur kaebajale saadetud korraldusele lisanud

kirjaliku kokkuvõtte kaebaja õigustest ja kohustustest nii eesti kui vene keeles (dtl 119-124).

Kaebajal on maksumenetluse käigus alati võimalik esitada täiendavaid küsimusi, kui midagi jääb

selgusetuks ja vajadusel kasutada nõustaja abi.

34. Asja materjalidest ei nähtu ka, et maksuhaldur oleks kaebaja suhtes käitunud diskrimineerivalt.

Maksuhalduri ülesandeks on tagada maksude õigeaegne ning korrektne deklareerimine ja

maksusummade tasumine ning selle ülesande täitmiseks seirab ja analüüsib MTA pidevalt

maksudeklaratsioonidest vm mujalt laekuvat infot ja teostab maksukohustuslaste riskianalüüsi.

Nõustun MTA-ga, et tulu saamine või mittesaamine ning tulude õigesti või ebaõigesti

deklareerimine on väärtusneutraalsed faktid, st need ei sõltu sellest, millised on konkreetse

maksumaksja poliitilised, usulised, rahvuslikud vmt arvamused ja veendumused või millisest riigist

on maksumaksja tulu saanud. Hoolimata maksumaksjate vaadetest tuleb maksuhalduril tagada

maksumaksjate võrdne kohtlemine, sh nende ühesugune maksustamine. Seega ei ole põhjust pidada

3-21-1466

7(7)

korraldust diskrimineerivaks üksnes seetõttu, et kaebajalt nõutakse mh teavet tulu kohta, mida

kaebaja on saanud Venemaa fondist.

35. Kokkuvõtvalt leian, et vaidlustatud korraldus ja vaideotsus on piisavalt motiveeritud ning

kaebuses toodud seisukohad ei anna alust nende tühistamiseks. Jätan seega kaebuse rahuldamata.

Menetluskulud

36. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema

enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma